Otsuse tegemise aeg ja 9. märts 2026. a, Tallinn koht Kriminaalasja number
1-25-4189
Kohtukoosseis
Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Andres Parmas
Kriminaalasi
Einar Krügeri süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus Apellant
süüdistatava Einar Krügeri kaitsja Karine Nersesjan
Süüdistatav
Einar Krüger (isikukood 35405140018, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd III tlk 36)
Prokuratuur
Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Lauri Jõgi
Kannatanu
L.O
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 178 lg 1 alusel, Einar Krügerile liitkaristuse mõistmist, süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist ning asitõendite – mälupulga ja lauaarvuti boksi - konfiskeerimist ja hävitamist.
2.Teha tühistatud osas uue otsuse, millega: 2.1 mõista Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi õigeks; 2.2 vähendada Einar Krügerile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistust 8 aastat KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust;
2.3 tagastada kohtuotsuse jõustumisel, pärast KarS § 178 lg 1 kuriteo esemeks olnud keelatud materjali eemaldamist ja hävitamist Einar Krügerile temalt ära võetud mälupulk DataTraveler 128 MB ja lauaarvuti boks HP; 2.4 määrata, et Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulu 4161,54 eurot. Süüdistataval on võimalik hüvitada menetluskulu 12 kuu jooksul perioodiliste osamaksetega, kuid igakuise makse suurus peab olema esimesed 11 kuud vähemalt 346,75 eurot ning viimane osamakse 347,29 eurot.
4.Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Karine Nersesjani poolt Einar Krügerile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 357,12 eurot.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulu 357,12 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
1.Einar Krügerile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 178 lg 1 järgi, sest ta: -
lõi 27. aprillil 2025. a enne kella 18.31 XXX Tallinnas asuvas korteris tekkinud olmetüli tagajärjel L.O-d vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda. Einar Krügeri tekitatud tervisekahjustustest oli eluohtlik kannatanu kaelal, vasaku kõrvalesta all olev torke-lõikehaav, sest sellega kaasnes arteriaalne verejooks;
-
hoidis kuni 27. aprillini 2025. a oma kodus, XXX Tallinnas asuvatel andmekandjatel ajavahemikus 11. oktoober 2023. a – 1. märts 2025. a 514 salvestatud pornograafilise sisuga pildi- ja 2 videofaili alla 18-aastastest inimestest ning 455 pornograafilise ja erootilise sisuga pildifaili alla 14-aastastest inimestest. Need failid ei olnud loodud vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes ja isiklikuks tarbeks.
Maakohtu otsus vaidlustatud osas.
2.9. detsembri 2025. a otsusega Harju Maakohus: -
tunnistas Einar Krügeri KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 8 aastat;
-
tunnistas Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 1 aasta;
-
suurendas KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõistis Einar Krügerile liitkaristuseks 9 aastat vangistust;
-
vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel Einar Krügerile mõistetud karistust 1/3 võrra ning luges lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust;
-
jättis tõkendi vahistamine muutmata, luges KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka ja määras, et karistuse kandmist hakatakse arvestama alates 28. aprillist 2025. a;
-
määras kindlaks menetluskulud ja selle tasumise korra;
-
määras kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed.
3.Maakohtu põhjendused, mis puudutavad Einar Krügeri süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Tuvastatud asjaolud ja nende põhjal tehtud järeldused. Einar Krüger ja L.O läksid 27. aprillil 2025. a poodi ja ostsid sealt kell 12.49 alkoholi, mille eest maksis süüdistatav. Kui nad poes olid, siis L.O-l nähtavaid vigastusi ei olnud. Pärast poeskäiku läksid süüdistatav ja kannatanu Einar Krügeri koju XXX Tallinnas asuvasse korterisse ja hakkasid seal alkoholi tarvitama. L.O väljus süüdistatava korterist kell 18.31 ja hakkas Niidi tn haljasala kaudu liikuma XXX suunas. Kannatanu liikus vaevaliselt, kukkus vahepeal pikali ja tema kaelal, kätel ning näopiirkonnas on näha verekahtlast määrdumist. Kuigi süüdistatav avas kell 18.42 korraks trepikoja välisukse, kutsus L.Ole kiirabi juhuslik möödakäija ning kannatanu hospitaliseeriti. Haiglas tuvastati L.Ol järgmised tervisekahjustused: ca 55mm haav paremal põsel, ca 23mm kriimustus ninal, ca 7mm pikkune vigastus, haavad vasakpoolsel kõrval ja kõrva tagaosas, haav kaela esipinnal, ca 60mm ja 30mm pikkusega haavad vasaku käe käsivarre pealmisel küljel, haav vasakpoolse käe kolmanda sõrme siseküljel, haav neljanda sõrme siseküljel, ca 20mm pikkune vigastus parema käe peopesas, punetav vigastus rindkere ülaosa vasakus pooles ning hematoom vasaku jala pealmisel küljel. Einar Krüger ja L.O läksid süüdistatava kodus alkoholi tarvitades tülli ning süüdistatav lõi kannatanut noaga, sest enamik kannatanul tuvastatud tervisekahjustused on torkelõikehaavad. Seda, millise noaga Einar Krüger L.O lõi, pole võimalik tõsikindlalt öelda. L.Ol tuvastatud tervisekahjustustest oli eluohtlik haav, mis asus vasaku kõrvalest alaosa piirkonnas, sest vigastusega kaasnes arteriaalne verejooks, mille sulgemiseks oli vaja kasutada invasiivset ravimeetodit. 3.2 Süüdistatava tegevus vastab KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele ja subjektiivsele teokoosseisule. Einar Krüger lõi L.O noaga vähemalt 10 korda ja tekitas talle tervisekahjustusi, millest üks osutus eluohtlikuks. Löögid tegi süüdistatav eesmärgiga kahjustada kannatanu tervist: ta lahendas nendevahelise konflikti noaga ning tegi sellega mitu lööki L.O pea- ja kaelapiirkonda, mis on elutähtsad organid. Kannatanut korduvalt lüües vallandas Einar Krüger oma teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise ning kiitis löögist tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega
heaks. Selliseid andmeid, mis annaks alust öelda, et süüdistatav ei olnud võimeline ette nägema põhjuslikku seost löömise ja saabunud tagajärje vahel, asjas ei ole. Ka ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis Einar Krüger loota, et tema noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi. Eeltoodut toetab tõsiasi, et süüdistatav kannatanule abi ei kutsunud. Lisaks ütles Einar Krüger seda, et ta nägi korteris verd ning talle ei saanud märkamatuks jääda seegi, et tema enda riided olid verised. Järelikult pidi Einar Krüger mõistma nii kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ulatust kui ka sellega kaasnevaid riske L.O elule. Süüdistatav kasutas kinnipidamisel kannatanu adressaadil sõna kutu, mis tähendab kõnekeeles surma ning seega oli ta oma ründe intensiivsusest teadlik ning pidas isegi võimalikuks kõige raskema tagajärje ehk surma saabumist. 3.3 Einar Krügeri teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Kaitsja väide, et süüdistatav oli hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes, ei ole põhjendatud. Tõendite põhjal ei pea paika see, et kannatanu ründas süüdistatavat esimesena. Einar Krügeri ütlused selle kohta, et L.O lõi teda oma seisukohtade kinnitamiseks rusikaga kas kusagile vastu rinda või õlga, ei ole usaldusväärsed. Samal õhtul kell 23.04 toimunud süüdistatava läbivaatusel tal mitte mingisuguseid nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Süüdistatava kirjeldatud vastastikuse rüseluse kasuks ei räägi fakt, et kannatanul tuvastati arvukalt enesekaitsele viitavaid vigastusi. Ise esimesena rünnates oleks kannatanu osanud süüdistatava rünnet oodata. Selle poolt, et kannatanu jaoks oli süüdistatava rünne ootamatu, räägib peale selle, et sündmuskohal rüselusele viitavaid jälgi ei leitud, just tõsiasi, et L.O oli Einar Krügerist noorem ja tugevam ning tema füüsiline üleolek ei saanud jääda süüdistatava jaoks märkamatuks. Einar Krügeri versiooni kannatanu väidetavale löögile järgnenud rüselusest ei toeta tõsiasi, et süüdistatava kampsunilt väga palju verd ei leitud. Märksa rohkem verejälgi oli Einar Krügeri pükstel, mis tähendab, et süüdistatav oli kas põlvili või käpukil või kummargil kannatanu juures. Oluline on ka eluohtlikuks kujunenud haava kanal, mis kulges suunaga ülevalt alla. See tähendab, et L.O pidi löögi hetkel olema sellises asendis – kas pikali või kukkunud - mis võimaldas süüdistataval noaga ülevalt alla lüüa. Süüdistatava väide, et ta ei saanud enda kaitsmiseks katkise sõrmeluu tõttu käega vastu lüüa ja haaras sellepärast midagi kätte, pole õige. Vastab tõele, et Einar Krüger pöördus 26. märtsil 2025. a arsti vastuvõtule, sest talle kukkus eelmisel päeval kast labakäe peale, kuid röntgenis sõrmeluumurdu ei tuvastatud. See, et Einar Krüger on politsei vormikaamera salvestisel tarvitatud alkoholi tõttu praktiliselt liikumis- ja kõnevõimetu, ei näita süüdistatava võimekust kannatanu ründamise ajal, sest politsei saabus sündmuskohale mitu tundi hiljem. Vastuseks politseiametniku küsimusele ütles Einar Krüger, et oskab lüüa, sest on selleks koolitatud. Hädakaitseversioonile räägib vastu ka süüdistatava teojärgne käitumine. Pärast kannatanu ründamist jätkas Einar Krüger alkoholi tarvitamist ja ootas politseid, s.o lootis sellele, et teda ei seostata kannatanule tekitatud vigastustega. Võimaliku hädakaitse korral on eluliselt usutav, et süüdistatav oleks ise politsei poole pöördunud.
Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Einar Krügerit on varem välisriigis karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ning selle asjaolud on suuresti kattuvad käsiloleva asjaga. Samuti näitab varasem karistus seda, et süüdistatava jaoks pole võõras lahendada vastastikuseid erimeelsusi vägivallaga. Kõiki asjaolusid kogumis silmas pidades on viited kannatanu varasemale karistatusele KarS § 121 järgi asjakohatud.
4.Maakohtu põhjendused, mis puudutavad Einar Krügeri süüdi tunnistamist KarS § 178 lg 1 järgi, olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Tuvastatud asjaolud ja nende põhjal tehtud järeldused. Einar Krügeri kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leiti ning võeti mh kaasa järgmised esemed: kahtlustatava nutitelefon, USB mälupulk ja lauaarvuti. Esemete kaasa võtmine oli seaduslik ja KarS § 178 lg 1 objektiivses teokoosseisus kirjeldatud tegu tõendavad tõendid seega lubatavad. KrMS § 83 lg 1 kohaselt on üheks vaatluse esemeks sündmuskoht ning menetlustoimingu käigus võib menetleja koguda tõendeid, sh asitõendeid. USB mälupulk ja lauaarvuti võeti kahtlustatava kodust kaasa selleks, et vaadata, kas andmekandjatel võib olla talletatud kahtlustatava ja kannatanu varasemat suhtlust. Sündmuskoha vaatluse toimetamise ajal ei olnud võimalik veel L.O-d üle kuulata, sest ta viibis siis erakorralise intensiivravi osakonnas ning Einar Krügeri versioon toimunust oli vastuoluline. Sel põhjusel pole alust kahelda, et andmekandjad võeti kaasa mõnel muul eesmärgil. Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud esemeid KrMS § 83 lg 1 alusel vaadeldes leiti lauaarvuti andmekandjalt kokku 971 pildi- ja videofaili, millel on kujutatud alla 18-aastaseid inimesi pornograafilises situatsioonis ning alla 14-aastaseid inimesi pornograafilises ja erootilises situatsioonis. Selle üle, et tegu on alaealistega, tegelikult vaidlust ei olegi. 4.2 Süüdistatava tegevus vastab KarS § 178 lg 1 objektiivsele ja subjektiivsele teokoosseisule. Arvutit, mille andmekandjal failid olid, kasutati aktiivselt, sest pildid ja videod salvestati ajavahemikul 11. oktoober 2024. a – 01.03.2025. a, s.o seadmeid on kasutatud pikema aja jooksul. USB mälupulk oli süüdistatava kodus nähtaval kohal. Sellepärast, et Einar Krüger elas korteris üksinda, pole põhjust kahelda, et failid kuulusid talle ning just tema oli see, kes keelatud materjali omandas ja hoidis. Süüdistatava väide, et pildid soetas keegi teine või olid need juba varem arvutis, jäi paljasõnaliseks. Arvestades nii failide arvu kui ka seda, et neil on valdavalt kujutatud puberteediealised tüdrukud, pole kahtlust, et süüdistatav ei saanud aru sellest, et tegu on alaealistega. Järelikult pani Einar Krüger teo toime kavatsetult. Iseloomustava asjaoluna ei saa mööda vaadata sellest, et süüdistatavat on varem, 5. veebruari 2008. a kohtuotsuse alusel KarS § 178 lg 1 järgi karistatud.
5.Menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmine pole põhjendatud. Kriminaalasja menetluskulu on sundraha 2215 eurot, määratud kaitsja tasu 2388,72 eurot ja ekspertiisikulu 3315 eurot. Kaitsja taotlus, jätta DNA-ekspertiisi kulu ja kaitsja tasu 2388,72
eurot riigi kanda, pole põhjendatud, sest Einar Krügeri varandusliku seisu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Järelikult pole alust pidada süüdistatavat varatuks. Selleks, et mitte asetada süüdistatavat raskesse majanduslikku olukorda, võib ta kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3 tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul. Einar Krügeri kaitsja apellatsioon.
6.Harju Maakohtu otsus tuleb KrMS §-de 338 p 2, 339 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu täielikult tühistada. Ringkonnakohus peab tegema uue otsuse ning Einar Krügeri talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõistma. Einar Krügerile tuleb hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju. Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks tuleb rahuldada ning menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda või süüdimõistva otsuse korral osaliselt riigi kanda. 6.1 Einar Krügeri süüdi mõistmine KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud, sest süüdistatav tegutses hädakaitses KarS § 28 lg 1 mõttes. Maakohtu poolt tuvastatud faktid on õiged. Vastab tõele, et Einar Krüger lõi süüdistuses näidatud ajal ja kohas L.O-d kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda. Maakohtu seisukoht, et Einar Krüger ei tegutsenud L.O-d noaga lüües hädakaitses, on vale järgmistel põhjustel: -
kohtu seisukoht, et süüdistatava kirjeldatud rüselusele viitavaid jälgi ei leitud, pole kooskõlas sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga. Menetlustoimingu protokollist nähtub, et süüdistatava toa põrandal on laiali erinevad esemed;
-
Einar Krügeri ütlustega on tõendatud, et ta pidi ennast kaitsma, sest L.O lõi teda esimesena rusikaga kas vastu rinda või õlga. Videosalvestiselgi on näha, kuidas süüdistatav rõhutab, et teda rünnati ja ta oli kaitses;
-
õige on tähelepanek, et Einar Krügeril ei olnud nähtavaid vigastusi. Samas ei ole nende olemasolu kehtiva kohtupraktika kohaselt hädakaitseseisundi tuvastamiseks nõutav (RKKKo 1-20-9563 p 13);
-
kohus pidanuks arvestama seda, et kannatanu on vägivaldne, sest teda on varem korduvalt karistatud KarS §-de 121 ja 120 järgi. Varasemad kohtuotsused näitavad sedagi, et L.O käitumine on ettearvamatu siis, kui ta on alkoholi tarvitanud;
-
maakohtu viide Einar Krügeri varasemale karistusele ei ole asjakohane, sest see puudutab üheksa-aasta tagust sündmust, kui süüdistatava füüsis ja tervis olid paremad. Einar Krügerit iseloomustavate andmete juures väärib märkimist, et kannatanu jaoks oli ka tavapärane lahendada konflikte vägivallaga;
-
tegu oli olukorraga, kus Einar Krügeri õigushüvede kahjustamise oht oli suur ja reaalne. Kannatanu on noor, füüsiliselt tugev meesterahvas, kes on varem olnud vägivaldne ja tema käeulatuses olid noad. Süüdistatav seevastu on eakas, kehva tervise ja nõrga parema käega inimene, kellel ei olnud võimalik taanduda, sest teda rünnati kodus. Einar Krüger ei pidanud kannatanust lähtuva vahetu ohu korral jääma ootama
L.O edasisi samme. Ootamatu ründe tõttu ei olnud Einar Krügeril võimalik ka abi kutsuda; -
süüdistatava ütlustega on tõendatud, et enne aktiivset kaitsetegevust asus ta esmalt passiivsele kaitsele öeldes kannatanule, et too võiks lahkuda, millele järgnes vastastikune rüselus;
-
alkoholijoove oli kindlasti üks tegur, mis takistas süüdistataval diivanilt püsti tõusmast selleks, et kannatanu ründe eest põgeneda. Siin tuleks arvestada videosalvestisega, millelt nähtub, et alkoholijoobes süüdistatav istub maas, tal ei ole jalatseid ning ta suudab vaevalt sündmuskohale saabunud politseinikega suhelda. Nuga oli ründe lõpetamiseks sobivaim ja säästvaim vahend, sest see oli ainuke ese, mida alkoholijoobes liikumisraskustega süüdistatav sai tõrjetegevuseks kasutada;
-
seda, mitmenda löögiga eluohtlik tervisekahjustus tekitati, pole võimalik kindlaks teha. Järelikult pole KrMS § 7 lg 3 sätestatut silmas pidades põhjust väita, et Einar Krüger jätkas pärast L.O-le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist kannatanu noaga löömist. Sel põhjusel tuleb eeldada, et eluohtliku tervisekahjustuse põhjustanud löök oli viimane ja lõpetas ründe, misjärel süüdistatav katkestas kaitsetegevuse.
Kokkuvõtlikult ei ületanud Einar Krüger hädakaitse piire. Süüdistatava noalöögid olid spontaansed ja mõeldud enda kaitseks. 6.2 Einar Krügeri süüdi tunnistamine KarS § 178 lg 1 järgi ei ole põhjendatud, sest andmekandjate äravõtmisel rikuti kriminaalmenetlusõigust. Lauaarvuti HP ProDesk 400 ja USB mälupulk Kingston DataTraveler võeti kaasa 30. aprillil 2025. a toimunud sündmuskoha vaatlusel. Olukorras, kus kahtlus, et Einar Krügerit on alus kahtlustada teiseski kuriteos, vajas menetleja läbiotsimismäärust. Kriminaalasjas tehti sündmuskoha vaatlust kaks korda: 27. aprillil 2025. a ja 30. aprillil 2025. a. Järjekorras teine menetlustoiming toimus ilmselt pärast seda, kui menetleja sai teada Einar Krügeri varasemast karistusest KarS § 178 lg 1 järgi. Maakohtu mõttekäik, et andmekandjad võeti kaasa veendumaks, kas alkoholilembesed Einar Krüger ja L.O on varem suhelnud, pole adekvaatne. See, et 71-aastane süüdistatav suhtles kannatanuga arvuti kaudu või kasutas sellek mälupulka, pole tõenäoline. Kokkuvõtlikult rikkus menetleja tahtlikult kriminaalmenetlusõigust, sest läbiotsimise asemel võeti andmekandjad ära sündmuskoha vaatluse käigus. Toimingul puudus vähimgi seos menetletava kuriteoga.
7.Maakohus ei arvestanud Einar Krügerilt menetluskulusid välja mõistes asjaoludega, mis õigustavad menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata, tuleb see osaliselt tühistada menetluskulusid puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta osa menetluskulu riigi kanda. Sellise taotluse esitas maakohtus toimunud kohtuvaidluses tegelikult prokurör. Maakohus taotlust põhjendatuks ei pidanud öeldes, et süüdistatav pole varatu. Siinkohal väärib märkimist, et Einar Krüger on eakas – 72-aastane pensionär, kes elab üürikorteris, mis
pole isegi korter, vaid tuba. Süüdistataval ei ole mitte mingisugust kinnisvara või muud vara ning arvestades seda ja tema vanust ning tervislikku seisundit, on igati põhjust jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda. Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.
8.Einar Krügeri kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 8.1 Maakohtu käsitlus Einar Krügeril hädakaitseseisundi puudumise kohta on veatu. KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks alust pole, sest vastupidiselt süüdistatavale kinnitavad eeskätt sündmuskoht, süüdistataval seljas olnud riiete vaatlus ning kannatanul tuvastatud ja süüdistataval puudunud vigastused sellest, et Einar Krüger lõi ja jätkas L.O löömist ajal, mil kannatanust mitte mingisugust ohtu ei lähtunud. Lisaks tuvastas maakohus, et kannatanu ei suutnud oma ealist ja füüsilist üleolekut antud maksma panna ning tema varasem karistatuski asjasse ei puutu. 8.2 Apellandi väide, et Einar Krügeri varasem karistatus KarS § 178 lg 1 järgi selgus alles pärast esmast sündmuskoha vaatlust, on oletuslik. Menetlejal tuleb isiku vahistamise soovi korral tegutseda väga kitsas ajaraamis ning enne taotluse koostamist tehakse ka karistusregistri päring, mis võtab aega loetud sekundid. Lisaks on esmase sündmuskoha vaatluse eesmärgiks fikseerida kõige olulisem teave. Täiendav sündmuskoha vaatlus viiakse läbi hiljem ja siis lähtutakse juba tõendamisvajadusest. Siin kaasatigi täiendavale menetlustoimingule jäljeekspert ning selleks ajaks oli juba teada ka Einar Krügeri versioon toimunust. Ka jääb arusaamatuks, millist loogilist menetluslikku vajadust oleks teeninud 30. aprilli 2025. a menetlustoiming. Süüdistatava vahistamiseks täiendav kahtlustus vajalik ei olnud, sest isik vahistati niigi olemasoleva tõendikogumi põhjal. Pelgalt Einar Krügeri vanuse järgi ei saa teha järeldust selle kohta, kas ta kasutab suhtlemiseks arvutit või mitte, sest juba selle olemasolu viitab kasutamisele. Eseme asitõendina kaasavõtmiseks on piisav, kui on alust arvata, et seal võib olla asjakohast tõendusteavet. Isikuvastase kuriteo puhul pole andmekandjate äravõtmine tavatu. 8.3 Vastab tõele, et prokuratuur taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samas pole kohus taotlusega seotud. Võimaldades süüdistataval menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvestaski maakohus tegelikult apellatsioonis toodud asjaoludega. Ringkonnakohtu seisukoht.
9.Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi tunnistamist KarS § 178 lg 1 järgi, liitkaristuse mõistmist, menetluskulude jaotust ning asitõendite suhtes kohaldatavaid meetmeid. Tühistatud osas teeb kriminaalkolleegium uue otsuse, millega mõistab süüdistatava KarS § 178 lg 1 järgi õigeks, jätab osa maakohtu menetluskulust riigi kanda ja teeb uue otsustuse süüdistatavalt ära võetud arvuti ja mälupulga kohta. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada ning apellatsioonimenetluse kulu kannab Eesti Vabariik. I
10.Maakohus ei kohaldanud Einar Krügerit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistades ebaõigesti materiaalõigust. 10.1 Apellant ei vaidlusta Einar Krügerile süüksarvatud teo tõendatust ja koosseisupärasust. Nois küsimustes ei pea vajalikuks apellatsiooni piiridest väljuda ka ringkonnakohus. Kaitsja argument, et Einar Krügeri vastutus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on hädakaitseseisundi tõttu välistatud, jääb tagajärjetuks. Nõustumisväärseid maakohtu seisukohti kordamata märgib kolleegium järgmist. 10.2 Üldistatult tuvastas maakohus, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses, sest vajadust kaitsetegevuseks ei olnudki. Einar Krüger ründas L.O-d esimesena, mitte vastupidi ja selle kohta, mis korteris toimus, Einar Krüger usaldusväärseid ütlusi ei andnud.1 Apellatsiooni rahuldamine eeldab, et ringkonnakohus asub süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas maakohtust erinevale seisukohale, kuid see ei ole võimalik. Einar Krügeri versioon hädakaitsest on tõepoolest ülejäänud tõendite ja tuvastatud asjaolude valguses äärmiselt ebatõenäoline. 10.3 Esiteks ei ole süüdistatava ütluste usaldusväärsuse juures määravaks teguriks see, mida väitis Einar Krüger sündmuskohale saabunud politseiametnikele. Mingisuguse sündmuse kohta esitatud versiooni järjepidevus pole kindel märk tõe rääkimisest. Einar Krügeril oli pärast kannatanu lahkumist piisavalt aega oma positsiooni kujundamiseks ning sarnaselt tõele võib ka vale jääda ajas muutumatuks. Arvestada tuleb ka Einar Krügeri menetlusseisundit – tema huvides ei olnud politseile öelda, et ta lõi kannatanut mitu korda noaga lihtsalt sellepärast, et too tema kodus, tema ostetud alkoholi juues ütles või tegi või ei teinud midagi, mis talle meelepärane ei olnud. 10.4 Iseenesest on kaitsjal õigus, et kõik löögid ei jäta jälgi ning kehtivas kohtupraktikas paika pandud lävendi järgi ei pea hädakaitseseisundi tekkimiseks ründe intensiivsusaste olema selline, millega kaasnevad silmnähtavad tervisekahjustused. Samas ei piirdunud L.O Einar Krügeri sõnul selle löögiga, millest räägib apellant. Einar Krüger ütles, et kõigepealt lõi L.O teda rusikaga kas vastu rindu või õlga, siis toimus vastastikune rüselus, mille käigus ta haaras midagi kätte ja lõi kannatanut. Selle peale hakkas L.O vastu ning lõi teda, kuid kuhu, seda ta paraku ei mäleta. Kui kõrvutada süüdistatava ütlusi tema läbivaatusel tuvastatuga, siis võib Einar Krügeri kirjeldatut silmas pidades küll möönda, et L.O korduvatest löökidest ja vastastikusest rüselusest ei pruukinud nähtavaid jälgi jääda, kuid see on olukorras, kus kannatanu lõi väidetavalt süüdistatavat ka pärast seda, kui too teda noaga äsas, äärmiselt kaheldav. Sellises situatsioonis on vastureaktsioon noalöögile tõenäoliselt siiski jõulisem ja seda enam, kui arvestada kaitsja rõhutusi L.O ea ja füüsise ning süüdistatava kahjuks olnud jõuvahekorra kohta. Apellandi väitele, miks ei ole põhjust politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuvat Einar Krügeri kainusastet samastada süüdistatava seisundiga sündmuse toimumise ajal, on maakohus vastanud ning apellatsioonist ei nähtu midagi, mis selle seisukoha ümber lükkaks. Apellatsioonis maakohtus esitatud väite pelgast kordamisest ei piisa, eeskätt tuleks ära näidata vead või nõrgad kohad maakohtu argumentatsioonis. 10.5 Apellandi hinnangul ei toeta sündmuskohal avanenud vaatepilt maakohtu tõdemust, et korteris ei olnud rüselusele viitavaid jälgi. Siin räägib kaitsja maas olnud lauanõudest mis seal
vt maakohtu otsuse lk 10 ülevalt lugedes kolmas lõik.
tõepoolest ka olid2, kuid kindel tunnismärk sellest, et L.O ründas Einar Krügerit esimesena, põrandal asetsenud ja laiali pillutud esemed ei ole. Pealegi on samaväärseid põhjuseid, millest segadus võis olla tingitud, on teisigi. 10.6 Korteris (s.o kööginurgas ja voodi all) valitsenud korratust silmas pidades pole alust järeldada, et Einar Krügeri korter oli laitmatult korras ka nendel hetkedel, kui seal ohtralt alkoholi tarvitati. Maas vedeleval potil ja söögiriistadel ei pruugi sel põhjusel rüselusega mitte mingisugust seost ollagi. Pärast kannatanu lahkumist jäi korterisse alkoholijoobes süüdistatav, kes võis seal muulhulgas ka keha kinnitada ja selle käigus nõud maha pillata. 10.7 Veel väärib tähelepanu asjaolu, et praktiliselt tervet korterit – selle põrandat, seinu, mööblit – katavad verepritsmed, vere voolamis- ja nühkejäljed 3. Nood koos pilla-palla maas vedelevate nõudega võivad iseenesest rääkida kogu korterit hõlmanud rüselusest küll. Pealegi nähtub sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodelt, et ruumi Einar Krügeri korteris ülearu ei olnud ning asjaolu, et kannatanul tuvastati enesekaitsele viitavad vigastused, apellant ei vaidlusta. Kitsukestes tingimustes end noarünnaku eest kaitstes võidakse midagi kusagilt maha tõmmata ka tahtmatult. 10.8 Kaitsja väiteid süüdistatava ja kannatanu jõuvahekorra kohta on maakohus tegelikult juba analüüsinud. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et Einar Krügerist tunduvalt noorem ja parema füüsisega L.O-l tuvastati hulgi enesekaitsele viitavaid torke-lõikehaavu, kuid süüdistataval seevastu mitte ühtegi (nähtavat) vigastust või kaebust. Järeldus, et rünnak oli L.O jaoks ootamatu, on toodut silmas pidades korrektne. Mitu nädalat kipsis olnud sõrm, millele Einar Krüger viitas, nii tõsiseks vigastuseks nagu süüdistatav väitis, maakohtu hinnangul tõendite kohaselt ei osutunud. Kolleegium lisab, et pealegi jääb väidetava vigastuse ja sündmuse toimumise vahele arvestatav paranemisaeg ehk ca kuu pikkune ajavahemik4. Selle kohta, et süüdistatav oleks pöördunud uuesti arsti vastuvõtule kaebusega, et sõrm pole paremaks läinud, tõendeid ei esitatud. Veel märkis maakohus, et süüdistatava riietest olid määrdunud eeskätt tal jalas olnud püksid ning kannatanu kaelapiirkonnas paiknenud eluohtlik noahaav oli antud suunaga ülevalt alla. Maakohtu järeldusi, et seega pidi süüdistatav olema teatud hetkel kas põlvili või kummargil ning L.O seevastu asetsema löögi tegemise hetkel oluliselt madalamal, peab kolleegium tõenditel põhinevaks ja neid apellant ka ei vaidlusta. 10.9 Mis puudutab süüdistatava ja kannatanu tausta, siis mõlemat on varem vägivallategude eest karistatud, ent erinevalt L.O-st on Einar Krüger neid toime pannes kasutanud terariista. 10.10 Kokkuvõtlikult on kolleegium seda meelt, et maakohtu rekonstruktsioon 27. aprillil 2025. a Einar Krügeri korteris toimunust on õige: süüdistatav ja kannatanu läksid teadmata põhjusel tülli, Einar Krüger üllatas L.O-d noalöökidega ning süüdistatava rünnaku eest end kaitsta püüdnud ja sealjuures kogu korteri veriseks teinud kannatanu kiirustas oma elu päästmiseks sealt minema5. Kuivõrd kannatanu Einar Krügerit ei rünnanud ning KarS § 28 lg 1 järgi on hädakaitsest põhjust rääkida üksnes tõrjetegevuse kontekstis, ei olegi apellatsioon ses osas edukas.
vt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabel, fotod nr 20, 25-26, 28-29 vt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabel fotod nr 32-33, 40-41, 20-22, 25-27, 38-41, 50-51, 53, 58-59 kd I tlk 13 ja tlk 20 fotod alates nr 34-119.
kd II tlk 6.
vt maakohtu otsuse lk 6 ülevalt lugedes neljas lõik.
II
11.Maakohus kohaldas Einar Krügerit KarS § 178 lg 1 järgi süüdi mõistes ebaõigesti materiaalõigust, sest süüdistatava süüdi tunnistamise aluseks olevad tõendid saadi kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes. 11.1 Apellandi väitel pole õige maakohtu käsitlus selle kohta, et arvuti andmekandjal ja USB mälupulgal olnud keelatud pildid ja videod on juhuleid. Kaitsja hinnangul võttis menetleja need esemed süüdistatava korteris toimunud täiendaval sündmuskoha vaatluse käigus kaasa teadmisega, et Einar Krügerit on varem KarS § 178 lg 1 järgi karistatud ning seega sooviga kontrollida, kas andmekandjatel on midagi, mis vastaks KarS § 178 lg 1 objektiivses teokoosseisus kirjeldatule. Kolleegium peab kaitsja argumente asjakohaseks. 11.2 Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Einar Krügeri korteris toimetati sündmuskoha vaatlust kahel korral. Esimest korda toimus see paralleelselt Einar Krügeri kahtlustatavana kinnipidamisega6 ehk 27. aprillil 2025. a kella 21.30-22.30. Menetlustoimingu lõppedes võttis menetleja kaasa noad, võtmed, kaks mobiiltelefoni ja esemetelt võetud puuteproovid7. Sündmuskoha täiendav vaatlus toimus 30.04.2025. a ning siis kaardistati ja talletati koos EKEI ekspertidega korteris olnud verekahtlased määrdumised. Menetlustoimingu lõppedes võttis menetleja kaasa mälupulga ja lauaarvuti.8 11.3 Prokuröri selgitusele tuginenud maakohtu tõdemus, et menetleja vajas kannatanu küsitlemise võimatuse tõttu Einar Krügeri versioonis ilmnenud ebakõlade tõttu objektiivset tõendit, mille põhjal kontrollida süüdistatava ja kahtlustatava võimalikku suhtlust, ei ole loogiline ja asjakohane. 11.4 Esiteks võib kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt väita, et raskemate isikuvastaste kuritegude puhul on käsilolevas asjas kujunenud olukord kohtueelse menetluse alg- ja teatud juhtudel ka lõppfaasis täiesti tavapärane, s.o kannatanu on kas teadvusetuna arstide hoole all või surnud ning kahtlustatav on sündmuste kohta esitanud vastuolulise versiooni. Kiireloomuline küsimus süüdistatava ja kannatanu võimalikust varasemast suhtlusest olla ei saanud, sest näiteks Einar Krügeri vahistamisküsimus oli täiendava sündmuskoha vaatluse ajaks (toimus 30.04.2025. a) juba menetleja vaates positiivselt lahendatud9. Arvestades kannatanu seisundit (vt selle kohta edaspidi) ei olnud ka vähimatki põhjust teha negatiivset prognoosi selle kohta, et L.O pole tõenäoliselt võimeline ütlusi andma. Ka ei olnud menetlejal enne L.O ülekuulamist vähimatki põhjust eeldada, et kannatanu kas keeldub ütlustest või valetab, mistõttu tuleks uurida võimalusi tema ja süüdistatava vahelise varasema suhtluse kontrollimiseks. 11.5 Teiseks nähtub L.O ravidokumentidest asjaolu, et täiendava läbiotsimise toimumisele eelnevalt ja selle ajal ei olnud ta teadvusetu. Kannatanu anamneesi kohaselt ei olnud L.O-l 29. aprillil 2025. a kaebusi, ta sõi-jõi iseseisvalt ning arstid hindasid tema seisundi piisavalt heaks, et ta viia üle tavaosakonda. Järgmisel päeval ei olnud L.O vastupidiselt maakohtu väidetule enam intensiivraviosakonnas, vaid ta viidi ruumipuuduse tõttu üle
27.04.2025. a kell 21.55, vt kd I tlk 129-132. vt kd I tlk 9-13.
kd I tlk 14-19.
kd I tlk 152-155.
uroloogiaosakonna pinnale. Õhtul kell 20.30 lahkus L.O haiglast küll omal vastutusel, kuid kõik eelnev koostoimes tema seisundi kohta tehtud märkustega 29. aprillil 2025. a 10 näitab, et maakohtu seisukoht paika ei pea. 11.6 Kolmandaks on õige apellandi tähelepanek, et isegi juhul, kui jaatada seda, et Einar Krügeri arvutis oleval andmekandjal võis olla talletunud tema ja kannatanu varasemat vestlust – erinevalt kaitsjast ei pea kolleegium väga ebatõenäoliseks seda, et 71-aastane inimene kasutab suhtlemiseks ka arvutit või nutitelefoni – ei ole tõepoolest väga tõenäoline, et suhtluseks või selle eraldi salvestamiseks kasutati mälupulka. 11.7 Neljandaks on kolleegium päri kaitsjaga, et 27. aprilli 2025. a õhtul kella 21.30 paiku ei pruukinud menetleja seda, et Einar Krügerit on varem KarS § 178 lg 1 järgi karistatud, kiireloomuliste menetlustoimingute tõttu (s.o kahtlustatava kinnipidamine ja sündmuskoha vaatlus) kas teada või teadvustada. Küll aga pidi see fakt olema tõsikindlalt teada Einar Krügeri vahistamistaotluse esitamise ajaks 29. aprillil 2025. a. 11.8 Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohtul põhjust nõustuda kaitsjaga, et lauaarvuti ja mälupulk võeti 30. aprilli 2025. a sündmuskoha vaatluselt kaasa sellepärast, et menetleja tahtis kontrollida, kas arvutis oleval andmekandjal ja mälupulgal on keelatud materjali, mis võiks viidata KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Apellandil on õigus selleski, et aluse selliseks kahtluseks andis Einar Krügeri varasem karistus, mitte näiteks asjaolu, et tema nutitelefoni vaatlusel leiti viiteid või vihjeid keelatud materjalile. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kahtluse puhul pidanuks menetleja esemed Einar Krügeri korterist ära võtma läbiotsimismääruse alusel, kuid seda ei tehtud ning seega saadi tõendid - ehk lauaarvuti andmekandjal ja mälupulgal olnud keelatud sisuga failid – kriminaalmenetlusõigust eirates.
12.Kolleegiumi hinnangul oli rikkumine kehtivas kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid silmas pidades oluline ja see toob endaga kaasa tõendi lubamatuse (vt RKKKo 1-16-6179 p 58). 12.1 Esiteks on juba tuvastatud, et menetleja pidi esemete kaasavõtmisel järgima KrMS §-s 91 sätestatud korda, kuid seda ei tehtud. 12.2 Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et rikkumine oli tahtlik. Menetleja pidi saama aru, et esemetel pole seost menetletava isikuvastase kuriteoga ja seega on nende kaasa võtmine KrMS § 83 lg 1 alusel lubamatu. Põhjus esemete kaasavõtmiseks oli väga suure tõenäosusega üksnes Einar Krügeri varasem karistatus KarS § 178 lg 1 järgi. Selline asjaolu ei saa eraldiseisvalt mitte kunagi sisustada ega põhistada kuriteokahtlust. Kehtiva kohtupraktika järgi on menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis peaks kaasa tooma tõendi kasutamiskeelu (RKKKo 3-1-1-114-04). 12.3 Kolmandaks on KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu II, mitte I astme kuritegu. Arvuti ja mälupulga seadusevastane äravõtmine riivas Einar Krügeri omandiõigust, tõendeid selle kohta, et toiming riivas oluliselt tema õigust eraelule, ei ole. Avalikkuse huvi KarS § 178 lg 1 sätestatud kuritegude avastamise vastu on kõhklusteta olemas ning Einar Krügeri andmekandjatel oli keelatud materjali hulk muljetavaldav. Pole välistatud seegi, et piltidel
kd I tlk 63-63 pöördel.
kujutatud alaealisi sunniti poseerima, kuid siiski on KarS § 178 lg-s 1 loetletud osategudest keelatud materjali omandamine ja hoidmine siiski mõnevõrra vähem kaalukad kui näiteks valmistamine või levitamine. 12.4 Neljandaks ei oleks menetleja saanud tõendeid muu menetlustoiminguga. Tuvastatud asjaolude valguses oli läbiotsimine ainuke viis esemete äravõtmiseks. Väärib märkimist, et enne esemete kaasavõtmist ei olnud menetlejal mitte ühtegi pidepunkti, mis viidanuks kahtlustusele, et Einar Krüger võib olla toime pannud KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.5 Viiendaks on tõenditel, mis saadi kriminaalmenetlusõigust rikkudes, Einar Krügeri süüdi tunnistamisel KarS § 178 lg 1 järgi, määrav tähtsus. Asjas ei ole muid usaldusväärseid tõendeid, mis vähendaksid menetlusõiguse eiramise teel saadud tõendi kaalu ja võimaldaksid kogumis Einar Krügeri süüdi mõistmist KarS § 178 lg 1 järgi.
13.Eeltoodu tõttu tuleb Einar Krüger KarS § 178 lg 1 järgi õigeks mõista.
III
14.Einar Krügeri õigeks mõistmise tõttu tuleb ringkonnakohtul apellatsiooni piiridest väljuda ning korrigeerida maakohtu otsust osas, mis puudutab asitõendite – mälupulga DataTraveler 128 MB ja lauaarvuti boksi HP – konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitamist kooskõlas KrMS §-ga 126 lg 2 p 4. Lisaks määras maakohus, et mälupulgalt ja arvuti andmekandjalt saadud andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod tuleb kustutada. 14.1 Üldjuhul tuleb inimese õigeks mõistmise korral temalt asitõenditena ära võetud esemed tagastada ja need peavad KrMS § 125 lg 3 järgi olema samas seisukorras, mis nad äravõtmise hetkel olid. Kehtiva kohtupraktika järgi ei saa aga seda reeglit tõlgendada viisil, mis kohustaks menetlejat panema toime õigusrikkumist (RKKKm 1-22-1608). 14.2 Käsilolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Einar Krügerilt ära võetud arvuti andmekandjal ja mälupulgal olnud 969 pildi- ja videofaili kujutasid alla 18-aastaseid inimesi pornograafilises ja alla 14-aastaseid inimesi pornograafilises ning erootilises situatsioonis. Neid pilte alles jättes või süüdistatavale tagastades paneks menetleja toime KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Järelikult tuleb jätta muutmata maakohtu otsustus, mis puudutab nende failide kustutamist ning seda tuleb teha viisil, mis tagab, et neid poleks võimalik taastada. Süüdistatava mälupulga ja arvuti boksi konfiskeerimiseks ja hävitamiseks alust pole. KarS § 83 lg 1 saab konfiskeerimist kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise korral. See eeldus ei ole antud juhul täidetud. Järelikult tuleb need esemed Einar Krügerile kohtuotsuse jõustumisel tagastada. IV
15.Kahtlustatav ei pea hüvitama DNA ekspertiisikulu ning temalt välja mõistetud kaitsjatasu tuleb osalise õigeks mõistmise tõttu mõnevõrra vähendada.
15.1 Kolleegium nõustub maakohtuga, et pelgalt inimese vanus pole asjaolu, mis peaks õigustama menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Oma varatust tuleb tõendada, seda antud juhul tehtud pole ning nõue tõendite esitamiseks kehtib ka siis, kui menetluskulu palub osaliselt riigi kanda jätta prokurör. 15.2 Vaatamata eeltoodule peab ringkonnakohus apellandi menetluskulusid puudutavat taotlust põhjendatuks, sest DNA ekspertiisiks kulunud summat Einar Krüger tasuma ei pea. 15.3 Käsiloleval juhul oli menetluse esemeks isikuvastane kuritegu, kus ei olnud vaidlust selle üle, et sündmuskohal viibis kaks inimest – süüdistatav ja kannatanu. Einar Krüger pole menetluse vältel kordagi öelnud, et tema L.Ot noaga ei löönud. See, kuhu ja millega kannatanut löödi, nähtub ka kannatanu meditsiinidokumentidest ja kohtuarstlikust ekspertiisiaktist. Menetleja esitas DNA-ekspertiisiks sündmuskohalt leitud nugadelt võetud puuteproovid ja põhjendas üldteadaolevalt väga kalli ja ressursimahuka ekspertiisi määramist
15.mail 2025. a nii: „Kohtueelse menetluse käigus on tõusetunud vajadus teostada DNAekspertiis, et tuvastada kuriteosündmust puudutavad ja menetluses tähtsust omavad asjaolud“. 15.4 Ekspertiisi korraldamise aluseks on KrMS § 105 lg 1 järgi tõendamisvajadus. See, millist KrMS § 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolu pidi DNA-ekspertiis aitama välja selgitada olukorras, kus kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja teo toimepannud isik olid teada, ekspertiisimäärusest ei selgu. Kolleegiumi hinnangul DNA-ekspertiisi määramiseks vajadust ei olnud. Maakohtu põhjendusi lugedes konstateerib maakohuski DNA-ekspertiisile tuginedes üksnes seda, et kannatanut võidi lüüa mõne ekspertiisiks esitatud noa või nugadega, sest nendelt leiti L.O bioloogilist materjali. Samas selle üle, et süüdistatav lõi kannatanut noaga, vaidlust mitte kunagi ei ole tõusetunudki ning vaidluse tekkimisel oleks selle asjaolu saanud kindlaks teha ka teiste tõendite abil (eeskätt isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt). Ekspertiisikulu, mis kaasneb ületõendamisega, süüdistatav kandma ei pea. 15.5 Einar Krügerilt menetluskulusid välja mõistes lähtus maakohus eeldusest, et süüdistatav mõisteti talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi mõistmist KarS § 178 lg 1 järgi. Järelikult tuleb süüdistatava osalise õigeks mõistmise tõttu kooskõlas KrMS § 181 lg 1 korrigeerida ka temalt välja mõistetud menetluskulu absoluutsummat. 15.6 Einar Krügerile esitatud süüdistusega KarS § 178 lg 1 järgi on seotud üksnes kaitsjatasu. Ekspertiisikulu puudutab KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistust ning kuna tegu on I astme kuriteoga, siis II astme kuriteos õigeks mõistmine väljamõistetava sundraha suurust KrMS § 179 lg-s 1 sätestatut silmas pidades ei mõjuta. 15.7 Määratud kaitsjale makstud tasu oli kokku 2388,72 eurot. Arvestades, et KarS § 178 lg 1 järgi tehtud etteheitega seotud tõendite maht oli võrreldes isikuvastases kuriteos esitatud süüdistusega pigem vähene ning kaitsja esitas üksnes ühe, tõendi lubatavust puudutava vastuargumendi, on ringkonnakohtu arvates KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga seotud kaitsja töö osakaal ca 1⁄4 kriminaalasja kogumahust. Järelikult jääb kaitsjatasu kogusummast riigi kanda 597,18 eurot ning Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1791,54 eurot.
15.8 Eeltoodu tõttu muutub Einar Krügerilt välja mõistetava menetluskulu absoluutsumma. Kuna süüdistatav peab tasuma sundraha 2215 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot ja kaitsjatasu 1791,54 eurot, siis tuleb süüdistatavalt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista menetluskulu 4161,54 eurot. Maakohtu otsustust, mis puudutab menetluskulu ajatamist maksimaalseks perioodiks kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3, peab ringkonnakohus põhjendatuks. V
16.Kõike eeltoodut silmas pidades tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsuse osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 178 lg 1 alusel, Einar Krügerile liitkaristuse mõistmist, süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist ning asitõendite – mälupulga ja lauaarvuti boksi konfiskeerimist ja hävitamist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega: -
mõistab Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi õigeks;
-
vähendab Einar Krügerile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistust 8 aastat KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust;
-
määrab, et Einar Krügerile tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel, pärast KarS § 178 lg 1 kuriteo esemeks olnud keelatud materjali eemaldamist ja hävitamist, temalt ära võetud mälupulk DataTraveler 128 MB ja lauaarvuti boks HP;
-
määrab, et Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulu 4161,54 eurot. Süüdistataval on võimalik menetluskulu hüvitada perioodiliste osamaksetega 12 kuu jooksul, kuid igakuise makse suurus peab olema esimesed 11 kuud vähemalt 346,75 eurot ning viimane osamakse 347,29 eurot.
Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada. VI
17.Einar Krügerile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Apellandi taotluse kohaselt tutvus ta maakohtu otsusega, pidas seejärel süüdistatavaga nõu ning viimaks koostas ja esitas tema huvides apellatsiooni. Kõik need toimingud on vajalikud ning ajakulu – 120 minutit – mõistlik. Järelikult tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Karine Nersesjani poolt Einar Krügerile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 357,12 eurot. Apellatsioonimenetluse kulu jääb kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.