Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud hõbedane nuga riidekapi eest maast (pakend nr 1), sinine nuga voodi alt põrandalt (pakend nr 2), musta värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt (pakend nr 6) ja rohelist värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt (pakend nr 7; asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - 30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk „DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686, tl 72 kII) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - 7.04.2025 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast võetud ja 26.05.2025.a asitõendina vaadeldud A. G. riided veremäärdumistega: halli tooni püksid (pakend nr 1), sinist värvi lühikesed teksapüksid (pakend nr 2), halli värvi kampsun (pakend nr 3), musta värvi T-särk (pakend nr 4) ja musta värvi jope (pakend nr 5, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) - hävitada; - Einar Krügeri isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: halli värvi kampsun (pakend nr 1) ja halli värvi püksid (pakend nr 2, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) - tagastada Einar Krügerile; - Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston DataTraveler ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) ning vaadeldud pildid ja videod (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse andmehoidlas, I kd tl 100-104) - kustutada; - A. G. mobiiltelefoni Samsung Galaxy A12 andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, II kd tl 142- 144) kustutada; - kõik CD ja DVD-plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaaltoimikus – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde; - kõik puuteproovid ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tl 73 kII) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.12.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 16.01.2026.a.

SÜÜDISTUS

Einar Krügerit (Krüger) süüdistatakse selles, et tema lõi tahtlikult olmekonflikti tagajärjel 27.04.2025.a enne kella 18:31 XXX asuvas korteris kööginurga ja tualettruumi ukse juures kannatanut A. G.t kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Einar Krüger tahtlikult kannatanu A. G.le eluohtliku tervisekahjustuse torke-lõikehaava kaelal vasaku kõrvalesta all, millega kaasnes arteriaalne verejooks, mille sulgemine vajas invasiivset ravimeetodit bipolaarset elektrokoagulatsiooni. Samuti põhjustas Einar Krüger tahtlikult eelkirjeldatud tegevusega A. G.le mitte eluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaavad näol paremal põsel, ninaseljal, kaela vasakul poolel kõri piirkonnas, põse vasakul küljel, kaks torke-lõikehaava vasakul randmel ja torke lõikehaavad vasaku käe kolmandal ja neljandal sõrmel ja parema käe peopesal. Samuti põhjustas Einar Krüger oma tahtliku tegevusega tömbi trauma nahamarrastuse parema põse piirkonnas noaga löömisel parema põse piirkonda ning löömise käigus toimunud rüseluse käigus tömbi trauma nahamarrastused vasakul pool rindkere eespinnal ning nahaaluse verevalumi vasakul labajalal. Oma tahtliku tegevusega pani Einar Krüger toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Einar Krügerit selles, et tema salvestas ajavahemikus 11.10.2024.a kuni 01.03.2025.a 514 pildifaili ja 2 videofaili, millel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis ja 455 pildifaili, millel on kujutatud nooremaid kui 14aastaseid isikuid pornograafilises ja erootilises situatsioonis. Einar Krüger hoidis kokku 969 pildifaili ja 2 videofaili kuni 27.04.2025.a oma elukohas XXX lauaarvutis HP ProDesk 400 ja USB mälupulgal Kingston DataTraveler. Einar Krügeri valdusest leitud pildi- ja videofailid ei olnud loodud toimepanija ja nooremate kui kaheksateistaastaste vastastikkusele nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult nende isiklikuks tarbeks. Oma tahtliku tegevusega pani Einar Krüger toime nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis ja nooremat kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis kujutavate piltide omandamise ja hoidmise s.o KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUS

Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses. 28.10.2025 kohtuistungil enne kohtuliku uurimise algust taotlesid süüdistatav ja kaitsja asja arutamist lühimenetluses, millega prokurör nõustus ning 28.10.2025 kohtumäärusega andis kohus Einar Krügeri kohtu alla lühimenetluses. Kohtuistungil Einar Krüger ennast kummaski episoodis süüdi ei tunnistanud, ütlusi anda ei soovinud, jäi varem antud ütluste juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest

ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid lubatavad. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu mõlema kuriteoepisoodi juures eraldi, alustades KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmise kontrollimisest. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Esmalt toob kohus välja süüdistatava ja kannatanu ütlused ning seejärel kontrollib ütluste usaldusväärsust kogutud tõenditest lähtuvalt. Kannatanu A. G. ütluste kohaselt 27.04.2025 päevasel ajal umbes kella 12-13 paiku otsustas minna Einari juurde XXX tänavale, kuna tal oli vaja pudeli ostuks veidi raha, soovis osta viina ja õlut. Ostsid viina ja kaks õlut ning läksid Einari juurde jooma, ajasid juttu. Einariga tüli ei olnud. Kui joogid olid otsas, hakkas koju minema. Einaril on köögis noad, mis asuvad kraanikausi kõrval topsis. Käib Einari juures umbes üle nädala korra, istuvad diivanvoodil toas. Kaotas mälu, kui kõndis XXX tänaval. Hoidis kätt kaelal, et verejooksu peatada, edasist ei mäleta, kaotas teadvuse ja ärkas haiglas. Tal olid näos vigastused, kaelal, vasakul kõrvalestal, vasaku käe randmel ja sõrmedel. Peab võimalikuks, et ta oli kellegagi konflikt, kuid ei mäleta seda ja ei oska öelda, kus kohast need vigastused sai. Võis ka kuhugi põõsasse kukkuda. Einar Krügerit tunneb hästi, ei ole sõber, kuid on hea tuttav. Ei ole kunagi temaga tülis olnud. Olid Einari juures 27.04.2025 kahekesi, külalisi ei käinud. Tal ei ole Einari osas mingeid pretensioone. Kui läks Einari juurde, oli täiesti terve, ainult pohmakas oli. Ei usu, et Einar talle need vigastused tekitas, on mitu aastat koos joonud ja kunagi ei ole ühtegi kaklust ega kokkupõrget olnud.

Lähtudes süüdistatava ja kannatanu ütlustest ei ole järelikult vaidlus selles, et 27.04.2025 mindi ühiselt poodi ning osteti Einar Krügeri raha eest alkoholi. Nimetatu leiab kajastamist ka 20.06.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, kus vaadeldavaks objektiks on Maxima XX kaupluse (asukoht Tuulemaa 20, Tallinn) hoone videovalvesüsteemi salvestised ajavahemikul 27.04.2025 kella 12:47-st kuni kella 21:51-ni. Salvestuselt on näha, kuidas Einar Krüger ja A. G. liiguvad kaupluse alkoholileti juurde, kell 12:49 jõuavad kassade juurde ning panevad kokku kolm pudelit alkoholi kassaletile, ostude eest tasub Einar Krüger sularahas, pärast mida väljuvad kauplusest. Samuti on salvestiselt näha, et kannatanul nähtavad vigastused puuduvad. Vaidlust ei ole selleski, et pärast poeskäiku liiguti tagasi Einar Krügeri elukohta aadressil XXX, kus tarvitati ühiselt alkoholi ning süüdistatav ei eita, et just seal toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt ning süüdistatav lõi kannatanut. Kuigi kannatanu konflikti ei mäletanud, on kohtu hinnangul selle esinemine usutav, arvestades just sündmuse edasist käiku pärast rahumeelset poeskäiku ning ühist alkoholi tarvitamist. On loogiline, et just konflikti tagajärjel võis Einar Krüger kaotada enesevalitsuse ning käituda ettearvamatult. Antud juhul on erimeelsuse tagajärjeks kannatanu intensiivne kahjustamine süüdistatava poolt. Eelnimetatut toetavad sündmuskoha vaatlusprotokollid, milles on muuhulgas kajastatud rohket veretaolist määrdumist. 27.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX asuv kuuekorruseline korterelamu, vaatlus algas trepikoja ukselt, kus olid maas veretaolised määrdumised. Veretaolised määrdumised on trepikoja uksel, veretaolised määrdumised lõppevad ruumis tähisega C ukse juures. Ruumi uksel on veretaolised määrdumised ukselukul ruumi siseküljel. Ruumi tähisega C sisenedes ilmneb ohtrasti veretaolisi jälgi seintel, voodil ja põrandal. Ukseavast vaadeldes vasakut kätt, riidekapi ees maas on hõbedane nuga (pakend 1), vere tuvastamine sellel negatiivne. Voodi all on sinine nuga (pakend 2), vere tuvastamine sellel negatiivne. Köögis on näha verepritsmeid (pakend 5). Tasapinnal on kolm nuga, kaasa võetakse musta käepidemega nuga (pakend 6, vere tuvastamine sellel positiivne, noalt võetakse DNA-proovid – pakend 6.1) ja rohelise käepidemega nuga (pakend 7, vere tuvastamine sellel positiivne, noalt võetakse DNA-proovid – pakend 7.1). Ka tasapinna all oleval külmkapil ja kapiuksel on veretaolised määrdumised, toas oleva voodi peatsis on padjal ja voodilinal veretaolised määrdumised. Ukseavalt vaadeldes paremale jääb veremäärdumistega uks, mis viib vannituppa. Maja ees on suurem veretaoline määrdumine (pakend 8). Verejälje kõrval äärekivil on verejälgedega võtmekimp (pakend 9). Verejäljest liiguvad kaugemale vere tilkumisjäljed, mida mööda liigutakse XXX tänavaga paralleelselt kuni XXX tänav ristub XXX tänavaga ning sealt vasakule (fotod 66-73), XXX maja juurest liiguvad verejäljed üle tee ning sealt otse kuni XXX majani, kus on näha suuremat verekogumit. 30.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX korter C. Vere tilkumisplekke, tilkumisrada, ülekandumisjälgi ja/või voolamisjälgi on näha välisukse juurde viival põrandal, uksematil, ukseraamil, välisuksel, koridori lõpus oleval pesukuivatusrestil, parem- ja vasakpoolsel seinal. Korteri sees on näha verejälgi korteriukse sisemisel küljel, uksepiidal, põrandal, ukseraamil, vannitoauksel ja vannitoauksest vasakul seinal. Verejälgi on näha akna ja kööginurga vahelisel seinal, riiulil, riiuli juures seinal, kummuti peal oleval piimakannul, kummuti kõrgusel seinal, köögivalamu juures seinal, pliidil, tagaseinal, külmikul, külmiku tagaseinal, külmiku ees põrandal, köögivalamu alusel kapiuksel. Verejälgi on näha akna ees laual oleval linal, sahtlitel, laua all oleval majapidamise paberirullil, tumba padjal, tumbal, kardinatel, laual olevatel esemetel, voodi ees põrandal.

Seega leidus süüdistatava korteris ohtralt vere tilkumisjälge, plekke ja ülekandumisjälgi, samuti vere liikumisjälgi ja voolamisjälgi ning verepritsmeid (tl 16 kI). Einar Krügeri ütlusi, et mingi hetk läks A. ära ning ta läks trepi peale vaatama, kuhu A. läks, toetab 29.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on XXX hoone videovalvesüsteemi salvestised ajavahemikul 27.04.2025 kella 18:36-st kuni 18:50-ni. Salvestiselt nähtub, et reaalajas kell 18:31 väljub XXX trepikojast A. G., isiku kaelal ja kätel on näha verekahtlast määrdumist, kell 18:32 istub ta sõiduteele, vajub selili ning jääb pikali asendisse. On näha, et A. G. tõuseb korduvalt istuli, kuid vajub tagasi pikali sõiduteele. Kell 18:36 tõuseb ta püsti, liigub paar meetrit, siis istub XXX tänava haljasalale ja vajub pikali asendisse. Kell 18:37 tõuseb haljasalalt, liigub XXX tn suunas, isiku vasakul käel ja vasakpoolsel näopiirkonnal on näha verekahtlast määrdumist. Kell 18:42 on näha, et keegi avab seest poolt trepikoja ukse, hoiab ust lahti ning seejärel tõmbab ukse kinni. Lähtudes süüdistatava ütlusest ning ajalisest faktorist võis olla, et trepikoja ukse avas Einar Krüger. Kuigi kannatanu ja süüdistatav tarvitasid koos alkoholi ning kannatanu võis tänaval ebakindlalt kõndida ka alkoholijoobest tingituna, on selge, et kannatanu korduva kukkumise põhjuseks oli ka tema suhtes tarvitatud vägivald. Siinjuures arvestab kohus nii Häirekeskusele tehtud kõnesid kui ka kannatanul tuvastatud vigastusi. Vastavalt 28.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas naisterahvas 27.04.2025 kell 18:45 Häirekeskuse numbrile 112 ning andis teada, et vaja kiirabi kutsuda, kuna meesterahvas lamab verisena XXX, meesterahvas tõuseb ja kukub, kuid on teadvusel. Kell 18:47 on järgmine helistaja, kes andis teada, et õues on üleni verine inimene, kes on XXX vastas, liigub kusagile XXX poole. Kell 18:49 helistab meesterahvas, kes teatab, et mööda XXX kõnnib lõhkise peaga meesterahvas, üleni verine. Tallinna linna kaardilt nähtub, et XXX, XXX ja XXX majad asuvad kõrvuti. Kannatanu liikus kodu suunas (elukoht on XXX), iga isiku jaoks olulised esemed - võtmed ja telefoni sai hiljem kätte, mis tähendas soovi põgeneda. Arvestades sündmuskohta ning Häirekeskusele tehtud kõnede aega on ilmne, et kiirabi kutsuti just A. G.le, kes oli verine ning ei suutnud kõndida. Nimetatut toetavad ka A. G. tervisliku seisundi andmed. Vastavalt 27.04.2025 teostatud kannatanu A. G. läbivaatuse protokollile ja lisatud fototabelile on A. G. paremal põsel vigastus, vasakpoolsel kõrval vigastus, kaelal kõri piirkonnas vigastus, kannatanu oli kiirabi poolt teadvuseta seisundis toimetatud haiglasse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse epikriisi kohaselt viibis A. G. intensiivravi osakonnas 27.04.-30.04.2025, diagnoosina on lahtised hulgihaavad, kaasuva diagnoosina etanooli toksiline toime ning välispõhjusena rünne terava esemega. Vastavalt 28.04.2025 teostatud kannatanu A. G. läbivaatuse protokollile ja lisatud fototabelile on kannatanu näol parempoolsel põsel õmmeldud haav pikkusega u 55 mm, ninal kriimustus u 23 mm, vasakpoolsel põsel vigastus pikkusega u 7 mm ning vasakpoolsel kõrval ja kõrva tagaosas õmmeldud vigastus (haav). Isiku kaela esipinnal on näha õmmeldud vigastust (haava). Isiku vasaku käe käsivarre pealmisel küljel on kaks õmmeldud haava (vigastust) pikkusega u 60 mm ja 30 mm. Vasakpoolse käe kolmanda sõrme siseküljel on vigastus (haav) ning neljanda sõrme siseküljel õmmeldud vigastus (haav). Parema käe peopesas on vigastus pikkusega u 20 mm, isiku vasakul pool rindkere ülaosas on vigastus, mille ümber on punetus. Isiku vasaku jala pealmisel küljel on hematoom.

Seda, et süüdistatav ründas kannatanut just noaga, kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt. 13.05.2025 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks 27.04.2025 aadressilt XXX sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud noad – pakendid 1,2,6 ja 7. Pakendis 1 on metallist nuga, millelt võetakse puuteproovid (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4), mis annavad positiivse tulemuse vere olemasolule. Noa üldpikkus on umbes 17,8 cm, noatera pikkus umbes 8,2 cm. Pakendis 2 on nuga, mille tera on sinist värvi ning käepide on sinist ja valget värvi, noalt võetakse puuteproovid (pakendid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4), mis annavad positiivse tulemuse vere olemasolule. Noa üldpikkus on umbes 20 cm. Pakendis 6 on musta värvi käepidemega nuga üldpikkusega 14,7 cm. Pakendis 7 on rohelist värvi käepidemega nuga, noalt võetakse puuteproovid (pakendid 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4), millest annavad positiivse tulemuse vere olemasolule puuteproovid 7.1 ja 7.3. Noa üldpikkus on umbes 22,5 cm. Vastavalt 09.06.2025 koostatud ekspertiisiaktis nr 25E-GE00483-01 antud ekspertiisiarvamusele saadi Einar Krügeri DNA-d: metallist noa teralt ja käepidemelt (pakendid 1.1, 1.2, 1.4), sinist värvi noa käepidemelt (pakend 2.2, 2.4), noateralt (pakend 6.2) ja rohelist värvi noa käepidemelt (pakend 7.2). A. G. DNA-d saadi metallist noa teralt ja käepidemelt (pakendid 1.1 - 1.4), sinist värvi noa teralt ja käepidemelt (pakendid 2.1 - 2.4), noateralt (pakendid 6.1 – 6.4) ja rohelist värvi noa teralt ja käepidemelt (pakendid 7.1-7.4). On loogiline, et süüdistatava DNA on nugadel, mis on tema elukohas, kuid A. G. DNA sai kohtu hinnangul nugade teradele sündmust kui tervikut arvestades sattuda ründe tagajärjel. Siinjuures arvestab kohus ka 16.05.2025 koostatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01 antud eksperdiarvamust, mille kohaselt torke-lõikehaavad kannatanu erinevates kehapiirkondades võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, torke-lõikevahendi täpsemaid omadusi ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal kindlaks teha, mistõttu ei saa välistada ühtegi ekspertiisimääruses kirjeldatud neljast noast. Eelnimetatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01 on eksperdiarvamuses toodud ka kannatanul tuvastatud vigastused: A. G.l esinesid 27.04.2025 torke-lõikehaavad (kokku vähemalt 10 haava) erinevates kehapiirkondades: mõlemapoolselt näol, ninaseljal, vasaku kõrvalesta alaosa piirkonnas koos kõrvasüljenäärme vigastusega, kaela eespinnal, vasakul küünarvarrel ning labakätel. Lisaks eelpool nimetatud teravale vägivallale iseloomulikele vigastustele esinesid kannatanul järgmised tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused: nahamarrastused paremal põsel ja vasakul pool rindkere eespinnal ning nahaalune verevalum labajalal. A. G.l tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 27.04.2025. A. G.l tuvastatud tervisekahjustuste paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Torke-lõikehaavad vasakul küünarvarrel ja labakätel võisid olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Torke-lõikehaavade lokalisatsiooni arvestades oli reaalne oht täiendavalt vigastada kõri ja kaela suuri veresooni. Haavakanali suunda on kirjeldatud üksnes vasaku kõrvalesta alaosa piirkonnas oleva haava puhul – haavakanal kulgeb suunaga ülevalt alla. Kehaasendeid ei ole võimalik kindlaks teha.

Lähtudes süüdistatava ütlustest, mille kohaselt kaitses ta ennast ükskõik mis vahendiga ning tema ja kannatanu vahel tekkis rüselus, ei ole kahtlust süüdistuses ja eespool toodud ekspertiisiaktis märgitus, mille kohaselt põhjustas Einar Krüger süüdistuses näidatud ajal ja kohas kannatanule ka tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused. Kuriteo toimepanemise viisi ja vahendit toetavad asitõendite vaatlusprotokollid, kus vaatluse all on süüdistatav ja kannatanu verejälgedega riided. Vastavalt 26.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollile olid vaadeldavaks objektiks 27.04.2025 haiglast võetud kannatanu A. G. riideesemed: püksid – pakend 1, püksid – pakend 2, kampsun – pakend 3, särk – pakend 4 ja jope – pakend 5. Pakendis nr 1 olevate pükste esikülg on suures ulatuses verega määrdunud, rohkelt veremäärdumist on ka pükste tagaküljel. Pakendis nr 2 olevate lühikeste teksapükste esikülg on rohkete veremäärdumistega, tagaküljel on veremäärdumist vähem kui esiküljel. Pakendis nr 3 oleva halli kampsuni esikülg on rohkete veremäärdumiseta ning suuremas osas on veremäärdumised kampsuni esikülje ülemisel osal ja keskosal ning vasakpoolse varruka alumisel osas, kampsuni tagaküljel on veremäärdumised suuremas osas ülemisel osal ja vasakpoolsel varrukal. Pakendis nr 4 oleva musta värvi T-särgi esikülg on rohkete veremäärdumistega ning suuremas osas on veremäärdumised T-särgi ülemisel osal, T-särgi tagakülg on samuti rohkete veremäärdumistega. Pakendis nr 5 on musta värvi jope, mille tagakülg on rohkete veremäärdumistega. Vastavalt 28.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollile olid vaadeldavaks objektiks 27.04.2025 pakendatud Einar Krügeri riideesemed: kampsun – pakend 2 ja püksid isiku jalast – pakend 3. Pakendis nr 2 oleval kampsuni esiküljel on visuaalsel vaatlusel näha erinevates kohtades verekahtlaseid jälgi, millest võetakse puuteproovid (pakendid 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5), kampsuni tagaküljel on verekahtlaseid jälgi vähem, võetakse puuteproov (pakend 2.6). Pakendis nr 3 on halli värvi püksid, mille esikülg on rohkete verekahtlaste määrdumistega, millest võetakse puuteproovid (pakendid 3.1, 3.2, 3.3), pükste tagakülg on samuti rohkete verekahtlaste määrdumistega, millest võetakse puuteproov (pakend 3.4). Seega nähtub ülaltoodud tõenditest kogumis, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi Einar Krüger A. G.t kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda ning põhjustas süüdistuses nimetatud tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused. Eespool nimetatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01 antud eksperdiarvamuse kohaselt A. G.l vasaku kõrvalesta alaosa piirkonnas olev haav on eluohtlik tervisekahjustus, kuna põhjustas arteriaalse verejooksu, mille sulgemiseks oli vaja kasutada invasiivset ravimeetodit bipolaarset elektrokoagulatsiooni, teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatu vastab tegelikkusele ning Einar Krüger pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, tekitades vähemalt 10 noalööki, millistest üks osutus eluohtlikuks. Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati KarS § 118 lg 1 p 7 koosseisu täitmist). Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3).

Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just torke-lõikehaav vasaku kõrvalesta alaosa piirkonnas põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja kindlaks teha, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut noaga lüües saab kannatanu eelmärgitud vigastuse ning põhjustas enamohtliku tagajärje KarS § 19 mõttes vähemalt ettevaatamatusest. Antud asjas leidis tuvastamist, et Einar Krüger lahendas tema ja kannatanu vahel aset leidnud konflikti noaga. Lüües kannatanut korduvalt noaga kannatanu elutähtsatesse organitesse nagu pea ja kael, on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et Einar Krügeri eesmärgiks oli kannatanu tervise kahjustamine. Nuga on terariist ning puudub igasugune loogika väita, et lööja saaks eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. On eluliselt usutav, et noaga teise isiku tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam on igal tavalisel keskmisel täisealisel isikul, seega ka Einar Krügeril. Antud juhul ei olnud aga noalöögi tagajärjeks mitte surm, vaid raske tervisekahjustuse tekitamine. Lüües kannatanut noaga tema elutähtsate kehaosade suunas ei saanud Einar Krüger enda tehtud löögi tagajärgi kuidagi alahinnata. Lüües kannatanut korduvalt noaga vallandas Einar Krüger enda teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise ning sellise tegevusega kiitis ta löögist tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et koheselt pärast kannatanu löömist Einar Krüger kannatanule abi ei kutsunud. Einar Krüger käis küll trepikoja välisuksel vaatamas, kuhu suunas kannatanu käks, kuid nimetatu ei ole võrdsustatav abi kutsumisega. Siinjuures arvestab kohus süüdistatava ütlusi, mille kohaselt tuppa tagasi jõudes nägi ta verd nii külmkapil, kapi ustel ja põrandal ning verine oli ka lusikate-kahvlite topsik. Ilmselgelt ei saanud süüdistatavale jääda märkamatuks, et ka tema enda riided olid verised. Järelikult pidi ta mõistma ka tekitatud tervisekahjustuse ulatust ning sellega kaasnevaid riske kannatanu elule. Nimetatut toetab 30.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt kell 21:48 toimetavad politseiametnikud Einar Krügeri korterist välja ja Einar Krüger toimetatakse kiirabiautosse, kus Einar Krüger küll avaldab, et teda rünnati tema enda korteris, tema lõi kätega, kui politseiametnik selgitab, et Einar Krüger on kahtlustatavana kinni peetud kehalises väärkohtlemises, ütleb Einar Krüger: „No muidugi...noh...kutu eks?“ (tl 119 kI). Järelikult teadis ta enda ründe intensiivsust, kasutades ka sellist väljendit, et „ta oskab..„ ning pidas võimalikuks ka kõige raskema tagajärje saabumist, sest „kutu“ tähendab kõnekeeles surma. Seega antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tehtud noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud Einar Krüger hädakaitse seisundis ning ta ei tõrjunud vahetut õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Seda vaatamata kaitsja poolt osundatule ja esitatud tõenditele, et Einar Krüger on eakam, käevigastuse ja muude diagnoositud haigustega ning

kannatanu on noorem ja jõulisem vägivaldse taustaga isik. Nii on Einar Krügeri sõrmemurru kohta kohtule esitatud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, millest nähtuvalt viibis Einar Krüger erakorralise meditsiini keskuses 26.03.2025, kuna eelmisel päeval kukkus kast parema labakäe peale, diagnoosiks randme- ja käepiirkonna luumurd, muu sõrmemurd. Kuid haigusloos kirjeldatud uuringust nähtub, et luumurdu Krügeril siiski ei esinenud: röntgenülesvõtte kohaselt on luud destruktiivse muutuseta (tl 6p ja 34 kII). Asja materjalide juures on mitmed Einar Krügeri tervislikku seisundit puudutavad tõendid, millest nähtuvad Einar Krügeri haigused (nt hüpertooniatõbi, polüneurorpaatia jt). E.Krügeril puudusid kahtlustatavana kinnipidamisel mistahes tervisekahjustused või väiksemadki marrastused. Seevastu kannatanul leitud vigastused kätel ja sõrmedel kinnitavad, et ta üritas ennast kaitsta noalöökide eest. Krügeri sõnad vahetult pärast juhtunut salvestas kell 21.18 politseiametniku vormikaamera: politseiametniku küsimusele, kust on tulnud nii ohtralt verd, oli Krüger vastanud, et „...oskan ju lüüa.. tean kuhu.. ma olen koolitatud...“ (tl 118 kI). Eeltoodud tõendid ei kinnita sündmuse kulgemist süüdistatava poolt nimetatud viisil, st et kannatanu lõi esmalt süüdistatavat oma seisukohtade kinnitamiseks rusikaga kuskile rinda või kuskile õlga ning enda kaitsmiseks ei saanud ta sõrmeluu tõttu käega vastu lüüa, vaid haaras midagi kätte. Juhul, kui kannatanu oleks tõesti süüdistatavat tugevalt löönud, oleksid süüdistataval ka nähtavad tervisekahjustused. Siinjuures arvestab kohus just kaitsja poolt märgitud kannatanu vägivaldset minevikku, süüdistatava kõrget iga ja temalt tuvastatud haigusi, samuti tõsiasja, et Einar Krügeri läbivaatus toimus 27.04.2025 kell 23:04 ning vastavalt protokollile Einar Krügeril kuriteojäljed puudusid. Samuti arvestab kohus kaitsja poolt osundatud vaatlusprotokolli ja sellele lisatud videosalvestist, millelt on näha alkoholijoobes Einar Krüger istumas enda korteris, ilma jalanõudeta ning vaevalt jõuab politseiametnikuga suhelda ja kõndida. Nimetatud videosalvestus kajastab Einar Krügerit mitu tundi hiljem pärast aset leidnud sündmust ehk ei näita Einar Krügeri füüsilist võimekust kannatanu ründamise ajal. Kohtu hinnangul on võimalik, et Einar Krügeril olid kannatanuga erimeelsused, mida Einar Krüger otsustas lahendada vägivallaga. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta ka Einar Krügeri varasemat isikuvastast kuritegu ehk et tema jaoks ei olnud midagi uudset lahendada erimeelsusi vägivallaga, sealhulgas terariistaga. Prokurör on õigustatult pööranud tähelepanu 14.10.2016.a Seine-Saint-Denis Departemangu Raskete kuriteoasjade kohtuotsusele nr 44/2016, millest nähtuvalt tekkis ohvri ja Einar Krügeri vahel tüli, mille käigus Einar Krüger lõi ohvrit 15 korda vähemalt 8 cm pikkuse teraga. Arvestades kannatanu suunas tehtud löökide rohkust (vähemalt 10), Einar Krügeri vägivaldseid isikuomadusi ja elulugu ning tõsiasja, et süüdistatavale ei saanud jääda märkamatuks kannatanu füüsilise jõu olemasolu, ei kahtle kohus, et enda arvamuse maksma panemiseks ründas süüdistatav kannatanut ilma, et kannatanu oleks eelnevalt käitunud süüdistatava elu või tervist ohustavalt. Siinkohal on tähtis märkida, et eksperdiarvamuse kohaselt eluohtlikuks kujunenud haava kanal (kõrva juures) kulges ülevalt alla (tl 71p kI), mis tähendab, et kannatanu pidi asetsema sellises asendis – oluliselt madalamal (kas pikali kukkunud), et süüdistataval oli võimalik noaga lüüa kõrva piirkonda ülevalt alla. Puuduvad mistahes andmed, et Einar Krüger oleks tajunud kannatanust lähtuvat sellist ohtu, mis oleks toonud kaasa vajaduse lüüa kannatanut korduvalt noaga tema elutähtsatesse piirkondadesse. Lisaks pea ja kaela vigastustele tuvastati kannatanul vastavalt eespool nimetatud ekspertiisiaktile ka torke-lõikehaavad vasakul küünarvarrel ja labakätel, mis võisid olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Sellised andmed kogumis kinnitavad veenvalt, et Einar Krügeri agressiivne rünnak oli kannatanule ootamatu. Nimetatu omakorda

näitab, et kannatanu, kes on süüdistatavast tunduvalt noorem (sünd.XXX) ja eeldatavasti füüsiliselt tugevam, ei alustanud rünnet, sest vastasel juhul oleks ta osanud süüdistatavast lähtuvat ohtu ka oodata. Sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt ei ole näha A. G. noaga löömisele eelnenud rüselusest jälgi, mis liikumise võimaluste piiratust arvestades oleks pidanud seal olema ning kui rüselus oleks toimunud lähtuvalt Einar Krügeri kirjeldatust, siis oleks Einar Krügeri riietel pidanud olema märksa rohkem verd. Einar Krügeri kampsunil on küll verd, kuid puuduvad veremäärdumised, mis oleks iseloomulikud rüseluse käigus verise kannatanuga. Loogilised on ka prokuröri järeldused, et süüdistatava püksid on rohkemate verejälgedega, kuna süüdistatav on tõenäoliselt ka ise olnud põlvili, kas käpukil või kummargil oleva kannatanu juures tema löömiseks korteri väljapääsu lähedal, isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt ei ole Einar Krügeril väliseid võitlusele viitavaid vigastusi. Kaitsja viited sellele, et kannatanu on vägivaldne isik, sest teda on korduvalt karistatud KarS § 121 järgi, on tuvastatu foonil asjakohatud. On usutav ja loogiline, et juhul, kui Einar Krüger ründas kannatanut tõesti vaid kannatanust lähtuva reaalse ohu tõttu, oleks ta sellest ka pärast omapoolset rünnet õiguskaitseorganeid teavitanud enne, kui leiti tänaval kannatanu. Midagi sellist aga Einar Krüger ei teinud. Kogutud tõendid annavad aluse arvata, et pärast kannatanu ründamist (kõne kell 18.45) jätkas Einar Krüger lihtsalt alkoholi tarvitamist, ei teinud midagi, ootas politseid (saabus kell 21.18). Selline süüdistatava teojärgne käitumine annab aluse arvata, et süüdistatav lootis enda mitteseostamist kannatanule tekitatud vigastustega ning vastutuse mittejärgnemist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et E.Krüger ei viibinud hädakaitse seisundis ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Süüdistus KarS § 178 lg 1 järgi KarS § 178 lg 1 järgi on Einar Krügerile esitatud süüdistus noorema kui kaheksateistaastase isiku pornograafilises situatsioonis ja noorema kui neljateistaastase isiku pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis kujutavate piltide omandamise ja hoidmise eest. Kuigi Einar Krügeri 19.06.2025 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei ole ta toime pannud kahtlustuses nimetatud kuritegu, on kohtu hinnangul teo toimepanemine Einar Krügeri poolt ka selles episoodis tõendatud. 30.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX korter C. Voodist paremal on riiul, millel on monitor, mille ees punase ja valgega USB mälupulk (pakend LT8579255). Lauaarvutilt eemaldatakse ühendatud juhtmed ning pakendatakse turvakilekotti (pakend nr 219686). Vastavalt 14.05.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks 27.04.2025 Einar Krügeri menetlustoimingute käigus sündmuskoha vaatlusel XXX ära võetud esemed: nutitelefon (pakend LT8579254), USB mälupulk Kingston DataTraveler (pakend LT8579255) ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Dekstop Mini (pakend 219686). Ära võetud lauaarvuti andmekandjalt leiti kokku 971 pildi- ja videofaili, millel on kujutatud nooremad kui kaheksateistaastased isikud pornograafilised situatsioonis ning nooremad kui neljateistaastased isikud pornograafilised ja/või erootilises situatsioonis. Failid on salvestatud 11.10.2024-01.03.2025.a. Esmalt nõustub kohus prokuröriga, et eelmärgitud asitõend on saadud seaduslik teel. Prokuröri selgituste kohaselt võeti digitaalsed andmekandjad kaasa eelkõige eesmärgiga veenduda, kas seal võib olla kannatanu ja süüdistatava vahel esinenud varasemat konfliktset

suhtlust ja milline võis olla sellise suhtluse sisu. Prokurör osundas, et kannatanu õnnestus üle kuulata alles 05.05.2025, 30.04.2025 viibis ta veel haiglas erakorralise intensiivravi osakonnas ning menetleja hinnangul oli E. Krügeri enda versioonis ebakõlasid, eriti sündmuskohalt kogutu pinnalt, kannatanu versioon sündmusest puudus ning vaja oli potentsiaalselt objektiivset tõendit, mille pinnalt neid vähemalt võrrelda (KarS § 118 lg 1 p 1 episood). Eeltoodud prokuröri selgitused on loogilised ning andmekandjate kogumise eesmärgis puudub kahtlus. Seda enam, et puuduvad mistahes tõendid, millele tuginedes väita, et andmekandjad võeti ära muudel eesmärkidel või et menetlejale oli eelnevalt teada keelatud failide olemasolu. KrMS § 83 lg 1 kohaselt on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära ning sama sätte lg 2 p 1 kohaselt on vaatlusobjektiks ka sündmuskoht. KrMS § 87 lg 1 p 6 kohaselt kantakse vaatlusprotokolli muuhulgas ka uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number. Järelikult näeb seadus ette võimaluse koguda tõendeid, sh asitõendeid, ka sündmuskoha vaatluse käigus ning seega antud asjas tõendi kogumise korda ei ole rikutud. Olukorras, kus seaduslikult ära võetud objektidest nähtub teise kuriteo toimepanemise fakt, ei saa menetleja seda eirata ning tegemist on lubatava tõendiga. Kaitsja poolt osundatud läbiotsimise lubamine oleks olndu vajalik juhul, kui kuriteole viitavad andmed oleks kogutud mitte sündmuskohal juhuleiuna, vaid IcacCops süsteemi kaudu (Lastevastaste internetikuritegude vastane lastekaitsesüsteem - ICACCOPS on tarkvara, mida õiguskaitseorganid kasutavad lastepornograafiaga seotud sündsusetu materjali allalaadimise/tegemise/tootmise tuvastamiseks). Vaidlust ei ole selles, et pildi- ja videofailidel kujutatud isikud on alaealised. Kohus nõustub prokuröriga, et arvuti on olnud aktiivses kasutuses, kuna failid on salvestatud ajavahemikus 11.10.2024.a kuni 01.03.2025.a ehk et seadmeid on kasutatud pikema aja jooksul, ka mälupulk oli nähtaval kohal. Kuna Einar Krüger elas korteris üksinda, ei ole kahtlust, et eelnimetatud esemed kuulusid Einar Krügerile ning just tema oli isikuks, kes keelatud pilte omandas ja hoidis. Kohus nõustub prokuröriga selleski, et arvestades juba üksnes piltide suurt arvu ning asjaolu, et neil on valdavalt kajastatud puberteedieelseid tüdrukuid, siis ei saa subjektiivse koosseisu osas olla kahtlust, et süüdistatav ei saanud aru, et tegemist oleks alaealistega. Järelikult pani Einar Krüger teo toime kavatsetult, st seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus peab vajalikuks iseloomustava asjaoluna märkida, et selline tegu E.Krügeri puhul ei ole esmakordne, teda on juba varem 05.02.2008 kohtuotsusega karistatud KarS § 178 järgi. Paljasõnaliseks jääb Krügeri väide, et tema ei ole neil pilte hankinud, keegi teine on seda teinud või on need varem arvutis juba olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 178 lg 1 järgi ning õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ka selles episoodis ei tuvastanud. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17). KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat. Einar Krügeri süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kannatanu vastu suunatud rünne oli lühiajaline ning eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas üks noalöök. Samuti arvestab kohus, et vastavalt ekspertiisiaktile nr 25E-AOI00159-01 kestavad kannatanul tuvastatud tervisekahjustused vähem kui 4 nädalat. Seega noalöögist toibudes võis loota, et kannatanu tervis taastub ning pikaajaline ja vaevaline ravi ei ole vajalik. Sellistest andmetest lähtuvalt ei saa Einar Krügeri süüd hinnata keskmisest suuremaks. Küll aga ei saa arvestamata jätta ründe intensiivsust ning noalöökide rohkust kogumis, kuigi eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas neist üks. Samuti ei kutsunud Einar Krüger kannatanule abi, kuigi oli kannatanut korduvalt noaga löönud ehk teadnud ründe raskust. Ka vere rohkus korteris ei saanud Einar Krügerile märkamata jääda ning seega ta teadis, et noalöögid olid kannatanud ka tabanud. Sellised andmed annavad aluse kaaluda karistuse mõistmist ka üle keskmise määra. Süüdlase süü suurusele vastava karistuse määra kindlaks tegemiseks tuleb aga arvestada ka karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esineb karistust kergendav asjaolu (süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt, KarS § 57 lg 1 p 7), peab kohus põhjendatuks mõista karistus siiski keskmises määras, s.o 8 aastat vangistust. Siinjuures arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna ka leppimist kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9), kuna kannatanu ütluste kohaselt tal pretensioone süüdistatava suhtes ei ole. Samuti vaatamata sellele, et Einar Krüger enda süüd ei tunnistanud, avaldas ta kahetsust kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste ees ning kohus käsitleb seda puhtsüdamliku kahetsusena (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut: teda iseloomustavad hulgalised karistused vägivallaga seotud kuritegude eest (tl 133 kII). Suurem osa karistusi on kustunud, kuid pärast viimast karistatust tapmise eest oli Krügeri suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud (tl 90 kII) samuti vägivallaga seotud 04.04.2020 kuriteo toimepanemise eest. Viimati Krügerit karistati 14.10.2016 Prantsuse Seine-Saint Denis Departemangu Raskete kuriteoasjade kohtuotsusega 44/2016 Code Penal § 121-4, 121-5 ja 221-1 järgi - tapmise ja tapmise katse eest 08.09.2010.a, mille kandmiselt ta vabanes 26.02.2020.a. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kuigi KarS § 178 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, leiab kohus, et Einar Krügerile ei saa selles episoodis kergemaliigilist karistust mõista. Kohus arvestab, et Einar Krüger omandas ja hoidis enda juures 969 keelatud pilti, mis oli salvestatud ligikaudu nelja kuu jooksul. Sellise suure mahu salvestamine lühikese aja jooksul

näitab Einar Krügeri kalduvust käituda ebakohaselt ja seadusevastaselt ning tema süüd ei saa hinnata väikeseks. Kohtu hinnangul kergemaliigiline karistus ei mõjuta isiku käitumist õiguskuulekusele. Siinjuures on prokurör õigustatult osundanud Einar Krügeri varasemale karistusele KarS § 178 lg 1 järgi (1-07-14986). Kuigi nimetatud karistus on kustunud, saab eelnimetatud otsusega tuvastatut kasutada Einar Krügeri iseloomustava materjalina, näidates Einar Krügeri jätkuvat huvi lapsporno vastu. Selleks, et Einar Krüger muudaks oma harjumusi ning saaks aru toimepandud kuriteo keelatusest, on oluline karistada Einar Krügerit vangistusega. Kuna käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esineb karistust kergendav asjaolu (süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt), leiab kohus, et Einar Krügerile saab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et üldpreventiivsete kaalutluste seisukohalt on seksuaalse suunitluse pinnalt toime pandud kuritegude puhul märkimisväärselt kõrge uute kuritegude tulevikus toimepanemise risk ning ehkki leitud ja ära võetud salvestistel olevad alaealised ei pruugi olla pärit Eesti Vabariigist, on riigil jätkuvalt kohustus tõsiselt reageerida sellise materjali levikule. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist KarS § 64 lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 9 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 6 aastat vangistust. Lähtudes Einar Krügeri poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest ning õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik isikud peavad tundma ennast turvaliselt ning seda ka olukorras, kus nad viibivad väljaspool kodu. Riigivõimu sekkumine tagab ühiskonnaliikmete heaolu ning aitab kaasa isiku õiguste igakülgsele kaitsele.

SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1,2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. Einar Krügeri kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Einar Krügerile süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli võetud vabadus. Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus Einar Kürgeri talle esitatud süüdistustes süüdi ning arvestas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, puudub Einar Krügeril seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 kohaselt ekspertiisitasud, süüdistatava kaitsjale makstud tasu ja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Kuna käesolevas kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis nr 25E-AOI0015901 maksumusega 155 eurot ja DNA ekspertiis nr 25E-GE00483-01 maksumusega 3360 eurot, kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele ekspertiisitasu kogusummas 3515 eurot.

Einar Krügerile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 1629,84 euro ulatuses. Samuti tuleb Einar Krügerilt lisaks välja mõista kaitsja tasu kohtus esindamise eest summas 758,88 euro. Seega kogusumma on 2388,72 eurot. Samuti tuleb Einar Krügerilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. Selleks, et mitte asetada süüdistatavat raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus ei pea põhjendatuks prokuröri taotlust jätta Einari Krügeri vanusest lähtuvalt DNAekspertiisi teostamise kulu summas 3360 eurot ja määratud kaitsja tasu riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud sellist Einar Krügeri varanduslikku seisundit kajastavat dokumenti, millest lähtuvalt saaks Einar Krügerit pidada varatuks. Ei ole välistatud, et Einar Krügeril on vara, mille arvelt kanda ka menetluskulud. Juhul, kui Einar Krüger ei ole võimeline aasta jooksul menetluskulusid tasuma, saab kohus tema põhjendatud ja tõendatud taotluse alusel kaaluda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Prokurör palus asitõenditega toimida järgnevalt. 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: hõbedane nuga, sinine nuga, musta värvi käepidemega nuga ja rohelist värvi käepidemega nuga; samuti Einar Kürgeri riided halli värvi kampsun ja halli värvi püksid tagastada Einar Krügerile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Einar Krügeri isiku läbivaatuse käigus võetud kaapeproovid hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel. 30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk „DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. A. G. riided: halli tooni püksid, sinist värvi lühikesed teksapüksid, halli värvi kampsun, musta värvi T-särk ja musta värvi jope koos mütsiga hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd kannatanu ei soovinud veriseid riideid tagasi. Ehkki kannatanu märkis, et ta soovib jopet tagasi juhul kui see on terve, siis asitõendi vaatlusprotokollist on näha, et elupäästvate tegevuste käigus on see lahti lõigatud. A. G. riiete vaatluse käigus võetud puuteproovid hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel; Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston DataTraveler ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, määrata kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 178 lg 1 episoodi puudutavad vaadeldud pildid ja videod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse andmehoidlas, määrata kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus leiab, et 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud hõbedane nuga riidekapi eest maast (pakend nr 1), sinine nuga voodi alt põrandalt (pakend nr 2), musta värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt (pakend nr 6) ja rohelist värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt (pakend nr 7, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kuriteo toimepanemise vahended vägivaldsele ja vangistust kandvale isikule tagastada. Samuti tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel 30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk „DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686, tl 72 kII). 27.04.2025 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast võetud ja 26.05.2025.a asitõendina vaadeldud A. G. riided veremäärdumistega: halli tooni püksid (pakend nr 1), sinist värvi lühikesed teksapüksid (pakend nr 2), halli värvi kampsun (pakend nr 3), musta värvi T-särk (pakend nr 4) ja musta värvi jope (pakend nr 5, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71), peab kohus samuti põhjendatuks hävitada. Küll peab kohus aga põhjendatuks tagastada Einar Krügerile tema läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: halli värvi kampsun (pakend nr 1) ja halli värvi püksid (pakend nr 2, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71). Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston DataTraveler ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) ning vaadeldud pildid ja videod (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse andmehoidlas, I kd tl 100-104) tuleb kustutada. Kustutada tuleb ka A. G. mobiiltelefoni Samsung Galaxy A12 andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, II kd tl 142- 144). Kõik CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kõik puuteproovid ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tl 73 kII) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.12.2025 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.