Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Prokurör Süüdistatav
Tõkend
Kaitsja
MAAKOHUS OTSUSTAS
Harju Maakohus 18. veebruar 2026, Tallinn 1-25-7213 Margit Roots-Dervishi Maarit Maria Kopso Oleg Berget süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 119 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Dagne Mihkels Oleg Berget – isikukood: 39405160846; XXX kodakondsus; asukoht: Tallinna Vangla; vabaduses elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: puudub; telefon: xxx; e-post xxx; 3 kehtivat kriminaalkaristust, sh viimati Harju Maakohtu 13.12.2023 otsusega nr 1-23-6235 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 alusel lõpliku liitkaristusena vangistusega 10 kuud, mis jäeti KarS § 74 ja § 75 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga (katseaeg 13.12.2023-12.04.2025); Harju Maakohtu 04.10.2024 määrusega pööratud karistus täitmisele alates tema kinnipidamisest 27.08.2024. Viru Maakohtu 28.02.2025 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega 1 kuu katseajaga 6 kuud alates vabanemisest. Vabanes vanglast 18.03.2025. Harju Maakohtu 19.11.2025 määrusega pööratud täitmisele Harju Maakohtu 13.12.2023 otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamine 10.11.2025 (jõustunud 30.12.2025) Ei ole kohaldatud (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 13. juuni 2024 kell 01.58 – 13. juuni 2024 kell 15.35 ja 13. juuni 2024 kell 20.24 kuni 14. juuni 2024, s.o kaks päeva ning 23. – 24. juuli 2024, s.o kaks päeva) Sergei Politšev (lepinguline kaitsja)
1-25-7213
Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 01.20-01.30) ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.
Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 (episood 13. juunil 2024 kell 20.05-20.10) ja KarS § 119 lg 1 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõista Oleg Bergetile liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13. – 14. juuni 2024 ja 23. – 24. juuli 2024, s.o 4 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu
13.detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (17. veebruari 2026 seisuga 2 päeva vangistust) ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algust arvestada alates 18. veebruarist 2026.
Rahuldada kannatanu V. N. tsiviilhagi ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Oleg Bergetilt kannatanu V. N. kasuks välja 1800 eurot, mis tuleb Oleg Bergetil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EEXXX SEB pangas.
Rahuldada kannatanu D. C. R. tsiviilhagi ning mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Oleg Bergetilt kannatanu D. C. R. kasuks välja 549 eurot, mis tuleb Oleg Bergetil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EEXXX.
10.Mõista Oleg Bergetilt menetluskuludena riigi kasuks välja määratud kaitsja tasu 131,76 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1615,76 eurot.
11.Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus vähemalt 134,65 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 134,61 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700005461. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
1-25-7213 Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 318 lg 1, § 319 lg 2). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).
SÜÜDISTUS
Oleg Bergeti süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 25.09.2019 otsusega 1-19-5091 süüdi mõistetud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, lõi 13.06.2024 kella 01:2001:30 vahel Tallinnas, Rävala pst 8 juures tänaval D. C. R.t ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: verd jooksva haava paremal kulmul. Seega pani Oleg Berget oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Oleg Bergeti selles, et ta 13.06.2024 ajavahemikul 20:05-20:10 Tallinnas, E. Vilde tee 101 asuva Rimi kaupluses lõi kannatanut G.S.-S. kaks korda parema käega näo piirkonda ning põlvega vastu jalga, kaupluse juures tänaval aga kannatanu V. N.d ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sellise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu V. N. füüsilist valu ja sai järgmised tervisekahjustused: turse ja põrutushaava parema silma all, nahaaluse verevalumi parema silma all, rindkere põrutuse ja nahamarrastused küünarnukkidel. Kannatanu G. S.-S. tundis füüsilist valu ja sai paremale põsele punetuse. Lisaks põhjustas Oleg Berget sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest kannatanu V. N. parema käe teise sõrme küüslüli liigesesisese nihkega sirutajakõõluse ärarebimismurru koos tursega teisel sõrmel, milline vigastus paraneb kauem kui neli kuud. Seega, oma tahtliku tegevusega pani Oleg Berget toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani Oleg Berget toime raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest, s.o KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Oleg Bergeti selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja kes on Harju Maakohtu 13.12.2023 otsusega 1-23-6235 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, uuesti, 23.07.2024 kella 17:05 paiku Tallinnas, Liivalaia 53 asuva Stockmanni kaubamajas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks Armani kaubamärgiga jopet (ühe hind 279 eurot), kokku kaupa summas 558 eurot, möödus nimetatud kaubaga kaupluse kassaliinist ja jättis kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Oleg Bergeti tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele.
1-25-7213 Seega pani Oleg Berget, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus käsitleb esmalt O. Bergetile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus O. Bergetile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagid (III) ja viimaks muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (IV). (I) Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 01.20-01.30)
2.O. Bergetile heidetakse ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o teise inimese tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt.
3.Esmalt on kriminaaltoimiku materjalidest tuvastatav, et O. Berget peeti 13. juunil 2024 kell 01.58 sündmuskohal aadressil xxx, Tallinn kinni (II kd tl 55-60). Tal oli seljas musta ja punast värvi jope, sinised lühikesed teksapüksid. Kahtlustatavana antud ütlustes O. Berget ennast esmalt süüdi ei tunnistanud, selgitades, et tarvitas 12. juunil 2024 oma sõbra M. suurtes kogustes alkoholi, mille tõttu ei mäleta midagi. Samas mäletab, et läksid kuhugi kesklinna, vist Kaubamaja lähedale (II kd tl 61-62). Täiendaval ülekuulamisel on O. Berget end siiski süüdi tunnistanud ning selgitanud, et tegi kõike mitte kaine peaga, oli ainete ja alkoholi mõju all (II kd tl 99-103). Kohtuistungil jäi O. Berget eeluurimisel antud ütluste juurde.
4.Kannatanu D. C. R. on andnud ütlusi (II kd tl 22-25, 26-28), mille kohaselt oli ta 13. juunil 2024 koos sõpradega K. P., A. V., A. P. ja M. P. ning tüdruksõbraga K. M. baaris X, mis asub Tallinna Kaubamaja juures. Nad väljusid baarist kella 01.20-01.30 ajal, väljas oli teine seltskond, seisid oma seltskonnaga selle teise seltskonna kõrval. Sealt seltskonnast tuli nende juurde pikka kasvu meesterahvas, kellel oli seljas punast ja musta värvi riietus. Meesterahvas küsis, kas on mingi probleem ning kui kannatanu vastas, et probleemi ei ole ja palun mine ära, lõi isik kannatanut rusikaga ühe korra näkku, parema kulmu piirkonda. Löögi tagajärjel purunesid kannatanu prillid ning ta tundis füüsilist valu ja tekkis paremale silmalaule marrastus. Löök oli väga valus, kulmust tuli päris palju verd, kannatanu tossud ja särk olid kõik verised. Arsti juurde ta ei läinud, sest õmblemist haav ei vajanud. Turvatöötaja andis vere peatamiseks sidemeid. Pärast lööki oli kaks nädalat silm sinine ja kulmule jäi arm. Kannatanu oli väga endast väljas. Seejärel jõudis kohale politseipatrull ja pidas isiku kinni. Selgus, et see sama mees oli enne X ees kellegi autot löönud. Sündmus toimus aadressil xxx, Tallinn.
5.Kannatanu ütlusi kinnitavad kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütlused. Nii on esmalt K. M. andnud ütlusi (II kd tl 43-45) selle kohta, et oli 13. juuni 2024 öösel koos enda elukaaslase D. C. R. ja D.i töökaaslastega A., M., A. ja K. P. Tallinna Kaubamaja juures asuvas karaokebaaris X. X seltskonnaga välja tulles seisid nad X ja selle kõrval oleva bussipeatuse vahel. Nende juurde tuli üks võõras mees, kes tundus olevat purjus ja mingi aine mõju all, mehe silmad olid väga suured ja ta tuikus. Tunnistaja oli seltskonnast sel õhtul kõige kainem, seega mäletab juhtunut hästi. Mehel oli seljas punast värvi mustade elementidega
1-25-7213 tuulejope, jalas tumedat värvi lühikesed püksid. Mees seisis D.i kõrvale ja küsis agressiivselt, et milles probleem. D. ütles, et probleemi pole, kuid mees ei jätnud rahule ning kui D. ütles, et ta ära läheks, siis läks mees närvi. Mees haaras D.il ühe käega õlast, tõmbas teda enda poole ja lõi teise käega ühe korra D.ile otse näkku. Seejärel pani mees jooksu. Tunnistaja oli väga ehmunud. D.il ei olnud pärast lööki prille ees. Selgus, et prillid olid maha kukkunud ja need olid katki läinud paremalt poolt, kuhu D.it löödi. D.il oli ka parema kulmu alt katki ja tuli verd. Seejärel tuli üks naissoost turvatöötaja, kes aitas vere ära pühkida. Suhteliselt kohe tuli ka politsei, lööja istus bussipeatuses pingil, näitasid politseile teda ja ütlesid, et tema lõi D.it. Pärast selgus, et see sama mees oli enne ka kellegi teise autot lõhkunud ja teises seltskonnas samuti tüli norinud, mistõttu talle ka politsei kutsuti.
6.Tunnistaja A.P.on samuti andnud ütlusi (II kd tl 46-47), millest nähtuvalt käis ta 13. juuni 2024 öösel kella 01-02 ajal koos enda õe M. P., töökaaaslase D. C. R., tema elukaaslase K. (täisnime ei tea), A. V. ja K. P. X karaokebaaris. Mingi hetk tulid baarist välja, seisid bussi- ja trollipeatuste juures ning arutasid, et mida edasi teha. Tunnistaja läks veidi eemale ühe neiuga rääkima. Oli väga purjus, aga mäletab, et see neiu ütles, et üks purjus mees on juba mõnda aega ringi jooksnud, autosid peksnud ja talle on politsei kutsutud. Umbes minuti või kahe pärast saabuski politsei. Kui läks enda sõprade juurde tagasi, siis nägi, et D.il oli parema silma juures haav. D. rääkis, et purjus mees lõi teda, näitas, et prillid on katki. Tunnistaja löömist ise pealt ei näinud. Samuti ei näinud seda purjus meest, kes D.it lõi, aga kuulis, kuidas see mees politseibussis märatses – peksis vastu seina.
7.Tunnistaja K. P. ütlustest (II kd tl 48-50) nähtub, et käis millalgi selle aasta juuni alguses pärast südaööd D. C. R., D.i tüdruksõbra K.(täisnime ei mäleta), A. P., A. V. ja vist M. P. karaokebaaris X. Tulid baarist välja, seisid seltskonnaga baari ees, ajasid juttu. Järsku tuli mingi võõras mees, hakkas midagi rääkima, jauras, aga tunnistaja ei saanud aru, sest talle tundus, et mees rääkis vene keeles. Sai aru, et mees on väga purjus, ta tuigerdas. Siis hakkas mees D.i ja Alvari vahel järske liigutusi tegema, kätega vehkima ja tõmbles kehaga nagu otsiks põhjust kakelda. D. kommenteeris mehe pükse, et miks need nii skinnyd (kitsad) on. Selle peale astus mees sammu tagasi ja lõi D.it ühe korra rusikaga näkku kuhugi silma juurde. Tunnistaja ei ole kindel, kumma silma poole mees lõi, aga vist vasaku. Pärast seda pani mees kohe jooksu. D. hakkas ka mehele järgi jooksma, midagi nad seal rüselesid ja mürasid, aga ühtegi lööki ei tehtud (täpselt ei näinud mida nad tegid). Võõras mees istus lõpuks nende kõrvale bussipeatuse pingi peale maha ning mõne sekundi möödudes tuli ka politsei. Selgus, et teine seltskond, kus olid välismaalased, oli kutsunud politsei, sest sama purjus mees oli mingit autot lõhkunud. Politsei pani mehe politseibussi kongi. Löömisest läksid D.i prillid katki – prillisang oli väänatud, prillid ei läinud enam korralikult pähe. Kuna löögi hetkel olid D.il prillid peas, oli tal kulmu alt verine. Mäletab ka, et purjus mees märatses ja laamendas politseibussi kongis.
8.Kohtu hinnangul on tunnistajate K. M., A. P. ja K. P. ütlused oma sisult olulises osas kokkulangevad ja kooskõlas ka kannatanu poolt antud ütlustega, mistõttu puudub alus ütluste usaldusväärsuses kahelda. Nende ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et kõik olid eelnevalt tarvitanud alkoholi, sest ütluste põhiolemus on omavahel kattuv, erinevused seisnevad vaid detailides või nüanssides, olenevalt sellest, kus keegi parasjagu asus (või kui vahetult sündmuse tunnistajaks oli). Nii on ütlustega tuvastatud, et 13. juunil 2024 käisid
1-25-7213 kannatanu D. C. R. ning K. M., A. P., K. P., M. P. ja A. V. baaris X. Kui seltskond väljus baarist, tuli nende seltskonna juurde meesterahvas, kes oli purjus ja agressiivselt meelestatud ning lühikesele jutuajamisele järgnes meesterahva poolt vägivalla kasutamine D. C. R. suhtes. Nimelt lõi meesterahvas kannatanut ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja tekkis haav parema kulmu piirkonnas ning samuti kukkusid maha kannatanu prillid, mis läksid katki.
9.Kriminaalasja materjalide pinnalt on tuvastatav, et kannatanut löönud meesterahvas oli O. Berget, kuivõrd ta peeti sündmuskohal kinni ning lisaks vastab tema välimus kinnipidamise hetkel kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatule.
10.Kannatanul löömise tagajärjel tekkinud kehavigastust tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd tl 30-37), millest nähtuvalt tuvastati kannatanul parema silma ülemisel silmalaul marrastus. Samuti nähtub fotodelt prillide seisukord pärast rünnakut (prilliraam väändunud).
11.Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud ka B.M. (II kd tl 51-53), kes sõitis 13. juunil 2024 oma autoga taksot ja pani sõitja maha aadressil Rävala pst X. Ootamatult tahtis üks joobes mees ilma loata tunnistaja autosse tulla, tunnistaja ütles, et ta läheks autost välja. Mees ütles midagi vene keeles ja kui tunnistaja üritas teda autost välja saada, siis mees ärritus, üritas tunnistaja lüüa. Tunnistaja põgenes, jooksis ära. Mees lõi rusikaga kolm või neli korda vastu tunnistaja autot, tunnistaja filmis teda. Seejärel tegi politseile väljakutse ning nägi, et politsei pidas mehe kinni. Rünnak toimus öösel kella 01.30 ajal. Auto kuulub tunnistaja vennale.
12.Tunnistaja B. M. ütlused kinnitavad seega samuti, et O. Berget oli tol õhtul joobes ja agressiivne. Samuti kinnitavad tunnistaja B. M. ütlused kannatanu ning tunnistajate K. M.ja K. P. poolt antud ütlusi selle kohta, et kannatanut rünnanud meesterahvas oli varasemalt ka kellegi autot löönud.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et O. Berget lõi 13. juunil 2024 kella 01.20-01.30 vahel Tallinnas, Rävala pst X juures tänaval D. C. R.t ühe korra rusikaga näo piirkonda ning põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse, s.o haava paremal kulmul, mis jooksis verd.
14.Subjektiivsest küljest on O. Berget teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O. Berget teadis, et lüües kannatanut D. C. R. rusikaga näkku, tekitab ta seesuguse tegevusega kannatanule vähemalt valu. On ilmne, et rusikaga näkku löömine on valus ja sellest sai ilmtingimata ka süüdistatav aru.
15.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
16.Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vägivallaga seotud süüteo. Nimelt on ta Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsusega nr 1-19-5091 mh süüdi tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Seega on O. Bergeti tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
17.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud teise inimese
1-25-7213 tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 121 lg 2 p 3 süüteokoosseisu. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 20.05-20.10)
18.O. Bergetile heidetakse selles episoodis esmalt ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o teise inimese tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt. Samuti ka sama tegevusega KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest.
19.Kuriteo toimepanemine O. Bergeti poolt on tõendatud nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega, samuti osaliselt videosalvestisega, süüdistatava enda süüd tunnistavate ütlustega kui ka teiste kogutud kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
20.Kannatanu G. S.-S. ütlustest (I kd tl 1-2) nähtub, et ta oli 13. juunil 2024 turvatöötajana tööl Rimi kaupluses aadressil Vilde tee 101, Tallinn, kui nägi kell 20.07, kuidas ilmselgete joobetunnustega mees pani korvi kaupa täis ning liikus kaubaga sissepääsuväravate kaudu kauplusest välja kauba eest tasumata. Meesterahvas oli pikka kasvu, umbes 2 m pikk, mustade juustega, umbes 35-40 aastane, seljas must-punane jope, tumesinised lühikesed püksid. Kui mees oli turvaväravad läbinud, üritas kannatanu takistada tal kauplusest lahkuda, jõudis sissepääsu juures mehele järele, tutvustas end turvatöötajana, proovis meest uksest eemale lükata. Hoidis mehe jopest käega kinni, kui mees hakkas osutama vastupanu. Mees lõi kannatanut parema käega näo piirkonda, seejärel surus kannatanu nurka. Kannatanu hoidis meest käega kinni, mees lõi veel ühe korra käega näo piirkonda, seejärel ka põlvega vastu jalga. Isik vabanes, aga ära ei jooksnud, vaid jäi kohapeale ähvardama. Isikuga oli kaasas tema tuttav, tumehalli jope, mustade lühikeste pükstega, valgete jalatsite ja päikeseprillidega mees, kes takistas maksmata kaubaga väljunud mehe kinnipidamist, lükkas kannatanut ja teist turvatöötajat. Kõik liikusid õue, kus kannatanu proovis jätkata maksmata kaubaga väljunud isiku kinnipidamist. See isik oli agressiivne, kannatanu turvatöötajast paariline hoiatas teda ja lasi siis isikule gaasi näo piirkonda. Kinnipeetav liikus kannatanu paarilise poole ja lõi teist turvatöötajat käega näkku, paariline kukkus seljaga vastu maad. Kinnipeetav proovis tema peale hüpata. Kannatanu lükkas kinnipeetava eemale ning lasid koos paarilisega mõlemad kinnipeetavale gaasi näkku. Kannatanu nägi, et ta paarilisel oli nägu verine. Isik, kes aitas kinnipeetaval vabaneda sai ka gaasi, kuna üritas sekkuda maadlusesse õues. Kuna isikud said gaasi ning see hakkas mõjuma, siis enam ära nad ei jooksnud. Kohale saabus veel üks turvatöötaja ja koos oodati politsei saabumist. Löökide tagajärjel tundis kannatanu valu.
21.Kannatanu V. N. on andnud ütlusi (I kd tl 18-20), mille kohaselt oli ta samuti 13. juunil 2024 turvamehena tööl aadressil Vilde tee 101, Tallinn. Kella 20:05 ajal märkas, et joobetunnustega pikka kasvu mees, musta pikkade varrukatega särgis, kirsipunastes lühikestes pükstes, pani toiduaineid korvi, mida saab ratastel järel vedada. Kui korv oli peaaegu täis, läks mees eesväravate poole. Ootas, et keegi siseneks ja väljus siis kauplusest kauba eest maksmata. Teine turvamees G. S. läks teda peatama, kannatanu järgnes. Isik vaidles teise turvamehega, isikuga oli kaasas veel keegi, lühem, tüsedam, poolkiilas, kes võttis isiku suhtes kaitsva positsiooni. Kannatanu üritas isikut kinni pidada, aga ta hakkas füüsiliselt vastu.
1-25-7213 Lükkas teise turvamehe vastu kaupluse koridori seina (kahe välisukse vahel), tekkis füüsiline rüselus. Seepeale tuli maksmata kaubaga väljunud isikuga kaasas olnud teine isik teist turvameest eemale tõmbama ja kaitses varastada üritanud isikut. Rüselus liikus kaupluse uksest välja, välisuksest eemale Ehitajate tee poole. Ühel hetkel lõi varastada üritanud isik kannatanut ühe korra rusikaga näkku (ei mäleta, kas parema või vasaku käega), kannatanu kukkus löögi tagajärjel murule pikali. Pärast seda lasi kannatanu koos teise turvamehega mõlemale isikule gaasi. Mõlemad isikud rahunesid maha ja nad said neid kinni hoida (isikud olid kükkis asendis). Seejärel helistas G. hädaabinumbrile. Lühemat kasvu isik jooksis üle tee Solnoki bussipeatusesse ja siis tuli temaga tegelema kolmas turvatöötaja D.V., kes pidas ta kinni. Siis saabus kiirabi ja politsei. Rusikalöögi tagajärjel ja seejärel kukkumisel tundis kannatanu füüsilist valu, veri oli parema silma all. Tunneb ka, et parema käe nimetissõrme liiges on valus. Samuti tunneb valu vasakul küünarnukil, see on ka marraskil. Parema silma all on ca 2 cm pikkune haav, vasaku käe küünarnukk punetab ja on paistes. Täiendavalt on kannatanu 22. oktoobril 2024 ülekuulamisel kirjeldanud (I kd tl 39-41), et varga kinnipidamise käigus ta kukkus ja tema parema käe nimetissõrm sai vigastada. Kukkumise hetkel võis sõrm olla pipragaasi ballooni peal. Pöördus sellega ise 14. juunil 2024 EMO-sse, kus tehti röntgen ning tuvastati luumurd. Sõrm oli lahases umbes viis nädalat. Nüüdseks on juhtunust möödas üle nelja kuu ning sõrme liikuvus ei ole endiselt täielikult taastunud, pooleli on ka taastusravi. Haiguslehel viisi juhtumi tõttu kolm või neli nädalat.
22.Kannatanute ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja D. V. ütlused (I kd tl 23-24). Nimelt töötab ta Forus Security turvatöötajana Rimi kaupluses aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn, kuid 13. juunil 2024 oli tal vaba päev. Sõitis bussiga, kui nägi umbes kell 20.10, kuidas tema kolleegi pekstakse õues. Ta väljus bussist ja läks kiiresti appi. Kohale jõudes nägi ta, kuidas kaks agressiivset isikut vehklevad käega, ähvardavad ja ei kuula turvamehe käske. Üks meesterahvas oli tumedate lühikeste pükstega, musta jopega, musta värvi jalanõudega, tumedate juustega ja pikka kasvu ning teine meesterahvas oli musta värvi päikeseprillidega, musta jope ja lühikeste pükstega, musta värvi jalanõudega, tumedate juustega ja lühikest kasvu. Tunnistaja nägi, et politsei saabus ja võttis õiged isikud kinni.
23.Kannatanute G. S.-S. ja V. N. ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 25, CDplaat toimiku tagaküljel), milles on vaadeldud aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn asuva Rimi kaupluse turvakaamera videosalvestist. Salvestisest nähtub, kuidas poe kahe ukse vahelisse eesruumi tulevad kaks meesterahvast, kellel ühel on käes poekorv, mis on kaupa täis. Meesterahvaste liikumise suund on poe välisukse poole. Korviga mees on tumedate lühikeste juustega, musta värvi ja punaste käistega jopega, lühikeste tumesiniste pükstega ja tumedate jalatsitega (tuvastatud kui O. Berget). Teine isik on lühikese tumedate juustega, tumedat värvi jopega, tumedate lühikeste pükstega ja heledate jalatsitega (tuvastatud kui M. K. R.). Salvestistelt on näha, kuidas ühe lahases käega meesterahvas (tuvastatud kui G. S.-S.) jookseb O. Bergetile järgi. G. S.-S. paneb oma terve käe O. Bergetile ette ja takistab tal koos korviga välisuksest väljumist. Sellel ajal on M. K. R. juba väljunud. Seejärel saabub kohale teine turvamees (tuvastatud kui V. N.), isikute vahel tekib rüselus ning G. S.-S. ja V. N. üritavad takistada O. Bergeti lahkumist ja neid omakorda üritab takistada M. K. R.. Rüseluse käigus lööb O. Berget kaks korda käega ja ühe korra põlvega turvamees G. S.-S.it. Seejärel kõik väljuvad ning eemalduvad turvakaamera vaateväljast.
1-25-7213
24.Viimaks on asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 84-85,CD-plaat toimiku tagakaanel) vaadeldud ka 13. juunil 2024 kell 20.10 vene keelt kõneleva naisterahva poolt Häirekeskusesse tehtud kõne. Helistaja ütleb, et toimub suur kaklus Vilde tee Rimi juures, pekstakse meesterahvast. Helistaja sõnul kaklevad umbes kaheksa inimest, pritsitakse balloonidega.
25.O. Berget peeti sündmuskohal 13. juunil 2024 kell 20.24 aadressil xxx Tallinn kinni (I kd tl 27-29). Tal fikseeriti punetavad marrastused näopiirkonnas ja marrastused põlvede peal. Seljas oli tal musta värvi pikkade varrukatega särk ja lühikesed teksapüksid. Samuti tuvastati tal indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd tl 26) kohaselt kell 21.14 joove 0,82 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt oli O. Berget rahutu ja käitus omamehelikult. Ka oli tema reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, esinesid häired aja-, isiku ja kohatajus ning ka koordinatsioon oli väga häiritud.
26.O. Berget on 14. juunil 2024 kahtlustatavana ülekuulamisel üksnes kinnitanud, et võis teo toime panna, kuid oli tarvitanud alkoholi ja ei mäleta (I kd tl 30-31). Samas 12. septembril 2024 kahtlustatavana antud ütlustes (I kd 34-35) on O. Berget kirjeldanud, et oli kassajärjekorras, kui temaga hakkas rääkima erariietes mees, kes ütles talle, et ta läheks välja, et siin ei ole turvameest. Ta ei tahtnud minna, kuid pressimise peale siiski läks, pool naljaga. See mees tuli talle järgi ning tõmbas ukse juures jope lahti ja nimesildi välja, öeldes, et on turvamees. Pärast seda läks rüseluseks. Ta ei mäleta, kes keda lõi esimesena, kuid temast võeti kindlasti esimesena füüsiliselt kätest kinni. Proovis sealt ära põgeneda. Rüseluse käigus lasti talle pipragaasi ning mingi teine mees ka sekkus, keda esimene mees kutsus nimepidi appi. Rüselus algas Rimi ukse juures ja jätkus uksest väljas tänaval. Poes oli ta üksinda ja mingit eesmärki varastada ei olnud. Tahtis ainult naljaga korviga poest välja minna ja seda ka ainult sellepärast, et see mees ässitas teda. Kahtlustatavana ülekuulamisel 16. detsembril 2025 on O. Berget end täielikult kõigis episoodides süüdi tunnistanud ning selgitanud, et ei mäleta toimunust väga midagi, oli ainete ja alkoholi mõju all (II kd tl 99-103).
27.Kohtu hinnangul ei ole O. Bergeti poolt 12. septembril 2024 kirjeldatud versioon aset leidnud sündmusest kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii on kaupluse turvakaamera salvestiselt konkreetselt tuvastatav, kuidas O. Berget tuleb koos teise meesterahvaga kauplusesse ja võtab viimaks suuna kaupa täis korviga poe välisukse poole, misjärel jookseb talle järele kaupluse turvamees ja takistab tal kauplusest tasumata kaubaga lahkumist. Ehk et videosalvestis ei kinnita O. Bergeti ütlusi selle kohta, et turvamees varjas end erariietes ja ässitas O. Bergetit kauplusest lahkuma, et seejärel ta kinni võtta. Samuti on nii videosalvestisega kui ka kannatanute ütlustega tõendatud, et O. Berget ei olnud kaupluses üksinda.
28.Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kaupluses ja kaupluse ees toimunud rüseluse käigus said kannatanud tervisekahjustusi. Nii tuvastati kannatanu G. S.-S.il isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 3-9) nähtuvalt rünnaku tagajärjel paremal põsel punetus. Kannatanu V. N.l tuvastati aga isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 3-9) nähtuvalt parema silma all põsesarna ülemises osas 2 cm pikkune haav, paistetus ja punetus, vasaku käe küünarnuki piirkonnas marrastused. Kannatanu V. N. vigastuses nähtuvad ka kiirabikaardist nr 75019371 (I kd tl 21), mille kohaselt tuvastati tal 13. juunil 2024 kella 20.33 ajal sündmuskohal aadressil Vilde tee
1-25-7213 101, Tallinn parema silma all turse ja kriimustus ca 2 cm, mis õmblemist ei vaja. Lisaks kinnitavad SA PERH EMO kaart nr 2024047864 ja V. N. haiguslugu (I kd tl 44-50), et V. N.l tuvastati 14. juunil 2024 lisaks nahaalusele verevalumile parema silma all ja nahamarrastustele küünarnukkidel ka rindkere põrutus ja parema käe 2. sõrme küüslüli selgmise osa liigesesisene nihkega sirutajakõõluse ärarebimismurd koos tursega 2. sõrmel. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 24E-AOI00360-01 (I kd tl 64-68) kohaselt võisid V. N.le tekitatud vigastused tekkida 13. juunil 2024 löögist näkku kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusikaga (vigastused parema silma piirkonnas) ning kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (parema käe 2. sõrme küüslüli murd, rindkere põrutus ja nahamarrastused küünarnukkidel). Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid parema käe 2. sõrme küüslüli liigesesisese nihkega murd põhjustab üle nelja kuu kestva tervisehäire (parema käe II sõrme kaugmise lülide vahelise liigese liigesliikuvuse piiratuse), ülejäänud tervisekahjustuste paranemise kestus ei ületa nelja nädalat.
29.Vaidlus puudub ka selles, et kannatanutel on vigastused tekkinud O. Bergeti teo tulemusena. Kui O. Berget ei oleks kannatanute suhtes vägivalda tarvitanud, ei oleks kannatanud ka tervisekahjustusi saanud.
30.Kogud tõenditega on seega tõendamist leidnud, et O. Berget lõi 13. juunil 2024 Rimi kaupluses kannatanut G. S.-S.it kaks korda parema käega näo piirkonda ja põlvega vastu jalga ning lisaks kaupluse juures tänaval kannatanu V. N. ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Oma tegevusega põhjustas O. Berget kannatanule G. S.-S. füüsilist valu ja paremale põsele punetuse. Samuti põhjustas O. Berget kannatanule V. N. nahaaluse verevalumi parema silma all, nahamarrastused küünarnukkidel, rindkere põrutuse ja viimaks ka parema käe 2. sõrme küüslüli selgmise osa liigesesisene nihkega sirutajakõõluse ärarebimismurru koos tursega 2. sõrmel – seega ka raske tervisekahjustuse § 118 lg 1 p 2 tähenduses.
31.Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest O. Berget kannatanu G. S.-S.i suhtes teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. O. Berget teadis, et lüües kannatanut kahel korral käega näopiirkonda ja põlvega vastu jalga, põhjustab ta seesuguse tegevusega kannatanule vähemalt valu. Süüdistatav sai ilmtingimata aru, et käega näkku ja põlvega vastu jalga löömine on valus.
32.Subjektiivse külje hindamisel kannatanu V. N. suhtes toime pandud teos tuleb arvesse võtta järgmist. O. Berget lõi kannatanut V. N. rusikaga näkku, mille tulemusena kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus sedavõrd õnnetult, et tagajärjeks on ka üle 4 kuu paranev sõrmevigastus. Lähtuvalt O. Bergeti ütlustest (aga ka kannatanute ja tunnistaja ütlustest) oligi O. Bergeti eesmärgiks takistada vastupanu, mida osutasid temale kannatanud, selleks, et ta saaks lahkuda. V. N. löömisele eelnes rüselus/kaklus ka juba Rimi poes. Arvestades, et O. Berget tabati turvatöötajate poolt just varguse toimepanemiselt, ongi eluliselt usutav, et eesmärgiks oli lõpetatu segamatult lõpuni viia, kuid tekkisid takistused. O. Bergeti löögi eesmärgiks oli turvamehe vastupanu maha surumine. Nähtuvalt teo tehioludest oli O. Bergeti löök näkku sedavõrd tugev, et piisas vaid ühest löögist, kui kannatanu V. N. maha kukkus. Seega saab juba teo tehiolude põhjal väita, et O. Bergeti eesmärgiks oligi peatada turvamees
1-25-7213 selliselt, et ta teda enam ei takistaks ning ta saaks rahulikult sündmuskohalt lahkuda. Seega saab vähemalt teo tehiolude avaldumise põhjalt väita, et O. Berget pidas võimalikuks ja möönis, et löögi tagajärjel võib kannatanu maha kukkuda. Kukkumise tagajärjed võivad aga juba olla igasugused, mh ka käele tekkiv vigastus. Lisaks on pea piirkonda löögi tagajärjel kukkumine kindlasti midagi sellist, mida saab hinnata (vastavalt tuvastatud asjaoludele, sh subjektiivsele koosseisule) süüdistatava poolt toimepandud teo tüüpilise tagajärjena.
33.Olemasolevate tõendite pinnalt saab väita, et O. Bergeti tahtlus oli kindlasti suunatud valu tekitamisele ja sh ka vastupanu maha surumisele, mis viitab sellele, et löök oli tugev – kannatanu kukkus löögi tagajärjel ka maha. Samas ei hõlmanud kohtu hinnangul O. Bergeti tahtlus V. N.le näkku suunatud löögi sooritamisel kannatanul tervisekahjustuse tekitamist. Seega saab kannatanu V. N. ründamise osas rääkida O. Bergeti vastutusest KarS § 121 ja § 119 lg 1 järgi ideaalkogumis. O. Bergeti teo tulemusena on kannatanu kukkunud ja saanud raske tervisekahjustuse.
34.KarS § 19 kohaselt vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Tahtliku teoga põhjustatud enamohtlik tagajärg, mis ei ole isiku tahtlusega hõlmatud, on süüdlasele käesoleva paragrahvi alusel inkrimineeritav üksnes juhul, kui see vastab ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje omistamise eeldustele. See tähendab esmalt, et taoline tagajärg peab olema toimepanija tahtliku teoga kausaalseoses ja talle ka normatiivselt omistatav. Tegemist on iseseisva tervisevastase süüteoga. Tegemist on suvalise teokirjeldusega igaühedeliktiga, mille võib toime panna iga süüvõimeline isik ükskõik millise käitumisaktiga. Sätte subsumeerimiseks on vaja tuvastada üldise hoolsuskohustuse rikkumine (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-1-1-1216 p 12; Riigikohtu lahend nr 3-1-1-136-05, p 15).
35.Kohtu hinnangul oli O. Berget kannatanule sõrme vigastuse tekitamise osas hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes, sest ta ei pidanud võimalikuks, et näkku löömise tagajärjel kannatanu kukub ning et tema sõrm jääb pipragaasi ja maa vahele, mille tõttu tekib sõrmeluu murd. Hoolsuskohustusele vastav käitumine oleks olnud kannatanu tervise kahjustamisest hoidumine. Kannatanule rusikaga näkku lüües rikkus süüdistatav teise inimese elu ja tervise hoidmisele suunatud hoolsuskohustust. Teise isiku elu ja tervise suhtes hoolas inimene kas ei kasutaks teise inimese suhtes üldse füüsilist vägivalda või teeks seda vähemasti nii, et raske tagajärje saabumine on välistatud. Süüdistatav oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et sedavõrd tugeva löögi tagajärjel näkku võib kannatanu tasakaalu kaotada ja kukkuda ning sellest tulenevalt saada ka raske tervisekahjustuse.
36.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
37.Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vägivallaga seotud süüteo. Nimelt on ta Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsusega nr 1-19-5091 mh süüdi tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Samuti süüdistatakse teda ka käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Seega on O. Bergeti tegevus kannatanu G. S.-S.i suhtes kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
38.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud teise inimese
1-25-7213 tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 121 lg 2 p 3 süüteokoosseisu. Samuti on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest, s.o KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2
39.O. Bergetile heidetakse ette KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o võõra vallasasja äravõtmise katset selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
40.O. Bergetile esitatud süüdistust 23. juulil 2024 kella 17.05 paiku aadressil Liivalaia 53, Tallinn asuvas Stockmanni kaubamajas toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Stockmann AS süüteoteade (II kd tl 1) ja õigusvastase teo toimepanemise akt (II kd tl 2), millest nähtuvad nii kuriteo toimepanemise aeg ja koht kui ka varastatud esemed (kaks Armani jopet) ja nende väärtus kogusummas 558 eurot, samuti esemete rikkumata kujule kauplusele tagastamine. O. Berget peeti sündmuskohal varguse katse toimepanemiselt kinni (II kd tl 9-11).
41.Kuriteo toimepanemist tõendavad ka tunnistaja J. S. ütlused (II kd tl 3-5). Nimelt olles 23. juulil 2024 Stockmannis aadressil Liivalaia 53, Tallinn turvatöötajana tööl, nägi ta kella 16.50 paiku, kuidas spordiosakonnas läks proovikabiini noormees musta kampsuniga, käes valge spordikott. Kui mees tuli proovikabiinist välja, olid osad asjad, mis ta kabiini viis, kadunud ja spordikott suurem. Noormees läks peauksest välja kell 17.05 ja peeti turvakontrolliks kinni. Kontrolli käigus avastas tunnistaja spordikotist kaks Stockmannile kuuluvat Armani jopet, mille eest oli tasumata. Maksmata kaup oli kogusummas 558 eurot ja tagastati rikkumata kujul. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 18-21), milles on vaadeldud Stockmanni kaubamaja turvakaamera salvestisi ning millelt nähtub, kuidas 23. juulil 2024 kella 16.45 ajal sisenevad kaubamajja kaks meesterahvast. Meesterahvas halli-triibulise pluusiga valib esemeid ja liigub esemetega proovikabiini, seejärel siseneb proovikabiini musta pluusiga meesterahvas, käes valge spordikott (tuvastatav kui O. Berget) ja halli-triibulise pluusiga meesterahvas viib kabiinis olevale meesterahvale juurde esemeid. Viimaks on salvestistelt näha, kuidas turvatöötaja peab mustas särgis meesterahva kinni ja ta viiakse turvaruumi, kus leitakse turvaelemendita ese.
42.O. Berget ise on samuti kahtlustatavana antud ütlustes (II kd tl 12-14, 99-103) tunnistanud kuriteo toimepanemist ja kirjeldanud, kuidas läks jopedega proovikabiini, eemaldas jopedelt turvaelemendid ja peitis joped endaga kaasas olnud kandekotti ning viimaks väljus kaubaga peauksest ilma tasumata. Kinnitab ka, et varguse pani toime üksinda, enda initsiatiivil ja tahtlikult. Ka on O. Berget selgitanud, et varastas kauba müügiks, tal puudus raha kauba eest tasumiseks ja soovis teenida söögiraha. Kohtuistungil jäi O. Berget eeluurimisel antud ütluste juurde.
43.Kohtu hinnangul vastab O. Bergeti tegu varguse, s.o KarS § 199 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Stockmanni kaubamajast ära võetud esemed olid O. Bergeti jaoks võõras vara ehk need esemed ei olnud süüdistatava omandis. On selge, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja, s.o kannatanu valduse ja
1-25-7213 kehtestada esemetele uue, s.o enda valduse ning selleks puudus esemete senise valdaja nõusolek. Kuivõrd O. Berget peeti pärast kauplusest väljumist koos varastatud kaubaga turvatöötaja poolt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata ehk katsestaadiumisse. Samuti pani O. Berget esemete äravõtmise toime selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest üheselt, et O. Berget soovis esemete äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma. Seega on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.
44.Kohus on ka seisukohal, et O. Berget on varguse katse pannud toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse just O. Bergeti enda ütluseid, mille kohaselt varastas ta edasimüügi eesmärgil. O. Berget läks kauplusesse eesmärgiga varastada ehk ta pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.
45.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
46.Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vargusi. Viimati mõisteti ta Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mh süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Seega on O. Bergeti tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.
47.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 süüteokoosseisu. (II) Karistus
48.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
49.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 119 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS 199 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
50.O. Berget on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest (I kd tl 95-97), et tal on 3 kehtivat ja lisaks ka 2 arhiveeritud kriminaalkaristust, mis kõik on seotud kas varavastaste või vägivallaga seotud kuritegude toimepanemisega. Viimati karistati O. Bergetit Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristusena vangistus 10 kuud, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata 1 aasta 4 kuu pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu
4.oktoobri 2024 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna O. Berget rikkus temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 28. veebruari 2025 määrusega vabastati O. Berget tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 1 kuu
1-25-7213 katseajaga 6 kuud alates vabanemisest. O. Berget vabanes vanglast 18. märtsil 2025. Viimaks pöörati Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrusega Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 3 kuud ja 9 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamine 10. novembril 2025.
51.Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse O. Bergetit kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest ja lisaks ka ühes varguse katse episoodis. Nimetatu näitab, et süüdistatav ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest mingeidki järeldusi teinud. O. Bergetile on antud võimalusi vangistust mitte kanda, kuid ta on jätkanud sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka käesolevas asjas muud võimalust, kui mõista talle taas karistusliigina vangistus. O. Bergeti teosüü on liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid – spontaanne ja ilma põhjuseta teiste isikute ründamine, kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil, kavatsetult varguse katse toimepanemine - leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.
52.Karistusena vangistuse mõistmine on kahtlemata põhjendatud ka süüdistatava isikust tulenevalt. Nimelt kuritarvitab O. Berget alkoholi ja narkootilisi aineid, mille tõttu ta ka uusi kuritegusid pidevalt toime paneb. Ka käesoleva kriminaalasja aluseks olevate vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise ajal oli O. Berget joobes. Lisaks on oluline välja tuua, et Harju Maakohtu 4. oktoobri 2024 (tingimisi karistuse täitmisele pööramine) ja Harju Maakohtu 19. novembri 2025 (tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramine) määrustega pöörati O. Bergeti karistus samuti täitmisele just seetõttu, et ta rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid (sh sellega seoses kohustust ilmuda määratud ajal registreerimistele). Kohtuistungil kinnitas O. Berget samuti, et tal on probleem alkoholi liigtarvitamisega ning tema elu on aeg-ajalt kujundanud ka narkootiliste ainete tarvitamine. Niisiis saab öelda, et O. Bergetil on tõsine alkoholi ja narkootiliste ainete sõltuvuse probleem, mida ei ole suutnud mõjutada ükski O. Bergetile antud võimalus, sh reaalse vanglakaristuse kandmine. On ka selge, et üksnes vangistuses viibimine seesuguseid sõltuvusi ei ravi, sõltuvusest vabanemine võtab täiendavalt aega. Seejuures on sõltuvusest vabanemisel esmatähtis isiku soov ja tahe enda sõltuvusega tegeleda ning O. Bergeti käitumine on seni näidanud, et temal selline tahe puudub.
53.O. Bergeti süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta pani lühikese ajavahemikul jooksul toime mitu tegu. Seejuures on märkimisväärne, et 13. juuni 2024 kella 01.20-01.30 vahel toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodis kinnipidamiselt vabanemisel pani ta sama päeva õhtul kell 20.05-20.10 toime uue kehalise väärkohtlemise episoodi, seejuures põhjustades ühele kannatanule lisas ka ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse. Seega süüdistatava tegevusele ei pannud punkti ka tema kinnipidamine, vaid kinnipidamiselt vabanemisel jätkas ta alkoholi tarvitamist ja seeläbi ka uute kuritegude toimepanemist. Ei ole ka kahtlust, et O. Berget on vägivaldne inimene, ta lahendab konflikte vägivallaga. Ka siis, kui konfliktsituatsioon on tegelikkuses tema enda põhjustatud. Nii on ka käeolevas asjas ta mõlema vägivallaga toime pandud teo osas ise konflikti algatanud, kui esimesel juhul läks ise võõra seltskonna juurde tüli norima, mis lõppes kannatanu löömisega ning teisel juhul üritas kauplusest maksmata kaubaga lahkuda, mis samuti lõppes rüseluse ja kahe kannatanu
1-25-7213 löömisega. Kohus arvestabki karistuse mõistmisel, et süüdistatav on põhjustanud tervisekahjustusi kolmele kannatanule ning lisaks pannud toime ka varguse katse neljanda kannatanu suhtes. Samas tuleb märkida, et vargus jäi katsestaadiumisse ja kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul ehk O. Berget ei tekitanud vargusega varalist kahju. Karistuse mõistmisel on ka oluline arvesse võtta, et teod on toime pandud katseajal. Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Samuti on O. Berget nõustunud vabatahtlikult hüvitama kahju (ehk võtnud tsiviilhagid õigeks). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega võiks kohtu hinnangul süü suurusest lähtudes jääda karistused siiski sanktsiooni keskmisest madalamasse määra.
54.Kohus on ka seisukohal, et O. Bergetile mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga ega jätta ka tema karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kriminaalasja materjalid näitavad üheselt, et O. Berget ei ole ei kriminaalhoolduseks ega üldkasulikuks tööks sobiv isik. Arvestades O. Bergeti varasemat karistatust ja tema alkoholisõltuvust, puudub kohtul igasugune alus uskuda, et O. Berget suudaks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Seda enam, et ükski eelnev karistus, sh karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolli nõuetega ja ka reaalse vanglakaristuse kandmine, ei ole O. Bergeti käitumist muutnud. Kuigi O. Berget tunnistab kuritegude toimepanemist ja avaldab ka kahetsust, jäävad need väljaütlemised kohtu hinnangul siiski pelgalt paljasõnalisteks. O. Berget on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist õiguskorda ning tema suhtes varasemalt tehtud kohtuotsusesse ja sellega määratud karistusse. Kuritegude toimepanemise vältimiseks ja selleks, et O. Berget saaks tegeleda ka enda alkoholisõltuvusega, tuleb ta ühiskonnast isoleerida ja karistada teda käesolevas kriminaalasjas reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega.
55.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus O. Bergetile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 01.20-01.30) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 1 aasta. KarS § 121 lg 2 p 3 (episood 13. juunil 2024 kell 20.05-20.10) ja KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Viimaks KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõistab kohus O. Bergetile liitkaristuseks vangistuse 2 aastat ja 6 kuud. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendab kohus mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistab O. Bergetile karistuseks vangistuse 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeb kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 13.–14. juuni 2024 ja 23.–24. juuli 2024, s.o 4 päeva ning ärakandmata karistuseks on 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
13.detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (17. veebruari 2026 seisuga 2 päeva vangistust) ning mõistab kohtuotsuste kogumis O. Bergetile liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 7 kuud 28 päeva alates 18. veebruarist 2026.
(III)
Tsiviilhagi
1-25-7213
56.Kannatanu V. N. on esitanud tsiviilhagi (I kd tl 52-61) süüdistatava O. Bergeti vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 1800 eurot, mis seisneb esmalt varalises kahjus 300 eurot, s.o sõrme liikuvuse taastamiseks füsioteraapiale kulunud summas ning lisaks ka mittevaralises kahjus 1500 eurot.
57.Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus V. N. tsiviilhagi.
58.Kannatanu D. C. R. on esitanud tsiviilhagi (II kd tl 38-42) süüdistatava O. Bergeti vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 549 eurot, mis seisneb tema löömise tagajärjel maha kukkunud ja purunenud prillide, s.o prilliraamide ja prilliklaaside maksumuse hüvitamises.
59.Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus D. C. R. tsiviilhagi. (IV) Muud küsimused Asitõendid
60.Kriminaaltoimikute juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o 3 CD-plaati (I kd toimiku tagaküljel) ja 1 DVD-plaat (II kd toimiku tagaküljel), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
61.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
62.O. Bergeti menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 131,76 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot. Samuti kuulub O. Bergetilt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot. Seega menetluskulud kokku on 1615,76 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 134,65 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.