Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-21-8803 21. november 2025 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi - Kristo Rossmani süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 2172 lg 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi; - Ott Suti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3, § 2172 lg 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2025. a otsus Kannatanu OÜ Paikre, esindaja vandeadvokaat Norman Aas, kassatsioon - Kristo Rossmani kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs; - Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg; - Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman 29. oktoober 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2025. a otsus osas, millega mõisteti Kristo Rossmanilt ning Ott Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitis 37 551 eurot 3 senti.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista tsiviilhagiga seotud menetluskulu katteks OÜ Paikre kasuks välja kokku 46 585 eurot 38 senti järgmiselt: 1) Kristo Rossmanilt 21 724 eurot 88 senti, millele lisandub selle summa tasumata osalt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus on 21 724 eurot 88 senti; 2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt 24 809 eurot 88 senti, millele lisandub selle summa tasumata osalt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus on 24 809 eurot 88 senti; 3) Kristo Rossmanilt, Ott Sutilt ja X-ilt solidaarselt 50 eurot 62 senti, millele lisandub selle summa tasumata osalt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus on 50 eurot 62 senti.
5.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: 1) 1200 eurot OÜ Paikre kasuks; 2) 1016 eurot 80 senti Kristo Rossmani kasuks; 3) 600 eurot Ott Suti kasuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Pärnu Maakohus tunnistas 4. mail 2023 Kristo Rossmani ja Ott Suti süüdi mitmes kuriteos ning rahuldas osaliselt kannatanu OÜ Paikre tsiviilhagi mõlema süüdistatava ja tsiviilkostja X-i vastu. Sama kohtuotsusega mõisteti kannatanu menetluskulu – lepingulistele esindajatele makstud tasu – katteks välja kokku 68 797 eurot 98 senti järgmiselt: 1) K. Rossmanilt 31 179 eurot 46 senti; 2) K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 37 551 eurot 3 senti; 3) K. Rossmanilt, O. Sutilt ja X-ilt solidaarselt 67 eurot 49 senti.
2.Maakohus leidis, et kannatanu valitud esindajale makstud 82 315 eurost 20 sendist saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulu hulka arvata 78 896 eurot 76 senti (ilma käibemaksuta). Hinnanguliselt üks viiendik sellest summast ehk 15 779 eurot 30 senti on seotud süüküsimuse lahendamise ja ülejäänud 63 117 eurot 41 senti tsiviilhagi menetlemisega.
3.Kannatanul seoses tsiviilhagiga tekkinud menetluskulu hüvitamise kohustuse jaotas maakohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas K. Rossmani vastu esitatud 253 990 euro 9 sendi suuruse haginõude 86,5% ulatuses, O. Suti vastu esitatud 133 077 euro 14 sendi suuruse nõude 77,27% ulatuses ja X-i vastu esitatud 4314 euro 23 sendi suuruse nõude 6,29% ulatuses. Sellest lähtuvalt leidis kohus, et K. Rossman vastutab tsiviilhagiga seotud kannatanu menetluskulu hüvitamise eest 54 596 euro 56 sendi ulatuses, O. Sutt 37 551 euro 3 sendi ulatuses ja X 67 euro 49 sendi ulatuses. Osas, milles kannatanu haginõuded olid esitatud süüdistatavate ja tsiviilkostjate vastu solidaarselt, tuleb ka tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitis mõista välja solidaarselt. Lisaks vastutavad K. Rossman ja O. Sutt kannatanul süüküsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamise eest 14 201 euro 42 sendi ulatuses.
4.Kohus ei rahuldanud kannatanu taotlust mõista menetluskulu hüvitiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel välja ka viivis, leides, et see oleks vastuolus kohtupraktikaga (RKKK 20.04.2015, 3-1-1-23-15, p 78).
2(8)
1-21-8803 Apellatsioonimenetlus
5.Maakohtu otsuse apelleeris teiste seas kannatanu, kes vaidlustas muu hulgas tsiviilhagi osalise rahuldamata jätmise ja palus rahuldada hagi täielikult. Samuti taotles apellant süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt suurema menetluskulu hüvitise väljamõistmist.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2025. a otsusega, mis tehti pärast seda, kui Riigikohus saatis kriminaalasja 23. detsembril 2024 otsusega nr 1-21-8803/138 apellatsioonikohtule osaliselt uueks arutamiseks, rahuldati kannatanu apellatsioon osaliselt. Ringkonnakohus rahuldas tsiviilhagis esitatud põhinõude mõlema süüdistatava vastu 30 243 euro 90 sendi võrra suuremas summas, kui seda oli teinud maakohus. Kohtukolleegium tühistas maakohtu otsustuse enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu jaotuse kohta tervikuna ja tegi uue menetluskulu hüvitamise otsustuse. Sellega mõistis ta süüdistatavatelt kannatanul enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks välja järgmised summad: 1) K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 37 551 eurot 3 senti, märkides, et tegemist on menetluskuluga, mis tekkis selle haginõude menetlemisel, mille ringkonnakohus rahuldas maakohtust suuremas ulatuses; 2) K. Rossmanilt 6837 eurot 71 senti ja O. Sutilt 3418 eurot 86 senti kannatanul süüküsimuse lahendamise tõttu tekkinud menetluskulu katteks. Lisaks mõistis ringkonnakohus kannatanule enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks välja 5522 eurot 77 senti riigilt.
7.Ringkonnakohus sedastas, et maakohus luges kannatanu põhjendatud menetluskuluks 78 896 eurot 76 senti. Tsiviilhagi menetlemisega seotud kulu oli 63 117 eurot 41 senti, millest 37 551 eurot 3 senti puudutab seda haginõuet, mille ringkonnakohus rahuldas erinevalt maakohtust täielikult. Seega tuleb süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista ka nimetatud menetluskulu hüvitis summas 37 551 eurot 3 senti. Kannatanu menetluskulust, mis tekkis süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel, peab K. Rossman hüvitama 6837 eurot 71 senti ja O. Sutt 3418 eurot 86 senti.
8.TsMS § 177 lg 4, mis võimaldab nõuda viivist ka menetluskulu hüvitiselt, ei ole KrMS § 381 lg 6 järgi kriminaalmenetluses kohaldatav, sest tsiviilhagi lahendamisega seotud menetluskulu jaotust reguleerib ammendavalt KrMS § 182, mis ei näe ette menetluskulu hüvitiselt viivise nõudmist.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kaitsjad ja kannatanu. Riigikohus võttis menetlusse üksnes kannatanu kassatsiooni. Kannatanu kassatsioon
10.Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega talle mõisteti tsiviilhagiga seotud menetluskulu katteks välja 37 551 eurot 3 senti, ning palub mõista süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitisena välja kokku 62 113 eurot 84 senti järgmiselt: 1) K. Rossmanilt 28 966 eurot 51 senti; 2) K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 33 079 eurot 84 senti;
3(8)
1-21-8803 3) K. Rossmanilt, O. Sutilt ja X-ilt solidaarselt 67 eurot 49 senti. Kannatanu palub mõista nendelt menetluskulu hüvitistelt välja ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
11.Kassaator märgib, et ringkonnakohus rahuldas tsiviilhagi suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, kuid mõistis kannatanul seoses tsiviilhagiga tekkinud menetluskulu katteks välja väiksema hüvitise. Samas ei seadnud teise astme kohus kahtluse alla maakohtu hinnangut tsiviilhagi lahendamisega seotud kannatanu menetluskulu suuruse kohta ega ka seda, et see menetluskulu tuleb jaotada lähtuvalt tsiviilhagi rahuldamise ulatusest.
12.Ringkonnakohus tühistas maakohtu menetluskulu hüvitamise otsustuse tervikuna, kuid rahuldas uue otsusega tsiviilhagiga seotud kannatanu menetluskulu hüvitamise nõude ainult osas, mis puudutab selle haginõude menetlemist, mille puhul teise astme kohus maakohtu otsust muutis. Kohtukolleegium jättis tähelepanuta ülejäänud rahuldatud haginõuded ja nendega seotud menetluskulu. Eelduslikult on tegemist inimliku eksitusega, sest kohtu põhjendustes ei ole leitud, nagu poleks kannatanul õigust ülejäänud tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisele. Ringkonnakohus küll nõustus, et tsiviilhagiga seotud menetluskulu tuleb jaotada haginõude rahuldamise osakaalu põhjal, kuid ei ole seda metoodikat järginud.
13.Arvestades ulatust, milles ringkonnakohus tsiviilhagi rahuldas, peab K. Rossman kandma tsiviilhagiga seotud kannatanu menetluskulust 62 113 eurot 84 senti, O. Sutt 33 174 eurot 94 senti ja tsiviilkostja 67 eurot 49 senti. Tsiviilkostja vastutab menetluskulu tasumise eest solidaarselt K. Rossmani ja O. Sutiga. K. Rossmanil ja O. Sutil tuleb tasuda 33 079 eurot 84 senti solidaarselt, ülejäänud 28 966 euro 51 sendi hüvitamise eest vastutab K. Rossman üksinda.
14.Kannatanu taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulu hüvitise väljamõistmist koos viivisega. Osutatud säte kohaldub KrMS § 381 lg 6 järgi ka kriminaalmenetluses. KrMS § 182 ei reguleeri tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude jaotust ammendavalt. Asjas nr 3-1-1-23-15 väljendatud Riigikohtu seisukoht ei puuduta tsiviilhagiga seotud menetluskulu. K. Rossmani kaitsja kassatsioonivastus
15.Kannatanu kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamist puudutavas osas ei lange ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused kokku. Samas oli maakohtu poolt menetluskulu hulka arvatud kannatanu esindajatasu ebamõistlikult suur. Kaitsjal kulus maakohtus õigusabi osutamisele 326,76 tundi, kannatanu esindajatel aga 397,10 tundi. Arvestades näiteks asjaolu, et kannatanu lepingulised esindajad ei küsitlenud peaaegu ühtegi tunnistajat, on nende kulud ülepaisutatud. Maakohus ei võtnud arvesse, et kannatanu vähendas haginõudeid ja loobus K. Rossmani vastu esitatud nõudest osaliselt. Ka kannatanu esindajate osutatud õigusteenuse tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Seetõttu palub kaitsja kannatanu kasuks välja mõista menetluskulu üksnes põhjendatud ulatuses.
16.Kriminaalmenetluses menetluskuludelt viivist nõuda ei saa. Kui Riigikohus leiab siiski vastupidist, tuleks kohtumenetluse kestust ja süüdistatava vastu esitatud nõuete ulatust arvestades viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada. O. Suti kaitsja kassatsioonivastus
17.Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus käsitles õigesti ainult ühe kuriteoga seotud menetluskulu, tehes seejuures põhjendatult vahet süüküsimuse ning tsiviilhagiga seotud 4(8)
1-21-8803 menetluskuludel. Kohtud hindasid menetluskulude põhjendatust põhjalikult. Kuna diskretsiooni piire pole ületatud, ei ole menetluskulude ümberhindamine õigustatud. Kannatanu ei põhjenda piisavalt, miks tuleb tema kasuks välja mõista suurem menetluskulu hüvitis. Samuti pole põhjendatud välja mõista tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitiselt arvestatud viivist. Kui viivise nõue loetakse põhjendatuks, tuleks menetluse kestust ja süüdistatavalt väljamõistetud summasid arvestades viivist vähendada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
(I) Kannatanu menetluskulu ja selle hüvitamise ulatus
18.Kassaatori väited on põhjendatud. Ringkonnakohus jättis uut menetluskulu hüvitamise otsustust tehes osa tsiviilhagiga seotud menetluskulust käsitlemata. Kolleegium jagab kannatanu arvamust, et tegemist oli kohtu tähelepanematusega, mitte teadliku otsustusega kärpida kannatanu menetluskulu suurust või selle hüvitamise ulatust. Lisaks kohtu põhjendustele kinnitab seda ka otsuse resolutiivosa, kus on märgitud, et 37 551 eurot 3 senti mõistetakse välja selle menetluskulu katteks, mis tekkis kannatanul seoses haginõudega, mille osas ringkonnakohus maakohtu otsust muutis. Selle kohta, kes on kohustatud kandma või hüvitama ülejäänud haginõuete menetlemise kulu, ringkonnakohus seisukohta ei võtnud.
19.Lisaks ei arvestanud teise astme kohus menetluskulu hüvitamisel asjaoluga, et ta rahuldas tsiviilhagi suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu järeldust, et menetletavas asjas tuleb tsiviilhagiga seotud menetluskulu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ometigi mõistis ta kannatanu üht vaidlusalust haginõuet täielikult rahuldades selle menetlemise kulu katteks kannatanu kasuks välja sama suure summa, nagu seda oli teinud maakohus, kes rahuldas sama nõude üksnes osaliselt.
20.Eelmärgitu on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse (KrMS § 173 lg 2, § 190 p 1 ja § 182 lg 3) olulise (KrMS § 339 lg 2) rikkumisena, mis tingib ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise.
21.Kassaatoril on õigus, et kui lugeda tsiviilhagi lahendamisega seotud kannatanu menetluskulu suuruseks kohtute märgitud 63 117 eurot 41 senti, siis tuleks ringkonnakohtu otsuse järgsest hagi rahuldamise ulatusest lähtudes KrMS § 182 lg 3 alusel mõista kannatanu kasuks välja 62 113 eurot 84 senti. Selle summa hüvitamise kohustus jaguneks nii, nagu kannatanu märgib (vt käesoleva otsuse punkt 10). Siiski ei rahulda kolleegium kassatsiooni täielikult.
22.KrMS § 191 lg 3 annab kõrgema astme kohtule pädevuse hinnata menetluskulude suurust – ja menetluskulu hüvitist ka vähendada – olenemata sellest, kas ükski kohtumenetluse pool on seda otsustust vaidlustanud (RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 121 ja 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 135). Seega vaatamata asjaolule, et menetletavas asjas ei ole kassatsioonis kannatanu menetluskulu suurust vaidlustatud, asub kolleegium K. Rossmani kaitsja vastusega nõustuvalt seisukohale, et kannatanu lepingulistele esindajatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu on ebamõistlikult suur.
23.Maakohus arvas kannatanu makstud 82 315 euro 20 sendi suurusest tasust menetluskulu hulka 78 896 eurot 76 senti (käibemaksuta), millest 80% ehk 63 117 eurot 41 senti oli seotud tsiviilhagi menetlemisega. Ringkonnakohus seda hinnangut ei muutnud.
24.Samas arvasid kohtud kummagi süüdistatava lepingulisele kaitsjale enne apellatsioonimenetlust makstud tasu menetluskulu hulka ligikaudu 50 000 euro ulatuses. Seega ületas kannatanu makstud esindajatasu kummagi kaitsja tasu umbes pooleteistkordselt. Seda hoolimata asjaolust, et kannatanu sai enda menetlusliku positsiooni eest seismisel, sh tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel, olulisel määral 5(8)
1-21-8803 toetuda prokuratuuri tööle tõendite kogumisel ja kohtule esitamisel. Tsiviilhagi ei saa pidada õiguslikult eriliselt keerukaks, samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest muid asjaolusid, mis võimaldaks pidada kannatanu nii suurt esindajakulu põhjendatuks.
25.Menetluskulu hüvitamise taotlusest ja sellele lisatud kulunimekirjast nähtuvalt esindas kannatanut maakohtus vähemalt kaks advokaati (lisaks hõlmab kuluarvestus konsultatsioone veel mitme õigusnõustajaga). Taotlusest ega selle lisast ei nähtu, et advokaatide tegevus põhinenuks tervikuna selgel tööjaotusel. Nagu Riigikohus märkis mh käesolevas kriminaalasjas varem tehtud otsuses, välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada kannatanule mitmele esindajale sisuliselt samade ülesannete täitmise eest makstud tasu (viidatud 1-21-8803/138, p 69).
26.Neil põhjustel vähendab kolleegium 25% ehk 15 779 euro 35 sendi võrra seda summat, mille ulatuses tuleb kannatanu lepingulistele esindajatele enne apellatsioonimenetlust seoses tsiviilhagi menetlemisega makstud tasu lugeda menetluskuluks (KrMS § 175 lg 1 p 1). Seega väheneb kõnesolev menetluskulu 63 117 eurolt 41 sendilt 47 338 euro 6 sendini. Järelikult tuleb 25% võrra vähendada ka kassaatori taotletud menetluskulu hüvitist, mille suuruseks kujuneb 46 585 eurot 38 senti.
27.Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, millega K. Rossmanilt ja O. Sutilt mõisteti tsiviilhagi lahendamisega seotud kannatanu menetluskulu katteks solidaarselt välja 37 551 eurot 3 senti. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, mõistes kannatanul enne apellatsioonimenetlust seoses tsiviilhagiga tekkinud menetluskulu katteks välja kokku 46 585 eurot 38 senti järgmiselt: a) 21 724 eurot 88 senti K. Rossmanilt; b) 24 809 eurot 88 senti solidaarselt K. Rossmanilt ja O. Sutilt; c) 50 eurot 62 senti solidaarselt K. Rossmanilt, O. Sutilt ja X-ilt. (II) Viivis tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitiselt
28.Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kohtud jätsid põhjendamatult rahuldamata kannatanu taotluse mõista tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitis süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt välja koos edasiulatuva viivisega.
29.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetletavas asjas vaieldakse, kas see säte kohaldub ka kriminaalmenetluses, kui tegemist on tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisega (KrMS § 182).
30.Kannatanul on õigus, et kõnesoleva küsimuse lahendamisel ei puutu asjasse maakohtu viidatud Riigikohtu 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15. Selle otsuse punktis 78 on asutud süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamise kontekstis seisukohale, et süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral ei saa VÕS § 113 vahetult kohaldada, kuna niisugusel juhul on tegemist riigivastutusnõudega (riigivastutuse seaduse § 7 lg-d 1 ja 4). Osutatud seisukoht ei laiene aga menetluskulu hüvitisele, mis mõistetakse kriminaalmenetluses välja süüdistatavalt, tsiviilkostjalt või kannatanult seoses tsiviilhagis esitatud nõude menetlemisega.
31.KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et KrMS § 182 reguleerib tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamist ammendavalt ja seetõttu ei saa TsMS § 177 lg-t 4 kriminaalmenetluses kohaldada. KrMS § 182 käsitleb üksnes tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotust, välistades seega eeskätt selle, et kriminaalmenetluses lähtutakse TsMS §-st 162. Samas on Riigikohus varem jaatanud näiteks 6(8)
1-21-8803 TsMS § 163 lg 1 kohaldatavust kriminaalmenetluses (viidatud 1-18-5732/226, p 112 ja 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 34). KrMS § 182 ja TsMS § 177 lg 4 käsitlevad erinevaid küsimusi ja seega ei luba KrMS § 182 olemasolu lugeda TsMS § 177 lg-s 4 sätestatut kriminaalmenetluses reguleeritud küsimuseks KrMS § 381 lg 6 mõttes.
32.KrMS § 381 lg 1 p 1 kohaselt võib tsiviilhagis üldjuhul esitada sellise nõude, mida oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses peab pool, kelle kahjuks hagi kohta käiv otsus tehti, üldjuhul hüvitama ka teise poole menetluskulu (KrMS § 182 ja TsMS § 162). Menetluskulu hüvitamise puhul on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamise erikorraga (RKÜK 04.02.2014, 3-4-1-29-13, p 43.1 ja RKKK 23.03.2022, 1-19-9061/92, p 12). Peaks haginõude menetlemisel tekkima kulu (kahju), mille hüvitamist saab pool seaduse alusel vastaspoolelt nõuda, ei ole põhjust kohelda isikuid selle hüvitamisel erinevalt sõltuvalt sellest, kas otsus nõude kohta tehakse kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses. Seega olukorras, kus mingi haginõude menetlemise kulu hüvitamisega viivitamise eest saab tsiviilkohtumenetluses nõuda viivist, ei ole mõistlikku põhjust eitada viivisenõuet juhtudel, mil sama nõue lahendatakse ja sellega seotud menetluskulu tekib kriminaalmenetluses.
33.Seepärast saab ka kriminaalmenetluses nõuda KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivist hüvitiselt, mis mõistetakse KrMS § 182 lg-te 1–4 või lg 5 teise lause alusel välja süüdistatavalt, tsiviilkostjalt või kannatanult tsiviilhagiga seotud menetluskulu katteks. Märgitu ei puuduta aga seda tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitist, mis mõistetakse välja riigilt KrMS § 182 lg 5 või 6 alusel. Menetluskulu hüvitiselt viivise väljamõistmine on võimalik üksnes hüvitise saamiseks õigustatud kohtumenetluse poole selgesõnalise taotluse alusel ja kohus ei saa seda teha omal algatusel (vt ka RKTK 17.06.2020, 2-18-9099/65, p 16).
34.Järelikult tuleb menetletavas asjas esitatud kannatanu taotlus rahuldada ja mõista tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitis süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Kaitsjad paluvad menetluskulu hüvitiselt viivise väljamõistmise korral seda vähendada. Nad tuginevad eeskätt kriminaalmenetluse kestusele ja süüdistatavate vastu kriminaalmenetluses esitatud nõude suurusele, mistõttu oleks vaidlusaluse viivise lisandumine ebamõistlikult koormav.
36.Kolleegium märgib, et TsMS § 177 lg 4 järgi arvestatakse menetluskulu hüvitiselt viivist alates kohtulahendi jõustumisest, s.o käesoleva otsuse tegemisest. Seega kriminaalmenetluse senine kestus viivisesummat ei mõjuta. Samas peab kolleegium praeguses asjas põhjendatuks seada menetluskulu hüvitiselt arvestatava viivise suurusele VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel ülempiir. Selleks on iga menetlusosalise puhul temalt kannatanu kasuks välja mõistetava menetluskulu hüvitise (põhinõude) summa. (III) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu
37.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2025. a otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Seejuures peab kolleegium silmas, et KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud süüdistatava olukorra raskendamise keeld ei laiene tsiviilhagi lahendamisele ega sellega seotud menetluskulu hüvitamisele (vt viidatud 1-21-3082/28, p-d 33–36, vt ka RKKK 18.12.2021, 1-19-9021/14, p 21). Kolleegium suurendab süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks välja mõistetavaid hüvitisi selle menetluskulu katteks, mis tekkis enne apellatsioonimenetlust seoses tsiviilhagiga. Lisaks määrab kolleegium, et menetluskulu hüvitiselt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni
7(8)
1-21-8803 täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem põhinõudest. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kannatanu kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
38.Kannatanu taotleb valitud esindajale kassatsioonimenetluses 18,9 tunni õigusteenuse eest makstud tasu hüvitamist summas 5004 eurot 5 senti (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on nii suur tasu kassatsioonimenetluse mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane. Kassatsioon puudutab üksnes menetluskulu hüvitamist. Kaebuses osutatakse esmalt ringkonnakohtu ilmsele eksimusele, mis seisnes selles, et osa menetluskulu kohta jäeti otsus tegemata ja hüvitise määramisel tsiviilhagi rahuldamise ulatuse suurenemisega arvestamata. Teiseks vaidlustab kassaator tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitiselt viivise välja mõistmata jätmist, korrates apellatsioonis toodud põgusaid argumente. Ringkonnakohtu põhjendus, mida kassatsioon puudutab, mahub mõnele leheküljele. Esindajatasu ülepaisutatust ilmestab seegi, et ainuüksi kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluse ja kulunimekirja koostamiseks kulus väidetavalt kolm ja pool tundi. Kokkuvõttes loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega esindajatasuks ringkonnakohtu otsuse analüüsi, kassatsiooni koostamise ja esitamise ning muude kassatsioonimenetluses vajalike toimingute eest 1200 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 186 lg 1 alusel kannatanule hüvitada.
39.K. Rossmani kaitsja palub süüdistatavale hüvitada tema lepingulisele kaitsjale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud 1016 euro 80 senti. Kolleegium loeb selle summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja mõistab KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja.
40.O. Suti kaitsja taotleb süüdistatavale kassatsioonimenetluse kuluna 1347 euro 47 sendi hüvitamist. Pidades silmas, et kaitsja väited on üksnes osaliselt seostatavad kassatsiooni argumentidega ega ole seega täies ulatuses asjakohased, loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 600 eurot. See summa tuleb riigil süüdistatavale hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.