kohtunik Karin Olentšenko rahvakohtunikud Kristiina Visse ja Anu Tullino
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Tõlk
Natalija Mehh, Katrin-Jana Aavingu
Kriminaalasi
Viktor Fedchyk süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2, § 1573 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lauri Jõgi
Süüdistatav
Viktor Fedchyk - ik 39010170319, Ukraina kodanik, emakeeleks ukraina keel, valdab vene keelt, keskharidusega, elukoht: xxxx; töötas xxxx; varem karistamata; tõkend – vahistamine: kahtlustatavana kinnipeetud 24.11.2024 ja viibib vahi all Tallinna vanglas
Kaitsja
määratud korras vandeadvokaat Karine Nersesjan
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Fedchyk KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 18 aastat. Süüdi tunnistada Viktor Fedchyk KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud. Süüdi tunnistada Viktor Fedchyk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused osaliselt kaetuks raskeimaga, mõista Viktor Fedchykile liitkaristuseks vangistus 19 (üheksateist) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on vangistuse kandmise alguseks 24.11.2024.a.
KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Viktor Fedchyki suhtes lisakaristusena riigist välja saatmine koos sissesõidukeeluga kümneks (10) aastaks. KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu T P tsiviilhagi ning välja mõista Viktor Fedchykilt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju katteks kannatanu T P kasuks 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot, mis kanda T P arveldusarvele XXXX (LHV pank). Vara arestimine KrMS § 1414 alusel jätta tsiviilhagi tagamiseks aresti alla Viktor Fedchyki Swedbank AS-i arvelduskontol nr xxxx olevad vahendid kogusummas 1209,51 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 21.01.2025.a määrusega nr 1-25-260. Kohtuotsuse jõustumisel kanda arestitud summa tsiviilhagi katteks kannatanu T P arveldusarvele XXXX (LHV pank). Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Viktor Fedchykilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu 155 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 6705,56 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot. Menetluskulud kogusummas 9075,56 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700026920. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses ära võetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist: - Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid veremäärdumistega jope (pakend nr 1) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt menetlejale üle antud asitõendid kannatanu T P riided roheline kampsun (pakend nr 1), täpilised retuusid (pakend nr 2), musta värvi rinnahoidja (pakend nr 3), kilekotid, kus sees olid kannatanu riided (pakend nr 4), sokid (pakend nr 5), vasaku jala saabas (pakend nr 6), parema jala saabas (pakend nr 7) ja veremäärdumisega kangas (pakend nr 8), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. - Sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 4,5,6,7), Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproovid (pakendid 1,2,3,4,11) ja kaapeproovid (pakend nr 5), kannatanu mobiiltelefoni vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4) ja taskunoalt asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 9.1, 9.2, 9.3 ja 9.4). mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud veremäärdumistega taskunuga (pakend nr 9), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;
- Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus ära võetud asitõendid valge kostüüm (pakend nr 6) ja 4 valget kummikinnast (pakend nr 7), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus ära võetud asitõendid musta värvi jope (pakend nr 8), dressipluus (pakend nr 9), triibuline kampsun (pakend nr 10),hall T-särk (pakend nr 12), veremäärdumistega teksapüksid (pakend nr 13), hallid dressipüksid (pakend nr 14), parema jala jalanõu Reebok (pakend nr 15) ja vasaku jala jalanõu Reebok (pakend nr 16), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - tagastada Viktor Fedchykile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - T P mobiiltelefoni Apple iPhone 8 ja Viktor Fedchyki mobiiltelefoni Samsung Galaxy A15 andmete koopiafailid, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – kustutada; - Kõik CD-R plaadid ja DVD-R plaadid, mis asuvad asja materjalide juures – jätta kriminaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.
SÜÜDISTUS
1.Viktor Fedchyki süüdistatakse selles, et tema ründas 24.11.2024.a ajavahemikus kell 01:09 kuni 01:19 aadressil xxxx asuva maja ees kannatanut T Pt eesmärgiga kannatanu tappa. Viktor Fedchyk lõi kannatanu T P tahtlikult vähemalt 85 korda noaga pea, rindkere, käte, kõhu ja selja piirkonda, mille tulemusena tekitas ta kannatanule 69 lõike-torkehaava. Samuti tõmbas Viktor Fedchyk noaga üle T P kõri, millega ta tekitas kannatanule 10 cm pikkuse torke-lõikehaava, ja lõi vähemalt kahel korral kannatanut käe või jalaga pea piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Viktor Fedchyk T Ple eluohtlikud tervisekahjustused torkelõikehaava kaela eespinnal koos hingetoru ja suupõhja lihaste vigastusega ning vähemalt kaks torke-lõikehaava mõlemapoolselt rindkere eespinnal ja paremal abaluu piirkonnas koos maksa ja diafragma vigastuse ning mõlemapoolse veri-õhkrinnaga. Samuti mitteeluohtlikud tervisekahjustused koljupõhimiku murd vasakul otsmiku piirkonnas, parema ülalõualuu murd, parema silmamuna vigastus ja VI roide murd vasakul. Samuti tekitas Viktor Fedchyk T Ple mitteeluohtlikud tervisekahjustused viis torke-lõikehaava näo paremal poolel, kaks torke-lõikehaava nina piirkonnas, seitse torke-lõikehaava näo vasakul poolel, torke-lõikehaava huulel, torke-lõikehaava pea parempoolsel küljel, torke-lõikehaava pea tagaküljel, kaks torke-lõikehaava kaelal, torke-lõikehaava lõua all, torke-lõikehaava kaela vasakul küljel, kaheksa torke-lõikehaava paremal käel, kolm torke-lõikehaava paremal käevarrel, kaks torke-lõikehaava paremal õlavarrel, torke-lõikehaava paremal peopesal, kuus torke-lõikehaava vasakul käel, neli torke-lõikehaava seljal, neli torke-lõikehaava paremal küljel, kolm torke-lõikehaava kõhul, kolm torke-lõikehaava rindade vahel ja kaksteist torkelõikehaava vasakul rinnal. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Viktor Fedchyk tahtlikult kannatanu T Ple põhjendamatuid ja moonutavaid vigastusi rindkere, kaela, näo, selja ja kõhu piirkonda. Viktor Fedchyki poolt tekitatud eelnimetatud vigastused ei olnud vajalikud tagajärje surma saabumiseks ning need moonutavad silmnähtavalt kannatanu välimust. Viktor Fedchyki tegu jäi tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu T P surm saabumata vaid seetõttu, et läheduses viibiv politseipatrull nägi sündmust pealt ning lõpetas sekkudes Viktor Fedchyki poolse rünnaku.
Seega Viktor Fedchyk pani oma tahtliku tegevusega toime KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tapmise katse, mis on toime pandud julmal viisil. Samuti Viktor Fedchyk otsis perioodil 10.09.2024-13.11.2024.a tahtlikult, korduvalt ja järjepidevalt enda endise xxxx T Pga kontakti, jälgides teda ja sekkudes T P tahtevastaselt tema eraellu. Antud tegude tagajärjel tundis T P end häirituna ja hirmu, kuna Viktor Fedchyk otsis järjepidevalt kontakti. Viktor Fedchyk saatis ajavahemikul 10.09.2024-13.11.2024 järjepidevalt T P kasutuses olevale telefoninumbrile (xxxx) sõnumeid vähemalt viielt erinevalt telefoninumbrilt ning käis kannatanu elukoha xxxx juures, kuigi T P oli palunud enda tülitamine lõpetada. Viktor Fedchyki tegevus seisnes järgnevas: - 10.09.2024 kell 06:14:22 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile muuhulgas sisuga: „Blokeeri Viber lahti; Suured tänud õnnitluste eest; Sul on jälle kliendid. Seks. Oled hõivatud; Sa jätkuvalt kepid, aga õnnitleda pole aega, sa oma seksiga kepid pahandusteni. Tänud sulle“; - 13.09.2024 kell 13:20:33 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Ma küsisin, kas töötad koolis?“, mille peale vastas kannatanu sõnumiga: „Milleks sulle?; Mul ei ole aega, ma töötan“; - 13.09.2024 kell 19:18:27 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Ma küsisin, kas sa töötad koolis?“; - 29.10.2024 kell 21:13:36 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Palveta, lits“; - 29.10.2024 kell 22:41:19 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Sa oled D naljast kaugele sattunud. Sul on türalõpp käes, mind on hoiatatud, tahad seksid D, lõhud perekonda. Ma ei aita sind, ära mind sega vahele. Sa veel kahetsed oma keppimist abielumeestega, ära tee ust lahti võõrastele“; - 30.10.2024 kell 12:32:00 helistas suhtlusrakenduse Viber kaudu kannatanu telefoninumbrile, millele kannatanu ei vastanud; - 31.10.2024 kell 08:25:00 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Võta toru, siin V, see on kiire; T, tuli info sinu kohta, võta minu pealt blokeering maha ja helista tagasi, muidu juhtub õnnetus, mul on kahju sinust. Helista tagasi.“; - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D V telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Tee juba välisuks lahti, siin D, K viskas välja, ok“; - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D V telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Palveta, hoor. Tuli on kustunud, aga ma ootan su ära. Sa oled mu elu ära rikkunud, olen abielus, perekond, aga sina, hoor, pakud mulle seksi, palveta iga päev, sa tule välja ka tule välja, ma ootan sind ära sul on neli päeva, sa lahkud xxxx. Ma ootan sind ära, usu mind. Hommikul või õhtul, palveta lõdva püksikummiga värdjas, abielumeestega“ - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D V telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Neli päeva oled siin. Karda oma varju.“; - 31.10.2024 ajavahemikul 21:54:47-22:20:42 sekkus Viktor Fedchyk kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, viibides kannatanu elukoha aadressil xxxx; - 01.11.2024 kell 06:43:38 saatis D V telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Tule välja hoor, teeme selgeks, mis on seks abielumeestega, ootan tule alla!?; - 01.11.2024 kell 19:20:21 saatis D V telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Sul on jäänud kolm päeva riigist vittu tõmmata, sa hirmutad mind mentidega, mul on olemas fotopildid SMS-ist, et sa tegeled illegaalse prostitutsiooniga aadressil xxxx, mõtle järgi, kõik tõendid on olemas???????“;
- 03.11.2024 kell 21:50:50 sekkus Viktor Fedchyk kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, viibides kannatanu elukoha aadressil Xxxx korteri ukse taga ning lüües kannatanu korteri uksele; - 13.11.2024 kell 22:25:58 sekkus Viktor Fedchyk kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, viibides kannatanu elukoha aadressil xxxx; - 13.11.2024 kell 22:57:22 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Lita, sinuga on türa lõpp, tule hommikul välja, ootan sind, hoorajõletis“. Seega Viktor Fedchyk oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Viktor Fedchyki süüdistatakse veel selles, et tema 17.09.2023 xxxx linnaosas täpselt tuvastamata aadressil asuvas korteris enne kella 16:36 haaras T P paremast käest ja väänas seda. Sellise tegevusega tekitas Viktor Fedchyk T Ple füüsilist valu ja tervisekahjustuse parema käe V sõrme põhilüli murru. Viktor Fedchyk oli kuriteo toimepanemise ajal T Pga lähisuhtes. Seega Viktor Fedchyk oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Kohtumenetlus
2.Kohtuistungil tunnistas Viktor Fedchyk ennast süüdi osaliselt, ei tahtnud kannatanut tappa ning ei pannud toime kehalist väärkohtlemist. Kaitsja hinnangul puudus Viktor Fedchykil tahtlus teo tagajärje suhtes, s.o puudub tapmise subjektiivne koosseis, Viktor Fedchyki tegevus vastab KarS § 115 koosseisule. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu T P ja tunnistaja D V. KrMS § 2911 alusel jättis kohus tunnistaja J F küsitlemata ning võttis tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused
3.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu vastava kuriteoepisoodi juures. KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistus
4.Vaidlus puudub selles, et Viktor Fedchyk ründas süüdistuses näidatud ajal ja kohas kannatanu T Pt. Nii andis Viktor Fedchyk kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt olid neil kannatanuga pidevad tülid, kui jõid õhtuti viina, mõlemad olid armukadedad. Ta armastas T, plaanis temaga abielluda, rääkisid lastest. Nende kooselu oli septembriks lõpetatud ja peale seda sai teada, et T oli lapseootel ja tegi aborti, aga talle ütles, et rasedus katkes. Ta ei saanud T rääkida, kord oli T hõivatud, kord ei võtnud toru või oli blokeerinud. Mäletab 23.11.2024 õhtut, läks vanalinna, vaatas kontserti ja mõtles T juurde minna, tahtis abordi osas selgusele jõuda. Võttis
poest viina, läks sinna, teadis, et T läheb välja kas suitsule või ükskõik miks tuleb välja, ootas teda õues. Alates kella 22:00-st ootas teda, T tuli välja pärast kella 00:00. Mäletab, et T kohtas seal meest ja väga kaua suhtles viimasega, ta kõndis nende kõrvalt mööda ja ootas, pärast seda momenti kõik tema sees segunes kokku. Ta ei jõudnud mitte midagi öelda, ei tea, kuidas kõik nii kiiresti juhtus, mäletab lõikudena. Kui nägi T teise mehega, olid tal halvad tunded, meenutas, kuidas elasid koos, neil olid tulevikuplaanid. Mäletab naeratust ja auto signaali, kõik juhtus nagu unes. Vigastuste tekitamist T ta ei mäleta, kõik juhtus nii kiiresti, ei mäleta, kuidas neid lööke tegi. Kui sai teada, et T on tekitatud kehavigastused, siis oli tal hinges selline valu ja mälestused, et kuidas, miks ja mille tõttu ta niimoodi tegi. Ei saanud ise aru, mida on teinud. Kahetseb seda, mida on teinud, armastas T, aga tekitas talle nii palju valu ja vigastusi. Ei tea, kuidas sai 24.11.2024 haava jalale, ei mäleta seda üldse, see möödus nagu unenägu. Ei mäleta, kuidas sai paremale käele vigastuse. Ei mäleta, et tol õhtul oli nuga kaasas. Ei mäleta, kust see tuli, ei läinud kuskile, et kakelda, läks seoses teise küsimusega. Sellist nuga nagu kohtus näidati tal ei ole olnud. Varasemalt tal niimoodi sündmused ja mälestused kadunud vist ei olnud, tal ei ole elus olnud kunagi selliseid sündmusi, ei joonud ka niimoodi, et ei mäletaks midagi. Edasi mäletab mingit liikumist, tema juures kõnnivad inimesed ringi, politseinikud. See oli nagu une pealt kõik, kui läks endasse tagasi politseis, siis ta ütles, et mis ja kuidas, hakkas meenutama, mis oli juhtunud, kuidas oli juhtunud.
5.Seega süüdistatav küll tunnistab kannatanu ründamist, kuid kohtuistungil ütles, et ei mäleta ründe üksikasju ega noa olemasolu.
6.Kannatanu T P ütluste kohaselt elas süüdistatavaga koos, aga praegu ei ole mingeid suhteid. Neil oli ühine kooselu, ei mäleta, millal kokku kolisid. Alguses olid nendevahelised suhted normaalsed, elasid koos, hiljem noris süüdistatav tema kallal. Viktor oli armukade isegi inimeste peale, keda ta ei tundnud. Suhte lõppemise põhjuseks olid kõik need skandaalid, tülid. Planeeris Viktoriga lapsi, ootas last suvel-sügisel 2024. Kui jäi rasedaks, ei rääkinud sellest Viktorile, kuna tähtaeg oli veel liiga väike. Kui rasedus katkes, siis ütles Viktorile. Tal oli väga raske, sest tülitsesid kogu aeg ja laps ei ole raseduse katkemises süüdi. Tarvitasid koos Viktoriga alkoholi, nädalavahetustel kindlasti. Tülid olid rohkem siis, kui olid alkoholijoobes, kuid juhtus ka kaine peaga. Viktor heitis talle ette, et ta tõmbab kuskil ringi ja magab kellegagi. Ta ise oli ka armukade. Alkoholi tarvitades muutus Viktor agressiivseks, hakkas solvama, ärritus. Kõige raskem sündmus leidis aset novembris, ta kirjutati haiglast välja kas jaanuaris või veebruaris, haiglas öeldi, et oli teadvuseta, mäletab ainult Viktori nägu kapuutsis, rohkem mitte midagi. Enne seda sündmust võtsid sõbrannaga napsu, tal said sigaretid otsa ja läks jala xxxx poodi. Sel perioodil oli tal kotis enesekaitsevahendina kaasas ainult pipragaas.
7.Seega kattuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused küll nendevahelises kooselus ning kooselu lõppemise põhjustes (pidevad tülid), kuid ründe üksikasju, sealhulgas rünnet noaga, kannatanu ei osanud kirjeldada.
8.Selleks, et kindlaks teha süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal, kõrvutab kohus süüdistatava ja kannatanu ütlusi teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega. Esmalt peatub kohus asitõendite vaatlusprotokollidel, kus on vaadeldud süüdistuses kajastatud sündmuse videosalvestisi.
9.12.03.2025 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud videosalvestisel on näha xxxx kortermaja külg ning selle ümbrus. Kell 00:51 väljub korterist T P, kellel on seljas musta ja
rohelisega jope, jalas tumedat värvi püksid ning põlvedeni ulatuvad saapad, kaasas musta värvi kott.
10.20.02.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks xxxx asuva xxxx videokaamerate neli videosalvestist 24.11.2024 ajavahemikus 00:45:00-01:30:01 (reaalajas 00:47:15-01:32:16 – kellaaeg on reaalajast 2 minutit ja 15 sekundit taga). Alates kell 00:57:14 (reaalajas 00:59:29) on näha xxxx hoone ääres seismas naisterahvast ja meesterahvast. Kell 01:02 kõnnib xxxx tänava poolt videokaamera vaatevälja meesterahvas, kelle käsi on kõverdatud tema selja taha ning tema selja taga on näha eset, mis peegeldab valgust, meesterahvas möödub xxxx hoone kõrval seisvast meesterahvast ja naisterahvast. Salvestisel reaalajas kell 01:10:16 on näha isikute kohtumine, kell 01:10:21 langeb üks isik pikali maapinnale. Reaalajas kuni kella 01:12 on näha, kuidas üks isik lamab maas, teine isik on tema kohal/juures. Reaalajas 01:12-01:16 on näha, kuidas tumeda jopega isik kõnnib korduvalt maaslamava isiku juurest eemale ning seejärel suundub tagasi maaslamava isiku juurde, tumedat värvi jopega isik korduvalt kükitab ja/või kummardub enda ülakehaga maaslamavale isikule lähemale või kohale. On näha, kuidas tumedat värvi jopega isik on püstises asendis, hoiab maaslamavast isikust kinni ning veab mööda maapinda isikut xxxx hoone suunas. Seejärel liigub isik maaslamava juurest eemale ning reaalajas kell 01:17 tuleb tagasi, kükitab ta juurde ning on näha isiku liikumist/liigutamist maaslamava isiku juures. Reaalajas kell 01:18 maaslamav isik tõstab pea, kuid see langeb koheselt tagasi maapinnale. Reaalajas 01:18 kükitab isik maaslamava isiku juurde ning liigutab end maaslamava isiku kohal, kell 01:19 läheneb sõiduk, millel lülitatakse sisse sinist värvi vilkurid, sõiduki suunast liiguvad xxxx hoone suunas kaks isikut.
11.31.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud PPA Põhja prefektuuri patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisi 24.11.2024 ajavahemikul 01:13-01:14 ja 01:1701:18 ning 01:18-01:19. Salvestiselt on näha, et patrullsõiduk sõidab mööda xxxx tänavat. xxx hoone ees haljasalal on näha, kuidas tumedates riietest isik kõnnib xxxx tn suunas, kus on näha maaslamavat kogu, kell 01:13 jõuab isik maaslamava kogu juurde, kummardub maaslamaja kohale, tumedates riietes isiku käsi on kõverdatud maaslamaja kohal, seejärel kükitab maaslamaja kõrvale.
12.31.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Tallinna Kiirabi sõiduki pardakaamera videosalvestisi 24.11.2024 ajavahemikul reaalajas 01:11:32-01:15:55. Reaalajas 01:14 möödub kiirabi sõiduk xxxx tänaval asuvast xxxx bussipeatusest, xxxx hoone ees lamab kogu, kelle kohal on kummargil asendis tumedates riietes isik, kelle kõverdatud asendis parem käsi liigub maaslamava kogu kohal üles-alla.
13.19.02.2025 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud politsei vormikaarema salvestisi ajavahemikul 01:19-01:37. Salvestise kohaselt kell 01:19 kõnnivad patrullpolitseinikud haljasalal oleva musta värvi kogu juurde, kelle kohal on kükitades tumedates riietes meesterahvas. Lumel on näha verekahtlane määrdumine. Meesterahva kõrval on pikali kõhuli asendis naisterahvas, kes toetab enda kätele, naisterahvas teeb häält ning nutab. Politseinik annab teada, et kiiresti on kiirabi vaja. Meesterahva (tuvastatud kui V. Fedchyk) käed on üleni verised, ta paigutatakse patrullsõidukisse. Naispolitseinik annab teada, et kiiresti on vaja kiirabi, isikul (tuvastatud kui T. P) on näos ja kätel torkehaavad, on üleni verine, ülakehal on torkehaavad. T. P käed, keha ja riided on verised. Selili lamava T. P kõril on näha suurt haava ning verist nägu, kehal on näha torkehaavu.
14.Puudub vaidlus, et eeltoodud salvestistel kajastatud meesterahvas on Viktor Fedchyk ning maaslamav isik (naisterahvas) on kannatanu T P. Salvestistelt on selgelt näha ründe intensiivsus süüdistatava poolt ning kahtlust ei ole selles, et kannatanut rünnates kasutas süüdistatav nuga. Nimetatut toetavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, kannatanul tuvastatud tervisekahjustused, ekspertiisiakt ja tunnistaja ütlused, samuti kannatanul seljas olnud riiete ja kaasas olnud esemete vaatlusprotokollid.
15.Kuriteojäljed on kajastatud 24.11.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis. Sündmuskohal (xxxx juures) eristati kahte suuremat verelaadse määrdumisega kogumit, millele teostati Tetrabase veretuvastamise kiirtestid, mis osutusid positiivseks. Puu kõrval on rohelise- ja mustakirju veremäärdumisega jope ning musta värvi käekott esemetega, jope taskus on mobiiltelefon. Lumest leitakse veretaolise määrdumisega nuga (pakend 9).
16.Jopet ja käekotti on vaadeldud 06.12.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis. Jope on suures ulatuses verega määrdunud, jope esiküljel ja kapuutsi välisküljel markeeritakse kokku 37 kahjustust, tagaküljel kokku 19 kahjustust. Jope ja kapuutsi siseküljel markeeritakse kokku 41 kahjustust. Käekotil on visuaalsel vaatlusel näha verejälgi.
17.Mobiiltelefoni on vaadeldud 25.11.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, verekahtlast määrdumist on näha mobiiltelefoni esi- ja tagaküljel.
18.12.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud pakendis nr 9 olevat taskunuga. Taskunuga on lumine ja verine. Taskunoa tera on verine, lumine ja märg. Taskunoa pikkus suletud asendis on umbes 11,4 cm ning avatud asendis on üldpikkus umbes 19,9 cm. Taskunoa tera pikkus on umbes 8,6 cm ja laius kõige laiemas kohas umbes 2,4 cm.
19.10.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi ka teisi T P riideesemeid: rohelist kampsunit, täpilisi retuuse, musta värvi rinnahoidjat ja saapaid. Kampsun on suures ulatuses verega määrdunud ning suuremas osas on verejäljed kampsuni esikülje vasakpoolsel osal, kampsuni esikülje parempoolsel alumisel osal ja kampsuni krae siseküljel. Kampsuni esiküljel markeeritakse kokku 24 kahjustust. Kampsuni tagakülg on samuti suures ulatuses verega määrdunud ning tagaküljel markeeritakse kokku 10 kahjustust. Retuuside esiküljel on näha verejälgi ülemisel osal ning säärte keskmisel ja alumisel osal, tagaküljel on näha verejälgi suuremas osas ülemisel osal. Ka rinnahoidjal on näha verejälgi ning selle vasak- ja parempoolsel osal on mitmed kahjustused, kokku markeeritakse 17 kahjustust. Saabaste pealmisel osal ja paeltel on näha verejälgi.
20.24.11.2024 kiirabikaardist nähtub, et T P leiti verisena tänavalt lamamas politsei poolt. Lähemal uurimisel selgus, et patsiendil on hulgi noahaavad näol, kaelal, rindkerel, kätel.
21.Tunnistaja J F (patrullpolitseinik) 24.11.2024 antud ütluste kohaselt märkas xxxx juures asuvas trammipeatuses olles umbes 100 meetri kaugusel trammipeatusest suure puu juures kahte tumedas riietuses isikut. Üks isik lamas ja üks isik oli lamava isiku kohal kummargil või kükitavas asendis. Nägi, et isikute vahel toimus rüselus, st mõlemal isikul liikusid käed teineteise suunas. Maaslamava isiku kohal oleva isiku käed liikusid maaslamava isiku suunas mingil põhjusel väga kiiresti. Sõitis isikute lähedusse, tegevus toimus xxxx juures, kuid xxxx poolsel kõnnitee kõrval oleval haljasalal. Maaslamava naisterahva kohal oli meesterahvas, kes teise patrullpolitseiniku korralduse peale tõusis järsku püsti ja astus eemale, öeldes, et tahtis aidata. Meesterahva riided (jope, teksapüksid, musta värvi tennised või saapad) ja käed olid
verekahtlaste plekkidega kaetud, lisaks tundus talle, et meesterahva parema käe pöidla ja nimetissõrme vahelisel osal oli vigastus. Haaras meesterahva käest kinni, kui meesterahvas soovis oma käed lumes puhtaks teha, ta keelas meesterahval oma käsi puhastada. Andis meesterahva üle teisele patrullpolitseinikule ja liikus maaslamava naisterahva suunas. Esimese asjana jäid talle silma naisterahva ümber lumes olevad verekahtlased plekid ning naisterahva käed olid samuti üleni verekahtlase määrdumisega kaetud. Lisaks oli naisterahva labakätel näha hulganisti erinevaid torke- ja lõikehaavu. Naisterahva keeramise käigus nägi, et naisterahva nägu oli verekahtlase määrdumisega kaetud ning tema näos oli hulganisti erinevaid torke- ja lõikehaavu. Enne kiirabi kohale jõudmist osutasid naisterahvale esmaabi, naisterahva jope katki lõikamisel märkas naisterahva rinnaku piirkonnas erinevaid torke- ja lõikehaavu, naisterahva kõri piirkonnas oli sügav haav, talle tundus, et nägi sealt haavast naisterahva keelt. Esmaabi osutamise ajal oli naisterahvas esialgu kontaktne ja ütles, et pidage ta kinni, tema nimi on Viktor Fedchyk. Samuti lisas naisterahvas, et tal on raske hingata, mille tõttu koerapatrull paigaldas naisterahvale nasotoru, mis paigaldatakse isiku hindamisteede lahti hoidmiseks. Kannatanu kõrval olev kott oli samuti verekahtlaseid plekke täis, käekotis oli rahakott, mille sees oli Eesti Vabariigi elamisluba T P nimele, kes osutus kannatanuks. Kui andsid kannatanu kiirabile üle, siis tundus, et kannatanu seisund halveneb ning ta ei olnud nendega enam kontaktne – ta ei vastanud ega reageerinud küsimustele ning tema silmad olid kinni. Kinnipeetud meesterahvas tuvastati kui Viktor Fedchyk, kellel tuvastati joove 0,87 mg/l kohta. Viktor rääkis, et teab T, et soovis T aidata ja ta oli kuskilt tulnud. Samuti mainis Viktor veel kahte isikut, kes olid tellinud takso ja lahkunud kesklinna suunas. Viktor oli terve vestluse aja napisõnaline ning tema jutt oli segane, talle jäi mulje, et Viktor jätab juhtunust midagi rääkimata. Üldiselt Viktor oli koostööaldis, allus politsei korraldustel ning oli rõõmsas ja positiivses olekus. Umbes 1 meetri kaugusel asukohast, kus naisterahvas oli eelnevalt lamanud, leiti sündmuskohale reageerinud kriminalisti poolt metalset värvi kokkupandav nuga. Kannatanu asukohast u 10 meetrit xxxx tn poole kõnniteel lume peal oli suur verekahtlane ala.
22.24.11.2024 koostati esmane isiku läbivaatuse protokoll, kus on kajastatud T P kuriteojälgede kirjeldus: kannatanu mõlemad käed on kuni küünarnukini sidemetes, vasaku rinna piirkonnas on näha sidemeid ning plaastreid. Kannatanul on suupiirkonnas sidemed ning suus toru, vasakul pool huulekohal ning ninal on plaastrid, mõlemad silmad on paistetanud ning parempoolset silma katab plastikust kate, mõlema kulmu kohal on plaastrid. Kannatanu vasakpoolsel küljel, silma kõrgusel, on kinni õmmeldud haav, kõripiirkonnas on ristiasetsev kinni õmmeldud haav. Kuriteojäljed on fikseeritud ka fototabelis.
23.18.12.2024 koostati täiendav isiku läbivaatuse protokoll, kus on T Pl tuvastatud kuriteojäljed kajastatud täpsemalt ja nimelt: Isiku näol, kaelal ja kätel on näha erinevate pikkustega vigastusi, isiku paremal silmamunal on punetus, näo parempoolsel osal on näha viis erineva pikkusega vigastust, ninal on kaks vigastust, näo vasakpoolsel küljel on näha seitse vigastust, juuste sees on kaks vigastust. Isiku kaela parempoolsel küljel on näha kaks vigastust ning suurem vigastus on lõua all (umbes 100 mm), suurema vigastuse all teine vigastus (umbes 17 mm), kaela vasakpoolsel küljel on vigastus pikkusega umbes 14 mm. Isiku mõlema käe pealmistel külgedel, peopesadel on näha vigastusi: paremal käel 8 vigastust, isiku vasakul käel on kuus vigastust. Isiku seljal on näha nelja vigastust, parempoolsel küljel on viis vigastust ning isiku ülakeha esiküljel on näha mitmeid vigastusi kõhul, vasakpoolsel rinnal ja rinnapealsel osal. Isiku kõhul on kaks vigastust ja üks vigastus nabal.
24.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 03.12.2024 väljavõttest T P haigusloost nähtuvalt toodi T P 24.11.2024 EMOsse hulgi noavigastuste tõttu, vigastused esinesid otsmikul, põsel, parema
silma vigastus, kaela sügav haav kõrvast kõrvani, k.a trahhea vigastus, keeleluu küljest lihased lahti. EMOst viidud koheselt op. tuppa, kus haavad revideeritud, õmmeldud.
25.Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 28.11.2024 välja antud epikriisist nähtuvalt saadeti T P PERH-ist ITK-sse silmatrauma tõttu, rünnatud noaga, kokku ca 40 torkehaava, vigastatud ka parem silm, 31.01.2025 välja antud epikriisist nähtuvalt tuvastati T Pl silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna läbiv haav.
26.Ekspertiisiaktis nr 24E-AOI00400-01 antud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati T Pl: pea - koljupõhimiku murd vasakul otsmiku piirkonnas, parema ülalõualuu murd, vähemalt 6 torke-lõikehaava näol koos parema silmamuna vigastusega, kael – ulatuslik horisontaalne lõikehaav kaela eespinnal koos trahhea e hingetoru ja suupõhjalihaste vigastusega; kehatüvi – torke-lõikehaavad mõlemapoolselt rindkere eespinnal ja paremal abaluu piirkonnas koos maksa ja diafragma vigastuse ning mõlemapoolse veri-õhkrinnaga, VI roide murd vasakul; ülajäsemed – hulgalised torke-lõikehaavad ülajäsemetel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 24.11.2024 ajavahemikul kella 01.07-01.18 paiku. Torke-lõikehaavad erinevates kehapiirkondades võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga (võis olla ekspertiisiks esitatud nuga). Koljupõhimiku murd vasakul otsmiku piirkonnas ja parema ülalõualuu murd võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, nt löökidest rusikaga, kängitsetud jalaga. VI roide murd vasakul võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. T Pl esinevatest vigastustest on eluohtlikud vähemalt kolm torke-lõikehaava: haav kaela eespinnal koos hingetoru vigastusega ning rinnaõõnde ulatuvad haavad mõlemapoolselt kehatüvel koos maksa ja diafragma vigastusega. T P ülajäsemetel olevad haavad võisid olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Võttes arvesse T Pl esinevate vigastuste hulka ja nende iseloomu, oleks meditsiinilise abita jäämisel saabunud kannatanu surm.
27.T Pl tuvastatud hulgalised torke-lõikehaavad ning sündmuskohalt leitud nuga kinnitavad veenvalt, et kuriteo toimepanemise vahendina kasutas Viktor Fedchyk nuga. Sellekohast võimalust kajastas ka eespool kajastatud ekspertiisiakt. Lisaks toetab nimetatut ka videosalvestistel talletatu, millest nähtuvalt ei viibinud T P ründamise ajal ega peale seda sündmuskohal ühtegi teist isikut.
28.Ka Viktor Fedchyki endal tuvastatud tervisekahjustused ning tema seljas olnud riiete vaatlusprotokollid osundavad nii süüdistatava poolsele agressiivsusele kui ka noale kui ründevahendile.
29.Vastavalt 24.11.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati Viktor Fedchykil kuriteojälgedena muuhulgas mõlema käe sõrmedel ja peopesal verekahtlast määrdumist. Isiku parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel on lõikehaav, samuti on lõikehaav parema käe nimetissõrmel. Visuaalsel vaatlusel on veresarnast määrdumist näha parema jala jalanõu välimisel küljel, teksapükste esiküljel ja tagaküljel parema reie juures, vasaku käe randme ümber oleval hõbedasel käeketil, teksapükste all oleva dressipükste parema reie tagaküljel. Parema reie välimisel küljel on näha torkehaava. Isikult võeti puuteproovid parema ja vasaku käe käeselja pinnalt, parema ja vasaku käe peopesa pinnalt ja käeketil olevast veremäärdumisest.
30.Viktor Fedchyki seljas olnud riideid on vaadeldud 29.11.2024 asitõendi vaatlusprotokollis. V. Fedchyki musta värvi jope esiküljel tuvastati visuaalsel vaatlusel veresarnast määrdumist parempoolse varruka otsal ja keskosal, jope tõmbeluku ülemisel osal ja lukustil, parempoolsel rinnal ja taskul ja hõlma alumisel osal ning vasakpoolsel taskul ja varruka keskosal. Jope tagaküljel tuvastatakse veresarnast määrdumist parempoolse varruka otsal ja keskosal, vasaku tasku juures, vasakpoolse varruka otsal ning jope krae vasakul pool. Teksapükste esiküljel tuvastatakse veresarnast määrdumist parema püksisääre alumisel ja ülemisel osal ning põlve koha juures, samuti vasaku püksisääre põlve koha juures ja ülemisel osal. Teksapükste tagaküljel tuvastatakse veresarnast määrdumist parema püksisääre ülemisel osal, parema tagatasku all ja vasaku püksisääre alumisel osal. Parema jala jalanõul tuvastatakse visuaalsel vaatlusel veresarnast määrdumist kannal oleva „Reebok“ kirje juures, välimisel küljel olevate valgete detailide juures, talla välimisel küljel ja sisemisel küljel oleva valge detaili juures. Vasaku jala jalanõul tuvastatakse veresarnast määrdumist sisemisel küljel oleva valge detaili juures. Hallil T-särgil on väiksemad määrdumised esikülje alumisel osal, tagaküljel veresarnaseid määrdumisi visuaalselt ei tuvastata. Hallidel dressipükstel tuvastatakse esiküljel veresarnast määrdumist vasaku püksisääre põlve kohal ja reie juures, parema püksisääre põlve kohal, reie juures ja alumises osas. Dressipükste tagaküljel tuvastatakse veresarnane määrdumine parema püksisääre ülemisel osal. Triibulise kampsuni esiküljel tuvastatakse visuaalsel vaatlusel veresarnast määrdumist vasaku varruka keskosas ja alumises osas, parema varruka otsa siseküljel ja esikülje alumisel serval. Kampsuni tagaküljel tuvastatakse veresarnast määrdumist vasaku varruka alumises osas. Dressipluusi esiküljel tuvastatakse visuaalsel vaatlusel veresarnast määrdumist vasaku hõlma alumisel serval, parema varruka otsas ja vasaku varruka otsas. Dressipluusi tagaküljel tuvastatakse veresarnast määrdumist parema ja vasaku varruka otsas. Veresarnast määrdumist tuvastati ka kapuutsi vasakul küljel näo poolselt äärelt. Pahupidi keeratud dressipluusil on veresarnane määrdumine ka parempoolsel ja vasakpoolsel kapuutsi paelal.
31.Vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 24.11.2024 antud tõendi kohaselt diagnoositi Viktor Fedchykil reie lahtine haav.
32.Arvestades kannatanul tuvastatud rohkeid torke-lõikehaavu ning sellest tulenevalt ka suure hulga vere olemasolu, on eluliselt usutav, et just verega kokku puutudes muutus nuga libedaks, millest oli raske kinni hoida, mistõttu süüdistatav võis vigastada ennast ise. Kohtule esitatud tõendid välistavad võimaluse, et süüdistatavat võis vigastada kannatanu. Kuna turvakaamera salvestistel on näha Viktor Fedchyki T P kohal, nõustub kohus prokuröri poolt osundatuga, mille kohaselt arvestades vigastuste asukohta ja ka seda, et süüdistatav pidi suutma maha suruda kannatanu vastupanu, on tõenäoline, et süüdistatav võis verise noaga kogemata iseennast lüüa, olles põlvili kannatanu peal, torkelöökide puhul on tavaline, et nende tegemiseks võetakse hoogu ning verega kaetud nuga võis kilematerjali peal lihtsalt libiseda. Salvestistel ei ole näha kannatanut kui ründavat poolt.
33.Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei ole kahtlust selles, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu tappa. Siinjuures lähtub kohus ka süüdistatava ütlustest, mille kohaselt ootas ta kannatanut sündmuskohal mitu tundi. Arvestades seejuures koheselt pärast kannatanu üksi jäämist ja temaga kohtumist aset leidnud intensiivset rünnet kannatanu suunas (lühikese aja jooksul hulgaliselt vigastusi, sealjuures mitmed eluohtlikud vigastused), saab juba välise teopildi alusel jaatada tapmise kavatsetust. Kannatanul tuvastati 69 torkelõikehaava ning noalöögid olid suunatud muuhulgas pähe ja rindkeresse, aga ka kaelale,
millel tuvastati 10 cm pikkune torke-lõikehaav koos hingetoru ja suupõhja lihaste vigastusega. Sellistesse elutähtsatesse piirkondadesse suunatud noalöögid tõendavad selgelt tapmistahtluse esinemist.
34.Ilmseks motiiviks oli süüdistatavas tekkinud viha kannatanu vastu ning seda seoses armukadedusega. Nii ei eitanud süüdistatav ise, et oli armukade ning lisaks kinnitavad nimetatut kannatanule ahistava jälitamise episoodis saadetud hulgalised solvava sisuga sõnumid. Prokurör on õigustatult märkinud, et kokku 11 sõnumist tervelt 5 sisaldavad etteheited, mis on jäägitult seotud süüdistatava jaoks kannatanu oletatavate suhetega teiste meestega tema kohta info saamiseks ning sõnumite väljendusviisis on tunda viha kannatanu vastu ja soovi teda alavääristada. Ei saa välistada, et Viktor Fedchykil tuvastatud alkoholijoove suurendas tema käitumise impulsiivsust ja agressiivsust, kuid antud juhul ei ole alkoholijoove kuidagi süüdistatava käitumist vabandav, kergendaks tema süüd või seaks kahtluse alla ründe eesmärgi.
35.Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Viktor Fedchyk oleks lootnud võimalikku tagajärge vältida. Antud juhul oli Viktor Fedchyk teinud kõik selleks, et kannatanu surm saabuks. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad veenvalt süüdistuses märgitut, mille kohaselt kannatanu jäi ellu üksnes seetõttu, et läheduses viibiv politseipatrull nägi sündmust pealt ning lõpetas Viktor Fedchyki poolse rünnaku. Eespool kajastatud ekspertiisiaktis on märgitud, et võttes arvesse T Pl esinevate vigastuste hulka ja nende iseloomu, oleks meditsiinilise abita jäämisel saabunud kannatanu surm.
36.Viktor Fedchyk ise ei teinud midagi kannatanu päästmiseks. Vastupidi, asitõendite vaatlusprotokollidest nähtuvalt eemaldus süüdistatav vahepeal kannatanust ning seejärel ligines jälle kannatanule. Selline süüdistatava käitumine annab aluse väita, et Viktor Fedchyk tahtis olla veendunud kannatanu surmas ja elumärkide ilmnemisel jätkas noalöökide tegemist.
37.Seega on tõendamist leidnud, et Viktor Fedchyk pani toime tapmise katse. Kohus nõustub prokuröriga, et tapmise katse pani Viktor Fedchyk toime julmal viisil. Ei ole kahtlust, et Viktor Fedchyki eesmärgiks oli kannatanu kahjustamine nii suures ulatuses kui võimalik. Viktor Fedchyki poolt tehtud hulgalised löögid olid jõulised ja sihipärased, kuna torke-lõikehaavad tekkisid kannatanu rinnale, kätele ja seljale vaatamata seljas olnud talveriietele. Ilmselgelt oli Viktor Fedchykile teada, et noalöögid jätavad armid ning moonutavad kannatanu välimust. Seda enam, et löögid olid suunatud ka kannatanu näo piirkonda ning väga tugevalt kahjustada said ka kannatanu kõri ja silm. Kannatanu ütluste kohaselt kaldub tal keel peale vigastust vasakule poole ja selletõttu on raske rääkida, külastab praegu eriarste kord kuus, näo peal on armid enam-vähem korda saanud, kokku tõmmanud, kaelal mitte veel väga, rindkerel on halvemini lood.
38.Prokurör on õigustatult juhtinud tähelepanu ka sellele, et tegemist ei olnud valdavalt pindmiste ja väheoluliste tervisekahjustustega ning lisaks kannatanul visuaalselt ära tuntavatele löökidest jäänud armidele näol, kaelal ja kätel on palju arme intiimsemas piirkonnas ja rinnakul. Kahtlusteta põhjustasid rohked noalöögid kannatanule suurt valu, kuna tunnistaja J F ütluste kohaselt ei olnud kannatanu politsei saabudes veel teadvust kaotanud ning nuttis. Järelikult tekitas süüdistatav kannatanule kõik vigastused elupuhuselt ning jaatada saaks ka tapmise katset piinaval viisil.
39.Arvestades Viktor Fedchykil armukadedust tekkinud viha kannatanu vastu ning lüües maas lamavat ja vastupanu mitteosutavat kannatanut korduvalt ja korduvalt noaga
elutähtsatesse organitesse, sealjuures ka näkku, silma, kaela ja rindkeresse, ei ole kahtlust selles, et Viktor Fedchyki eesmärgiks oligi kannatanu tapmine julmal viisil. Kohus nõustub prokuröriga, et Viktor Fedchyk lõi T Pd vahepeal pause tehes pea kümme minutit, tegemist ei olnud rüseluse käigus tekitatud juhuslike vigastustega, vaid sündmused oli süüdistatava täieliku kontrolli all, ta sai valida kuhu lüüa, kui palju lüüa ja kuidas lüüa. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et lumi on määrdunud verega laialdaselt (foto tl 120 kT1), mitte ainult kohas, kus kannatanu leiti, mis võib viidata võitlusele. Politseiametniku sõnutsi 10m kaugusel xxxx tn poole kõnniteel lume peal oli suur verekahtlane ala. 10 minuti jooksul (kell 01.10.21 kuni kell 01.19.38, tl 93 kT1) kestnud tegevuse ajal on kannatanu liikunud, Fedchyk on teda mööda maapinda vedanud (tl 92 kT1). Pause tehes ja jätkates löökide tekitamist elutähtsatesse piirkondadesse ning kõri läbi lõigates, tegi Fedchyk kõik endast oleneva, et kannatanu surm saabuks. Kannatanul oli eksperdiarvamuse kohaselt vähemalt kolm eluohtlikku torke-lõikehaava (kaelal ja kehatüvel maksa vigastusega, veri-õhkrind), lisaks koljupõhimiku murd ja VI roide murd vasakul löökidest. Näol esinesid vähemalt 6 torke-lõikehaava koos parema silmamuna vigastusega. Vigastuste arv ja asukoht on kõhedust tekitav, ei ole kahtlust selles, et Fedchyk soovis kannatanu surma: lõi kannatanut noaga ja jalgadega 10 minuti vältel, kuni politsei juhuslikult peale sattus. Lisaks kinnitab löökide tugevust kannatanu riietel leiduvate kahjustuste lokalisatsioon ja arv: jope välisesiküljel oli 37 vigastust, välistagaküljel 19 vigastust, jope siseküljel on 41 vigastust, kampsuni esiküljel on 24 kahjustust ja tagaküljel – 10 kahjustust, ka rinnahoidjal on 17 kahjustust. Hulgalised noalöögid olid nii tugevad, et läbisid talvejope, kampsuni ja rinnahoidja. Kannatanu elu päästmiseks paigaldas koerapatrull nasotoru ja haavu õmmeldi kohapeal kiirabi poolt. Politseiametniku sõnutsi Fedchyk ise ütles kohe, et tahtis naist aidata ning oli rõõmsas ja positiivses olekus. Sellistel asjaoludel jõuab kohus ainuvõimaliku järelduseni: Fedchyk ootas kolm tundi ja siis oli teinud kõik endast oleneva, et kannatanu julmalt tappa, keegi ei seganud teda 10 minuti jooksul ja Fedchyk oli toimepanduga väga rahul.
40.Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist võis olla provotseeritud tapmisega. Provotseeritud tapmise kui tapmise kergem koosseis on sätestatud KarS § 115 ning nimetatud säte näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes.
41.Riigikohus on selgitanud, et süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. /.../ KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (3-1-1-1-15 p 11.1).
42.Kuigi kannatanu ning süüdistatava ütluste põhjal saab jaatada nendevahelisi pingeid (nt armukadedus, süüdistatava teadmatus võimalikust abordist vms), puudub kohtu hinnangul igasugune seos kannatanu võimaliku provotseeriva käitumise (vägivald või solvamine) ja Viktor Fedchyki poolt toime pandu vahel. Kannatanupoolne vägivald või solvamine puudus: ta ei soovinud mingilgi viisil suhelda Fedchykiga, vältis kokkupuudet, sest Fedchyk oli
korduvalt ähvardanud. Pelgalt asjaolu, et süüdistatavale ei meeldinud kannatanu suhtlus teise meesterahvaga, et kannatanu võis teha aborti või et enda kujutlustes elas ta kannatanuga ühise perena, ei kinnita süüdistataval esinevat hingelist erutusseisundit kannatanu ründamise ajal. Kohus arvestab, et kannatanu elukoha lähedusse kannatanut ootama minnes oli süüdistataval kaasas nuga ning vastavalt 20.02.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatule kõndis Viktor Fedchyk pärast esmast rünnet korduvalt maas lamanud kannatanust eemale ning seejärel jälle tagasi. Nimetatu näitab süüdistatava sihipärast tegutsemist kannatanu ründamises, mitte hetke ajel tekkinud hingelist läbielamist. Ka sündmuskohale jõudnud tunnistajana ütlusi andnud politseiametnik J F ei täheldanud Fedchykil ärevust või šokiseisundit. Vastupidi, tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatav rõõmsas ja positiivses olekus. On eluliselt usutav, et juhul, kui süüdistatav oleks kannatanut rünnanud ning talle 69 noalööki teinud nö eneselegi ootamatult, oleks ta seda ka kohapeal väljendanud kas siis ärevuse, ehmatuse, kurbuse vms reaktsioonina. Sellekohaseid emotsioone Viktor Fedchyk aga ei näidanud. Süüdistatava käitumine pärast rünnet, mida on näha ka salvestistel, kinnitab, et ta oli oma eesmärgi täitnud ning rääkida Viktor Fedchykil esinenud hingelisest erutusest puudub igasugune alus. Kuna süüdistatav ja kannatanu enam koos ei elanud, siis ei ole ka eluliselt usutav, et Viktor Fedchykile oli kannatanu nägemine teise meesterahvaga selliseks šokiseisundiks, mis tõi kaasa väidetava hingelise trauma. Kahtlemata võib joobes inimene olla agressiivsem ja tundlikum, aga arvestades süüdistatava teoeelset ja teojärgset käitumist ei leia kohus, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava arusaama enda käitumisest.
43.Süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud vigastuste vahel on põhjuslik seos, süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Viktor Fedchyk tuleb süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tapmise katses, mis on toime pandud julmal viisil. Julmus väljendus erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, arvestades tuvastatud teo välist pilti. KarS § 1573 järgi esitatud süüdistus
44.KarS § 1573 lg 1 koosseis näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku § 137 sätestatud süüteokoosseis. Järelikult on ahistava koosseisu kohustuslikud elemendid: 1) teisele isikule suunatud tegu; 2) korduv või järjepidev tegu; 3) teise isiku tahte vastane tegu; 4) teise isiku eraellu sekkumine; 5) eesmärk või tagajärg teise isiku oluliselt häirimine. Lisaks eelnevale peab puuduma KarS § 137 sätestatud süüteokoosseis.
45.Kuriteo asjaoludest nähtuvalt on isikuks, kellele süüdistatava tegevus oli suunatud, T P ning süüdistuse kohaselt seisnes kannatanu ahistav jälitamine Viktor Fedchyki poolt 10.09.2024-13.11.2024.a tahtlikult, korduvalt ja järjepidevalt T Pga kontakti otsimises, tema jälgimises ja tahtevastaselt T P eraellu sekkumises.
46.Kannatanu T P kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas ta süüdistatavaga koos, aga praegu ei ole mingeid suhteid. Neil oli ühine kooselu, ei mäleta, millal kokku
kolisid. Alguses olid nendevahelised suhted normaalsed, elasid koos, hiljem noris süüdistatav tema kallal. Viktor oli armukade isegi inimeste peale, keda ta ei tundnud. Suhe Viktoriga lõppes siis, kui ta oli haiguslehel ja kolis ära. Suhte lõppemise põhjuseks olid kõik need skandaalid, tülid. Kolisid lahku, aga suhtlesid. Üüris korterit xxxx majas. Suhtlesid Viktoriga telefoni teel, on kokku saanud, Viktor on tal xxxx aadressil külas käinud. Mingi hetk ka see suhtlus katkes, kuna sai aru, et Viktor ei muutu kunagi ja ta ei tahtnud enam neid alandusi taluda. Peale seda, kui suhtluse lõpetasid, proovis Viktor temaga ühendust võtta, tal oli hirm. Viktor luuras teda maja juures, ootas, helistas erinevatelt numbritelt, kuna ta blokeeris Viktori ära. Palus Viktoril talle mitte helistada. Võõrastelt numbritelt helistati talle praktiliselt iga päev, võeti ühendust sõnumite teel, sõnumid olid solvavad ja ähvardavad. Sel perioodil pidi politseisse pöörduma, kuna Viktor üritas ust maha lõhkuda. Ta ei avanud ust, kutsus politsei. Olukord võis kesta 20 minutit. Ta kartis tänaval käia, töölt koju minna, unustas, mis on uni, elas pidevas hirmus. Viktor heitis talle kogu aeg ette, et ta tõmbab kuskil ringi ja magab kellegagi.
47.Kannatanu ütlusi toetavad asitõendite vaatlusprotokollid. Viktor Fedchyki poolt T Ple saadetud sõnumeid telefoninumbrile xxxx on vaadeldud 13.01.2025 ja 14.01.2025 koostatud asitõendite vaatlusprotokollides. - 10.09.2024 kell 06:14:22 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile muuhulgas sisuga: „Blokeeri Viber lahti; Suured tänud õnnitluste eest; Sul on jälle kliendid. Seks. Oled hõivatud; Sa jätkuvalt kepid, aga õnnitleda pole aega, sa oma seksiga kepid pahandusteni. Tänud sulle“; - 13.09.2024 kell 13:20:33 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Ma küsisin, kas töötad koolis?“, mille peale vastas kannatanu sõnumiga: „Milleks sulle?; Mul ei ole aega, ma töötan“; - 13.09.2024 kell 19:18:27 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Ma küsisin, kas sa töötad koolis?“; - 29.10.2024 kell 21:13:36 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Palveta, lits“; - 29.10.2024 kell 22:41:19 saatis isiklikult telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Sa oled D naljast kaugele sattunud. Sul on türalõpp käes, mind on hoiatatud, tahad seksi D, lõhud perekonda. Ma ei aita sind, ära mind sega vahele. Sa veel kahetsed oma keppimist abielumeestega, ära tee ust lahti võõrastele“; - 30.10.2024 kell 12:32:00 helistas suhtlusrakenduse Viber kaudu kannatanu telefoninumbrile, millele kannatanu ei vastanud; - 31.10.2024 kell 08:25:00 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Võta toru, siin Vitja, see on kiire; T, tuli info sinu kohta, võta minu pealt blokeering maha ja helista tagasi, muidu juhtub õnnetus, mul on kahju sinust. Helista tagasi.“; - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D Vi telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Tee juba välisuks lahti, siin D, K viskas välja, ok“; - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D Vi telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Palveta, lits, tuli on kustunud, aga ma ootan ära, sa oled mu elu ära rikkunud, ma olen abielus, perekond, aga sina, lits, sina pakud mulle seksi, palveta iga päev, sa tuled välja ja ma ootan sind ära, ka ilma tuleta. Sul on neli päeva, sa lahkud xxxx. Ma ootan ära, usu mind. Hommikul või õhtul, palveta lõdva püksikummiga värdjas, abielumeestega“. - 31.10.2024 kell 21:54:15 saatis D Vi telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Oled neli päeva siin. Karda oma varju.“; - 01.11.2024 kell 06:43:38 saatis D Vi telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Tule välja lits, teeme selgeks, mis on seks abielumeestega, ootan tule alla!?;
- 01.11.2024 kell 19:20:21 saatis D Vi telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Sul on jäänud kolm päeva riigist vittu tõmmata, sa hirmutad mind mentidega, mul on olemas fotopildid SMS-ist, et sa tegeled illegaalse prostitutsiooniga aadressil xxxx, mõtle järgi, kõik tõendid on olemas???????“; - 13.11.2024 kell 22:57:22 saatis telefoninumbrilt xxxx sõnumi kannatanu telefoninumbrile sisuga: „Lita, sinuga on türa lõpp, tule hommikul välja, ootan sind, hoorajõletis“.
48.Viktor Fedchyki viibimine kannatanu elukohas xxxx 03.11.2024 ja 13.11.2024 nähtub 12.03.2025 asitõendi vaatlusprotokollist. Videosalvestisel on näha, kuidas 03.11.2024 kell 21:50 sisenevad Xxxx koridori D V ning tema järel Viktor Fedchyk. Kell 21:50 lööb V. Fedchyk käega vastu korteri ust. Seejärel V. Fedchyk ja D. V seisavad näoga teineteise suunas ja žestikuleerivad kätega. Kell 21:51 toetab V. Fedchyk enda vasaku külje vastu seina, tõstab ja sirutab parema käe sirgelt enda küljele ning lööb vastu korteri ust.
49.Seda, et süüdistatav viibib kannatanu elukoha ukse taga, toetab ka kannatanu tehtud kõne Häirekeskusele. Vastavalt 07.01.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas kannatanu 03.11.2024 kell 21:50 Häirekeskuse üldnumbrile ning andis teada, et tema endine elukaaslane Viktor Fedchyk lõhub (tugevalt) tema korteri ust aadressil xxxx ning ähvardab elu kallale kippuda.
50.Viktor Fedchyki kasutuses olnud telefoni andmeid on vaadeldud 13.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollis ning andmetest nähtuvalt on 13.11.2024 kell 22:25:58 saadetud V. Fedchykile Bolti teavitus tema peale võtmise kohta xxxx sihtkohaga xxxx. Samas vaatlusprotokollis on kajastatud ka pildid 31.10.2024 21:54:47 ja -22:20:42 kannatanu elukohas aadressil xxxx ning kannatanule suhtlusrakenduse Viber kaudu helistamine 30.10.2024 kell 12:32:00 (kannatanu kõnele ei vastanud). Seega on tõendatud ka Viktor Fedchyki viibimine kannatanu elukoha juures 31.10.2024 ning helistamine 30.10.2024.
51.Süüdistuses kirjeldatud tegevusele ei ole vastuväiteid esitanud ka Viktor Fedchyk ise. Tema ütluste kohaselt oli tema ja T kooselu septembriks lõpetatud ja peale seda sai teada, et T on lapseootel ja hakkasid kohtuma. T tegi aborti, aga talle ütles, et rasedus katkes. Ta ei saanud Tga rääkida, kord oli T hõivatud, kord ei võtnud toru või oli blokeerinud. On käinud T juures ja T on tema juures käinud. Ükskord käis T juures D, tahtis Tga abordist rääkida, tahtis nende suhte osas selgusele jõuda. On T ka sõnumeid saatnud. T ei vastanud, pidevalt pahandas temaga, ei võtnud toru, ei saanud kuidagi temaga ära rääkida ja lahendada, ei saanud kuidagi temaga ühendust. Kirjutas T talle sms-i teiselt numbrilt, et ta võtaks vähemalt toru, et ei blokeeriks ära. Kui T ei vastanud, siis on olnud ka ebaviisakad sõnumid. Kui vastas, siis helistasid teineteisele. On saatnud kõik need sõnumid, mis on süüdistuses kirjas, enda ja D numbrilt. T blokeeris ta telefonis ära, aga magas tema sõpradega selleks, et tema kohta infot saada. Helistas ja kirjutas T teistelt numbritelt, et miks ta tikub D ligi. T isiklikud sõnad olid, et see on kõik tema pärast. See algas kuskil augustis. T on talle isiklikult rääkinud, et magas L. Ukse taha jõudes D koputas uksele. Tema ka koputas, aga läks eemale, et T ei näeks teda. Koputas tugevasti, T sai aru, et ta tuli kellegagi ja ei teinud lahti, nad läksid ära.
52.Süüdistatava poolt nimetatud D V on andnud tunnistajana ütlusi ning need on samuti süüdistust toetavad. Tunnistaja D Vi ütluste kohaselt tutvus süüdistatavaga kuskil pool aastat tagasi, vahel tarvitasid koos alkoholi, peale alkoholi tarvitamist võis Viktori poolt olla agressiooni. Viktori elukaaslast A või T on üks kord näinud, käisid tema elukohas. Viktor läks sisse, pärast kutsus teda ka sisse, Viktor tagus ust, aga keegi lahti ei teinud. Tema seisis Viktori kõrval, tema ise vastu ust ei löönud. Viktor ütles mõned ebasõbralikud fraasid naise
suunas. Ütles Viktorile, et võiks lahkuda, kuna igal pool on kaamerad üleval ja see jääb kõik salvestiste peale, oli hiline aeg ja inimesed juba magasid. Täpset kuupäeva ja kellaaega ei mäleta, võis olla 2025. T või A ühenduse võtmiseks kasutas Viktor tema telefoni ja saatis sõnumi. Viktor ei öelnud, mis eesmärgil telefoni tema käest tahab. Nägi pärast neid sõnumeid. Kustutas need sõnumid ära, et tema naine ei näeks neid. Viktor helistas paar korda tema telefonilt, aga ta pärast kustutas selle numbri ära. Tema ise ei ole kunagi sellele T või A helistanud. Viktor rääkis, et sai väidetavalt teada, et see naine semmib tema sõpradega, et ta on sellise kerge eluviisiga. Ühesõnaga mingid armusuhete klaarimised olid neil omavahel. Viktor on nutnud, ju tal siis oli niipalju kogunenud sees, et oli vaja välja pursata.
53.Ei ole kahtlust, et süüdistuses kirjeldatud ja tõenditega kinnitamist leidnud tegevused olid järjepidevad ning kannatanule mittemeelepärased. Enda tahtevastasust väljendas kannatanu süüdistatava sõnumite blokeerimisega ning ukse mitteavamisega. Puuduvad tõendid, et pärast süüdistuses kirjeldatud tegevusi oleks kannatanu otsinud süüdistatavaga mingilgi moel kontakti ning andnud mõista, et süüdistatava käitumine on tema jaoks aktsepteeritav. Arvestades, et enne süüdistuses toodud asjaolusid elasid süüdistatav ja kannatanu isegi koos, oli juba V. Fedchyki sõnumite blokeerimine ning nende blokeerituks jätmine piisav, osundamaks süüdistatava tegevuse vastumeelsusele.
54.Kohtu hinnangul sekkus süüdistatav kannatanule saadetud kirjade, helistamise ja elukohas käimisega ka kannatanu eraellu. On usutav, et korduvad ebaviisakad, ähvardavad ja mõnitavad sõnumid kannatanule kui väidetavalt kergete elukommetega naisele avaldavad mõju kannatanu igapäevaelule, mõjutavad tema meeleolu ning toovad laiemas mõttes kaasa negatiivsed mõjud kannatanu elule. Nii väljendas ka kannatanu ise, et ta kartis tänaval käia, töölt koju minna, unustas, mis on uni, elas pidevas hirmus. Lähtudes seejuures ka sõnumite ähvardavast sisust (nt: Lita, sinuga on türa lõpp, tule hommikul välja, ootan sind, hoorajõletis) ning kannatanu elukoha juures viibimises ei kahtle kohus kannatanu hirmu tõsiseltvõetavuses. Nimetatut toetab eespool viidatud kannatanu poolt tehtud kõne Häirekeskusele, mille kohaselt julges kannatanu abi kutsuda vaid vaiksel häälel, kui Fedchyk ukse taga oli (vt kõne häirekeskusele). Selliselt käitub tavapäraselt isik, kelle hirm teda ohustava isiku ees on reaalne.
55.Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava tegevuse eesmärgiks oli kannatanu hirmutamine, alandamine ja oluliselt häirimine ehk tegu on toime pandud kavatsetult. Saates kannatanule mitmeid alandavaid ja hirmutavaid sõnumeid (nt „Palveta, lits, tuli on kustunud, aga ma ootan ära, sa oled mu elu ära rikkunud, ma olen abielus, perekond, aga sina, lits, sina pakud mulle seksi, palveta iga päev, sa tuled välja ja ma ootan sind ära, ka ilma tuleta. Sul on neli päeva, sa lahkud xxxx. Ma ootan ära, usu mind. Hommikul või õhtul, palveta lõdva püksikummiga värdjas, abielumeestega“) ning käies korduvalt hilisel kellaajal ka kannatanu elukoha juures, seadis V. Fedchyk endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Siinjuures arvestab kohus süüdistatava teadlikkust tema sõnumite blokeerimise kohta, kuid enda sõnumite
kohalejõudmiseks ning sellega kannatanus hirmutunde tekitamiseks saatis ta sõnumeid teistelt numbritelt. On ka usutav, et koos D Viga kannatanu elukohta minek oli kantud eesmärgist demonstreerida enda üleolekut ja võimu ning kannatanut hirmutada. Juhul, kui süüdistatav oleks soovinud kannatanuga vaid rahumeelselt vestelda, oleks saanud seda teha päevasel ajal ning ilmselgelt ei oleks pidanud kannatanule adresseeritud sõnumid olema hirmutavad ja alandavad. Antud juhul puudus V. Fedchyki käitumises igasugune viisakus ja inimlikkus, tema solvav ja alandav käitumine oli sihipärane ja kantud vaid kannatanut kahjustavast eesmärgist.
56.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Viktor Fedchyk tuleb süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks pannud toime KarS § 137 sätestatud kuriteo, s.o eraviisilise jälitustegevuse, mis seisneb seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimist tema kohta andmete kogumise eesmärgil. KarS § 121 järgi esitatud süüdistus
57.Selleski episoodis on kannatanuks T P, kelle ütluste kohaselt vigastas süüdistatav ükskord tema sõrme (kohtu märkus: kohtuistungi protokollis tõlkena märgitud pöidla vigastus, helisalvestuse kohaselt kannatanu sõnade kohaselt vigastas sõrme), see võis olla kas september või august 2023 või 2024. Süüdistatav hakkas teda verbaalselt solvama, tema sülitas süüdistatavale näkku. Selle peale Viktor haaras tal käest ja murdis ära väikese sõrme paremal käel. Läks EMO-sse, kuid ta ei nimetanud selle luumurru põhjust, kuna tal oli Viktorist kahju. Läks EMOsse järgmisel hommikul. EMO-s tuvastati tal luumurd ja pandi sõrm paika. Kui see luumurd tekitati, tundis ta ka valu. Viktor helistas, kui ta EMO-s oli ja üritas seda olukorda kuidagi leevendada. Peale seda olid ka pidevalt skandaalid. Viktor oli armukade isegi inimeste peale, keda ta ei tundnud. Sõrme murdmise ajal oli ruumis ka Viktori sõber, tööandja A, perekonnanime ei mäleta. Suhe Viktoriga lõppes siis, kui oli haiguslehel ja kolis ära. Suhte lõppemise põhjuseks olid kõik need skandaalid. Sõrme vigastamise ajal oli ta alkoholijoobes. Ei mäleta Viktori kriimustamist, aga see võis olla kaitsereaktsioon. Ta ise oli ka armukade, Viktor suhtles teiste naistega, sai kurjaks.
58.Süüdistatava Viktor Fedchyki ütluste kohaselt kukkus T septembris 2023 maha, neil oli tüli xxxx, kus ta elas koos T, seal on kolm tuba, elasid veel nende töölised. Tahtis oma tütrele helistada ja T tormas tuppa sel ajal kui ta oma tütrega rääkis. Viis T toast välja ja ütles, et mine välja, et ta hakkab tütrega rääkima. T pidevalt tormas telefoni poole, et näha tema tütart, aga ta ei tahtnud, et tütar näeks teda koos teise naisega. Õnnitles tütre ära, läks toast kööki ja T tuli ja sülitas talle silmadesse, et ta ei lasknud tütart vaadata, hakkas teda küünistama. Ütles, et rahunegu maha, hoidis teda kinni, T rabeles lahti ja hakkas teda uuesti küünistama, haaras T käest, lükkas eemale ja T kukkus maha. T rääkis, et tal läks sõrm katki, T ise ei mäletanud, kuna oli tugevasti purjus. Selle tüli tõttu oli ta ise üleni verine ja ära kriimustatud, rinna peal ja kaela peal on olnud sügavad armid, justnimelt rinna peal.
59.Seega puudub vaidlus selles, et T sai sõrmevigastuse ning see on fikseeritud ka PERH-i poolt 17.09.2023 välja antud ambulatoorses epikriisis. Nimetatud tõendist nähtuvalt pöördus T P 17.09.2023 kell 16:36 erakorralisse osakonda, T Pl diagnoositi küünar-ja kodarluu distaalsete otsade murd, haiguse kuluna on märgitud V sõrme põhilüli murru repositsioon,
paremal käel turse. Haiguse anamneesina on välja toodud 17.09.23 kukkumine kodus paremale käele.
60.Vaidlus on tõusetunud vigastuse tekkepõhjuses, st kas süüdistatav murdis kannatanu sõrme või tõukas süüdistatav kannatanut ning kannatanu sai sõrmevigastuse kukkudes. Kuna rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole, saabki kohus lähtuda vaid osapoolte ütlustest, nende elulisest usutavusest ning kõrvutada neid eespool viidatud ambulatoorse epikriisiga.
61.Kohus arvestab, et nii kannatanu kui süüdistatava ütluste kohaselt olid mõlemad alkoholijoobes, erakorralise meditsiini osakonda läks kannatanu alles järgmisel päeval. Järelikult pidi sõrmevigastus tekkima 16.09.2023, kuid enne 17.09.2023 kell 16.36 - vastavalt süüdistuses märgitule. Kohus arvestab, et süüdistatav ei eitanud tervise kahjustamisele eelnenud pahameelt kannatanu suhtes ning sellest tingituna kannatanu tõukamist. Teisisõnu ei eitanud süüdistatav enda agressiivset meelestatust kannatanu suhtes ning süüdistatava vägivaldsetele hoiakutele osundavad ka antud asjas arutamise all olnud mõrvakatse ja ahistava jälitamise koosseisud. Seda enam, et süüdistatav on juba visuaalsel vaatlusel tugev meesterahvas ning on eluliselt usutav, et sellise meesterahva poolt kasutatud füüsilisel jõul võivad olla tagajärjed, antud juhul oli kannatanu käest haaramise ja selle väänamise tagajärjeks kannatanu sõrme murd.
62.Kohus nõustub prokuröriga, et kannatanu ütlused saab lugeda usaldusväärseks, kuna ta ei ole sündmust ilustanud (nt alkoholi tarvitamine, süüdistatavale näkku sülitamine, võimalik kriimustamine), vaid andnud edasi mõlema osapoole käitumise ja emotsioonid võimalikult reaalselt. Süüdistatav aga kirjeldab kannatanu poolset vägivalda kui verist rünnet tema vastu, kus tagajärjeks olid isegi küünistamisest jäänud armid süüdistatava rinnale. Taolised süüdistatava ütlused ei mõju usutavalt ning ei haaku kuidagi süüdistatava enda olemuse ning käitumisega. Süüdistatava füüsilist üleolekut näitab ilmekalt hiljem aset leidnud mõrvakatse koosseis, kus kannatanu ei suutnud süüdistatavale vähimatki vastupanu osutada. Seega ei usu kohus, et süüdistatav oleks lasknud antud episoodis kannatanul ennast kahjustada ning süüdistatava ütlused sündmusest on otsitud ja kantud ilmselgest eesmärgist enda vastutust vähendada.
63.Midagi tavapäratut ei ole ka selles, kui vägivalla all kannatanud isik ei nimeta alati koheselt kas siis hirmust, kahjutundest vms põhjustel talle tekitatud tervisekahju tegelikke asjaolusid. Seetõttu on usutavad kannatanu ütlused, et nimetas arsti juures vigastuse tekkepõhjusena kukkumist, mitte vägivalda, kuna tal oli süüdistatavast kahju. Kuna süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased ning elasid koos, tunduvad kannatanu selgitused loogilised ning haakuvad süüdistatava vägivaldse loomusega.
64.Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et tundis peale sõrmevigastust valu. Tegemist ei olnud pindmise vigastuse või
hematoomiga, vaid murruga, millest tingitud valu andis tunda veel järgmisel päeval ning mis ilmselgelt oli põhjuseks ka arsti juurde minekus. Kuna käe väänamise tagajärjel murdus kannatanu sõrm, pidi kannatanule valuaistingute tekkimine tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
65.Kohtu hinnangul pani V. Fedchyk teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V. Fedchuk, väänates jõuliselt kannatanu kätt, pidi võimalikuks pidama ka kannatanu tervise kahjustamist ja valu põhjustamist ning möönma seda.
66.Kuna antud asjas puudub vaidlus, et süüdistuses nimetatud ajal olid süüdistatav ja kannatanu elukaaslased, st lähisuhtes isikud, vastutab V. Fedchyk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus üheski episoodis tuvastanud. Tsiviilhagi
67.KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
68.Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanu tapmiskatses, s.o raskete kehavigastuste tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.
69.Antud asjas on kannatanu T P esitanud Viktor Fedchyki vastu tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel vaimsete ja füüsiliste üleelamiste korvamiseks summas 50000 eurot või vastava kahjusummana kohtu äranägemisel. 16.01.2025 koostatud hagiavalduse kohaselt on mittevaraline kahju tekkinud seoses sellega, et 24.11.2024 aset leidnud sündmuse (tapmiskatse) tõttu on tema keha ja nägu üleni kaetud erinevate vigastustega, millest jäävad talle armid – kui mitte eluks ajaks, siis kindlasti väga pikaks ajaks. Vigastustest tingitult on tema liikumine ja käte liikumine raskendatud ja väga valulik. Kõndida saab juba paremini, kuid tema labakäed ja sõrmed ei toimi enam selliselt nagu varem. Tal on oma igapäevatoimetustega väga raske hakkama saada ning selleks on xxxx tulnud talle appi tema ema. Tal on raske näiteks joogipudelit avada, samuti on tal söögitegemisega väga suured raskused. Tal ei ole võimalik parema käe pöialt kõverdada, see lihtsalt ei liigu ega paindu enam. Samuti ei liigu teised sõrmed nii hästi. Samuti valutab tal pidevalt roiete alt. Lisaks on tal olnud kaks silma operatsiooni ning üks silmaoperatsioon on tõenäoliselt veel tulekul. Tema parempoolse silmavigastuse tõttu väsib silm väga ruttu ning nägemine selle silmaga on kuidagi laialivalguv. Nägemine ei ole sellest silmast enam endine. Samuti on tema parem näopool tuim, vahel tunneb, kui enda nägu puudutab, vahel mitte. Arst ütles, et seda näitab aeg, kas tema parema näopoole närvid taastuvad või mitte. Selle sündmuse tõttu kardab tänaval käia. Tal on pidevalt tunne, et Viktor Fedchyk võib olla kuskil
läheduses ja vaatab pidevalt enda ümber. Kogu selle sündmusega seoses on käinud ka psühholoogi vastuvõtul. Pideva hirmu all elamine kurnab teda vaimselt ja füüsiliselt ning enda vaimse tervise seisundi taastamise peab jätkama teadmata ajani. Samuti ei meeldi talle tänaval käia, kuna inimesed jäävad teda näole tekitatud vigastuste tõttu vaatama. Näol olevate vigastuste tõttu ei taha ta ennast peeglist vaadata. Tema välimus on moonutatud ja muutunud ning ta ei näe välja endine.
70.Kannatanu jäi kohtuistungil hagiavalduses toodud mittevaralise kahju nõude juurde. Selgitas, et täna ei näe ta hästi, näeb ainult siluette, tal on kõnehäire, parema käe pöial ei paindu. Hetkel võtab antibiootikume ja iga kuu käib oftalmoloogi juures. Peale vigastust keel kaldub vasakule poole ja selletõttu on raske rääkida, külastab eriarste kord kuus. Enne rünnakut tal tervisehäireid ei olnud. Näo peal on armid enam-vähem korda saanud, kokku tõmmanud, kaelal mitte veel väga, aga tasapisi kasvab kinni, rindkerel on halvemini lood. Igapäevaselt on tal seetõttu inimeste keskel häbi, magada on ebamugav, praegu tööl ei käi, oli haiguslehel 180 päeva, antud hetkel on Töötukassas arvel ja vormistas ka töövõime hinnangu, töötas psühholoogiga. Mõtleb toimunule iga päev. Enne juhtumit nägi 100 %, praegu näeb parema silmaga ainult siluette. Kui rinnahoidjat selga paneb, siis armid valutavad, ei taha kuidagi ära kaduda. Sissetulek on ligi 200 eurot kuus, kui oli 180 päeva haiguslehel, sai kuskil 430 eurot kuus. Korteri üür on 300 eurot, lisaks kommunaalkulud ligi 100 eurot. Sügisel 2024 oli tal kaks töökohta, koolist sai 750 eurot brutos, teisest töökohast 380 eurot.
71.Süüdistatav tunnistas nõuet, kuid leidis, et nõutav summa on liiga suur. Selgitas, et maksab elatist kahele lapsele. Esitatud tsiviilhagis küsitud summa 50000 euro eest saab xxxx osta kaks korterit. Saab aru, et keegi peab maksma, aga võimaluse järgi. Kui ta ei leia sellist tööd, ei ole tal kuskilt võtta raha maksmiseks. xxxx on isa maja järgi jäänud, temal ja õel on õigus sellele majale. On nõus, et kohtueelses menetluses tema arvelduskontol arestitud rahalised vahendid summas 1290,51 eurot läheks mittevaralise kahjuna T. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes
72.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
73.Lahendis 3-2-1-111-96 selgitas Riigikohus, et kehavigastus võib kaasa tuua teisi isikule kahjulikke tagajärgi, mis ei ole temale korvatavad varalise kahju täieliku hüvitamisega. Selliseks tagajärjeks võib olla: püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus võib põhjustada muidki kannatusi, füüsilist ja hingelist valu. Kolleegium asus seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel.
74.Hinnates antud asjas süüdistatava äärmiselt agressiivset ja jõulist rünnakut kannatanu elule ja tervisele, sealhulgas mitmete torke-lõikehaavade tekitamist näo piirkonda ning kehale, ei kahtle kohus, et sündmus kui tervik põhjustas kannatanule nii füüsilisi kui ka hingelisi üleelamisi. On eluliselt usutav, et jõhkra rünnaku käigus saadud hulgalised noahaavad ei
põhjustanud mitte üksnes hetkelist valu, vaid tõid kaasa elukvaliteedi pikaajalise languse ning jätsid kannatanu psüühikale märkimisväärse jälje. Lisaks sellele, et kannatanu pidi süüdistatavast lähtuvat viha ja tekitatud valu (piina) taluma kohapeal, pidi ta pärast rünnakut muutma elukorraldust ning leidma endas jõudu ja võimalusi kehaliste vaevuste ravimiseks ning psüühiliste probleemidega tegelemiseks. On selge, et rünnak mõjus raskelt ja laastavalt kannatanu kehale ja vaimsele tervisele, haavadest tekitatud armid moonutasid ka tema välimust, millega tuli kohaneda. Seejuures on armid näol visuaalselt nähtavad ning kohus ei kahtle, et välimuse järsk muutus halvemuse suunas võib kaasa tuua madala enesehinnangu ning raskused varasemalt tavapäraste toimingute tegemisel. Ka suhtlus teistega, mis võis enne vigastuste tekkimist tunduda lihtne ja loomulik, võib pärast välimuse muutust põhjustada kannatanule negatiivseid emotsioone ning mõjuda igapäevaelu takistavalt. Siinjuures arvestab kohus kannatanu ütlusi, mille kohaselt ei näe ta siiani vigastatud silmaga hästi ning kõrivigastuse tõttu on tal tekkinud ka kõnehäire, külastab eriarste kord kuus.
75.Järelikult mõjutas süüdistatava tegevus kannatanu igapäevaelu drastiliselt ning mittevaralise kahju väljamõistmine süüdistatavalt taotletud ulatuses, s.o summas 50000 eurot, on põhjendatud.
76.Tsiviilhagis näidatud summa on proportsionaalne tekitatud vigastuste ulatusega ning vastab ka kohtupraktikale. Prokurör on õigustatult viidanud lahendile 1-17-11933, mille kohaselt mõisteti kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 50 000 eurot ning mille pidepunktid on sarnased T. P – kannatanule on tekitatud hulgivigastusi, millest paranemine on olnud vaevaline ja täielik taastumine ei pruugigi aset leida.
77.Arvestades rünnakuga T. P tekitatud emotsionaalseid ja psüühilisi üleelamisi, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et süüdistatava õigusvastane tegevus võib kannatanu elu jääda negatiivselt mõjutama ka edaspidi. Usaldamatus ja pidev hirm sattuda agressiivse isiku meelevalda langetavad isiku elukvaliteeti ning heaolu. Lisaks vaimsele pingele ei saa kuidagi jätta tähelepanuta ka kehalisi vigastusi, millest täielik paranemine ei ole garanteeritud. Ei ole usutav, et armid kaoksid täielikult ning käesoleva ajani ei ole paranenud ka kannatanu nägemine. Eesti Töötukassa 08.05.2025 otsusest nähtuvalt on T Pl osaline töövõime, mille põhjusena on muuhulgas märgitud parema silma olulise nägemiskaotuse ja pearinglustunde tõttu piirangud ohutul ringiliikumisel, suupõhja lihaste rebendi järgsete valude tõttu esinevad piirangud rääkimisel, vigastustest põhjustatud armid põhjustavad suurenenud nahahoolduse vajaduse.
78.Eeltoodust lähtuvalt, st arvestades kokkuvõtvalt sündmust kui tervikut, kannatanu ulatuslikku tervise kahjustamist ning kannatanule valuaistingute põhjustamist, sellest tekkinud pikaajalist igapäevaelu häiritust, leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 50 000 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada. Harju Maakohtu 21.01.2025 määrusega kriminaalasjas 1-25-260 arestiti KrMS § 1414, § 142 lg-te 1, 2, 21 ja 4 alusel kannatanu tsiviilhagi tagamiseks Viktor Fedchyki vara, s.o Swedbank AS-i arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid kogusummas 1209,51 eurot. Kuna Viktor Fedchyk oli nõus, et 1290,51 eurot läheks mittevaralise kahjuna T, tuleb Viktor Fedchyki Swedbank AS-i arvelduskontol olevad vahendid kogusummas 1209,51 eurot jätta KrMS § 1414 alusel tsiviilhagi tagamiseks aresti alla ning kohtuotsuse jõustumisel kanda arestitud summa tsiviilhagi katteks kannatanule. Karistus
79.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17).
80.Kohus luges tõendatuks, et Viktor Fedchyk pani toime KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2, § 1573 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Raskeim neist on mõrva katse (KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2), mille järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 8-20 aastat või eluaegse vangistuse.
81.Kohtu hinnangul annavad süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused (armid, silmavigastus, probleemid kõnega, psüühilised üleelamised) piisava aluse mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt T P vastupanu ei suutnud osutada ning oli täielikult Viktor Fedchyki meelevallas. Kannatanu elu õnnestus päästa vaid tänu juhuslikult sündmuskohale saabunud politseinikele, kannatanu elu päästmisega tegeles nii politseipatrull, kui ka kiirabi, elu päästmiseks kaela haava õmmeldi kohapeal. Jõhkrat ja julma tegu iseloomustavad järgmised asjaolud: Fedchyk ei tunnistanud, et tal nuga kaasas oli, ometi suutis ta selle taskunoaga tekitada hulgaliselt noahaavu (süüdistuse kohaselt 85 torget, millest tekkis 69 haava). Millise vihaga tegutses Fechyk kinnitab asjaolu, et noaga tekitatud vigastused läbisid korraga talvejope, kampsuni ja rinnahoidja ning kolm osutusid kannatanule eluohtlikuks. Iga üksik noalöök oleks võinud surma põhjustada. Fedchyk tõusis kannatanu juurest ja eemaldus, ja siis tuli jälle tagasi, vedas kannatanut mööda maapinda ning jätkas löökide tekitamist. Fedchyk ise ei räägi, mis järjekorras löögid olid tekitatud, kuid videosalvestusel ja fotodel sedastatud toimunu pilt räägib rohkem kui isikute ütlused: hulgalised lõiketorkehaava, lisaks (ilmselt jala-) löögist põhjustatud traumad ja politseiametniku sõnutsi 3cm laiune haav kaelal kõrvast kõrvani, kust paistab keel, on hirmuäratavad, tavaliselt surmavad vigastused. Kuigi Viktor Fedchyk on kohtus tehtut kahetsenud, st esineb karistust kergendav asjaolu, ei ole kohtu hinnangul kergendaval asjaolul sedavõrd ulatuslikku mõju, et see oleks aluseks keskmäärast väiksema või keskmäära lähedase karistuse mõistmisel. Siinjuures arvestab kohus Viktor Fedchyki ütlusi tervikuna, s.o kahetsuse avaldamise juures ka tema ennast õigustavaid ja vastutust pisendavaid ütlusi (väidetav kannatanu poolne provokatsioon). Samuti puuduvad mistahes andmed selle kohta, et süüdistatav oleks avaldanud tehtu üle kahetsust juba sündmuskohal, politseinikule (J F ütlused) sündmuskohal oli ta esmalt isegi väitnud, et soovis naist aidata, mingid teised isikud lahkusid sellest kohast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatav rahulik, isegi rõõmus. Sellised ütlused näitavad, et süüdistatav oli rahul juhtunuga ning seega tema hilisema kahetsuse võib lugeda teatud määral ülepaisutatuks ning antud lootusest saada võimalikult väike karistus.
82.KarS § 114 lg 1 p 1 sanktsioon näeb küll ette tähtajalise vangistuse maksimaalmääraks 20 aastat, kuid sanktsioon näeb ette ka eluaegse vangistuse. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Viktor Fedchyki süü suurusele mõrva katse eest vastab karistus - tähtajaline vangistus 18 aastat. Siinkohal arvestab kohus, et tegu jäi katse staadiumisse ja sõnaliselt on süüdistatav kohtuistungil kahetsust avaldatud.
83.KarS 1573 lg 1 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ning KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
84.Kohtu hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud mõista kergemaliigilist karistust isikule, kellel on harjumus lahendada talle mittemeelepäraseid olukordi kuritegusid toime pannes. Seda enam, et kannatanuks on üks ja sama isik, kes on olnud ka süüdistatavaga lähisuhtes. Kohtul puudub veendumus, et rahaline karistus oleks piisavaks vahendiks mõjutamaks V. Fedchyki käitumist õiguskuulekuse suunas ning tagaks tema normikohase tegevuse. Samuti puudub kohtul igasugune usk, et rahaline karistus oleks Viktor Fedchyki poolt täidetav. Kohus mõistab Viktor Fedchykilt välja tsiviilhagi katteks kannatanu kasuks 50 000 eurot ja Fedchykil lasuvad rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Kuna Viktor Fedchyki ütlustest nähtuvalt ei ole ta võimeline tsiviilhagigi tasuma, siis järelikult ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik, ei ole täidetav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb ka KarS § 157 3 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi karistada vangistusega.
85.KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Viktor Fedchyki süü keskmisest suuremaks. Kohus arvestab, et süüdistatav mitte ainult ei solvanud kannatanut sõnumite teel, vaid käis hilisel kellaajal kannatanus hirmutunde tekitamiseks ja enda üleoleku demonstreerimiseks ka kannatanu elukohas. Seejuures tegi ta kõik selleks, et tema häirivad ja alandavad sõnumid kannatanule kindlasti kohale jõuaksid, st kasutas sõnumite saatmiseks ka enda tuttava telefoni. Samuti võttis ta enda tuttava kaasa kannatanu elukohta, mis ilmselgelt pidi veelgi mõjusamalt panema T. P süüdistatavat kartma. Prokurör on õigustatult osundanud ka karistust raskendavale asjaolule, s.o süüteo toimepanemine endise pereliikme suhtes. Arvestades aga karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et Viktor Fedchyki süü suurusele vastab vangistus 8 kuud.
86.KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Viktor Fedchyki süü keskmiseks. Tegemist oli ühe episoodiga ning puuduvad andmed, et kannatanu tervisekahjustused oleksid kannatanu igapäevaelu oluliselt häirinud või takistanud. Kohus leiab, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust. Selline karistus on piisav, et Viktor Fedchyk mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Seda ka olukorras, kus vägivald võib kaasneda kannatanu enda ebaadekvaatsest käitumisest, antud juhul kannatanu poolt koos süüdistatavaga alkoholi tarvitamisest ning selle käigus vastastikusest solvamisest ja tülitsemisest.
87.Kohus leiab, et liitkaristuseks kuritegude kogumi eest tuleb V.Fedchykile mõista vangistus 19 aastat. Viktor Fedchyki käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning enda kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde tagamiseks on tema ühiskonnast pikemaks ajaks eemaldamine vajalik. Vangistuses viibides on Viktor Fedchykil võimalik enda käitumist analüüsida ning tal on aega mõelda, milliseid samme tuleks edaspidise elu õiguskuulekaks
muutmiseks astuda. Viktor Fedchyki käitumine on äärmiselt ohtlik ja kuritegelik ning antud juhul vastab Viktor Fedchykile mõistetav liitkaristus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Viktor Fedchyk mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning alkoholi kuritarvitamine ei vähenda toimepandud teo tagajärgi või vastutuse ulatust, igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.
88.KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Viktor Fedchyk kinni 24.11.2024 ning vahistati Harju Maakohtu 25.11.2024 kohtumääruse alusel. Seega tuleb Viktor Fedchyki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning arvates eelvangistuse karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 24.11.2024.a. Väljasaatmine lisakaristusena
89.Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristusena ka prokuröri poolt taotletud väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 54 lg 1 kohaselt, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Kuna Viktor Fedchyk on xxxx kodanik ning tal ei ole Eestis lähikondseid, esinevad seaduslikud alused väljasaatmise kohaldamiseks. Arvestades Viktor Fedchyki poolt toime pandud mõrvakatse tehiolusid ning lisaks ka kehalise väärkohtlemise ja ahistava jälitamise toimepanemisi, on Viktor Fedchyk järelikult kuritegelike harjumustega ning ettearvamatu, mistõttu ohustab ta oma käitumisega Eesti Vabariigi avalikku korda ning prokuröri poolt taotletud kümneaastane sissesõidukeeld on igati põhjendatud ning ühiskonna heaolu arvestav. Sarnaselt prokuröriga leiab kohus, et sissesõidukeelu kohaldamist ei välista ka olukord xxxx, kuna süüdi tunnistamise korral ootab Viktor Fedchyki ees pikemaajalisem vangistus ning kui siiski ka peale Eesti Vabariigis karistuse kandmist esinevad asjaolud, mis takistavad välja saatmist, siis see on juba karistuse täitmist puudutav küsimus, mida saab lahendada vajadusel täitmiskohtunik. Menetluskulud
90.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 kohaselt ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetlus ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Antud asjas on koostatud ekspertiisiakt nr 24E-AOI00400-01 maksumusega 155 eurot. Viktor Fedchyki määratud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani tasu kohtueelses menetluses osalemise eest on kokku summas 2553,46 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja tasu kokku rahuldatud summa 3973,54+178,56, s.o 4152,10 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista Viktor Fedchykilt. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p alusel Viktor Fedchykilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot.
Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav, võimaldab kohus Viktor Fedchykil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
91.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Prokuröri hinnangul tuleb asitõenditega toimida järgnevalt: - sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid veremäärdumistega jope (pakend nr 1) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt menetlejale üle antud asitõendid kannatanu T P riided roheline kampsun (pakend nr 1), täpilised retuusid (pakend nr 2), musta värvi rinnahoidja (pakend nr 3), kilekotid, kus sees olid kannatanu riided (pakend nr 4), sokid (pakend nr 5), vasaku jala saabas (pakend nr 6), parema jala saabas (pakend nr 7) ja veremäärdumisega kangas (pakend nr 8) palub hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd kannatanu on avaldanud, et ta ei soovi nimetatud riideid tagasi. - Sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 4,5,6,7), Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproovid (pakendid 1,2,3,4,11) ja kaapeproovid (pakend nr 5), kannatanu mobiiltelefoni vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4) ja taskunoalt asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid (pakendid nr 9.1, 9.2, 9.3 ja 9.4) palub hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel - Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud veremäärdumistega taskunuga (pakend nr 9) palub konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. - Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus ära võetud asitõendid valge kostüüm (pakend nr 6) ja 4 valget kummikinnast (pakend nr 7) palun hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel - Viktor Fedchyki isiku läbivaatuse käigus ära võetud asitõendid musta värvi jope (pakend nr 8), dressipluus (pakend nr 9), triibuline kampsun (pakend nr 10),hall T-särk (pakend nr 12), veremäärdumistega teksapüksid (pakend nr 13), hallid dressipüksid (pakend nr 14), parema jala jalanõu Reebok (pakend nr 15) ja vasaku jala jalanõu Reebok (pakend nr 16) palub tagastada Viktor Fedchykile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. - T P mobiiltelefoni Apple iPhone 8 ja Viktor Fedchyki mobiiltelefoni Samsung Galaxy A15 andmete koopiafailid, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas palub määrata kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna prokuröri taotlusele asitõendite osas vastuväiteid ei esitatud, leiab kohus, et asitõendite osas saab võtta seisukoha prokuröri poolt taotletud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Rahvakohtunikud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.