Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Vandeadvokaat Tanel Mällas

1-24-487

Kohtuistungite toimumise ajad

26.02.2024; 10.06.2024: 12.06.2024; 19.06.2024; 26.06.2024; 27.06.2024; 10.09.2024; 11.09.2024; 24.09.2024; 08.10.2024; 09.10.2024; 18.10.2024; 30.10.2024; 31.10.2024.

RESOLUTSIOON

Tunnistada Oleg Beršakov süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ning mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust. Tunnistada Oleg Beršakov süüdi KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust. Tunnistada Oleg Beršakov süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Oleg Beršakovile liitkaristus 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.05.2020 kuni 25.06.2020 ja 21.02.2023 kuni 22.02.2023, s.o kokku 1 kuu ja 2 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 12 aastat 10 kuud ja 28 päeva. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Oleg Beršakovile lisakaristusena ettevõtluskeeldu pikkusega 5 aastat. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 27.02.2025. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Oleg Beršakov temale mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Võtta Oleg Beršakov vahi alla kohtu saalis. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Tunnistada Konstantin Ivanov süüdi KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. Tunnistada Konstantin Ivanov süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Konstantin Ivanovile liitkaristus 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Konstantin Ivanovi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.02.2023, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Konstantin Ivanov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

1-24-487

kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 27.02.2025. Konfiskeerimine KarS § 832 lg 1, § 184 lg 5 p 2 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida Oleg Beršakovilt Xxxx asuva apteegi läbiotsimisel Oleg Beršakovi kabineti kirjutuslaua sahtlitest leitud ja ära võetud ning Harju Maakohtu 03.02.2023 ja 14.02.2023 määruste nr 1-22-7932 alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha summas 41 886 eurot. KarS § 832 lg 2 p 1, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 03.02.2023 ja 14.02.2023 määruste nr 1-22-7932 alusel arestitud kolmanda isiku OÜ Xxxx (reg. kood xxxx) järgnev vara: - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata. - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht tähisega XXXX). Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht tähisega XXXX). Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg.osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; - kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud

1-24-487

-

konfiskeerimise tagamiseks muutmata; kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata.

Konfiskeerimise tagamiseks jätta muutmata prokuratuuri 13.02.2023 määrusega kohaldatud OÜ Xxxx ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise keeld. KarS § 832 lg 2 p 1,4, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida A J kasuks OÜ-le Xxxx kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 843 268,77 eurot. Nimetatud summa osas jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata. Tsiviilhagi Rahuldada Xxxx tsiviilhagi osaliselt ja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, 8 alusel Oleg Beršakovilt kannatanu kasuks välja 756 731,23 eurot. KrMS § 142 lg 1,2 ja 4 alusel arestida tsiviilhagi täitmise tagamiseks A J kasuks OÜ-le Xxxx kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 756 731,23 eurot. Selles osas seada ühishüpoteegile Xxxx kasuks keelumärge hüpoteegiga käsutustehingute tegemiseks. Asitõendid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad psühhotroopsed ained konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad: - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Oleg Beršakovi mobiiltelefoni Apple iPhone XS IMEI-koodiga xxxx koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 28.07.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti HP Pavilion S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 15.07.2020 Xxxx N B elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Lenovo ThinkPad S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus alla laetud postkastide xxxx ja xxxx koopiafailid; - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud arvuti kõvaketta WD 500GB S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 02.08.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx üle antud ning Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olevad järgmised esemed: - ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud 1tk ravimikarp, mille sees pakendi infoleht ja 1tk

1-24-487

pruuni värvi klaaspudel kirjaga „Valocordin Diazepam 10 mg/ml“ - Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus kabineti diivanikastist leitud ja ära võetud: ravimikarbi Ketonal ümber olnud kummiga paberitükk käsitsi kirjutatud numbritega 31.12.2019; kilekoti sees olnud 2 kummi, 2 ostutšekki ja 1tk paberitükk käsitsi kirjutatud märkmetega; 2 pappkasti; 1 kilekott ja A4 paberileht, mille küljes klambriga kinnitatud kaardimakse kviitung ja paberitükk käsitsi kirjutatud märkmetega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 02.08.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx üle antud ning Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olevad aegunud retseptiravimid: - 2tk ravimikarpi kirjaga Sildenafil Sandoz 100mg, 4 tabletti karbis; - 2tk ravimikarpi kirjaga Vizarsin 100 mg, 4 tabletti karbis; - 2tk karpi kirjaga Amoksiklav 875mg/125mg, 14 tabletti karbis; - 2tk ravimikarpi kirjaga Augmentin 875mg/125mg, 14 tabletti karbis; - 2tk ravimikarpi kirjaga Kventiax 25mg, 30 tabletti karbis; - 2tk ravimikarpi kirjaga Sumamed 500mg, 3 tabletti karbis; - 1tk ravimikarp kirjaga Paroxetin HEXAL 20mg, 30 tabletti karbis; - 1tk ravimikarp kirjaga Amoxicillin ratiopharm 1000mg, 20 tabletti karbis; - 1tk ravimikarp kirjaga Ketonal 100mg/2ml, 10 ampulli karbis, karbi ümber kummiga paberitükk käsitsi kirjutatud numbritega 31.12.2019; - 1tk ravimikarp kirjaga Nolpaza 20mg, 28 tabletti karbis; - 1tk ravimikarp kirjaga Metronidazol Nycomed 500mg, 10 tabletti karbis; - 1tk avatud ravimikarp kirjaga Vermox 100mg, 3 tabletti karbis; - 1tk ravimikarp „Sildenafil Sandoz 100mg“, mille sees pakendi infoleht ja 1tk blisterpakend, mille sees 4tk sinist värvi ümmargust tabletti; - 6tk ravimikarpi Madopar HBS 100mg/25 mg, milles 100tk kõvakapslit. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada seadusjärgsele omanikule 26.05.2023 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx üle antud ning Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olevad esemed: - 27.05.2020 Oleg Beršakovi kasutuses olevates tööruumides Xxxx asuvas Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Swedbank business pangakaart Konstantin Ivanov/OÜ XXXX nimele; - 6tk punaste kaantega dokumendimappi, kõigil kiri „Psühhotroopsete ja arvestusele kuuluvate ravimite retseptid“ ning aastanumbrid vastavalt 2015-2020. Kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 9 ja 10, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Oleg Beršakovilt riigituludesse menetluskuludena: - narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx teostamise kulu summas 84 eurot; - arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr xxxx kulu summas 95 eurot; - Xxxx OÜ poolt Xxxx asuva Xxxx Apteegi kahe ukse avamise ja uute ukselukkude paigaldamisega seotud kulud kokku summas 265 eurot; - OÜ Xxxx poolt aadressil Xxxx asuva kinnistu hindamise kulust pool, s.o 960 eurot; - tunnistajate I M ja T H sõidukulust pool, s. o 25,40 eurot; - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot.

1-24-487

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Oleg Beršakovil tasuda menetluskulud summas 3644,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99925700005527 ja selgitus „Oleg Beršakov, kriminaalasi 124-487, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Konstantin Ivanovilt riigituludesse menetluskuludena: - OÜ Xxxx poolt aadressil Xxxx asuva kinnistu hindamise kulust pool, s. o 960 eurot; - tunnistajate I M ja T H sõidukulust pool, s. o 25,40 eurot; - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Konstantin Ivanovil tasuda menetluskulud summas 3200,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99925700005530 ja selgitus „Konstantin Ivanov, kriminaalasi 1-24-487, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Jätta lepinguliste kaitsjate tasud süüdistatavate enda kanda. Oleg Beršakovi kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta SKHS § 18 lg 2 alusel rahuldamata. KrMS § 142 lg 8 alusel saata käesolev kohtuotsus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võivad kohtumenetluse pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates põhistusi sisaldava kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS-i 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluslikud küsimused

1-24-487

Jälituse seaduslikkus

Kaitsja taotlusel tutvus kohus kriminaalasja jälitustoimikuga. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas esitatud jälitustoimingute taotlused ja load põhjendatud ning neid teostati KrMSi nõuetega kooskõlas. Arvestades süüdistatavate isikuid, tõendusteabe kogumise keerukust, süüdistuse iseloomu ja mahtu, on teostatud toimingud olnud proportsionaalsed ja vajalikud. Tõendite kogumiseks on jälitustoiminguid kasutatud minimaalses määras. Tõend 15.72

Kaitseaktis ning kohtuistungitel tõstatas Konstantin Ivanovi kaitsja tõendi 15.72 lubatavuse küsimuse. Tegemist on Oleg Beršakovi telefoni vaatlusega ning kaitsja etteheide seisneb selles, et protokollist ei nähtu, mil viisil saadi telefonile juurdepääs.

Tõepoolest, protokollis vastavat detailset kirjeldust ei ole ning protokolli koostaja surma tõttu ei olnud kohtul võimalik neid asjaolusid ka täpsemalt välja selgitada. Politsei- ja Piirivalveameti ametnik J L S andis 18.10.2024 ütluseid taolise tõendi kogumise üldiste praktikate kohta ning selgitas tõendi kogumise raportis nähtuvate andmete tähendust.

Kohtu hinnangul ei oma tõendi usaldusväärsuse hindamise seisukohast tähtsust küsimus, millise tehnoloogilise meetodi (tark- või riistvara) abil telefonis sisalduvatele andmetele ligi pääseti. Oluline on asjaolu, et uurimisasutus sai telefoni enda valdusesse meetodiga, mis on kooskõlas KrMSi nõuetega. Antud juhul võeti telefon ära läbiotsimise käigus ning puudub vaidlus selles, et vastav toiming oli seaduspärane.

Telefonis olevatele andmetele saadud juurdepääsu kirjeldamine telefoni vaatluse protokollis oleks oluline juhul, kui vastav juurdepääs oleks antud Oleg Beršakovi enda poolt, nt vabatahtlikult PIN-koodi edastamisega või ise sõrmejäljega telefoni avamisega vmt. Sellisel juhul on oluline tuvastada, kas isikule selgitati enne vabatahtliku juurdepääsu andmist tema õigust keelduda juurdepääsu andmisest ning võimalikke tagajärgi, mis sel viisil käitudes järgneda võivad. (vt Riigikohtu 18.06.2021 lahend nr 1-16-6179). Antud juhul puuduvad aga igasugused viited, et Oleg Beršakov andis ise uurimisasutusele oma telefonis olevatele andmetele juurdepääsu.

Eelnevast tulenevalt ei näe kohus alust tõendi nr 15.72 tõendikogumist välja arvamiseks. Sellel ei oleks ka sisulist mõtet, kuna telefonist leitud peamine tõendiväärtusega informatsioon (vestlused Konstantin Ivanoviga) on suuremas osas leitud ka Oleg Beršakovi kasutuses olnud arvutist. Viimase äravõtmise ja vaatluse (tõend 15.73, sh DVD) lubamatuse küsimust ei ole kohtumenetluses tõstatatud. Maakohtu seisukohad süüdistuse osas Kars § 184 lg 21

Kokkuvõtvalt on Oleg Beršakov antud kohtu alla süüdistatuna Kars § 184 lg 2 1 järgi selles, et Xxxx asuva apteegi (Xxxx Apteek, Xxxx OÜ, registrikood xxxx) omaniku, juhataja (sh proviisor) ja ainsa juhatuse liikmena ning omades tegevusluba, millega kaasnes õigus käidelda ka narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid retseptiravimeid, andis täpsemalt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 01.02.2010 kuni maikuu lõpuni 2020 erinevatele

1-24-487

isikutele ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta erinevaid psühhotroopseid aineid (diasepaami, bromasepaami, midasolaami, zolpideeni, triasolaami, morfiini, fenobarbitaali, klonasepaami, alprasolaami, tramadooli, nitrasepaami ja zopiklooni) sisaldavaid retseptiravimeid. Oleg Beršakov tellis Xxxx Apteeki ettevõtetest OÜ Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx OÜ, XxxxOÜ ja Xxxx OÜ perioodil 01.01.2010 kuni 01.06.2020 erinevaid psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid, mida ta ei võtnud Xxxx Apteegis nõuetekohaselt arvele ja mida ta müüs ning plaanis müüa isikutele, kellele ei olnud väljastatud vastava ravimi retsepti, kokku 4691,3 karpi/pakendit. Osa ülaltoodud psühhotroopsetest ravimitest, mida ta ei olnud nõuetekohaselt arvele võtnud, hoiustas Oleg Beršakov enda kabineti diivanikastis Xxxx Apteegis (Xxxx). 27.05.2020 algusega kell 10:10 teostatud läbiotsimise käigus andis ta need vabatahtlikult välja. Oleg Beršakov müüs kirjeldatud ajaperioodi jooksul vähemalt 4672,3 karpi psühhotroopseid ravimeid, millelt teenis kriminaalset tulu 192 142,24 eurot. Tuvastamata isikutele müüs ta psühhotroopseid ravimeid vähemalt 191 889,96 euro ulatuses ning R Šile müüs ta 252,28 euro ulatuses.

Oleg Beršakov end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Üksnes osas, mis puudutas psühhotroopsete ravimite ebaseaduslikku müüki R Šile möönis ta mõningast rikkumist.

KarS § 184 lg 21 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuses kirjeldatud tegevus vastab formaalselt nimetatud kuriteo koosseisulistele tunnustele.

Järgnevalt analüüsib kohus süüdistuse faktilisi asjaolusid ja õiguslikku põhjendatust. Asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ei pea kohus vajalikuks lahendis põhjalikult analüüsida.

Süüdistuses nimetatud ained (alprasolaam, zopikloon, diasepaam, tramadool, zolpideem, bromasepaam, midasolaam, nitrasepaam, klonasepaam, fenobarbitaal, morfiin ja lorasepaam) on narkootilised või psühhotroopsed ained, mis kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II, III ja IV nimekirja (edaspidi ka: määrus nr 73). Nimetatud ainete käitlemise kord on reguleeritud eeskätt NPALSis ning selle alusel antud õigusaktides. I ja II nimekirjas loetletud ained kuuluvad eriarvestusele ning III ja IV nimekirja ained arvestusele (määruse nr 73 § 3 lg 3 ja 4). Siinkohal tuleb märkida, et süüdistuses on erinevate ainete loetelus nimetatud lorasepaami, kuid samas ei ole Oleg Beršakovile tehtud etteheidet lorasepaami käitlemises.

NPALS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt on vastavasse nimekirja kuuluvate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 4 sätestab, et NPALS-st tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad ravimpreparaadid. Ravimitagavarade käitlemine peab toimuma NPALS § 4 lg 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Vaidlust ei ole selles, et Oleg Beršakov oli süüdistuse esemeks oleval perioodil Xxxx asuva apteegi (Xxxx Apteek, Xxxx OÜ) omanik, juhataja (sh proviisor) ja ainus juhatuse liige ning

1-24-487

omas alates 01.02.2010 vastavat tegevusluba, millega kaasnes õigus käidelda meditsiinilisel eesmärgil narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid retseptiravimeid. Nimetatut on kinnitanud süüdistatav ise (18.10.2024 istungiprotokoll), Ravimiameti otsus ja inspektsiooniakt, millest nähtub tegevusloa kehtivus (tõendid 15.66, 15.67 ja 15.68) ning Xxxx OÜ varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlus, millest nähtuvalt on Oleg Beršakov ettevõtte osanik alates 01.01.1998 ja juhatuse liige alates 05.05.1997 (tõend 18.82). Seega omas Xxxx Apteek NPALS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 mõttes tegevusluba narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite käitlemiseks meditsiinilistel eesmärkidel.

NPALS § 6 lg 1 näeb ette, et juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile NPALS § 4 lg 15 alusel kehtestatud korras. Xxxx Apteegis oli selleks isikuks S O (tõend 15.68). S O ütlustest nähtuvalt ei omanud ta tegelikult ülevaadet kõikidest apteegis aset leidnud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud toimingutest. Osa tegevusest (nt laevadele müük) oli ainult Oleg Beršakovi kontrolli all (26.06.2024 protokoll).

Tulenevalt määruse nr 73 §-st 11 tuleb narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite üle pidada eraldi arvestust. Apteegis peavad olema kohapeal olemas vastavad alusdokumendid. Määruse nr 73 §-des 6-9 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitamise nõuded, millest nähtuvalt tuleb neid hoida teistest ravimitest eraldi lukustatud ruumis või kapis.

Vaidlust ei ole selles, et Xxxx apteegis 27.05.2020 teostatud läbiotsimisel andis Oleg Beršakov vabatahtlikult välja tema kabineti diivanikastis olnud erinevad retseptiravimid, mille hulgas olid järgmised psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid: - 7 ravimikarpi kirjaga Skudexa 75mg/25mg, milles suukaudse lahuse graanulid 15 kotikeses, mis sisaldab tramadooli; - 5 ravimikarpi kirjaga XANAX 1mg, 30 tabletti karbis, mis sisaldavad alprasolaami; - 2 ravimikarpi kirjaga Rivotril 2mg, 30 tabletti karbis, mis sisaldavad klonasepaami; - 2 ravimikarpi kirjaga SOMNOLS 7,5mg, 30 tabletti karbis, mis sisaldavad zopiklooni; - 2 ravimikarpi kirjaga Valocordin Diazepam 25 ml, 10mg/ml, mis sisaldab diasepaami; - 1 ravimikarp Dormicum 7,5 mg, 10 tabletti karbis, mis sisaldavad midasolaami.

Nimetatud asjaolusid kinnitavad eeskätt läbiotsimisprotokoll, millest nähtuvalt andis Oleg Beršakov läbiotsimisel vabatahtlikult välja tema kabineti diivanikastis olnud ravimid, mille hulgas oli kokku 16 eelnimetatud ravimikarpi (tõendid 15.16, 15.17, 15.19). Ravimite vaatlusest nähtuvalt sisaldavad need psühhotroopseid aineid tramadooli, alprasolaami, klonasepaami, zopiklooni, diasepaami ja midasolaami (tõend 15.19). Kõik nimetatud ained kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III ja IV nimekirja.

Ravimiameti 27.05.2020 inspektsiooniaktist nähtuvalt ei olnud neid ravimeid ravimite arvestuses kajastatud ning dokumente nende ravimite kohta ei esitatud (st rikuti määruse nr 73 § 6-9 ja 11 nõudeid). Samas diivanikastis hoiustati määruse nr 73 § 7 lg 3 ja § 8 lg 2 nõudeid rikkudes ka arvestusele ja eriarvestusele mittekuuluvaid ravimeid (tõend 15.19). Kuivõrd diivanikastis olnud ravimid andis läbiotsimise käigus menetlejatele välja just Oleg Beršakov, juhatades kätte nende asukoha, on tuvastatud, et Oleg Beršakov oli teadlik

1-24-487

ebaseaduslikust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisest ning see toimus tema initsiatiivil. Võttes arvesse, et arvestusse lisamata narkootilisi ja psühhotroopseid aineid hoiustati Oleg Beršakovi kabineti diivanikastis, mitte šeifis, kus olid ravimid, mis olid korrektselt arvele võetud, on ilmne, et Oleg Beršakovi eesmärgiks oligi nende ravimite ebaseaduslik (st arvestuse väline) käitlemine. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks pidanuks õiguspärases korras käideldavaid ravimeid hoiustama diivanikastis, kui samas apteegis olid olemas taoliste ravimite hoiustamiseks mõeldud korrektsed hoiutingimused (šeif). Sama kinnitab ka tõik, et šeifis olnud ravimite kohta oli korrektselt arvestust peetud, kuid diivanikastis olnud ravimid olid arvestusest väljas (tõend 15.68). Ei ole ka mingit alust arvata, et Oleg Beršakov ei olnud proviisorina teadlik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise erinõuetest.

Eelnevast järelduvalt on kõnealuse 16 ravimikarbi osas Oleg Beršakovi käitumises tuvastatud kavatsetult narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tunnused.

NPALS § 4 lg 9 kohaselt võib apteegist elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.

Tunnistaja R Ši ütlustega (27.06.24 protokoll) ning 01.07.2020 jälitustoimingu protokollis (tõend 15.1) fikseeritud matkija (tunnistaja R Ši) ja Oleg Beršakovi vaheliste vestlustega on tõendatud, et Oleg Beršakov müüs Xxxx asuvas apteegis ebaseaduslikult (st ilma retseptita) R Šile psühhotroopseid ravimeid järgnevalt: - 30.03.2020 kella 19:52 ajal ravimikarbi „Valocordin Diazepam 10mg/ml“, mille sees 1 klaaspudel, mille sees 25 milliliitrit diasepaami sisaldavat vedelikku (diasepaami puhtal kujul 250 milligrammi) hinnaga 45 eurot; - 09.04.2020 kella 14:25 ajal ravimikarbi „Xanax 1mg“, mille sees 3 blisterpakendit kokku 30 alprasolaami sisaldava tabletiga (alprasolaami puhtal kujul 30 milligrammi) hinnaga 47 eurot; - 21.04.2020 kella 15:30 ajal ravimikarbi „Xanax 1mg“, mille sees 3 blisterpakendit kokku 30 alprasolaami sisaldava tabletiga (alprasolaami puhtal kujul 30 milligrammi) hinnaga 47 eurot; - 29.04.2020 kella 19:35 ajal ravimikarbi „Xanax 1mg“, mille sees 3 blisterpakendit kokku 30 alprasolaami sisaldava tabletiga (alprasolaami puhtal kujul 30 milligrammi) hinnaga 47 eurot; - 21.05.2020 kella 15:20 ajal ravimikarbi „Xanax 1mg“, mille sees 3 blisterpakendit kokku 30 alprasolaami sisaldava tabletiga (alprasolaami puhtal kujul 30 milligrammi) hinnaga 45 eurot. Tunnistaja R Š sõnul ei olnud tal nende ravimite ostmiseks retsepti ning Oleg Beršakov ei küsinud temalt retsepti. Ka Oleg Beršakov ise möönis, et tõepoolest müüs tunnistaja R Šile ilma retseptita psühhotroopseid ravimeid. Asjaolu, et üle antud ravimid olid psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, kinnitavad ka nende üleandmise aktid, vaatlused ning ekspertarvamus (tõendid nr 15.2 - 15.4; 15.7 – 15.14).

Analoogse tegevusmustriga Oleg Beršakovi käitumist kirjeldas ka tunnistaja X Y(10.09.2024 protokoll). Tunnistaja sõnul ostis ta mitmel korral Xxxx 4 apteegist Oleg Beršakovilt ilma retseptita ravimeid, mille ostmine eeldab retsepti olemasolu. Muu hulgas ostis ta psühhotroopset ainet sisaldavat Xanaxit. Tunnistaja ei mäletanud täpset aega, millal ta Xanaxit ostis ega ka summat. See võis toimuda aastatel 2012 või 2013 ning hinnaks võis olla 35 eurot. Muid

1-24-487

retseptiravimeid ostis ta Beršakovilt ilma retseptita ka 2020.a. Viimast kinnitab ka 01.07.2020 jälitustoimingu protokollis (tõend 15.1) fikseeritud tunnistaja X Yi ja Oleg Beršakovi 12.02.2020, 22.02.2020, 03.03.2020 vestlused. Lisaks nähtub nii tunnistaja enda ütlustest kui ka jälitustoimingu protokollist, et tunnistaja soovitas ka ühele omale tuttavale, et Oleg Beršakovilt saab osta retseptiravimeid ilma retseptita.

Antud juhul ei omagi niivõrd suurt tähtsust ostu sooritamise täpne aeg, kuivõrd fakt, et Oleg Beršakov müüs talle ilma retseptita psühhotroopseid ravimeid ning see leidis aset ligikaudu kümme aastat tagasi. Arvestades siinkohal ka tunnistaja R Ši ütlusi, võib järeldada, et ebaseaduslik narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite käitlemine (ilma retseptita müümine) toimus pikema perioodi vältel.

Kõrvutades neid andmeid apteegis 27.05.2020 teostatud läbiotsimisel tuvastatuga, võib järeldada, et diivanikastist leitud ravimid olid samuti mõeldud ilma retseptita müümiseks.

Süüdistuse kohaselt tellis Oleg Beršakov Xxxx Apteeki ettevõtetest OÜ Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx OÜ, XxxxOÜ ja Xxxx OÜ perioodil 01.01.2010 kuni 01.06.2020 kokku 4691,3 karpi/pakendit erinevaid psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid, mida ta ei võtnud Xxxx Apteegis nõuetekohaselt arvele ja mida ta müüs ning plaanis müüa isikutele, kellele ei olnud väljastatud vastava ravimi retsepti.

Vastava järelduse tegemisel on lähtutud 28.09.2023 vaatlusprotokollis kajastatud andmetest (tõend 15.70). Vaatluse käigus vaadeldi eelnimetatud hulgimüügi ettevõtete poolt Xxxx apteegile müüdud ravimite andmeid ning Haigekassa (retseptikeskuse) andmeid Xxxx apteegis müüdud ravimite kohta perioodil 2010 kuni 2020. Vaatluse käigus tehti järgnev arvestus: OÜ Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx OÜ, XxxxOÜ ja Xxxx OÜ poolt perioodil 01.01.2010 kuni 01.06.2020 Xxxx Apteegile müüdud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite karpide arvu võrreldi Haigekassa retseptikeskuses fikseeritud Xxxx apteegis müüdud ravimite karpide arvuga ning leiti, et Xxxx Apteek ostis kõnealusel perioodil nimetatud hulgimüüjatelt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid 4665,3 karpi enam kui apteek samal perioodil retseptide alusel müüs. S.o keskmiselt 37 karpi kuus (4665,3/125 kuud = 37,32). Süüdistuse hinnangul jäeti need ravimid nõuetekohaselt arvele võtmata ning müüdi ebaseaduslikult (st ilma retseptita) edasi. Müügist saadud tulu arvutamisel võeti arvesse hulgimüüjatele tasutud ostuhind ning tunnistaja R Ši ütlustest ning vestluste salvestistelt tulenev teave, et Oleg Beršakov müüs ilma retseptita narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid hinnaga 45-47 eurot karp. Sel viisil tehtud arvestuse kohaselt teenis Oleg Beršakov nende ravimite müügilt 191889,96 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda hulgimüüjate esitatud andmete paikapidavuses ning seega on tuvastatud, et Xxxx apteek ostis alates 2010.a reaalselt sisse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid vähemalt selles ulatuses, mis on vaatluses kajastatud.

Kohtumenetluses oli kaitseversiooni üks läbivateks väideteks, et ravimite hulgimüüjaid oli rohkem, kui need viis (nt tunnistaja T H ütlused (24.09.2024 protokoll)), kellelt müügiandmeid küsiti ning vastava arvestuse usaldusväärsus seati kahtluse alla, kuna väidetavalt ei küsitud sisendit kõikidelt võimalikelt hulgimüüjatelt, sh teiste riikide ettevõtetelt. Kui lähtuda kaitse väitest, et ravimite tarnijaid oli rohkem kui vaatluses kajastatud, siis järelduks, et ilma retseptita müüdud ravimite kogus on suurem kui süüdistuses märgitud. Seega ei kummuta kaitse argument süüdistuse aluseks oleva arvestuse õigsust.

1-24-487

Tähelepanu väärib aga kaitseversiooni teine väide, mille kohaselt müüdi oluline osa apteegis müüdud narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid laevadele ja arstidele, mistõttu ei pidanudki nende jaoks olema retsepte ega retseptikeskuse arvestust, piisas kapteni või arsti tellimislehest. NPALS § 4 lg 9 kohaselt on teatud juhtudel (mh laevadele müügi korral) lubatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete müük tellimislehe alusel. Viimane aga ei tähenda, et nende ravimite käitlemisele ei kehtiks üldised käitlemise ja arvestuse nõuded.

Määruses nr 73 sätestatud käitlemise nõuded kuuluvad kohaldamisele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisel füüsilise või juriidilise isiku majandus- või kutsetegevuse raames, sh laevadel ja õhusõidukites (edaspidi ettevõte) (§ 2). Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ (edaspidi ka määrus nr 30) § 7 lg 1 ja 3 kohaselt võib üld- ja veterinaarapteek väljastada retseptiravimeid tervishoiuteenuse osutajatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale ning teistele ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele ja isikutele, kellel on õigusaktist tulenevalt õigus retseptiravimite hankimiseks. Retseptiravimid väljastatakse tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga. Iga tellimislehe alusel vormistatakse eraldi saatedokument. Käsimüügiravimid väljastatakse saatedokumendiga. Määruse nr 30 § 9 lg 5 kohaselt peab väljastamise aluseks olevat retsepti eksemplari, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, tellimislehti ja saatedokumente pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras kolm aastat.

Ravimiameti 27.05.2020 inspektsiooniaktist (tõend 15.68) nähtuvalt ei olnud kontrollimise hetkel arvete säilitamise kaustas paljusid arveid Xxxx OÜ-st ostetud psühhotroopsete ravimite kohta. Tuvastati, et vahemikus 01.01.2020 – 27.05.2020 oli arvele võtmata psühhotroopseid ravimeid 175 pakendit, neist 16 leiti diivanikastist. Ülejäänud 159 pakendi apteegist väljastamise kohta inspektsiooni raames apteegist dokumente ei leitud ning kohal viibinud apteegi juhataja Oleg Beršakov neid samuti ei esitanud. Sealjuures ei leitud apteegist arvestusele ja eriarvestusele kuuluvate dokumentide seast dokumente (ja läbiotsimise käigus neid ka ei esitatud), mis näitaks, et vastavad ravimid oleks väljastatud meditsiiniasutustele või laevadele. Seega on tuvastatud, et kõnealuseid 159 pakendit käideldi ja väljastati isikutele ebaseaduslikult (ilma retsepti või tellimisleheta). Nimetatu viitab omakorda süüdistuse aluseks oleva arvestuskäigu üldisele paikapidavusele.

28.02.2012 teostatud Ravimiameti inspektsiooniaktis (kaitse tõend nr 1) laevadele müüki puudutavat dokumentatsiooni ei kajastatud. See viitab, et aastatel 2010-2011 vastavat müüki ei toimunud, kuna alusdokumente pidanuks vähemalt kolm aastat apteegis säilitama. 10.08.2016 teostatud inspektsiooniaktist (kaitse tõend nr 2) nähtuvalt on eriarvestusele kuuluvaid ravimeid väljastatud ka laevadele. Inspektsiooni teostamise ajal apteegis narkootilisi aineid ei olnud, viimane käitlemine oli toimunud 22.02.2016, st ligikaudu pool aastat enne kontrolli, mis viitab et dokumenteeritud narkootiliste ainete käive oli minimaalne.

Xxxx apteegi raamatupidamisdokumentide olemasolu kohta on Oleg Beršakov püüdnud teadlikult luua ebaõiget kuvandit, et need on ekslikult hävitatud. Tema väitel võttis utiliseerimisteenust osutanud ettevõtte Xxxx apteegist 18.07.2020 muude esemete kõrval kogemata kaasa ka kõik Xxxx OÜ raamatupidamisdokumendid alates 2012 kuni 18.07.2020 (tõend 15.35). Samas leiti vähemalt osa Xxxx OÜ nimetatud perioodi raamatupidamisdokumente Oleg Beršakovi xxxx valduses olnud garaažiboksist (tõend 15.79).

1-24-487

Kirjeldatud asjaolu kinnitab, et Oleg Beršakov soovis sihilikult varjata Xxxx OÜ dokumentatsiooni ning need dokumendid on tegelikkuses tema valduses. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsja esitas kaitseversiooni kinnitamiseks kohtule 27 saatelehte (kaitse tõend nr 3), millest nähtuvalt on Xxxx apteek aastatel 2011 – 2020 väljastanud meditsiiniasutustele ja laevadele narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid kokku 122 karpi.

Kohtu hinnangul tuleks vastavat müüki käsitleda seadusliku käitlemisena ning kõnealuse 122 karbi narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite edastamise osas ei ole süüdistus põhjendatud. Nimetatu puudutab etteheiteid alljärgnevate ravimite osas: - Bromazepam Lannacher (3mg, N20) (sisaldab bromasepaami) – 1 karp - Diazepeks (5mg, N20) (sisaldab diasepaami) – 15 karpi - Diazepeks INJ (5 mg/ml, 2ml N10) (sisaldab diasepaami) – 15 karpi - Diazepam Desitin rektaallahus (10mg/2,5 ml N5) (sisaldab diasepaami) – 5 karpi - Diazepam Desitin rektaallahus (5mg/2,5 ml N5) (sisaldab diasepaami) – 1 karp - Midazolam Accord (1mg/ml, INJ/INF lah 1mg/ml 5ml N10) (sisaldab midasolaami) – 1 karp - Midazolam Accord (5mg/ml, INJ/INF lah 5mg/ml 1ml N10) (sisaldab midasolaami) – 7 karpi - Morfin Dak (20mg/ml, INJ 20mg/ml AMP 1ml N10) (sisaldab morfiini) – 8 karpi - Morfin Hydrochlorid Kalceks INJ LAH (10mg/ml, 1ml N10 ET) (sisaldab morfiini) – 1 karp - Phenaemal (100mg, N50) (sisaldab fenobarbitaali) – 1 karp - Zopitin (7,5mg N20) (sisaldab zopiklooni) – 1 karp - Tramadol KRKA caps (50mg, N20) (sisaldab tramadooli) – 13 karpi - Tramadol KRKA INJ (50mg/ml 2ml N5) (sisaldab tramadooli) – 25 karpi - Tramadol Lannacher INJ (50mg/ml 2ml N5) (sisaldab tramadooli) – 5 karpi - Tramadol KRKA INJ (50mg/ml 1 ml, N5) (sisaldab tramadooli) – 21 karpi - Valocordin Diazepam suukaudsed tilgad (10mg/ml 25 ml) (sisaldab diasepaami) – 1 karp - Xanax (0,5mg, N30) (sisaldab alprasolaami) – 1 karp.

Ülejäänud 4543,3 karbi narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite seadusliku edastamise kohta viited puuduvad. Vastavaid alusdokumente ei esitanud ka kaitsja, kuigi asus aktiivsele kaitsele ning eelnevast järelduvalt on apteegi dokumendid Oleg Beršakovi valduses ning tal oli võimalik oma kaitseversiooni kinnituseks neid esitada juhul kui need eksisteerivad. Asjaolu, et dokumendid esitati vaid 122 karbi kohta, annab alust arvata, et ülejäänute kohta ei ole seaduslikku käitlemist kinnitavat dokumentatsiooni kunagi eksisteerinud.

Ravimiametile esitatud andmetes deklareeris (tõend 15.65) Xxxx OÜ perioodil 01.01.2015 – 31.03.2020 kvartaalselt tellimis- ja saatelehtedele koguarvu vahemikus 0 – 39, kokku 544. Kuna kohtule esitati vaid 27, on põhjust arvata, et ülejäänud saatelehed ei sisaldanud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid. Retseptide koguarv kvartalis oli vahemikus 1549 – 2630, kokku 46 177 retsepti. Apteegi kogukäive oli sel perioodil 1 613 064 eurot ning asutustele (seal hulgas peaksid olema ka laevad) müük oli kokku 232 442 eurot (s.o 14% kogukäibest). Oma ütlustes väitis Oleg Beršakov, et laevadele müük võis olla 30% käibest. Eelnevast nähtuvalt ei vasta Oleg Beršakovi ütlused laevadele toimunud müügi mahtude osas tõele. Seega massilist tellimis-ja saatelehtede alusel ravimite müüki laevadele ja meditsiiniasutustele ei toimunud. Kuivõrd ei ole põhjust arvata, et kõik laevade ja meditsiiniasutuste tellimused sisaldasid narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, on ilmne et esitatud kaitseversioon ei kummuta süüdistuse väidet 4543,3 karbi narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ebaseadusliku edastamise kohta. Olemasolevad 27 tellimislehte näitavad, et isegi kui tellimislehel olid psühhotroopsed ravimid, moodustasid need tellimuse üldisest kogusest vaid väikse osa.

1-24-487

Kohtu veendumust, et need 4543,3 karpi ravimeid edastati isikutele ebaseaduslikult ilma retsepti või tellimis- või saateleheta, kinnistavad ka Xxxx apteegis töötanud isikute ütlused, mis haakuvad üheselt selles, et väidetava laevadele müügiga tegeles Oleg Beršakov ainuisikuliselt, teised töötajad ei teadnud sellest midagi (tunnistajad N S, S O, T H, 26.06.2024 ja 24.09.2024 protokollid). See näitab, et mingit osa ravimite müügist varjas Oleg Beršakov teiste töötajate eest.

Lisaks kinnitavad N S ütlused ning tema vestlused Oleg Beršakoviga (tõend 15.1), et S andis Oleg Beršakovi korraldusel isikutele ilma retseptita ravimeid. See kinnitab veelkord, et Oleg Beršakovi poolt toimus kavatsetult laiaulatuslik ravimite ebaseaduslik käitlemine (müümine).

Eelnevat kogumis arvestades loeb kohus põhjendatuks süüdistuse etteheite, mille kohaselt käitles Oleg Beršakov ebaseaduslikult alljärgnevas koguses narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid: -

Alprazolaam-Grindeks (1mg, N30) 120 karpi (sisaldab alprasolaami); Alprazolaam-Grindeks (0,5mg, N30) 24 karpi (sisaldab alprasolaami); Alprazolam KRKA (1mg, N30) 1 karp (sisaldab alprasolaami); Bromazepam Lannacher (3mg, N20) 42,5 karpi (sisaldab bromasepaami); Bromazepam Lannacher (6mg, N20) 30,5 karpi (sisaldab bromasepaami); Dormicum (7,5mg, N10) 40 karpi (sisaldab midasolaami); Diazepeks (5mg, N20) 323 karpi (sisaldab diasepaami); Diazepeks INJ (5 mg/ml, 2ml N10) 148 karpi (sisaldab diasepaami); Diazepam Desitin rektaallahus (10mg/2,5 ml N5) 8 karpi/pakendit (sisaldab diasepaami); Diazepam Desitin rektaallahus (5mg/2,5 ml N5) 11 karpi/pakendit (sisaldab diasepaami); Halcion (7,5mg, N10) 3 karpi (sisaldab triasolaami); Hypnogen (10mg, N15) 506 karpi (sisaldab zolpideemi); Imovane (7,5mg, N20) 208 karpi (sisaldab zopiklooni); Lexotanil (1,5mg, N30) 6 karpi (sisaldab bromasepaami); Lexotanil (3mg, N30) 40 karpi (sisaldab bromasepaami); Midazolam Accord (1mg/ml, INJ/INF lah 1mg/ml 5ml N10) 46 karpi (sisaldab midasolaami); Midazolam Accord (5mg/ml, INJ/INF lah 5mg/ml 1ml N10) 58 karpi (sisaldab midasolaami): Midazolam B. Braun (INJ/INF/rekt 1mg/ml 5ml N20) 2 karpi (sisaldab midasolaami); Nitrazepam (5mg, N20) 3 karpi (sisaldab nitrasepaami); Phenaemal (100mg, N50) 42 karpi (sisaldab fenobarbitaali); Radedorm (5mg, N20) (ET) 71 karpi ((sisaldab nitrasepaami); Rivotril (2mg, N30) 86 karpi (sisaldab klonasepaami); Seduxen (5mg, N20 (RT)) 41 karpi (sisaldab diasepaami); Skudexa (75MG+25MG, N15) 7 karpi (sisaldab tramadooli); Somnols (7,5mg N20) 21,5 karpi (sisaldab zopiklooni); Somnols (7,5mg N30) 277 karpi (sisaldab zopiklooni); Stilnox (10mg, N20) 32 karpi (sisaldab zolpideemi); Zaldiar kaetud TBL (37,5mg+325mg, N10) 19 karpi (sisaldab tramadooli); Zolpidem Sandoz (10mg TBL 10MG N20) 14 karpi (sisaldab zolpideemi); Zopitin (7,5mg N20) 19 karpi (sisaldab zopiklooni); Tramadol KRKA caps (50mg, N20) 202,5 karpi (sisaldab tramadooli); Tramadol KRKA Prolong (100mg, N30) 53,3 pakendit (sisaldab tramadooli); Tramadol Lannacher (50mg, N20) 37 karpi (sisaldab tramadooli); Tramadol KRKA INJ (50mg/ml 2ml N5) 208 pakendit (sisaldab tramadooli); Tramadol Lannacher (100mg Prolong TBL 100mg, N30) 54 pakendit (sisaldab tramadooli); Tramadol Lannacher INJ (50mg/ml 2ml N5) 24 karpi (sisaldab tramadooli);

1-24-487

-

Tramadol KRKA INJ (50mg/ml 1 ml, N5) 245 pakendit (sisaldab tramadooli); Tramal Caps (50mg, N20) 6 pakendit (sisaldab tramadooli); Tramal Retard (100mg, N10) 2 pakendit (sisaldab tramadooli); Valocordin Diazepam suukaudsed tilgad (10mg/ml 25 ml) 606 pakendit (sisaldab diasepaami); Xanax (0,25 mg, N30) 5 pakendit (sisaldab alprasolaami); Xanax XR Prolong (1mg, N30) 73 karpi (sisaldab alprasolaami); Xanax (0,5mg, N30) 27 karpi (sisaldab alprasolaami); Xanax (1mg, N30) 750 karpi (sisaldab alprasolaami); Xanax XR Prolong (2mg, N30) 1 karp (sisaldab alprasolaami).

Võttes aluseks 28.09.2023 vaatlusprotokollis (tõend 15.70) kajastatud ravimite sisseostu hinnad ning asjaolu, et Oleg Beršakov müüs neid edasi 45 eurot karp, oli teenitud kasum kokku 186 776,56 eurot. Nimetatud summa on suur varaline kasu KarS § 184 lg 21 ja § 121 p 2 mõttes. Isegi kui lähtuda argumendist, mille kohaselt ei ole üheselt tuvastatud, et ravimeid müüdi läbivalt hinnaga 45 eurot karp ning mingil perioodil võis hind olla mõne euro võrra väiksem, ületab teenitud kasum igal juhul KarS § 184 lg 21 kohaldumise eelduseks oleva piirmäära 40 000 eurot. 27.05.2020 läbiotsimise käigus leiti Oleg Beršakovi valdusest osa sularahast, mille ta sai psühhotroopsete ravimite ebaseaduslikust müügist R Šile. Viimane kinnitab, et Oleg Beršakov kontrollis ravimite müügist saadud ebaseaduslikku tulu ning see jäi tema valdusesse ja kasutusse. See tõendab omakorda, et ulatuslik ebaseaduslik tulu teenimine oligi Oleg Beršakovi eesmärk, mille saavutamiseks ta narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid ilma retseptita müüs.

KarS § 184 lg 21 kohase etteheite tegemiseks tuleb muu hulgas tuvastada ka asjaolu, et narkootilisi või psühhotroopseid aineid käideldi suures koguses. NPALS § 31 lg-st 3 tulenevalt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi 10.06.2016 vastusele nr 166/1430-2 (tõend 15.23) ja ekspertarvamusele nr xxxx (tõend 15.24) tuginedes loeb kohus tõendatuks, et kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks piisab: - 23 mg alprasolaamist; - 750 mg tramadoolist; - 113 mg (puhtal kujul) zopikloonist; - 0,21 gr diasepaamist; - 45 mg klonasepaamist; - 15–120 mg (0,015–0,12 g), keskmiselt ~70 mg (0,07 g) bromasepaamist; - 50–200 mg (0,05–0,2 g), keskmiselt ~130 mg (0,13 g) zolpideemist; - 50–250 mg (0,05–0,25 g), keskmiselt 150 mg (0,15 g) midasolaamist; - 1,25–2,5 mg (0,00125–0,0025 g), keskmiselt ~1,9 mg (0,0019 g)triasolaamist; - 50–200 mg(0,05–0,2 g), keskmiselt ~130 mg (0,13 g) nitrasepaamist või - 100–2000 mg (0,1–2 g), keskmiselt ~1100 mg (~1,1 g) fenobarbitaalist.

Eelnevalt tuvastas (vt punkt 39) kohus, et Oleg Beršakov käitles ravimeid, mis sisaldasid (aine kogus ühikus x ühikuid karbis/pakendis x karpide arv): - 1mg x 30 x 121; 0,5mg x 30 x 24; 0,25 mg x 30x 5; 1mg x 30x 73; 0,5mg x 30x 27; 1mg x 30 x750; 2mg x 30x1 alprasolaami; - 3mg x 20 x 42,5; 6mg x 20 x 30,5; 1,5mg x 30 x 6; 3mg x 30 x 40 bromasepaami; - 7,5mg x 10 x 40; 1mg x 10 x 46; 5mg x 10 x 58; 1mg x 20 x 2 midasolaami; - 5mg x 20 x 323; 5mg x 10 x 148; 10mg x 5 x 8; 5mg x 5 x 11; 5mg x 20 x 41; 10mg x 606; diasepaami;

1-24-487

-

7,5mg x 10 x 3 triasolaami; 10mg x 15 x 506; 10mg x 20 x 32; 10mg x 20 x 14 zolpideemi; 7,5mg x 20 x 208; 7,5mg x 20 x 21,5; 7,5mg x 30 x 277; 7,5mg x 20 x 19 zopiklooni; 5mg x 20 x 3; 5mg x 20 x 71 nitrasepaami; 100mg x 50 x 42 fenobarbitaali; 2mg x 30 x 86 klonasepaami; 75mg+25mg x 15 x 7; 37,5mg+325mg x 10 x 19; 50mg x 20x202,5; 100mg x 30x53,3; 50mg x 20x37; 50mg x 5 x 208; 100mg x 30x 54; 50mg x 5 x 24; 50mg x 5x 245; 50mg x 20x 6; 100mg x 10x 2 tramadooli;

Seega käitles Oleg Beršakov: - alprasolaami 29,183 gr, millest on võimalik tekitada joovet 12688 inimesele; - tramadooli 768,025 gr millest on võimalik tekitada joovet 10240 inimesele; - bromasepaami 10,8 gr, millest on võimalik tekitada joovet 1540 inimesele; - midasolaami 6,4 gr, millest on võimalik tekitada joovet 420 inimesele; - diasepaami 50,5 gr, millest on võimalik tekitada joovet 2400 inimesele; - triasolaami 0,225 gr, millest on võimalik tekitada joovet 1180 inimesele; - zolpideemi 85,1 gr, millest on võimalik tekitada joovet 6540 inimesele; - zopiklooni 99,6 gr, millest on võimalik tekitada joovet 8810 inimesele; - nitrasepaami 7,4 gr, millest on võimalik tekitada joovet 570 inimesele; - fenobarbitaali 210 gr, millest on võimalik tekitada joovet 1909 inimesele; - klonasepaami 5,16 gr, millest on võimalik tekitada joovet 1146 inimesele. Tegemist on suure kogusega NPALS § 3 1 lg 3 ja KarS § 184 tähenduses, kuivõrd kokku oli võimalik ebaseaduslikult käideldud ainetega tekitada joovet ligikaudu 47 443 inimesele.

Kõik eelnevalt käsitletud tõendid kogumis kinnitavad Oleg Beršakovi tegevuses temale etteheidetava kuriteo objektiivsete tunnuste esinemist, st ebaseaduslikult suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist ning seeläbi suure varalise kasu teenimist. Ülal kirjeldatud asjaolud kinnitavad ka seda, et Oleg Beršakov käitles ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kavatsetult, tegutsedes eesmärgiga saada suurt varalist kasu. KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 (ajavahemikul 01.02.2010 kuni 31.12.2014 KarS § 213 lg 1)

Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 (ajavahemikul 01.02.2010 kuni 31.12.2014 KarS § 213 lg 1) järgi selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult panid toime arvutikelmuse grupis ja suures ulatuses. Oleg Beršakovile heidetakse ette, et Xxxx asuva apteegi (Xxxx Apteek, Xxxx OÜ) omaniku, juhataja (sh proviisor) ja ainsa juhatuse liikmena sisestas ta vähemalt alates 01.02.2010 kuni 27.05.2020 varalise kasu saamiseks olematute ehk hulgimüüjatelt mittesaadud ja Xxxx Apteegi laos alles olevate ravimipakendite müügi kohta andmeid retseptikeskusesse ning selle kaudu edastas andmed Xxxxle, kes pidi otsustama ravimihüvitise väljamaksmise apteegile. Oleg Beršakovi poolt infosüsteemis kajastatud ravimite müüki tegelikkuses ei toimunud ning selle tulemusena sattus Xxxx eksitusse ning teostas alusetult ajavahemikul 2010 kuni 2020 Xxxx OÜle varakäsutuse summas 787 315,08 eurot. Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summad olid järgnevad: - 2010. aastal kokku enam müüdud 131,666 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 30 583,85 eurot; - 2011. aastal kokku enam müüdud 754,933 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 81 403,39 eurot;

1-24-487

- 2012. aastal kokku enam müüdud 2 199,668 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 129 707,88 eurot; - 2013. aastal kokku enam müüdud 2 061,333 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 109 541,91 eurot; - 2014. aastal kokku enam müüdud 2 116 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 107 610,04 eurot; - 2015. aastal kokku enam müüdud 1 334 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 53 578,47 eurot; - 2016. aastal kokku enam müüdud 1 475,50 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 48 667,42 eurot; - 2017. aastal kokku enam müüdud 2 244,50 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 76 569,53 eurot; - 2018. aastal kokku enam müüdud 1 414,60 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 61 252,49 eurot; - 2019. aastal kokku enam müüdud 1 480,50 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 76 810,23 eurot; - 2020. aastal kokku enam müüdud 279 pakendit ja Xxxx OÜ-le alusetult tasutud summa enam müüdud pakenditelt 11 789,97 eurot. Süüdistuse kohaselt on osa eelkirjeldatud kahjust tekitanud Oleg Beršakov ühiselt ja kooskõlastatult Konstantin Ivanoviga. Väidetavalt edastas Oleg Beršakov Konstantin Ivanovile ravimite andmeid, mille alusel viimane, töötades Xxxx OÜ-s (Xxxx) perearstina ning kellel oli õigus väljastada vastavalt patsientide ravinäidustusele ravimite retsepte, kirjutas Oleg Beršakovi jaoks välja alusetult retsepte, mida Beršakov läbi apteegi realiseeris retseptikeskuses ning mille alusel väljastati alusetult Oleg Beršakovi apteegile Xxxx poolt hüvitist eelpool kirjeldatud viisil. Süüdistuse väitel moodustab Konstantin Ivanovi osalusel Xxxxle tekitatud kahju 73 354,21 eurot järgnevalt: - 2010. aastal 85,86 eurot; - 2011. aastal 735,76 eurot; - 2012. aastal 7 024,14 eurot; - 2013. aastal 6 768,67 eurot; - 2014. aastal 8 138,69 eurot; - 2015. aastal 4 180,37 eurot; - 2016. aastal 9 736,29 eurot; - 2017. aastal 12 442,46 eurot; - 2018. aastal 9 982,17 eurot; - 2019. aastal 12 232,17 eurot; - 2020. aastal 2 027,64 eurot; Kokku 73 354,21 eurot.

KarS § 213 lg 2 p 3,4 (kehtiv alates 01.01.2015) näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on pandud toime suures ulatuses ning grupi poolt. Ajavahemikus 24.03.2008 – 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli sama tegevus karistatav KarS § 213 lg 1 järgi, mis nägi ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

1-24-487

Seega 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis lisandus koosseisulise tunnusena teisele isikule varalise kahju tekitamine. Samuti nägi seadusandja ette kvalifitseeritud koosseisud suure ulatuse ning grupis tegutsemise korral. Mõlemal juhul on karistuse maksimaalseks määraks viis aastat vangistust. Kuid kehtivas redaktsioonis on minimaalseks karistuse määraks üks aasta vangistust, varasemas redaktsioonis vangistuse alammäär puudus ning seadus andis võimaluse kohaldada ka rahalist karistust.

KarS § 213 lg 2 p 3,4 järgi etteheite tegemiseks tuleb tuvastada järgmised asjaolud: 1) ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi (nt arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise teel või muul viisil); 2) vastava tegevuse sooritamine suure varalise kasu saamise eesmärgil; 3) vastava tegevusega teisele isikule suures ulatuses kahju tekitamine; 4) tegutsemine grupis. Antud juhul heidetakse ette grupis tegutsedes ning suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi (Xxxx retseptikeskuse andmebaasi) sekkumist andmete ebaseadusliku sisestamise (olematute ravimipakendite realiseerimise kohta) teel ja sellega teisele isikule kahju (summas 787 315,08 eurot) tekitamist. Süüdistuses kirjeldatu vastab formaalselt KarS § 213 lg 2 p 3,4 tunnustele. Kirjeldatud tegevus on käsitletav pikema perioodi vältel järjepideva ja ühtsest tahtlusest kantud tegutsemisega sooritatud jätkuva süüteona, mistõttu ei saa antud juhul rääkida võimalikust süüteo aegumisest. Mõlemad süüdistatavad eitasid süüdistuses etteheidetud teo sooritamist.

Esmalt analüüsib kohus, kas on tõendatud ebaseaduslik andmetöötlusprotsessi sekkumine andmete ebaseadusliku sisestamise teel.

Süüdistuses viidatud retseptikeskus on Ravimiseaduse § 81 lg 1 (säte kehtib alates 01.09.2008) ja 3 kohaselt retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Vastutavaks töötlejaks on Eesti Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa). Ravimiseaduse § 81 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.08.2008 määruse (kehtis kuni 31.12.2017) nr 130 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ § 2 ja 3 kohaselt on retseptikeskus retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning „Ravikindlustuse seaduses” sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Retseptikeskuse vastutav töötleja on Eesti Haigekassa. Tervise- ja tööministri 14.12.2017 määruse (kehtib alates 01.01.2018) nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ (edaspidi ka määrus nr 52) § 2 ja 3 kohaselt on retseptikeskus retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Vastutavaks töötlejaks on Eesti Haigekassa.

1-24-487

Nimetatud regulatsioonist tulenevalt on retseptikeskuse näol tegemist elektroonilise andmekoguga, mille andmete töötlemine on käsitletav andmetöötlusprotsessina KarS § 213 tähenduses.

Ravimiseaduse § 81 lg 4 p 2, 3 kohaselt on retseptikeskusesse andmete esitajaks teiste hulgas ka Eesti Vabariigis retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omavad isikud ning retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikud.

Määruse nr 52 § 4 sätestab andmed, mida retseptikeskusele tuleb esitada. Muu hulgas peab retsepti väljakirjutamise õigust omav isik ning retsepti alusel ravimi väljastanud isik esitama andmed retsepti kohta. Lisaks tuleb esitada andmed ravikindlustuse seaduses (RaKS) sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise saamise aluseks olevate ravimite ja seadmete väljastamise kohta. Ravimihüvitise saamise alused ja ulatus tuleneb RaKS §-dest 41, 43 ja 44. Ravimihüvitist maksab Xxxx retseptikeskuse kaudu ravimi väljastajale (nt apteegile). RaKS § 46 lg-st 1 tulenevalt peab ravimi jaemüüja esitama Xxxxle arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks RaKS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel RavS §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu.

Kokkuvõttes tuli apteegipidajal esitada retseptikeskusele andmed kõikide retseptiravimite müügi kohta (sõltumata ravimihüvitise saamise õigusest) ning kõikide muude ravimite müügi kohta, kui nende müümisel sooviti saada RaKS §-s 41 sätestatud ravimihüvitist.

Konstantin Ivanov oli perearstina isikuks, kes omab retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust ning Oleg Beršakov oli apteeki pidava ettevõtte juhatuse esimehe ning proviisorina isikuks, kes omas õigust väljastada retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel retsepti- ja muid ravimeid ning meditsiiniseadmeid (RavS § 33). Eelnimetatud õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine oli mõlema jaoks igapäevane tööülesanne. Seetõttu oli mõlemale väga hästi teada retseptikeskuse eesmärk ja toimimise loogika ning nõuded.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Oleg Beršakov sisestas OÜ Xxxx nimelt retseptikeskusesse ravimite müügi info, mis sisaldub Xxxx esitatud andmetes (tõend 15.52). Vaidluse esemeks on küsimus, kas OÜ Xxxx Xxxx Apteek ka tegelikult neid ravimeid patsientidele müüs või mitte. Xxxx uuris retseptikeskuse andmeid ning tegi päringud ravimeid müüvatele hulgimüüjatele XxxxOÜ, Xxxx OÜ, XxxxOÜ, AS Xxxx ja Xxxx OÜ (tõend 15.52). Andmete võrdlemisel tuvastati, et ajavahemikul 2010 – 2020 (tegevusloa peatamiseni) retseptikeskuses näidatud OÜ Xxxx Xxxx Apteegi poolt müüdud ravimite pakendite arv ületas ravimite hulgimüügi firmadelt saadud ravimite pakendite arvu kokku 17 047,70 pakendi võrra ja summas 806 285,18 eurot (tõend 15.52). Selle kohta esitati kuriteoteade ning tsiviilhagi. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist (RavS § 31 lg 3).

Kohtumenetluse ajal (15.09.2024) täpsustas Xxxx nõude suurust ning vähendas nõuet 1556 pakendi ja 18970,10 euro võrra. Sellele vastavalt muudeti ka süüdistust ning lõplikuks etteheiteks jäi 15 487,7 pakendi müümise kohta valeandmete esitamine ning seeläbi kahju tekitamine summas 787315,08 eurot. Nõude vähendamine toimus toitesegude osas, kuna Xxxx ei teinud nende kohta hulgimüüjatele päringuid, sest nende müüjaid on palju.

1-24-487

Xxxx 06.04.2021 süüteoteate ja selle 07.07.2022 täpsustusele (tõend 15.52) on lisatud tabelid arvestustega, millest nähtuvad hulgimüüjate esitatud andmed, Xxxx Apteegi poolt retseptikeskusele esitatud andmed, nende andmete võrdlus ning arvestus, millest lähtuvalt jõuti järeldusele tekitatud kahju suuruses.

Tunnistaja P P (Xxxx) selgitas kohtuistungil (11.09.2024 protokoll) analüüsi koostamise põhimõtteid ning tingimusi, kuidas toimub soodusravimite müügi arvestus ja millal võib apteegipidaja taotleda Xxxxlt ravimite müügilt hüvitise saamist.

Tunnistaja ütlustest järelduvalt toimub ravimite ja seadmete hüvitiste arvestamine ja väljamaksmine retseptikeskuse infosüsteemi kaudu automaatselt. Inimene neid otsustusi ei tee. Retseptiravimite puhul otsustab retsepti väljastanud arst hüvitise määra õigusaktides sätestatud piires. See info sisestatakse koos retseptiga retseptikeskusesse. Ravimit müües arvestab apteek arsti määratud soodustusega – patsient maksab oma osa ning ülejäänud osa maksab Xxxx hüvitades selle apteegile. Hüvitise saamiseks peab apteek edastama retseptikeskusele info müüdud ravimi kohta. Samasugune korraldus toimub muude soodusravimite ja – seadmete puhul. Samas seadmete kohta kuriteoteadet ei esitatud, kuna seadmete müüjaid on palju, siis neile päringuid ei tehtud. Väidetavalt tekitatud kahju arvestuse koond nähtub Xxxx analüüsi Exceli tabeli lehel „2_KOONDTABEL SOOD“. Arvestuse alguseks on 2010.a, mille alguse lao jäägi kohta andmed puuduvad. Tabelis kajastuvad 2010 soetatud ja müüdud ravimipakendid ning nende vahe. Kui 2010 müüdi mõnd ravimit vähem, kui osteti sisse, kajastub vähem müüdud pakendite arv 2011 alguse laojäägina. 2011 arvestuses on omakorda võetud arvesse 2011 ostetud ja müüdud ravimipakendid ning arvestades ka laojääki, on kajastatud, kas müüdud pakendeid on rohkem või vähem kui laojääk ning ostetud ravimipakendeid kokku. Sama arvestusmetoodikat on rakendatud ka järgnevate aastate kohta.

Kaitseversioon seadis analüüsi usaldusväärsuse kahtluse alla väitega, et ravimite sisseostu kohta ei ole tehtud päringuid kõikidele hulgimüüjatele ning välistatud ei ole ravimite ostmine välisriikidest, mistõttu võib tegelikult sisse ostetud ravimite hulk olla suurem kui analüüsis näidatud.

Kohtu hinnangul on analüüsi loogika asjakohane ja järeldused jälgitavad ning realistlikud.

Koondtabelis kujunenud arvud on ravimite pakendite järgi kontrollitavad ning kõrvutades neid arve ka hulgimüüjatelt ja Xxxxlt saadud algandmetega, siis anomaaliaid sealt ei nähtu. Samuti ei ole neid välja toonud kaitsjad. Kohtu hinnangul saab Xxxx süüteoteate lisana esitatud tabelit (lisa_1_Xxxx_koguandmestik_2010-2020_tootlemiseks) väidetava kahju suuruse arvestamiseks aluseks võtta.

Tabeli lehelt nimega 2_KOONDTABEL SOOD nähtub veergudes A, B ja C ravimipakendite loetelu (koodid ja nimetused). Niisamuti on koondtabelis iga aasta lõikes välja toodud Xxxx poolt makstav soodustus, mis arvututakse iga müüdud pakendi pealt. Iga ravimi juures on välja toodud ka ravimipakendi pealt OÜ-le Xxxx hüvitisena makstud kogusumma. Tunnistaja P P selgitas soodustuse välja kujunemise kohta, et aluseks on võetud pakendite keskmine, kuna ravimite soodustused võisid muutuda neli korda aastas. Seda seetõttu, et muul juhul soodustuse välja arvutamine oleks ülemäära mahukas töö ning see on ka apteegile kahju hüvitamise arvutamisel soodsam variant.

1-24-487

Xxxx tugineb kahju arvestamisel juhtumitele, kus sisse ostetud ravimeid oli vähem kui müüdud pakendeid. Eeldusel, et eelmisest aastast laojääki ei olnud, tähendab see, et Xxxx apteek näitas olematute ravimite müüki ning esitas Xxxxle soodustuse saamiseks valeandmeid. Apteek ei saa müüa ravimeid, mida tal ei ole. Sellisel juhul läks tabelis iga järgmise aasta arvestusse laojäägina 0.

Tabelist nähtub, et aastatel 2010-2020 müüs retseptikeskuse andmetel Xxxx apteek pakendeid kokku enam kui hulgimüüjatelt sai järgmiselt (tabelist on maha arvatud toitesegude pakendid, kuivõrd kannatanu selles osas nõudest loobus) : 2010: 131,66 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 30 583,85 eurot; 2011: 754,93 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 81 403,39 eurot; 2012: 2199,67 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 129 707,88 eurot; 2013: 2061,33 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 109 541,91 eurot; 2014: 2116,00 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 107 610,04 eurot; 2015: 1334,00 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 53 378,47 eurot; 2016: 1475,50 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 48 667,42 eurot; 2017: 2244,50 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 76 569,53 eurot; 2018: 1414,60 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 61 252,49 eurot; 2019: 1480,50 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 76 810,23 eurot; 2020: 279,00 pakendit, mille pealt Xxxx maksis enam 11 789,87 eurot.

Seega on aastatel 2010 kuni 2020 saanud Osaühing Xxxx enam soodustust 15 491,70 pakendi pealt kokku 787 315,08 eurot. Pakendite komakoha kohta selgitas kannatanu esindaja, et apteegil on õigus väljastada ravimeid ka osade kaupa.

Välisriikidest ravimite ostmise versiooni välistasid tunnistajad S O, N S ja P P, kelle ütlustest kogumis järeldub, et ravimite Eestisse sissetoomiseks oli vajalik eraldi sisseveo luba ning seda omasid hulgimüügiettevõtted. Apteegil sellist luba ei olnud ja seega ise välisriikidest ravimeid ka ei tellitud. Kui Oleg Beršakov ka ostis ravimeid välisriigist ning müüs neid Xxxx Apteegis, ei oleks ta tohtinud nende müümisel arvestada soodustust ning küsida Xxxxlt hüvitist. Sel juhul oleks ravimite ostmist käsitletud füüsilise isiku ostuna, mitte aga apteegina.

Xxxx OÜ pangakontode väljavõtteid analüüsides ei nähtu, et lisaks hulgimüügiettevõtetele, mis on olnud analüüsi aluseks (XxxxOÜ, Xxxx OÜ, XxxxOÜ, AS Xxxx ja Xxxx OÜ), oleks ettevõte teinud veel mõnele äriühingule olulises ulatuses makseid ravimite eest (tõend 15.82). Märkega „Ravimite eest“ on tehtud ülekandeid veel AS-le XXXX (summas 67,59 eurot) OÜ-le Xxxx (summas 256,26). Isegi kui neilt kahelt osteti ravimeid, mida müües rakendati Xxxx hüvitist, on teistega võrreldes tegemist pigem juhuslike ostudega ning summas, mis vaidlusalusele arvestusele reaalset mõju ei avalda. Ka apteegis töötanud tunnistajad S O ning N S ütlustest nähtub, et ravimeid osteti samadelt ettevõtetelt, mis on analüüsis kajastatud. S O nimetas lisaks neile veel ettevõtet Xxxx, kuid sellise nimega äriühingule (ega ka sarnase nimega) ei ole tehtud ühtki ülekannet. Tunnistaja Pi ütlustest järeldub, et erinevad hulgimüüjad müüsid erineva kategooria tooteid sõltuvalt müügiloa olemasolust. Neid, kes müüsid süüdistuse esemeks olevaid ravimeid, oli oluliselt vähem kui nt toidulisandite müüjaid.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus Xxxx analüüsi alusandmed piisavaks tuvastamaks, millistelt vajalikku müügiluba omavatelt ettevõtetelt ja millises mahus tellis Xxxx Apteek analüüsis kajastatud ravimeid.

1-24-487

Xxxx arvutuskäigu oluliseks puuduseks on vaid asjaolu, et 2010.a alguse laojääki ei ole teada ning lähtutud on nullseisust. Mõlemad apteegis töötanud tunnistajad S O ja N S ütlesid (26.06.2024 protokoll), et apteegis oli töökorraldus, mille kohaselt tegi iga proviisor päeva jooksul müüdud ravimite kohta samal päeval uue tellimuse. Sellest võib järeldada, et apteegi laojääki hoiti suhteliselt minimaalsena. Vastasel juhul oleks tellimusi tehtud nt kord nädalas või kuus. Samas võib eeldada, et mingid ravimid laos siiski olid.

Eelnevast tulenevalt ning tõlgendades kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks ning juhindudes kahju tekitamise ulatuse kindlaks määramisel ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud põhimõttest, peab kohus õigeks jätta kahju arvestusest välja 2010.a (131,66 pakendit, 30 583,85 eurot). Kohus loeb küll tuvastatuks, et Xxxx Apteek sisestas retseptikeskuse andmekogusse ravimihüvitise saamiseks õigustatud müüki tegelikust oluliselt suuremas mahus vähemalt alates 01.02.2010, kuid täpsemat kahju saab hinnata alates 2011. Aastane periood on piisavalt pikk olemaks veendunud, et enne 01.02.2010 apteeki sisse ostetud ravimid olid kas müüdud või aegumise tõttu maha kantud.

Kohus loeb hulgimüüjate ning retseptikeskuse andmete võrdluse pinnalt tuvastatuks, et Xxxx OÜ (Xxxx Apteek) kajastas retseptikeskuses vähemalt 15 356,03 ravimipakendi müüki rohkem, kui ta tegelikult oli neid apteeki sisse ostnud. Xxxxlt küsiti lubatust enam ravimihüvitist summas 756 731,23 eurot. Nimetatud mahtu ning ajaperioodi arvestades on välistatud, et tegemist võis olla juhusliku eksimusega andmete sisestamisel. Kuna vahe oli enam kui 15 tuhat ravimipakendit, on ilmne, et tegemist on teadliku valeandmete sisestamisega.

Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul üheks oluliseks indikaatoriks ja otseseks tõendiks, mis viitab ja kinnitab, et Oleg Beršakov sisestas Xxxx Apteegi nimelt retseptikeskuse andmekogusse valeandmeid teadlikult, mitmete hulgimüüjate kinnitus, et apteegi raamatupidamises kajastatud kauba sisseostu alusdokumendid on vähemalt osaliselt võltsitud. Oleg Beršakovi kasutuses olnud Xxxx Apteegi arvutist leiti vaatlusel 41 saateleht-arvet, millel ostjaks Xxxx OÜ ning saatjaks peamiselt hulgimüüja Xxxx AS, lisaks ka hulgimüüjad Xxxx OÜ, Xxxx AS, XxxxOÜ, Xxxx AS, XxxxOÜ (tõend 15.75).

AS Xxxx kinnitas uurimisasutusele 26.04.2021 esitatud vastuskirjas (tõend 15.76), et ettevõttel puuduvad ärisuhted Xxxx OÜ-ga ning neile näidisena saadetud Oleg Beršakovi arvutist leitud kauba vastuvõtu akt nr 4916-LS010 ei vasta tegelikkusele. Selles märgitud kaupa ei ole nad kunagi müünud ning Xxxx AS kasutuses olev raamatupidamisprogramm väljastab apteekidele arve-saatelehti, mitte kauba vastuvõtu akte. Samuti on numeratsioon erinev. Xxxx OÜ pangakontode väljavõte (tõend 15.82 DVD) kinnitab, et ettevõte ei ole AS-le Xxxx teinud ühtki ülekannet. XxxxAS märkis 16.08.2022 vastuskirjas, et Xxxx OÜ vastuvõtuaktides nr xxxx ja xxxx märgitud alusdokumenti nr 022 XxxxASi süsteemist ei leitud. Teine alusdokument, nr xxxx on olemas. Xxxx AS 16.08.2022 vastuskirjast tulenevalt ei ole nad väljastanud Xxxx OÜ-le kaupa arve nr xxxx alusel, vaid arve nr 384324 alusel summas 46.43 eurot. Oleg Beršakovi arvutist leitud arve nr xxxx summaks oli 684.01 eurot. Xxxx OÜ teatas 18.08.2022 e-kirjas, et ükski uurimisasutuse 16.08.2022 pöördumises märgitud kuuest väidetavast Xxxx OÜ dokumendist ei ole Xxxx OÜ poolt Xxxx Apteegile väljastatud. Xxxx AS 16.08.2022 e-kirjast nähtuvalt ei ole ka see ettevõte väljastanud Xxxx Apteegile kaupa Oleg Beršakovi arvutist leitud kolme vastuvõtuakti kohaselt. Xxxx AS on küll väljastanud kolm arve-saatelehte, kuid nende summad ja kaubad ei kattu. Xxxx AS arvete summad olid 106,88; 120,18 ja 125 eurot. Oleg Beršakovi arvutist leitud vastuvõtu aktide summad olid 464,51; 799,69 ja 826,82 eurot.

1-24-487

Eelnevast järeldub üheselt, et Xxxx OÜ kasutas Xxxx Apteegi sisseostu dokumentatsioonis võltsitud dokumente, milles kajastati ravimite sisseostu, mida tegelikkuses apteek sisse ei ostnud. See kinnitab omakorda, et apteek ei müünud ravimeid sellises ulatuses nagu retseptikeskuses näidati.

Võltsitud arvete kuupäevad jäävad vahemikku 2017 – 2020. See näitab omakorda, et tegemist oli skeemiga, mida kasutati pikema perioodi jooksul. Asjaolu, et võltsitud dokumendid leiti Oleg Beršakovi kasutuses olnud arvutist, kinnitab, et nende kasutamine toimus tema korraldamisel.

Asjaolu, et Xxxx OÜ Oleg Beršakovi juhtimisel sisestas tagastusnõude tekitamiseks müüdud ravimite kohta retseptikeskusesse ebaõigeid andmeid, kinnitab ka tõik, et Oleg Beršakov varjas teadlikult Xxxx OÜ raamatupidamisdokumente, üritades lavastada nende hävimise läbi juhuslike isikute (vt täpsemalt otsuse p 33). Seda, et valeandmete esitamine toimus Oleg Beršakovi teadmisel ja korraldamisel, kinnitavad ka tema abikaasa N B ütlused (tõend 15.30), millest nähtuvalt Xxxx OÜ-l eraldi raamatupidajat ei olnud ning Oleg Beršakov tegeles ise raamatupidamisega, abikaasa mõnikord aitas. Seega kogu ettevõtte (finants)dokumentatsioon käis läbi Oleg Beršakovi ning talle ei oleks saanud jääda märkamatuks, kui keegi teine töötajatest oleks tegelenud taolises mahus valeandmete esitamisega. Kuivõrd valeandmete esitamine toimus ligikaudu kümne aasta vältel, on selge, et see sai toimuda vaid Oleg Beršakovi enda eestvedamisel.

Oleg Beršakovi poolt teadlikku valeandmete esitamist soodustusega ravimite müügi kohta kinnitavad ka Oleg Beršakovi kirjavahetused Konstantin Ivanoviga (tõend 15.72, 15.73). Neist nähtuvalt edastas Oleg Beršakov viimasele ravimite nimetusi ja palus nende kohta väljastada retsepte, mida Oleg Beršakov seejärel Xxxx Apteegis läbi retseptikeskuse realiseeris, st küsis ravimihüvitist. Samuti edastas Konstantin Ivanov ise Oleg Beršakovile hulgaliselt isikukoode koos ravimite nimetuste ja retseptide arvuga, mille müüki saaks Oleg Beršakov retseptikeskuses kajastada ning alusetult hüvitist küsida. Kokku edastas Konstantin Ivanov neis vestlustes 18 isikukoodi.

Näiteks 10.11.2018 vestluses kirjutas Konstantin Ivanov Oleg Beršakovile järgnevad sõnumid: -

А mis on vaja uuesti saata? Septembri omad? xxxx elocon, metformiin, torasemiid, hüdroksüklorokviin 1‚ retsept igaühe pealt xxxx nitrendipiin‚ 3 retsepti xxxx esomeprasol 3 rets. Beyaserc 3 rets. Digoxin 1 rets. Lthyroxin 1 rets. Xarelto 1 rets metforal 2 rets. Võta ära xxxx 1 rets kaupa insuliini lantus ja humalog. Avamys 1 rets xxxx apidra 1 rets xxxx 1 rets kaupa insuliini ja metforal xxxx — tähtaeg surub peale esialgu 1 rets‚ kaupa kõiki alates 23.09. Oleg Beršakov vastas: OK

-

14.12.2018 kirjutas Konstantin Ivanov Oleg Beršakovile 13 sõnumit: xxxx 2 apidrat ja 1 lantus retsept võta ära xxxx kogu_metoprolool xxxx 1 insuliin. 3metoprolooli. 3 metformiini xxxx kogu metoprolool

1-24-487

-

xxxx metoprolool xxxx nebilet 3 rets Võta enne uut aastat ära —nad on mul programmis. Vaja on näidata, et on väljaostetud xxxx kogu metformiin xxxx kogu metformiin. Insuliin 1 rets xxxx levemir ja novorapid 2 retsepti kaupa — vanad olid — võta need alguses ära xxxx kogu metformiin xxxx apidra ja lantus 1 rets kaupa ja kogu metformiin Vist sai kõik. Vaata tasapisi. Esmaspäeval näeme.

15.02.2019 kirjutas Oleg Beršakov: - Tervist! Kuhu sa kadusid? ... Kas aptamili võib välja kirjutada? Eksisin läbiviimisel. Konstantin Ivanov vastas: - Aptamili peab vaatama kellele

18.03.2019 kirjutas Konstantin Ivanov: - Tervist. Mu vanaema suri täna ära. Kui saad võta retseptid eilse kuupäevaga ära.

09.05.2019 saadab Oleg Beršakov foto paberilehest, millel on käsitsi kirjutatud isikukood (sarnaseid märkmeid leiti hulgaliselt apteegist – vt tõend 15.16) ning kirjutab: Tervist!!! Ma küsin. Konstantin Ivanov vastab: Ok homme. Head võidupüha! 10.05.2019 kirjutab Konstantin Ivanov: - Ma ei saa sellele isikukoodile kirjutada - xxxx retsepti järgi insuliine/insuliinide retsepti järgi võta ära - ja aravat saavad üldse ainult spetsialistid välja kirjutada Oleg Beršakov: a kas zuravleva ei ole sinu juures? Konstantin Ivanov: On aga tal ei ole selliseid ravimeid Konstantin Ivanov: Ma võin flixotide sulle kirjutada pika köhaga näiteks Oleg Beršakov: Davai. Temale võib ins.

03.06.2019 toimus alljärgnev vestlus: Oleg Beršakov: - Kostjuša tervist! Kuidas läheb, kas mõjub? Teeb valu vahel? Aruanne ei klapi, kirjuta mulle tramadoli 50 mg, 60 tabletti. Ja atropiini sulfaat1 ml ampullid, 10 tk —soolevoolmed, mürgistus, vaata ise pliiz Konstantin Ivanov: - Hästi Oleg Beršakov: - Kirjutasid välja? Konstantin Ivanov: - Tramadoli jah. Agaatropiini ei saa. Ei lase —müügiluba on vaja nagu ma aru saan — ja seda kasutatakse ainult kardioloogias bradükardia‚ korral Oleg Beršakov: - Ok. Aitäh

27.06.2019 vestluses saatis Oleg Beršakov foto, millel ravimid Arava ja Flixotide ning seejärel küsimus „A kas sellega on raske? Tähtajad on kätte jõudnud“ Konstantin Ivanov vastas: Flixotide tegin ära aga aravat ei ole mul õigus välja kirjutada. Oleg Beršakov: Aitäh!!!! Kellele? Konstantin Ivanov: Ikka sulle ))

1-24-487

10.09.2019 kirjutab Oleg Beršakov: Kostjusha tervist! Kirjuta mulle pragiola 150 N112 välja, eksisin mahakandmisel. Panin puusse. QR-koodid on nüüd käibel. 12.09.2019 vastab Konstantin Ivanov: Tervist. Mul on võhm väljas – homme kirjutan kellelegi.

Analoogse sisuga kirjavahetused jätkusid kuni 19.05.2020. Need sõnumid kinnitavad üheselt Konstantin Ivanovi ja Oleg Beršakovi ühist ebaseaduslikku tegevust. Konstantin Ivanov kasutas Oleg Beršakovi palvel ära oma ametialast pädevust kirjutada välja retseptiravimeid ning kirjutas suvaliste isikute (aga ka Oleg Beršakovi ja tema lähedaste) nimele retsepte ravimitele, mida Oleg Beršakov parasjagu soovis Xxxx Apteegi müügina näidata. Tegelikku vajadust neil isikutel vastavate ravimite järele ei olnud ning neid ravimeid reaalselt ka ei müüdud. Osa retseptidest kirjutati ravimitele, mis olid Oleg Beršakovil apteegi laos aegumas. Vältimaks nende kandmist kahjumisse, lasi Oleg Beršakov Konstantin Ivanovil väljastada retsepti ning Oleg Beršakov näitas retseptikeskuses, et on vastava ravimi müünud ning tekitas seeläbi alusetu ravimihüvitise nõude. Tulenevalt sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ (edaspidi ka määrus nr 30) § 2 lg-st 2 ja 5 võib ravimeid välja kirjutada vaid meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil vastava näidustuse olemasolul. Antud juhul taolist eesmärki ja näidustust ei esinenud.

Samuti kasutati ära Konstantin Ivanovi võimalust vaadata oma patsientide andmeid ning tuvastada retseptid, mida ei ole realiseeritud. Neid lasti Oleg Beršakovil näidata retseptikeskuses Xxxx Apteegi realiseeritud müügina, kuigi tegelikku müüki ei toimunud. Muu hulgas lasti sel viisil realiseerida ka Konstantin Ivanovi äsja surnud vanaema retseptid.

Kõnealune kirjavahetus kinnitab Xxxx analüüsist tulenevat järeldust, et Xxxx OÜ sisestas retseptikeskuse andmekogusse hulgaliselt ebaõigeid andmeid ravimite realiseerimise kohta Xxxx Apteegis. Tegelikkuses ei olnud Xxxx Apteek müünud nii palju ravimeid, kui retseptikeskuses näidati. Eelnevalt kajastatud Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi kirjavahetusest järeldub üheselt, et Oleg Beršakov tegeles isiklikult Xxxx Apteegi nimel alusdokumentide fabritseerimise ning ebaõigete andmete sisestamisega retseptikeskusesse. Taoline tegevus on käsitletav ebaseadusliku sekkumisena (ebaõigete andmete sisestamise teel) andmetöötlusprotsessi KarS § 213 tähenduses.

Olematute soodusravimite müügi kajastamisega retseptikeskuses lõi Oleg Beršakov näilise aluse Xxxxlt ravimihüvitise saamiseks. Kuigi tegelikkuses ravimeid ei müüdud, sai Xxxx Apteek fiktiivsete kannete alusel Xxxxlt retseptikeskuse andmekogu automaatse andmetöötluse kaudu ravimihüvitist. Kokku sisestas Oleg Beršakov retseptikeskuse andmekogusse ebaõigeid andmeid vähemalt 15 356,034 ravimipakendi müügi kohta eesmärgiga tekitada alusetu ravimihüvitise tagastusnõue summas 756 731,23 eurot. Vastavas summas tekitati ühtlasi Xxxxle kahju, kuna Xxxx retseptikeskus teostas ebaõigete andmete sisestamise tagajärjel OÜ-le Xxxx alusetud väljamaksed.

Konstantin Ivanovile heidetakse ette arvutikelmuses osalemist ulatuses, millega tekitati Xxxxle kahju ning saadi ebaseaduslikult tulu 73 354,21 eurot. Lähtudes otsuse punktis 70 - 71 märgitust, jätab kohus arvestusest välja etteheite, mis puudutab 2010.a (85,86 eurot) ning seega jääb etteheite ulatuseks 73 268,35 eurot.

Viberi vestlustes Konstantin Ivanovi poolt edastatud 18 isikukoodist kuus ei kajastu Xxxx analüüsi alusandmetes, st neid ei ole kahju tekitamisel kasutatud (tõend 15.53). Ülejäänud 12 isikukoodi osas nähtub Viberi vestluste ja retseptikeskuse andmete võrdlemisel ühtne muster –

1-24-487

Konstantin Ivanov saadab sõnumiga isikukoodi ning seejärel realiseeritakse vastava isikukoodiga inimese nimele väljastatud retsept Xxxx Apteegis ning Xxxx Apteek esitab retseptid tasumiseks Xxxxle. Kokku maksis Xxxx nende alusel alusetult välja 3307,36 eurot.

Xxxx üldises analüüsis (tõend 15.52) kajastus kokku Konstantin Ivanovi poolt välja kirjutatud ja Xxxx Apteegis realiseeritud retseptidega tekitatud kahju summas 76 425,91 eurot. Kohtumenetluse ajal tehtud paranduste tulemusel vähenes nimetatud summa 73 354,21 euroni, mida kohus vähendas veel 2010.a arvestuse võrra 73 268,35 euroni. Xxxx võttis aluseks Konstantin Ivanovi poolt väljastatud soodusmääraga retseptid, mis realiseeriti Xxxx Apteegis.

Kaitsja hinnangul ei ole taoline arvestus pädev, kuivõrd patsiendid võisid ka päriselt kõnealused ravimid välja osta ning seda ei ole kontrollitud. Patsientidelt ei küsitud seda.

Kohus vastuväitega ei nõustu. Eelnevalt käsitletud 12 patsiendi nimele välja kirjutatud retseptide puhul on üheselt tuvastatud, et neid ei ostnud patsiendid ise välja ning Konstantin Ivanov osales teadlikult Xxxxle valeandmete esitamisel. Sellega on KarS § 213 lg 1 koosseisulised tunnused täidetud. Ka ülejäänud osas on kohus veendunud, et tegelikud patsiendid neid ravimeid ei ostnud. Vastava järelduse tegemisel lähtus kohus järgnevast. Xxxx analüüsi lehel „1_arst_detailne_sood_tabelid_B“ (tõend 15.52) on andmed kõikide arstide kohta, kelle poolt välja kirjutatud ravimeid on perioodil 2010-2020 Xxxx Apteegis retseptikeskuse andmetel realiseeritud. Kui võtta arvesse kogu ravimihüvitise maht, mis iga arsti retseptide alusel on saadud, on Konstantin Ivanov viiendal kohal summaga 111 530,82 eurot (ravimihüvitist arvestati kokku 1870 arsti kirjutatud retseptide alusel). Sealjuures perearstidest on ta teisel kohal. Temast eespool on vaid S E, kes teeb perearstina vastuvõtte Xxxx. Konstantin Ivanov teeb vastuvõtte Xxxx. 1870-st arstist on vaid 11-l realiseeritud enam kui 1000 retsepti Xxxx Apteegis. Konstantin Ivanovi välja kirjutatud retsepte oli kokku 3954. Sellest enam oli vaid kahel arstil – perearstid S E ja J M, kelle vastuvõtt on Xxxx. Kõnealusest andmestikust nähtuvalt realiseeris Xxxx Apteek samas suurusjärgus (või rohkem) nende perearstide retsepte, kes tegutsevad Xxxx. On äärmiselt ebatõenäoline, et niivõrd suur osa Xxxx tegutseva perearst Konstantin Ivanovi patsientidest käis ravimeid ostmas teises linna otsas, Xxxx. Lisaks eelnevale on märkimisväärne, et lehel „14_KOONDARVED 2010-2020“ kajastuvatest andmetest nähtuvalt on Konstantin Ivanovi välja kirjutatud retseptidest valdava osa (so üle 80 tuhande väärtuses) realiseerinud apteekrina just Oleg Beršakov ise.

Eelnevalt käsitletud andmeid kogumis arvestades loeb kohus tuvastatuks, et perioodil 2011 – 2020 esitasid Konstantin Ivanov ja Oleg Beršakov koos Xxxxle retseptikeskuse kaudu valeandmeid Xxxx Apteegis müüdud retseptiravimite kohta. Selleks kirjutas Konstantin Ivanov alusetult retsepte juhuslikule inimestele või andis Oleg Beršakovile informatsiooni patsientide poolt realiseerimata retseptide kohta, mida Oleg Beršakov saaks Xxxx Apteegi müügina kajastada. Isegi kui väike osa neist retseptidest realiseeriti patsientide endi poolt, ei muuda see lõppjäreldust. Üldist suurusjärku arvestades jääb tekitatud kahju ja saadud kasu määr igal juhul üle suure ulatuse piirmäära (s. o 40 000 eurot) KarS § 213 lg 2 p 3 tähenduses.

Konstantin Ivanov perearstina ning Oleg Beršakov proviisorina olid väga hästi teadlikud RavS ja määruse nr 30 nõuetest, mis tingimustel ja kellele tohib ravimeid välja kirjutada ning mis tingimusel ja kellele tohib apteek neid müüa ning millisel juhul võib ja peab müüki kajastama retseptikeskuses. Seega said mõlemad aru, et sel viisil retseptide välja kirjutamine,

1-24-487

patsiendi poolt realiseerimata retseptide kasutamine ning olematu ravimimüügi kajastamine retseptikeskuses ei ole lubatav ning tegemist on valeandmete sisestamisega retseptikeskuse andmekogusse. Vestlustest Oleg Beršakoviga nähtub üheselt, et alusetult retsepte välja kirjutades või realiseerimata retseptide kohta Oleg Beršakovile infot andes, tegutses Konstantin Ivanov Oleg Beršakoviga koos sama eesmärgi nimel – retseptikeskusesse valeandmete sisestamise teel saada suures ulatuses varalist kasu. Sealjuures saadi ka aru, et vastavas ulatuses tekitatakse Xxxxle ühtlasi kahju.

Eelnevalt kirjeldatud kuritegelik skeem toimis alates 2010 kuni maini 2020 sarnastel tehioludel järjepidevalt. Kohtu hinnangul on tegemist Oleg Beršakovi ühe jätkuva teoga, milles teatud ulatuses osales ka Konstantin Ivanov.

Mõlema teod tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 3,4 järgi arvutikelmusena. Kuni 31.12.2014 oli nende tegevus kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi. KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3

Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi ühiselt ja kooskõlastatult s.o grupis suures ulatuses rahapesu toimepanemises. Süüdistuse kohaselt sai Oleg Beršakov arvutikelmuse ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tulemusel, s.o. kuritegelikust tegevusest, vara 979 457,24 eurot (787 315,08 + 192 142,24). Eesmärgiga varjata kuritegeliku vara tegelikku päritolu teostasid Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov ühiselt ja kooskõlastatult mitmeid varjamis- ja moondamistegevusi ning omasid, valdasid ja kasutasid kuritegelikust tegevusest saadud vara olukorras, kus nad teadsid, et see on saadud kuritegelikust tegevusest. Arvutikelmuse tulemusel saadud kuritegelik tulu laekus Xxxx OÜ kontole. Rahade ettevõttest välja viimiseks lõid Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov näilikud alused raamatupidamisse ning teostasid ülekandeid Xxxx ja OÜ Xxxx kontodele. Samuti kandsid Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov OÜ Xxxx kontole kuritegelikku päritolu sularaha (summas 43 330 eurot). OÜ Xxxx kontole kantud kuritegeliku tulu arvelt soetasid nad OÜ Xxxx nimele hulgaliselt kinnisvara xxxx – 2012 osteti Xxxx kinnistu; 2016-2017 osteti seitse korterit aadressil Xxxx (korterid nr x, x, x, x, x, x, x); samuti aadressil Xxxx üheksa panipaika ja kolm parkimiskohta (panipaigad PP x; x; x; x; x; x; x; x; x ja parkimiskohad P x; x; x) ning 2020 osteti Xxxx kinnistu. Samuti kanti tuvastamata isiku poolt 2020 juunis (ajal, mil Oleg Beršakov viibis vahi all ning pärast tema vabanemist) nelja ülekandega Xxxx OÜ kontolt OÜ Xxxx kontole kokku 178 561,74 eurot. Süüdistuse kohaselt hakkas Oleg Beršakov pärast vahi alt vabanemist 25.06.2020 koos Konstantin Ivanoviga varjama oma tegelikku seotust OÜ-ga Xxxx ning 10.07.2020 vormistati ettevõtte uueks juhatuse liikmeks variisik A J, kelle kasuks vormistati ka ühishüpoteek kõikide OÜ-le Xxxx kuuluvatele kinnistutele summas 1,6 miljonit. KarS § 394 lg 1 kohaselt on karistatav rahapesu toimepanemine. Sama paragrahvi lg 2 p 1,3 näeb ette vastutuse rahapesu toimepanemise eest grupis ning suures ulatuses. Rahapesu mõiste on sisustatud RahaPTS §-s 4. RahaPTS § 4 lg 1 (kehtib alates 20.07.2020) p-de 1-3 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1-24-487

- muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; - omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; - tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Vahemikus 27.11.2017 kuni 19.07.2020 kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: - muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; - omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; - tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Vahemikus 28.01.2008 kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: - tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; - muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Kohtu hinnangul vastab süüdistuses kirjeldatud tegevus formaalselt RahaPTS § 4 lg 1 p 1,2,3 (28.01.2008 kuni 26.11.2017 kehtinud redaktsioonis RahaPTS § 4 lg 1 p 1,2) objektiivsetele tunnustele, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamisele; vara ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil muundamisele; omandamisele, valdamisele, kui selle saamisel oli teada, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Siinjuures on oluline, et kuni 26.11.2017 kehtinud redaktsioonis eeldas osategu, mis seisneb ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil vara muundamises, omandamises ja valdamises kavatsetust. Alates 27.11.2017 kehtivas redaktsioonis nõuab kavatsetuse tuvastamist üksnes ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil vara muundamise osategu. Ülejäänud osas eeldab kõnealune koosseis kaudse tahtluse tuvastamist.

Kaitsjad leidsid kaitsekõnedes, et antud juhul ei tule rahapesu etteheide kõne alla, kuna tegemist on nn isepesuga (self-launderying) ning selle võimalik ebaõigussisu on eelkuritegudes ammendunud. Kohus taolise järeldusega ei nõustu.

Esmalt tuleb märkida, et Konstantin Ivanovile esitatud süüdistuse puhul ei ole suuresti põhjust rääkida nn isepesust. Tema osalus eelkuritegudes oli minimaalne ning peamine osa etteheitest seisneb Oleg Beršakovi poolt kuritegelikul teel saadud vara suhtes toimingute tegemises.

Tõsi, karistusõiguse üldise loogika mõttes ei ole kuriteoga saadud varaga toimingute tegemine igas olukorras käsitletav rahapesuna. Teatud juhtudel võib see olla käsitletav nt KarS § 202

1-24-487

tähenduses süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamisena. Teatud juhtudel võib tulla ka kõne alla, et kuriteoga saadud vara kasutamine ei ole eraldiseisvalt karistatav. Eeskätt nt olukorras kus kuriteo sooritanud isik kasutab kuriteoga saadud vara vahetult oma isiklikuks tarbeks (nt kasutab varastatud telefoni telefonikõnede tegemiseks või sööb varastatud toiduaineid jne) ning selle ebaõigussisu loetakse hõlmatuks põhiteoga. Rahapesuks loetakse nt kuriteoga saadud vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks toimingute tegemist viisil, mis moodustab neis õigustoimingutes keskse osa ega ole üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Rahapesukuriteo ebaõigussisu ei tohi eelkuriteos ammenduda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-21-11). Sealjuures ei ole Eestis kehtiv regulatsioon näinud ette erisusi sõltuvalt asjaolust, kas eelkuriteo ja rahapesu kuriteo sooritaja isik langeb kokku või mitte. Üksnes osategude „omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest“ (alates 27.11.2017 kehtivas RahaPTS § 4 lg 1 p 2) sisust tulenevalt on vastavaid tegevusi võimalik sooritada vaid isiku poolt, kes ei ole ise pannud toime eelkuritegu. Antud juhul saab vastavate tegevuste osas etteheidet teha vaid Konstantin Ivanovile ulatuses, mis väljub tema enda poolt sooritatud eelkuritegudest. Kõnealuse juhtumi puhul ei ole tegemist esmakordse süüdistusega, kus eelkuriteo sooritajale heidetakse ette ka rahapesu, mis seisneb eelkuriteoga saadud kuritegeliku tulu käitlemises. Eesti kohtupraktikas on taolist tegevust korduvalt käsitletud KarS § 394 tunnustele vastava teona (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2017 otsus nr 1-15-9048).

Otsustamaks, kas süüdistatavate tegevuses esinevad süüdistuses kirjeldatud rahapesu tunnused, tuleb esmalt tuvastada, kas süüdistuses kirjeldatud toimingud on aset leidnud ning kas toimingute objektiks olnud vara näol oli tegemist kuritegeliku tegevuse tulemusel või selle asemel saadud varaga. Teiseks tuleb tuvastada, et süüdistatavad tegid varaga toiminguid, mis võimaldasid varjata vara tõelist olemust, päritolu ja omandiõigust, muundasid vara selle ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil ning omandasid ja valdasid vara, kui selle saamisel oli teada, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

RahaPTS § 4 lg 1 mõttes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varana on süüdistuses käsitletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete müügist ja arvutikelmusest saadud tulu. Eelnevalt leidis kohus, et kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et Oleg Beršakov teenis arvutikelmuse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tulemusel 943 507,79 eurot (756 731,23 + 186 776,56) kuritegelikku tulu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust käitlemisest teenitud 186 776,56 eurot sai Oleg Beršakov sularahas. Arvutikelmusega teenitud kuritegelik tulu summas 756 731,23 eurot laekus OÜ Xxxx pangakontole. Sellest 73 268,35 eurot teenis Oleg Beršakov koos Konstantin Ivanoviga sooritatud arvutikelmusega. Seega on kohtu hinnangul rahapesu koosseisuliseks tunnuseks oleva kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara olemasolu tuvastatud ja tõendatud.

Kõnealuse süüdistuse punkti faktiliste asjaolude (st teostatud tehingute) osas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, mistõttu kohus nende tõendatust põhjalikult ei analüüsi.

Vaidlust ei ole järgnevates küsimustes: - Oleg Beršakov on Xxxx OÜ ainuosanik alates 01.01.2007 ning ainus juhatuse liige alates 12.10.2000 kuni käesoleva ajani. Seda kinnitab nii Oleg Beršakov ise kui ka ettevõtte varalise seisu analüüs (tõend 15.82).

1-24-487

- Konstantin Ivanov oli OÜ Xxxx juhatuse liige alates 18.11.2011 - 10.07.2020 ning osanik Xxxx Xxxx OÜ-s, mis oli OÜ Xxxx ainuosanik perioodil 01.07.2010 - 10.07.2020. Alates 10.07.2020 on Xxxx OÜ juhatuse liikmeks A J ning 07.07.2020 muudeti Xxxx Xxxx OÜ nimi Xxxx OÜ-ks ja samal kuupäeval vormistati ka selle osanikuks ja juhatuse liikmeks A J. Neid fakte kinnitavad nii Konstantin Ivanov kui ka A J, samuti äriregistri väljatrükid (tõendid 15.101, 15.104). Pooled ei vaidle ka küsimustes, mis puudutavad ülekannete teostamist kõnealuste ettevõtete kontodelt ning kinnisvara soetamist (v. a Xxxx kinnistu väärtuse küsimus). Vaidlust ei ole selles, et:

- Xxxx OÜ pangakontolt teostati 17.10.2012, 18.10.2012 ja 05.12.2012 kolm ülekannet kogusummas 173 781 eurot Xxxx ja OÜ Xxxx kontodele (kanded olid vastavalt 74 781.- , 82 000.- ja 17 000.-, selgitustes oli vastavalt leping nr 1/10, leping nr 1 ja leping nr 1/12 01.12.2012). Xxxx pangakontole laekus Xxxx OÜ ning Xxxx OÜ pangakontodelt 17.10.2012, 18.10.2012 ja 19.10.2022 kokku 230 003 eurot (vastavalt kolm kannet 74 781.-; 83 000.-; 72 222). Xxxx pangakontolt kanti 19.10.2012 228 850 eurot notar M O kontole, kuid raha on panga poolt tagastatud selgitusega ebaõigele adressaadile kantud raha. Seejärel tehti Xxxx kontolt ülekanne summas 228 850 eurot Xxxx OÜ kontole selgitusega Leping nr 4. Xxxx OÜ kontolt kanti 228 850 eurot 19.10.2012 edasi notar M O kontole ning seda kasutati Xxxx asuva kinnistu ostmiseks. Neid asjaolusid kinnitavad ettevõtete varade analüüsid ning pangakontode väljavõtted (tõendid 15.81, 15.82, 15.83, 15.87, 15.92, 15.93 sh DVD-d). - Xxxx OÜ 2012. a majandusaasta aruande bilansis kajastati eelnevalt nimetatud tehingut finantsinvesteeringuna ning aruande lisas 1 oli märgitud nimetatud summa pikaajalise laenuna. Xxxx 2012. a majandusaasta aruandes laekunud summasid ja tehinguid ei kajastu. Aruande kohaselt aruandeaastal tegevust ei toimunud. Xxxx OÜ 2012. aasta majandusaastaaruandest ei ole võimalik üheselt järeldada, millised summadest on bilansis laenudena arvele võetud, rahavoogude aruandes saadud laenudena kajastatud ja millised mitte. Vastavaid väiteid kinnitab 10.11.2023 vaatlusprotokoll, mille objektiks olid muu hulgas Xxxx OÜ ning Xxxx majandusaasta aruanded (tõend 15.87). - Xxxx läbi oma juhatuse liikme Oleg Beršakovi soetas 10.04.2002 maaüksuse selle oluliste osadega aadressil Xxxx. 29.09.2008 oli Xxxx kätte jäänud 2/10 (I korrus) kinnistust ning samal päeval sõlmitud lepinguga müüdi kinnistu Xxxx OÜ-le. Mõlemaid tehingu osapooli esindas juhatuse liikmena Oleg Beršakov. 17.02.2016 müüs Xxxx OÜ (keda esindas juhatuse liige Konstantin Ivanov) leping nr xxxx alusel kõnealuse kinnistu Xxxx OÜ-le (keda esindas juhatuse liige Oleg Beršakov) summaga 289 780 eurot. Lepinguga lepiti kokku, et ostja pidi kandma müüjale kogu ostuhinna hiljemalt 17.02.2020 ehk neli aastat hiljem. Mingeid tagatisi müügisumma tasumiseks ei seatud. 07.04.2016 müüs Xxxx OÜ (keda esindas juhatuse liige Oleg Beršakov) Xxxx kinnistu Xxxx OÜ-le (keda esindas juhatuse liige J Z) summaga 290 000 eurot. Lepinguga lepiti kokku, et ostja pidi kandma müüjale kogu ostuhinna hiljemalt 01.02.2020 ehk veidi vähem kui neli aastat hiljem. Sellist ülekannet Xxxx OÜ kontodelt ei nähtu. Samuti ei nähtu laekumisi Xxxx OÜ pangakontodele. Mingeid tagatisi müügisumma tasumiseks ei seatud.

1-24-487

Oleg Beršakov jätkas enda isiklikult kontolt Xxxx maamaksu tasumist kuupäevadel 21.02.2017, 20.02.2018, 15.02.2019, 23.02.2020 selgitusega: „Xxxx OU (REG. NR. xxxx) eest maamaks xxxx Xxxx“. Kinnistuga seoses tehti Xxxx OÜ pangakontolt Xxxx OÜ pangakontole ülekandeid summas 436 640 eurot. Kõigepealt kanti ajavahemikul 02.06.2016 kuni 09.06.2016 Xxxx müügisumma 289 780 eurot. Järgnevalt kandis 15.07.2016 Oleg Beršakov oma eraisiku kontolt Xxxx OÜ kontole 45 960 eurot selgitusega „LEPING NR.xxxx“. Samal kuupäeval kanti raha edasi summas 45 860 eurot Xxxx OÜ kontole selgitusega „LEPING NR.xxxx. Samasisulise selgitusega teostati 01.12.2017-11.12.2017 veel kolm ülekannet kokku summas 101 000 eurot. Neid asjaolusid kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükk, notariaalsed lepingud, ettevõtete tehingute ja varade analüüsid ning pangakontode väljavõtted (tõendid 15.81, 15.82, 15.83, 15.87, 15.95, 15.99, sh DVD-d). - Eelnevalt nimetatud laekumiste arvelt soetas Xxxx OÜ Xxxx OÜ-lt 06.02.2018 sõlmitud korteriomandite omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu (nr xxxx) ja korteriomandite müügilepingu (01.06.2016 sõlmitud võlaõiguslik leping) alusel Xxxx korterid nr x, x, x, x, x, x, x, panipaigad PP x; x; x; x; x; x; x; x; x ja parkimiskohad P x; x; x. Neid asjaolusid kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükk, notariaalsed lepingud, ettevõtte tehingute ja varade analüüsid ning pangakontode väljavõtted (tõendid 15.81, 15.87, 15.88, 15.89, 15.102, sh DVD-d). - Xxxx OÜ ostis 30.04.2020 Xxxx mitteeluruum XXXX kinnistu hinnaga 176 000 eurot. Xxxx OÜ-d esindas volikirja alusel Oleg Beršakovi xxxx M K (ik xxxx). Seda kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükk, notariaalsed lepingud, ettevõtte tehingute ja varade analüüsid ning pangakontode väljavõtted (tõendid 15.81, 15.87, 15.90, 15.91, sh DVD-d). - 27.06.2016 väljastati Xxxx OÜ pangakontole nr XXXX Konstantin Ivanovi nimele pangakaart, mis leiti 27.05.2020 Xxxx Apteegis teostatud läbiotsimise käigus Oleg Beršakovi kabineti kirjutuslaua sahtlist. Pangakaardiga sisestati pangaautomaadi vahendusel Xxxx OÜ pangakontole ajavahemikus 09.07.2016 – 10.07.2016 sularaha kogusummas 43 330 eurot. Neid asjaolusid kinnitavad pangakontoväljavõtted, ettevõtte tehingute ja varade analüüsid, läbiotsimise protokoll (tõendid 15.16, 15.69, 15.81, 15.87, sh DVD-d). - Ajal mil Oleg Beršakov oli kahtlustatavana kinni peetud (27.05.2020 - 25.06.2020) ja pärast seda, teostati ajavahemikul 12.06.2020 kuni 28.06.2020 Xxxx OÜ kontolt nr XXXX ülekanded Xxxx OÜ kontole järgnevalt: 12.06.2020 summas 5576,22 eurot; 12.06.2020 summas 4985,52 eurot; 27.06.2020 summas 83 004,50 eurot; 4) 28.06.2020 summas 84 995,50 eurot. Alates 10.07.2020 on Xxxx OÜ uueks juhatuse liikmeks A J. 03.11.2020 seati ühishüpoteek A J kasuks summas 1 600 000 eurot kõikidele Xxxx OÜ-le kuuluvatele kinnistutele. Seda kinnitavad vahistamise määrus, äriregistri- ja kinnistusraamatu väljatrükid, pangakontode väljavõtted ja ettevõttete tehingute analüüsid (tõendid 15.81, 15.82, 15.87, 15.91, 15.93, 15.94, 15.101, 15.102, 15.104, sh DVD-d). Eelnevast nähtuvalt ei ole rahapesu süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle sisulist vaidlust. Küsimusi tekitab, kes olid asjaomaste ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx Xxxx ja Xxxx OÜ tegelikud juhid ja omanikud, mis eesmärgil eelkirjeldatud tehinguid tehti ja kas taolist tegevust saab käsitleda rahapesuna KarS § 394 tähenduses.

1-24-487

Äriregistri andmetel oli OÜ Xxxx juhatuse liige alates 18.11.2011 - 10.07.2020 Konstantin Ivanov ja seejärel A J. OÜ Xxxx omanik on Xxxx OÜ, varasema nimetusega Xxxx Xxxx OÜ. Xxxx Xxxx OÜ osanikuks oli 18.11.2011 - 10.07.2020 Konstantin Ivanov ning seejärel sai nii osanikuks kui juhatuse liikmeks A J. Xxxx OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks oli J Z. Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks ja osanikuks Oleg Beršakov. Kohtus antud ütlustes tunnistas Oleg Beršakov, et tegelikkuses oli tema nende ettevõtete omanik ja tegelik juht. St süüdistuses kirjeldatud tegevuste ajal olid need ettevõtted Oleg Beršakovi faktilise kontrolli all. Tema hinnangul on tavapärane, et omanikud ei soovi avalikult näidata oma seotust äriühingutega. Seega võttis Oleg Beršakov omaks, et varjas teadlikult enda osalust kõnealustes ettevõtetes ja nende juhtimises. Sama kinnitavad ka paljud teised kohtule esitatud tõendid. Nt Oleg Beršakovi e-kirjad ja sõnumid (tõend nr 15.73, 15.74), millest nähtuvalt andis just tema juhiseid ja korraldas OÜ Xxxx juhatuse liikme määramise, kinnisvara soetamise, kinnisvara remondi, koostas majandusaasta aruandeid jmt. Ka tunnistaja E S ütlustest (10.09.2024 protokoll) nähtuvalt tegeles OÜ Xxxx nimel olevate Xxxx 10 korterite haldamisega eeskätt Oleg Beršakov. Tunnistaja P R ütles, et suhtles Xxxx kinnistutega seoses rohkem Konstantin Ivanoviga, kuna viimane oskas eesti keelt. Tunnistaja J Zi ütlustest (tõend nr 15.48) nähtuvalt oli ta OÜ Xxxx variisikuks. Ta ise ettevõtte juhtimisega ei tegelenud ning tehingute sõlmimist korraldas Oleg Beršakov. Kuigi kolmas isik A J püüdis ütlusi andes (09.10.2024 istungiprotokoll) luua ettekujutust, et ta oli tegelik OÜ Xxxx Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige ning OÜ Xxxx juhatuse liige, nähtub paraku tema ütlustest, et ta oli nende ettevõttete juhatusse ning OÜ Xxxx Xxxx osanikus määratud variisikuna. Seda kinnitab üheselt OÜ Xxxx Xxxx ostmisprotsessi kirjeldus. Enda sõnul ostis ta ettevõtte 2500 euroga ning alles notaris sai ta teada asjaolust, et ettevõttele kuuluv OÜ Xxxx omab hulgaliselt kinnisvara. Esiteks ei ole mõeldav, et OÜ Xxxx Xxxx senine omanik oli reaalselt nõus müüma seda ettevõtet 2500 euro eest, arvestades ettevõttele kuuluvate varade tegelikku väärtust, mis küündis üle miljoni euro. Teiseks ei ole mõeldav, et isik, kes soovib saada ettevõtte ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks ei tunne vähimatki huvi ettevõtte varalise seisu kohta. Need asjaolud kinnitavad üheselt, et A J oli variisikuks. Oleg Beršakov andis talle OÜ Xxxx Xxxx osaluse ja juhatuse liikme staatuse ning OÜ Xxxx juhatuse liikme staatuse formaalselt üle üksnes selleks, et varjata enda osalust neis ettevõtetes. Tegelik kontroll oli jätkuvalt Oleg Beršakovil. Sama kehtib ka perioodi kohta, mil ettevõtete omand ja juhatuse liikme staatus oli vormistatud Konstantin Ivanovi nimele. Eelnevalt nimetatud tõenditest (eeskätt Oleg Beršakovi ütlustest) nähtub, et tegelik omanik ja juht oli Oleg Beršakov.

Seega on tuvastatud, et kõik süüdistuses nimetatud rahapesu sisustavate tehingute poolteks olnud ettevõtted (Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx Xxxx OÜ, Xxxx, Xxxx OÜ) olid faktiliselt Oleg Beršakovi omandis ja kontrolli all.

Süüdistuses kirjeldatud tehingute tegeliku sisu ja eesmärgi osas märgib kohus järgnevat.

Xxxx Kohus tuvastas eelnevalt, et OÜ Xxxx ostis Xxxx kinnistu 19.10.2012 228 850 euro eest. Kinnistu osteti raha eest, mis laekus samal päeval Xxxx kontolt. Xxxx oli vahetult enne ülekande tegemist püüdnud kanda seda notari arvele, kuid summa tagastati. Xxxx sai kõnealuse summa omakorda vahetult enne ülekannet Xxxx OÜ-lt ning Xxxx OÜ-lt. Xxxx OÜ sai üle kantud summa omakorda Xxxx OÜ-lt. Seega algselt pärines kogu summa Xxxx OÜ-lt, mis kanti sealt erinevate tehingute abil OÜ-le Xxxx.

1-24-487

Ülekannete selgitustes olid viited erinevatele lepingutele, kuid Xxxx deklareeris 2012.a majandusaasta aruandes, et majandustegevust ei toimunud ning tehinguid ja ülekandeid aruandes ei kajastu. Viimane asjaolu viitab tehingu fiktiivsusele, kuivõrd tavaolukorras oleks minimaalset või olematut majandustegevust omav äriühing kajastanud oma aruandes tehinguid, mis on kogu aasta jooksul ainsad ja mahult suured. Xxxx OÜ kajastas tehtud ülekandeid pikaajalise laenuna, mille tagastamist ei nähtu. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt kasutas Oleg Beršakov kõnealust kinnistut oma elukohana (tõend 15.20; tunnistaja X Yi ütlused), kuid ei nähtu, et ta oleks selle eest tasu maksnud. Eelnevast järeldub, et Xxxx kinnistu soetati Xxxx OÜ kontolt laekunud rahade arvelt. Enne kinnistu ostmist pööritati neid summasid OÜ Xxxx ja Xxxx vahel ning lõpuks soetati kinnistu OÜ Xxxx nimele, mille juhatuse liikmeks oli tol hetkel Konstantin Ivanov. Sisuliselt läks aga kinnistu Oleg Beršakovi isiklikku kasutusse. Kinnistu hinnaga (228 850 eurot) samas suurusjärgus (211 111,27 eurot) teenis Oleg Beršakov Xxxx OÜ nimelt sooritatud arvutikelmusega 2011-2012 kriminaalset tulu. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et Xxxx kinnistu osteti kuritegeliku tulu arvelt ning selleks, et eemaldada kinnistu seos kuritegeliku tuluga, pööritati ostu summat ostu tehingu eelselt erinevate Oleg Beršakovi kontrolli all olevate äriühingute vahel ning kinnistu osteti samuti ettevõtte nimele, mis näiliselt ei omanud Oleg Beršakoviga seost, kuid oli faktiliselt tema kontrolli all.

Xxxx Kohus tuvastas, et Xxxx OÜ soetas 06.02.2018 Xxxx OÜ-lt Xxxx majas korterid nr x, x, x, x, x, x, x, panipaigad PP x; x; x; x; x; x; x; x; x ja parkimiskohad P x; x; x kogumaksumusega 546 038,31 eurot. Nimetatud summa tasuti osade kaupa vahemikus 29.02.2016 – 14.12.2017.

Ka selle tehingu tarbeks sai Xxxx OÜ vahendid peamiselt Xxxx OÜ-lt ning väiksemas osas ka Oleg Beršakovilt (läbi Xxxx OÜ) ning sularahasissemaksetest.

Xxxx OÜ kandis 2016.a kõnealusest summast 289 780 eurot OÜ Xxxx kontole Xxxx 2/10 kinnistu ostu eest (17.02.2016 leping). Kohtu hinnangul on prokuratuur veenvalt tõendanud, et kinnistu tegelik hind kõnealuse tehingu tegemise ajal oli oluliselt väiksem. Kinnisvara hindamise eksperthinnangu kohaselt oli 2016.a kõnealuse kinnistu turuväärtus ca 33 000 eurot (tõend 15.96). Arvestades siinkohal asjaolu, et müügiobjektiks oli vaid 2/10 kinnistust, olnuks reaalse tehingu korral müügihind alla 10 000 euro. Sama kinnitab üheselt ka 24.01.2020 müügitehing, millega üks kaasosanikest (Xxxx OÜ) müüs enda 2/10 kinnistust hinnaga 3500 eurot (tõend 15.99). Siinjuures omab tähtsust ka fakt, et Xxxx OÜ müüs vähem kui kaks kuud hiljem (07.04.2016) oma 2/10 kinnistust omakorda edasi Oleg Beršakovi kontrolli all olevale Xxxx OÜle hinnaga 290 000 eurot. Ostuhinna tasumise tähtajaks määrati 01.02.2020 ning mingeid tagatisi ei seatud (tõend 15.99). Pangakontodelt ei nähtu vastavat müügihinna Xxxx OÜ-le tasumist (tõend 15.87).

Neil asjaoludel on ilmne, et 2016.a Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vaheline tehing oli näilik tehing, mille eesmärgiks oli luua näilikult seaduslik alus Xxxx OÜ kontol olevate rahaliste vahendite kandmiseks Xxxx OÜ arvele. Tegelik majanduslik sisu sel tehingul puudus ning see oli Xxxx OÜ huvide vaatest selgelt kahjulik tehing, mida heas usus toimiv ettevõtte juhatuse liige ja omanik ei oleks teostanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Oleg Beršakov, omades tehingu mõlema osapoole üle faktilist kontrolli, sõlmis kõnealuse lepingu ning tegi ülekanded eesmärgiga luua seaduslikuna näiv alus kuritegelikul teel Xxxx OÜ arveldusarvele laekunud

1-24-487

rahaliste vahendite ettevõttest välja kandmiseks ning läbi erinevate tehingute ahela varjata vara tegelikku päritolu ja olemust. 2016.a teises pooles ja 2017.a, vahetult enne OÜ Xxxx arvelt Xxxx OÜ arvele Xxxx 10 kinnisvara ostuks ülekannete tegemist, tegi Oleg Beršakov Xxxx OÜ arvelt neli ülekannet OÜ Xxxx kontole viitega lepingule nr xxxx, kogusummas 146 860 eurot. Sellest esimese makse (45 860 eurot) teostamiseks kandis Oleg Beršakov 15.07.2016 omakorda enda isiklikult kontolt Xxxx OÜ kontole 45 960 eurot viitega lepingule nr xxxx (Lepingu nr tundub olevat tuletatud esimese ülekande kuupäevast ega oma mingit muud dokumentatsiooni üldist numeratsiooni). Kuigi Xxxx OÜ majandusaasta aruandes kajastati OÜ-le Xxxx tehtud ülekandeid laenuna, ei ole nõuet 2017.a bilansis üles võetud. OÜ Xxxx bilansis ei kajastu väidetav laenukohustus kohustusena (tõend 15.87). Samuti ei nähtu kuskilt laenu tagastamist. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et sama numbriga lepingud olid Oleg Beršakovi ja Xxxx OÜ vahel ning omakorda ka Xxxx OÜ ning Xxxx OÜ vahel. Kõrvutades neid andmeid eelnevalt käsitletud Xxxx kinnistuga seotud toimingutega, annab ka see ülekannete ahel alust arvata, et tegelikku majanduslikku sisu viidatud tehingutel ei olnud. Oleg Beršakovi ja Xxxx OÜ arvetel olevat kuritegelikku tulu sooviti legaliseerida läbi kolmanda ettevõtte ja kinnisvara soetamise.

09.07.2016 ja 10.07.2016, vahetult enne samadel kuupäevadel Xxxx OÜ arvelt Xxxx OÜ-le tehtud kaht ülekannet, vastavalt 20 040 ja 24 000 eurot, tehti Konstantin Ivanovi nimele väljastatud OÜ Xxxx pangakaardiga sularaha sissemakseid summas 43 330 eurot (tõend 15.81). Sama pangakaart leiti läbiotsimisel (st ajal, mil Konstantin Ivanov oli OÜ Xxxx juhatuses) Oleg Beršakovi valdusest (tõend 15.16), mis kinnitab, et Xxxx OÜ oli Oleg Beršakovi kontrolli all ning Konstantin Ivanov oli ettevõtte juhatuses variisikuna. Asjaolu, et sularaha sissemaksed tehti vahetult enne ülekandeid Xxxx OÜ-le näitab, et need olid tehtud sihipäraselt kõnealuste kinnistute ostuks, mitte muu majandustegevuse raames. Kuna sissemakseteks kasutatud pangakaart oli tegelikkuses Oleg Beršakovi valduses, on alust arvata, et ka sissemakstud sularaha pärines Oleg Beršakovilt. Arvestades siinkohal ka punktis 40 tuvastatut, on põhjust järeldada, et sularaha pärines narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust müügist.

Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks, et Xxxx kinnistute ostmiseks makstud rahast pärines vähemalt 480 680 eurot Oleg Beršakovilt ja Xxxx OÜ-lt, kes omakorda olid saanud selle raha Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi poolt sooritatud kuritegude tulemusel.

Xxxx 10 kortermaja valmimisel andsid süüdistatavad OÜ Xxxx nimele vormistatud Xxxx kinnistud üürile OÜ-le Xxxx, mida esindas Oleg Beršakovi xxxx M B (tõend 15.85). Viimane pidi korraldama korterite lühiajalist üürimist. OÜ Xxxx pangakontolt on näha, et vahemikus 28.04.2017 – 28.07.2020 tegi OÜ Xxxx OÜ-le Xxxx ülekandeid summas 33 663 eurot. Peamiselt on tegemist üürimaksetega. Üürimakseid laekus ka teistelt isikutelt (tõend 15.81). Lisaks leiti Oleg Beršakovi valdusest hulgaliselt sularaha, mis oli saadud kõnealuste korterite üürimisest. Apteegis olnud sularaha pakkidel olid peal käsikirjalised märked, mis viitasid Xxxx korteritele ning üürimaksetele (tõend 15.16, 16.19). See kinnitab, et üüritulu ei liikunud ainult läbi Xxxx OÜ. Oleg Beršakov teenis kuriteoga saadud vara arvelt soetatud kinnisvaralt täiendavalt kriminaaltulu läbi oma lähisugulase OÜ Xxxx arvele ja ka otse sularahas. Vastav üüritulu on käsitletav ka rahapesuga saadud kriminaaltuluna. Selle täpset ulatust ei ole kohtumenetluses tuvastatud.

Eelöeldut arvestades loeb kohus tõendatuks, et Xxxx kinnistud osteti kuritegeliku tulu arvelt ning selleks, et eemaldada kinnistute seos kuritegelikust tulust, osteti need ettevõtte nimele, mis näiliselt ei omanud Oleg Beršakoviga seost, kuid oli faktiliselt tema kontrolli all.

1-24-487

Xxxx Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxx OÜ ostis 30.04.2020 Xxxx mitteeluruum XXXX kinnistu hinnaga 176 000 eurot. Xxxx OÜ-d esindas volikirja alusel Oleg Beršakovi xxxx M K (ik xxxx).

Xxxx OÜ tasus ostusumma 27.04.2020. Vahetult enne seda, 26.04.2020 ja 27.04.2020, tehti Xxxx OÜ arvelt kaks ülekannet Xxxx OÜ-le kokku summas 79 364,36 eurot. Esimeses ülekandes viidati arvetele nr 1185, 1198, 1213, 1227, 1309, 1321, 1334, 1348 ning teises ülekandes arvetele nr 1361, 1372, 1386, 1399, 1411, 1424, 1436. Analoogse viitega ülekandeid ei olnud Xxxx OÜ enne OÜ-le Xxxx teinud. Kõnealuses kahes ülekandes viidati kokku 15-le arvele, kuid puudub igasugune mõistlik selgitus, miks ei olnud väidetavalt pikema aja vältel väljastatud arveid tasutud jooksvalt ning otsustati tasuda kõik korraga. Teisalt nähtub OÜ Xxxx kontolt, et ajavahemikus 2012 – 27.04.2020 on Xxxx OÜ-lt toimunud kokku vaid 20 laekumist, millest 15 on teostatud vahetult enne OÜ Xxxx nimele kinnisvara ostmist 2012, 2016-2017 ja 2020.a. Sealjuures ei ole näiteks 2017 ja 2020 kinnisvara tehingute vahelisel perioodil tehtud ühtki ülekannet. (tõend 15.87, 15.81). Tegemist on selge käitumismustriga, mis kinnitab, et süüdistatavad tegelesid kuritegelikul teel saadud tulu legaliseerimisega läbi Xxxx OÜ. Mingit sisulist majandustegevust nende ülekannete taga ei olnud.

Eelnevast järelduvalt kandis Oleg Beršakov arvutikelmuse tulemusel OÜ Xxxx OÜ kontole laekunud rahast 79 364,36 eurot OÜ Xxxx kontole eesmärgiga suunata see Xxxx asuva kinnistu ostmiseks. Ülejäänud osa kinnistu ostmiseks vajalikest vahenditest kaeti varasemalt kuritegeliku tulu arvelt ostetud kinnisvaralt OÜ-le Xxxx teenitud üürituluga. Kinnistu ostmise järgselt oli OÜ Xxxx konto jääk miinimumi lähedane (konto jääk oli pärast notari tehinguid 1429,16 eurot). Sarnaselt teiste kinnistutega loeb kohus tõendatuks, et Xxxx kinnistu osteti kuritegeliku tulu arvelt ning selleks, et eemaldada kinnistu seos kuritegelikust tulust, osteti see ettevõtte nimele, mis näiliselt ei omanud Oleg Beršakoviga seost, kuid oli faktiliselt tema kontrolli all.

Muud ülekanded Lisaks eelnevalt nimetatud ülekannetele teostati Xxxx OÜ kontolt 2020.a juunis neli ülekannet Xxxx OÜ kontole: 12.06.2020 summas 5576,22 eurot; 12.06.2020 summas 4985,52 eurot; 27.06.2020 summas 83 004,50 eurot; 4) 28.06.2020 summas 84 995,50 eurot. Kokku 178 562,07 eurot. Xxxx OÜ juhatuse liikme vahetuse hetkeks moodustasid need summad suurema osa kontojäägist (08.07.2020 seisuga oli jääk 179 252,54 eurot). Arvestades arvutikelmusega saadud kuritegeliku tulu suurust (vähemalt 756 731,23 eurot) ning punktides 115 - 128 nimetatud tehingutega Xxxx OÜ kontolt välja kantud summasid (689 785,36 eurot), on need 2020.a juunikuistest ülekannetest vähemalt 66 946,20 eurot teostatud kuritegelikul teel saadud tulu arvelt. Alates 10.07.2020 on Xxxx OÜ uueks juhatuse liikmeks A J. 10.07.2020, 20.07.2020 ja 23.07.2020 ülekannetega viidi suurem osa nendest vahenditest ka OÜ-st Xxxx välja. Esimene ülekanne tehti 10.07.2020 summas 35 000,40 eurot OÜ-le Xxxx ning ülejäänud kaks OÜ-le Xxxx summas 111 000 eurot (tõend 15.81). A J on alates 07.01.2005 OÜ Xxxx juhatuse liige ja ainuosanik. A J selgitused kõnealuste tehingute sisulise vajaduse osas ei olnud eluliselt usutavad.

Võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et A J pandi OÜ Xxxx juhatusse variisikuna varjamaks Oleg Beršakovi tegelikku osalust (vt punkt 112), on ilmne, et ka kõnealuste ülekannete näol oli tegemist näilike tehingute loomisega eesmärgiga varjata ja muundada seeläbi süüdistatavate poolt kuritegelikul teel saadud tulu. Lisaks on ilmne, et Oleg Beršakov soovis seeläbi vältida

1-24-487

kuritegeliku tulu konfiskeerimist. Kõnealused ülekanded tehti väiksemas ulatuses ajal, mil ta oli vahi all ning suurema osa (168 000 eurot) kandis Oleg Beršakov Xxxx OÜ kontolt välja koheselt pärast vahi alt vabanemist. Ülekannete järgselt korraldas ta OÜ Xxxx juhatusse uue variisiku määramise ning läbi uue variisiku rahade väljaviimise ka OÜ-st Xxxx. Ühishüpoteek 03.11.2020 seati ühishüpoteek A J kasuks summas 1 600 000 eurot kõikidele Xxxx OÜ-le kuuluvatele kinnistutele. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et A J oli Xxxx OÜ ning selle omanikfirma variisikuks varjamaks Oleg Beršakovi omandit, on ilmne et ka tema kasuks seatud ühishüpoteek OÜ Xxxx kinnisvarale on kantud eesmärgist tagada varjatud kujul Oleg Beršakovi kontroll kõnealuse kinnisvara üle ka juhul, kui kriminaalmenetluse raames peaks tõusetuma küsimus tema varade konfiskeerimisest. A J seadmine variisikuks ning tema kasuks ühishüpoteegi seadmine leidis aset pärast seda, kui Oleg Beršakovile esitati kriminaalmenetluse raames kahtlustus ning ta sai teadlikuks võimalikest menetluslikest tagajärgedest. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud ühtki eluliselt usutavat põhjendust ning OÜ Xxxx majanduslikes huvides olevat tehingut, mis annaks alust sel viisil OÜ Xxxx vara koormata. A J ei ole füüsilise isikuna andnud ettevõttele laenu või teinud muid ettevõtte majandustegevust soodustavat toimingut, mis õigustaks ettevõtte varade peaaegu täies ulatuses hüpoteegiga koormamise.

Punktides 114 - 131 kirjeldatud tehingute teostamise asjaolusid kokku võttes on kohus veendunud, et Xxxx OÜ ja Oleg Beršakovi isiklikult kontolt rahaliste vahendite ning Oleg Beršakovi sularaha kandmine OÜ Xxxx arvele; nende eest OÜ Xxxx nimele kinnisvara ostmine või edasi kandmine OÜ-le Xxxx on käsitletav KarS § 394 ja RahaPTS § 4 lg 1 p 1,2,3 tähenduses rahapesuna.

Nendel tehingutel puudus iseseisev majanduslik eesmärk. OÜ Xxxx kontole kantud vara oli saadud kuritegevuse tulemusel. Ülekanded Xxxx OÜ-le ning sealt raha edasi kandmine või ülekantud vahendite arvelt kinnisvara ostmine oli kantud eesmärgist varjata kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelist olemust, päritolu ja omandiõigust ning näiliselt vara legaliseerida. Seda kinnitab eeskätt fakt, et Oleg Beršakov, OÜ Xxxx tegeliku omaniku ja kasusaajana, varjas enda osalust ettevõttes. Eelnevalt kirjeldatud käitumisaktid kogumis näitavad, et Oleg Beršakov tegutses sihipäraselt eesmärgiga formaalselt kaugeneda kuritegelikul teel saadud varast, kuid hoida seda faktiliselt siiski enda kontrolli all, vara legaliseerida ning teenida sellelt täiendavat tulu. Selleks kasutas ta variisikuid ning oma perekonnaliikmeid.

Vara ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse varjamise hõlbustamiseks muundas Oleg Beršakov koos Konstantin Ivanoviga Xxxx OÜ ja Oleg Beršakovi kontodel oleva raha ning sularaha kolmanda isiku nimel olevaks kinnisvaraks, mida kasutati kas isiklikuks otstarbeks (elukohana) või täiendava tulu (üüritulu) teenimiseks. Kuigi kuritegelikul teel saadud vara oli algusest peale täielikult Oleg Beršakovi kontrolli all, oli algusest peale (osaliselt) kaasatud kuritegeliku tulu teenimisse ka Konstantin Ivanov. Viimane osales 18.11.2011 – 10.07.2020 OÜ Xxxx juhatuse liikme ja OÜ Xxxx omaniku Xxxx Xxxx OÜ osanikuna kuritegelikul teel saadud vara muundamises eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust ja omandiõigust.

Kuigi OÜ Xxxx oli faktiliselt Oleg Beršakovi kontrolli all, osales Konstantin Ivanov teadlikult sihipärases tegevuses kuritegelikul teel saadud vara muundamiseks. Kuivõrd Konstantin Ivanov osales ka ise arvutikelmusega kuritegeliku tulu teenimises, oli ta teadlik, et

1-24-487

OÜ Xxxx OÜ arvele laekub kuritegelik tulu ning seega oli ta teadlik OÜ Xxxx arvele kantud vara päritolust ja olemusest. On tuvastatud, et Konstantin Ivanov oli üksnes formaalselt OÜ Xxxx juht ning faktiliselt juhtis seda Oleg Beršakov, kellelt ta sai juhiseid OÜ Xxxx nimel toimingute teostamiseks (nt majandusaasta aruannete allkirjastamiseks, kinnisvara tehingute läbirääkimisteks ja lepingute allkirjastamiseks jmt). Neid asjaolusid kinnitavad nii süüdistatavate vahelised kirjavahetused (tõendid 15.1, 15.27, 15.72) kui ka tehingute teostamise kohta ütluseid andnud tunnistajad P R ja M J (10.09.2024 protokoll). Samas ei ole võimalik väita, et Konstantin Ivanov ei oleks neis toimingutes üldse aktiivset rolli omanud. Kuigi ta tegutses Oleg Beršakovi juhiste järgi, oli ta üldjoontes kursis ettevõtte tegevusega – nt Xxxx korteritega seotud küsimustega nii ostmise kui ka haldamise faasis ning rääkis nende lahendamisel kaasa. OÜ Xxxx esindaja tunnistaja P R ütlustest nähtuvalt suhtles ta OÜ-le Xxxx korterite müügi osas mõlema süüdistatavaga, kuid peamiselt Konstantin Ivanoviga, kuna viimane oskas eesti keelt. Talle jäi mulje, et süüdistatavad tegutsesid neid kortereid ostes koos. Nimetatu kinnitab, et Konstantin Ivanov osales teadlikult rahapesu toimepanemises koos Oleg Beršakoviga. Andes nõusoleku asuda variisikuna OÜ Xxxx juhatuse liikmeks ning osaledes ligikaudu 10 aasta vältel ettevõtte nimel toimingute tegemisel (mh kinnisvara ostu tehingutes) või andes selleks volikirja Oleg Beršakovi tütrele M Kle (Xxxx ostmiseks andis Konstantin Ivanov 28.04.2020 M Kle volikirja tegutsemiseks OÜ Xxxx nimel – tõend 15.90), panustas Konstantin Ivanov Oleg Beršakovi loodud rahapesu skeemi ka kuritegelikul teel saadud vara valdamise ja omandamisega. Teades, et Oleg Beršakov petab Xxxxlt raha välja ning osaledes osaliselt ka ise selles, sai ta aru, et Xxxx OÜ ning Oleg Beršakovi nimelt OÜ-le Xxxx kantud vara on saadud kuritegelikust tegevusest. Samuti oli ta teadlik asjaolust, et Oleg Beršakov jätkab OÜ Xxxx faktilise juhina ning tema roll juhatuse liikmena on varjata Oleg Beršakovi osalust ning vallata OÜ-le Xxxx üle kantud kuritegelikul teel saadud vara ning selle arvelt soetatud kinnisvara. Taolist teopanust arvestades oli Konstantin Ivanov pikaajalises rahapesuskeemis kaastäideviijaks, mitte pelgalt kaasaaitajaks.

Kõnealuse kriminaaltulu teenis Oleg Beršakov arvutikelmuse ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tulemusel. Sellest 73 268,35 eurot teenis Oleg Beršakov koos Konstantin Ivanoviga sooritatud arvutikelmusega. Seega vara, mille päritolu ja olemust varjati ning mida muundati, kuulus suuremas osas Oleg Beršakovile ning 73 268,35 euro ulatuses ka Konstantin Ivanovile. Samuti kuulus faktiliselt Oleg Beršakovile ettevõte, mille omandisse ja käibesse see vara suunati. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud rahapesu skeemi rakendati just Oleg Beršakovi initsiatiivil ja huvides ning Konstantin Ivanov toimis peamiselt vastavalt temalt saadud juhistele. Seega tegutses Oleg Beršakov rahapesu toimepanemisel kavatsetult ning Konstantin Ivanov vähemalt kaudse tahtlusega. Nii Oleg Beršakovi kui ka Konstantin Ivanovi osateod taolisel viisil rahapesu sooritamisel olid rahapesu toimepanemiseks vajalikud ning toimisid ühtse skeemina. Samas oli neil mõlemal võimalik ka toimepandavast rahapesust loobuda ning seeläbi vältida kuriteo aset leidmist. Seega on tegemist grupis sooritatud kuriteoga.

KarS § 394 lg 2 p 3 koosseisuliseks tunnuseks on rahapesu toimepanemine suures ulatuses. Rahapesu on toime pandud suures ulatuses, kui vara hulk ületab 40 000 eurot (KarS § 12 1 p 2). Antud juhul sai vastav piirmäär ületatud juba 2012.a Xxxx OÜ arvelt 173 781 euro kandmisega Xxxx arvele ning sealt omakorda OÜ Xxxx arvele ning seejärel Xxxx kinnistu soetamisega. Kokku kanti ülalkirjeldatud tehingutega Xxxx OÜ arvelt OÜ-le Xxxx 868 347,10 eurot, millest vähemalt 756 731,23 eurot oli saadud arvutikelmuse tulemusel. Lisaks kasutasid süüdistatavad tehingute teostamisel Oleg Beršakovi isiklikult kontolt pärinevaid vahendeid ning sularaha kokku summas 89 290 eurot. Kõik kokku 846 021,23 eurot.

1-24-487

Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatud Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi tegevuses KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine.

Karistus

kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. KarS § 394 lg 2 p-s 1,3 sätestatud tegu on kogu süüdistuse esemeks oleval perioodil olnud karistatav kahe- kuni kümneaastase vangistusega. KarS § 213 lg 2 p 3,4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis oli süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 213 lg 1 järg, mis nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on jätkuva süüteoga, mis peamises osas leidis aset sätte kehtiva redaktsiooni ajal, lähtub kohus karistuse mõistmisel kehtivast redaktsioonist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse läbiotsimisel Oleg Beršakovi poolt tema kabineti diivanikastis olnud ravimite vabatahtliku väljaandmise. Muid kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus mõlema süüdistatava puhul arvesse, et neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Teisalt ei saa jätta tähelepanuta, et nende kuritegelik käitumine leidis aset ligikaudu kümne aasta vältel.

Kuivõrd 184 lg 21, § 394 lg 2 p 1,3 ja alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 213 lg 2 p 3,4 näevad ainsa karistusliigina ette vangistuse, siis puudub kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning Oleg Beršakovile ja Konstantin Ivanovile tuleb mõista karistuseks vangistus.

Oleg Beršakovi sooritatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tehioludest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist teoga, mille raskus on kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis keskmine. Kuigi ebaseaduslikult käideldud ainete koguse mõttes ei olnud tegemist üüratu mahuga, on antud juhul määravamaks asjaolu, et nende ainete ebaseaduslik käitlemine leidis aset pikaajaliselt – kümne aasta vältel ning seeläbi saadud kuritegelik kasum (186 776,56 eurot) ületas koosseisu alammäära ca 4,5-kordselt. Kohtu jaoks on üheks oluliseks aspektiks karistuse määra valikul ka tõik, et Oleg Beršakov ei olnud nn lihtne tänavadiiler vaid ta tegutses temale usaldatud meditsiinivaldkonna spetsialisti rolli kattevarjus. Proviisorina oli tal õigus käidelda, sh müüa retsepti või nõuetekohase saatelehe alusel narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid. Oleg Beršakov kuritarvitas seda õigust ning tellis apteeki narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid eesmärgiga teenida nende ebaseaduslikust müügist hõlptulu ning müüs neid ravimeid ilma retseptita tavahinnast oluliselt kallimalt isikutele, kel puudus nende ostmiseks vajalik arsti ettekirjutus ja tuvastatud ravinäidustus. Nimetatud asjaoludest lähtuvat ning võttes kergendava asjaoluna arvesse läbiotsimisel uurimisele kaasaaitamist peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 12-aastast vangistust, mis on keskmisest karistusest aasta võrra väiksem.

Võttes arvesse Oleg Beršakovi poolt toimepandud arvutikelmuse tehiolusid, asub kohus seisukohale, et tegemist on rikkumisega, mille raskus on lähedane maksimaalsele. Ka antud juhul võtab kohus arvesse kuritegeliku tegevuse ulatust ja intensiivsust - tegevus toimus ligi kümne aasta vältel katkematult, kuriteoga saadud kasu ületas koosseisu alammäära ligi 19 korda. Samuti

1-24-487

võtab kohus arvesse, et Oleg Beršakov kasutas tegu toimepannes ära temale kui meditsiinivaldkonna spetsialistile usaldatud juurdepääsu Xxxx retseptikeskuse infosüsteemile. Osaliselt tegutses ta koos Konstantin Ivanoviga, kuid viimase roll süüteo toimepanemises oli väiksem nii saadud kasumi (Konstantin Ivanovi osalusel saadud kuritegelik tulu ületas alammäära alla kahe korra) kui ka initsiatiivi osas. Neil asjaoludel mõistab kohus Oleg Beršakovile arvutikelmuse eest karistuse maksimaalsele lähedases määras, s. o 4 aastat ja 11 kuud vangistust ning Konstantin Ivanovile alla keskmise määra – 2 aastat vangistust. Arvestades rahapesu ulatust (mis on koosseisu võimalike piiride kontekstis pigem alla keskmise), pikaajalist kestust ning Oleg Beršakovi juhtivat rolli kõnealuse süüteo toimepanemises, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Oleg Beršakovile KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi karistuseks viis aastat vangistust (st veidi alla keskmise määra) ning Konstantin Ivanovile minimaalsele lähedane karistus – 3 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel kuuluvad mõistetud karistused liitmisele. Kohus peab vajalikuks mõista mõlemale süüdistatavale liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Oleg Beršakovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust ning Konstantin Ivanovile 4 aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb Oleg Beršakovi karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.05.2020 - 25.06.2020 ja 21.02.2023 - 22.02.2023, s.o kokku 1 kuu ja 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 12 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 27.02.2025.

Võttes arvesse Oleg Beršakovi varasemat käitumist esineb antud juhul KrMS § 130 lg-s 41 sätestatud alus vahistada Oleg Beršakov temale mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks (vt täpsemalt allpool p 152 jj). Sellest lähtuvalt määrab kohus võtta Oleg Beršakov vahi alla kohtu saalis ning vastav tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

Lisaks peab kohus süüteo tehioludest lähtuvalt vajalikuks kohaldada Oleg Beršakovi suhtes ettevõtluskeeldu. Oleg Beršakov sooritas kuriteod igapäevase ettevõtlustegevuse raames ja kahjustas seeläbi oluliselt üldist meditsiinivaldkonna usaldusväärsust ning ausat ärikeskkonda ja konkurentsi. Sellega jättis ta ühtlasi tahaplaanile ühiskonna huvi saada usaldusväärset ja kvaliteetset elutähtsat teenust. Taolisele käitumisele reageerimiseks ning vältimaks tulevikus analoogsete olukordade kordumist, rakendab kohus KarS § 491 lg 1 alusel Oleg Beršakovi suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu maksimaalses määras - 5 aastaks.

Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb Konstantin Ivanovi karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.02.2023, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kuivõrd Konstantin Ivanovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning mõlema temale ette heidetud kuriteo sooritamisel oli juhtiv roll Oleg Beršakovil ja Konstantin Ivanovi tekitatud kahju ning teopanus oli oluliselt tagasihoidlikum, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg-s 1,3 sätestatut ning jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Konstantin Ivanov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks on 27.02.2025.

Kohtu põhjendused Oleg Beršakovile tõkendi kohaldamiseks

1-24-487

KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Võttes arvesse Oleg Beršakovi varasemat käitumist on kohtul alus arvata, et Oleg Beršakov ei asu vabatahtlikult kandma temale mõistetud vangistust ning hakkab sellest aktiivselt kõrvale hoiduma.

Taolisele järeldusele jõudis kohus lähtudes asjaolust, et Oleg Beršakovi käitumist iseloomustab läbivalt ebaseaduslikul viisil toimimine, see on tema elustiil. Kuriteod, milles kohus Oleg Beršakovi süüdi mõistis, leidsid aset enam kui kümne aasta vältel. Kogu selle aja on ta enamalt jaolt elanud ebaseaduslikul teel saadud vara arvelt ning teinud aktiivseid toiminguid oma tegelike sissetulekute varjamiseks. Muu hulgas on ta varjanud enda osalust erinevates äriühingutes ega ole deklareerinud end tegeliku kasusaajana; kasutanud enda faktilise kontrolli all olevate ettevõtete varasid kui isiklikku vara. Näiteks elas Oleg Beršakov OÜ-le Xxxx kuuluvas eramus ja kasutas ettevõtete nimel olevaid sõidukeid. Samas ei nähtu ettevõtete pangakontodelt ega muudest andmetest, et Oleg Beršakov oleks selle eest üüri maksnud. Kohtule esitatud andmed näitavad, et Oleg Beršakovi õigusvastane käitumine oli laiem kui süüdistuse esemeks olevad teod. Nii on näiteks tuvastatud, et ta teenindas apteegis kliente ka perioodil, mil tal vastav õigus veel puudus, st ta ei olnud omandanud proviisori kutset. Selle kohta tehti talle ka ettekirjutus.

Kõige olulisemad otsesed viited Oleg Beršakovi soovile ja valmisolekule teostada aktiivseid toiminguid vastutusest kõrvale hoidmiseks nähtuvad tema käitumisest 25.06.2020 vahi alt vabanemisele järgnenud perioodil. Kohus tuvastas, et Oleg Beršakov asus vabanedes koheselt kõrvaldama Xxxx OÜ raamatupidamisdokumente ehk kõnealuse kriminaalmenetluse olulisi tõendeid. Ta üritas luua ettekujutuse, et dokumendid hävitati kogemata utiliseerimisfirma poolt, kuigi tegelikkuses olid need jätkuvalt Oleg Beršakovi valduses ja peidetud. Lisaks eelnevale asus Oleg Beršakov vabanedes aktiivselt varjama kuritegudega saadud vara, et vältida võimalike kahjunõuete tasumist ning varade konfiskeerimist. 27.06.2020 ja 28.06.2020 kanti Xxxx OÜ arvelt 168 000 üle Xxxx OÜ arvele. Seejärel pani Oleg Beršakov kuritegelikul teel saadud vara arvelt soetatud ning rahapesu objektiks olevat kinnisvara omava ettevõtte (OÜ Xxxx) juhatusse variisiku. Vastavat ettevõtet omava Xxxx Xxxx OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks pandi sama variisik – A J. Lisaks vormistati A J kasuks 1,6 miljoni väärtuses ühishüpoteek kõikide OÜ Xxxx omandis olevatele kinnistutele, et säilitada kontroll nende kinnistute üle ning vältida kinnistute konfiskeerimist või nende arvelt kahjunõuete täitmist.

Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kuritegude varjamisse ning kuritegudega saadud vara valdamisse olid kaasatud ka Oleg Beršakovi pereliikmed. Menetluses tähtsust omavaid tõendeid varjati Oleg Beršakovi tütre valduses olevas garaažis ning on tuvastatud, et Oleg Beršakovi xxxx tegeles ka kuritegelikul teel omandatud vara arvelt ostetud korterite haldamisega (välja üürimisega) ning kasutas neid muu hulgas ka prostitutsiooni vahendamiseks (tõendid 15.105 ja 15.106). Seega ei ole alust arvata, et Oleg Beršakovi perekondlikud suhted võiksid mõjutada teda õiguskuulekalt käituma ning mitte astuma samme karistusest hoidumiseks. Pigem on pereliikmed valmis Oleg Beršakovi toetama ning looma tema jaoks võimalusi vastutusest kõrvalehoidmiseks.

Eelnev kinnitab üheselt, et Oleg Beršakovile on loomuomane vältida vastutust ning ta ei pelga ka ebaseaduslike võtete kasutamist, et võimalikust karistuse kandmisest pääseda.

1-24-487

Arvestades Oleg Beršakovile mõistetud karistuse - 12 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust, rangust, on neil asjaoludel äärmiselt tõenäoline, et Oleg Beršakov asub selle täitmisest kõrvale hoidma.

Ülaltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et Oleg Beršakovile mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tuleb ta KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada. Kohus määrab võtta Oleg Beršakov vahi alla kohtu saalis. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni sõltuvalt sellest kumb tähtaeg saabub varem.

Konfiskeerimine KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lõigetest 1 1 ja 12 tulenevalt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras.

KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Juhul kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras (KarS § 832 lg 11).

KarS § 831 lg 2 kui ka KarS § 832 lg 2 kohaselt võib kohus eelnimetatud sätteid kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

KarS § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 kohaselt võib kohus kohaldada nendes paragrahvides sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §

Oleg Beršakov teenis arvutikelmuse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tulemusel 943 507,79 eurot (756 731,23 + 186 776,56) kuritegelikku tulu. Lisaks teenis ta täpselt tuvastamata summas kriminaaltulu ka rahapesult (vt punkt 124). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust käitlemisest teenitud 186 776,56 eurot sai Oleg Beršakov sularahas. Arvutikelmusega teenitud kuritegelik tulu summas 756 731,23

1-24-487

eurot laekus OÜ Xxxx pangakontole. Sellest 73 268,35 eurot teenis Oleg Beršakov koos Konstantin Ivanoviga sooritatud arvutikelmusega. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et Oleg Beršakov teenis kümneaastase perioodi vältel vähemalt 0,95 miljonit eurot kriminaaltulu. Sellest 186 776,56 teenis ta sularahas ning selle täpset asukohta ja kasutusviisi ei ole olemasolevate andmete pinnalt võimalik tuvastada. Lisaks on põhjust arvata, et ta teenis täiendavalt kriminaaltulu kuritegelikul teel teenitud raha eest ostetud korterite üürile andmisest. Kuigi vastavaid summasid ei ole tuvastatud, kinnitab see fakt, et tegelik kuritegelikul teel saadud tulu oli oluliselt suurem kui kohtumenetluses tuvastatud. Arvestades ka järgmises punktis toodut, on alust arvata, et suurem osa Oleg Beršakovi käsutuses ja valduses olnud varast oli kuritegudega saadud vara. Seega esineb alus kohaldada Oleg Beršakovi varade suhtes KarS §-s 832 sätestatud laiendatud konfiskeerimist.

Oleg Beršakovi varade analüüs (tõend nr 15.83) näitab, et tema legaalsed sissetulekud olid minimaalsed. Tuludeklaratsioonis deklareeritud aastatulud olid maksimaalselt 6500 eurot. 2014.a oli tema pangakontode jääk ca 62 000 eurot ning see vähenes pidevalt. Oma igapäevaste vajaduste (nt kulud söögile, kütusele, riietele, reisidele (7kd tl 173) jmt) tarbeks kasutas ta minimaalselt oma isiklikul pangakontol olevaid vahendeid. Seega on põhjust arvata, et neid kulutusi kaeti suuresti sularaha arvelt. Lisaks tuvastas kohus, et 09.07.2016 – 10.07.2016 kandis ta tõenäoliselt kuritegeliku tuluna teenitud sularaha kogusummas 43 330 eurot OÜ Xxxx arvele (vt p 122 ), et kasutada seda Xxxx 10 kinnistute ostmiseks ehk vara muundamiseks.

27.05.2020 läbiotsimisel leiti Xxxx apteegist Oleg Beršakovi kabinetist 41 981 eurot sularaha (tõend 15.17). Sellest 95 eurot oli matkimise (tõend nr 15.1) käigus üle antud sularaha, mis tagastati Politsei- ja Piirivalveametile. Ülejäänud sularaha summas 41 886 on konfiskeerimise tagamiseks arestitud Harju Maakohtu 03.02.2023 määrusega. Arvestades, et sularaha hulgas oli matkimisel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust müügist saadud sularaha, on ilmne et vähemalt osa kõnealusest summast oli teenitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust müügist. Kuid täpset ulatust ei ole teada.

Läbiotsimisel (tõend 15.16) tuvastati, et sularaha oli pakendatud mitmetesse kilekottidesse koos erinevate käsikirjaliste märkmetega. Peamiselt viitavad need märkmed Xxxx korteritele ning kuudele ja aastaarvudele. Seega ilmselgelt ei olnud tegemist apteegiga seotud legaalse varaga, vaid Xxxx OÜ omandis olevate Xxxx korterite üürimiselt saadud tuluga. Kõnealused korterid ise soetati arvutikelmusega saadud kuritegeliku tulu arvelt ning nendelt teenitav üüritulu on samuti käsitletav kuriteo toimepanemise tulemusel saadud varana KarS § 831 tähenduses (Vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-94-14). Kuna korterid olid ühtlasi ka rahapesu objektiks, on korteritelt teenitud üüritulu käsitletav ka rahapesuga teenitud kuritegeliku tuluna. Tuleb tõdeda, et antud juhul ei ole üüritulu ulatuse kohta rohkem andmeid kui teadmine, et kõnealused korterid soetati üürikorteriteks ning välja neid ka üüriti (E S ütlused, 10.09.2024 istungiprotokoll). Samas on aga neil asjaoludel piisavalt alust arvata, et kogu leitud sularaha on erinevate kuritegude toimepanemise tulemusel saadud vara, mistõttu kuulub nimetatud sularaha konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel.

Kinnistute ning hüpoteegi konfiskeerimise taotluse osas märgib kohus järgnevat.

Kohus tuvastas, et OÜ Xxxx omandis olevad Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistud osteti peamiselt Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi sooritatud arvutikelmuse tulemusel saadud raha eest. Väiksemas osas kasutas Oleg Beršakov kinnistute ostmiseks ka narkootiliste ja psühhotroopsete

1-24-487

ainete ebaseaduslikust müügist ning rahapesust (OÜ Xxxx arvele laekunud korterite üüritulu) saadud tulu. Kuritegelikul teel saadud tulu laekus Xxxx OÜ arvelduskontole. Näilike tehingute alusel kandis Oleg Beršakov selle kas otse või Xxxx vahendusel OÜ Xxxx kontole. OÜ Xxxx, Oleg Beršakovi juhtimisel ja korraldamisel, ostis laekunud raha eest eelnimetatud kinnistud. Kirjeldatud ahela näol on tegemist KarS § 832 lg 2 p-s 1 sätestatud olukorraga – Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi poolt toimepandud kuriteo tulemusel laekus kuritegelik tulu OÜ Xxxx arvele ning sealt kandis Oleg Beršakov selle näilike tehingute alusel OÜ Xxxx kontole ilma OÜ Xxxx poolse reaalse vastusoorituseta. Seega omandas OÜ Xxxx kuriteoga saadud vara sisuliselt tasuta. Saadud vara arvelt ostis OÜ Xxxx kõnealused kinnistud. Kuriteoga saadud vara arvelt saadud vara loetakse KarS § 832 lg 1 tähenduses kuriteoga saadud varaks. Siinkohal on oluline ka tõik, et OÜ Xxxx oli läbi oma tolleaegse juhatuse liikme Konstantin Ivanovi ja ka faktilise juhi Oleg Beršakovi teadlik, et raha kantakse OÜ Xxxx arvele varjamaks selle tegelikku pärituolu ning vältimaks seeläbi ka konfiskeerimist (KarS § 832 lg 2 p 2). Neil asjaoludel esineb KarS § 832 lg 2 p 1, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg-st 6 tulenev alus konfiskeerida kolmanda isiku OÜ Xxxx järgnev vara: kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht tähisega XXXX). kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht tähisega XXXX). kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). kinnistu nr xxxx aadressiga Xxxx koos parkimiskohaga (väliparkimiskoht XXXX). kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg.osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (panipaik) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. kinnistu (parkimiskoht) reg. osa nr xxxx aadressiga Xxxx. Kohtueelses menetluses arestis kohus (määrused nr 1-22-7932) need kinnistud konfiskeerimise tagamiseks. Kohus jätab aresti muutmata. Konfiskeerimise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta muutmata ka prokuratuuri 13.02.2023 määrusega kohaldatud OÜ Xxxx ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise keelu.

-

Kohus tuvastas, et 25.06.2020 vahi alt vabanemise järgselt, olles saanud teadlikuks tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest, asus Oleg Beršakov teostama täiendavaid toiminguid, et senisest kindlamalt varjata enda osalust OÜ-s Xxxx ning välistada seeläbi ka ettevõtte nimel olevate varade konfiskeerimist. Selleks pani ta alates 10.07.2020 ettevõtte juhatusse (samuti OÜ Xxxx omanikettevõtte juhatusse ja osanikuks) Konstantin Ivanovi asemel uue variisiku – A J, kel ei olnud sooritatud kuritegudega puutumust (vt punkt 112, 131).

1-24-487

03.11.2020 seati kõikidele OÜ Xxxx nimel olevatele ja arestitud kinnistutele A J kasuks ühishüpoteek summas 1,6 miljonit eurot. Tegemist on samade kinnisasjadega, mille suhtes peab kohus põhjendatuks rakendada konfiskeerimist (vt p 171). Eelnevalt tuvastas kohus tõsikindlalt, et A J oli ettevõtte variisikuks ning mingit reaalset majanduslikku põhjendust, mis õigustaks sisuliselt kogu ettevõtte varale tema kasuks hüpoteegi seadmise, ei esinenud. Tal ei olnud ettevõtte vastu ühtki nõuet ega ka hüpoteetiliselt tulevikus tekkivat nõuet, mida hüpoteek võinuks tagada. A J andis ütluseid (09.10.2024 istungiprotokoll), milles põhjendas hüpoteegi seadmist võimalike tulevikus tekkivate nõuetega. Samas järeldus tema ütlustest, et ainus võimalik nõuete alus võinuks tekkida seoses P R kinnistul asuva hoone remonttöödega. Vastava kinnistuga seonduv oli tegelikkuses tema ainus reaalne kokkupuude OÜ-ga Xxxx. Ta teostas hoones remonttöid ning tööde valmimise järgselt oli plaanis ruumid erinevatele ettevõtetele äripindadena välja rentida. OÜ Xxxx ülejäänud tegevusest A J ülevaadet ei omanud ega langetanud ka ettevõtte käekäiku mõjutavaid otsuseid. Isegi kui lähtuda eeldusest, et OÜ-l Xxxx oli põhjust teha ettevõtte huve piirav toiming seoses P R kinnistuga, puudus igal juhul mõistlik äriline huvi koormata ettevõtte kogu vara niivõrd ebaproportsionaalses mahus.

Lähtudes siiski Oleg Beršakovi enda selgitustest, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli Oleg Beršakov, on ilmne, et ühishüpoteegi seadmise otsustuse tegi samuti Oleg Beršakov ise. Kuna ettevõttel ei olnud reaalset huvi ega vajadust kinnisasjadele ühishüpoteegi seadmiseks, loeb kohus tuvastatuks, et kolmanda isiku kasuks seati hüpoteek eesmärgiga välistada kinnisvara konfiskeerimine ning luua võimalus kinnisvara ettevõttest väljaviimiseks. Kuna ühishüpoteek seati A J kasuks ilma igasuguse vastusoorituseta, on tegemist tasuta vara võõrandamisega KarS § 832 lg 2 p 1 tähenduses. Asjaolu, et Oleg Beršakov on tekitanud mitmeid näilikke tehinguid eesmärgiga viia kriminaaltulu OÜ-st Xxxx välja, kinnitab, et ka antud juhul on tegemist näiliku tehinguga eesmärgiga varjata kriminaaltulu ja tagada selle enda kontrolli all hoidmine.

Varasemas kohtupraktikas on Riigikohus (kohtulahend nr 3-1-1-92-12) märkinud, et kriminaaltuluna või selle arvel saadud kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine on käsitatav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena) KarS § 83 2 lg 2 mõttes ka siis, kui hüpoteek ei taga selle seadmisel ühtegi nõuet. Juhul kui kriminaaltuluna või selle arvel saadud kinnistu omanik lepib kolmanda isikuga kokku viimase kasuks kinnisasjale hüpoteegi seadmises ilma, et see oleks omaniku seisukohalt objektiivselt majanduslikult põhjendatud, saab rääkida kolmanda isiku poolt hüpoteegi omandamisest toimepanija arvel KarS § 83 2 lg 2 p 1 mõttes. Sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui hüpoteek seatakse juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui kinnistu omanikust võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud ega saa ka tagatise andmise tõttu samaväärset vastusooritust (nt laenutähtaja pikendamist või intressialandust). Samuti on vähemalt üldjuhul KarS § 83 2 lg 2 p 1 mõttes toimepanija arvel omandatud hüpoteek, mis seatakse kolmanda isiku kasuks vaatamata sellele, et puudub tagatav nõue (sh juhul, kui nõue on näilik). Hüpoteek on omandatud KarS § 832 lg 2 p 1 tähenduses kinnisasja omaniku arvel ka juhul, kui hüpoteegi seadmise tagajärjel kinnisasja omaniku vara väärtus ei vähene. Oluline on see, et kolmas isik omandab hüpoteegi ilma, et see oleks kinnisasja omaniku seisukohalt objektiivselt majanduslikult põhjendatud.

Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lisaks kinnisasjade konfiskeerimisele tuleb KarS § 832 lg 2 p 1, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida ka OÜ-le Xxxx kuuluvatele kinnistutele A J kasuks seatud ühishüpoteek summas 1,6 miljonit eurot. Lähtudes otsuse p-st 190, millest tuleneb vajadus rakendada meetmeid tsiviilhagi tagamiseks ning KarS § 832 lg-st 4 vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi nõude võrra ning konfiskeerib ühishüpoteegi summas 843 268,77 eurot. Sama summa osas jätab kohus muutmata konfiskeerimise tagamiseks seatud aresti.

1-24-487

Tsiviilhagi Xxxx (kuni 31.03.2023 Eesti Haigekassa) esitas kannatanuna kriminaalasja nr 20230100111 kohtueelses menetluses 14.08.2023 hagiavalduse Oleg Beršakovi vastu ning palus muuhulgas kuriteo toimepannud isikult välja mõista tekitatud varaline kahju 806 285 eurot Xxxx kasuks. 15.09.2024 muutis hageja nõude suurust vähendades seda 787 315,08 eurole.

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavalduse hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Vastavat tähtaega on antud juhul järgitud.

Eelnevalt tuvastas kohus, et Oleg Beršakov pani toime KarS § 213 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava arvutikelmuse. Kõnealune süüteokoosseis hõlmab koosseisulise tunnusena varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamist. Kahjunõude faktilised asjaolud kattuvad täielikult KarS § 213 lg 3,4 järgi esitatud süüdistusega. Kohus hindas nende tõendatust KarS § 213 järgi esitatud süüdistuse kontrollimisel ega pea seetõttu vajalikuks neid siinkohal korrata. Kahjunõuet mõjutava olulise aspektina toob kohus välja vaid selle, et 2010.a tekitatud kahju ulatus ei ole üheselt selge (vt p 71 - 72), mistõttu juhindus kohus VÕS § 127 lg 6 ning jättis kahju arvestusest välja süüdistuse etteheite 2010.a kohta (s. o 30 583,85 eurot). Kohus luges tuvastatuks arvutikelmusega Xxxxle kahju tekitamise 756 731,23 euro ulatuses.

1-24-487

esitatud andmete alusel Xxxx OÜ-le kokku 756 731,23 eurot, kuigi vastavat hüvitamiskohustust tegelikkuses ei eksisteerinud.

Ettevõtte juhatuse liikme Oleg Beršakovi vastutus tekitatud kahju eest tuleneb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7,8. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Antud juhul on vastava sätte kaitsenormiks KarS § 213, millest tulenev andmetöötlusprogrammi ebaseadusliku sekkumise keeld laieneb ka juriidilise isiku juhatuse liikmele. Lisaks sellele täitis Oleg Beršakov tahtliku süüteoga ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 eeldused. Nimetatud sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Juhatuse liikmena oli Oleg Beršakovil kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liikmena ettevõtte nimelt teadlik massiline valeandmete esitamine Xxxx retseptikeskusele eesmärgiga saada kasu ning tekitada kannatanule kahju on selgelt heade kommetega vastuolus olev käitumine. Seda eriti olukorras, kus on tuvastatud, et Oleg Beršakov tegutses eesmärgiga saada varalist kasu läbi kannatanule kahju tekitamise.

Punktides 186 - 187 kirjeldatud tingimustel vastutavad kannatanule tekitatud kahju eest nii Xxxx OÜ kui ka selle juhatuse liige Oleg Beršakov. Sellises olukorras on kannatanul tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 õigus valida, kumma vastu nõuet esitada. Kuna Oleg Beršakovi tegevuse tagajärjel on kogu alusetu rikastumisega saadud vara ettevõttest välja viidud ning ettevõte on sisuliselt varatu, on põhjendatud nõude esitamine üksnes Oleg Beršakovi vastu.

Rahapesu süüdistust hinnates tuvastas kohus, et Oleg Beršakov ja Konstantin Ivanov astusid aktiivselt samme selleks, et varjata kannatanult arvutikelmusega välja petetud rahalisi vahendeid. Arvutikelmusega Xxxxlt saadud alusetu ravimihüvitis kanti näilike tehingutega OÜ Xxxx kontolt OÜ Xxxx kontole ning sealt suunati see omakorda kinnisvarasse. Vältimaks kinnisvara konfiskeerimist või selle arvelt kahjunõude rahuldamist seati kinnisvarale hüpoteek kolmanda isiku A J kasuks. Eelnevast järeldub üheselt, et Oleg Beršakov teeb kõik endast oleneva, et vältida kahjunõude tasumist ega asu seda vabatahtlikult täitma. Neil asjaoludel peab kohus vajalikuks rakendada tsiviilhagi täitmise tagamise vahendeid.

KrMS § 142 lg 1,2,4 kohaselt võib kohus tsiviilhagi tagamiseks kohaldada vara arestimist. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara

1-24-487

võõrandamise tõkestamises. Vara arestitakse kohtumääruse alusel lähtudes kuriteoga tekitatud kahju suurusest. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes KrMS § 142 lg 1,2 ja 4 määrab kohus arestida tsiviilhagi täitmise tagamiseks A J kasuks OÜ-le Xxxx kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 756 731,23 eurot. Selles osas seada ühishüpoteegile Xxxx kasuks keelumärge hüpoteegiga käsutustehingute tegemiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistmise korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad süüdi, tuleb neil tekkinud menetluskulud hüvitada. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub nii Oleg Beršakovilt kui ka Konstantin Ivanovilt väljamõistmisele sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi kuulub hüvitamisele kriminaalmenetluse kuludeks olevad narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx teostamise kulu summas 84 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr xxxx kulu summas 95 eurot. Samuti KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi Xxxx OÜ poolt Xxxx asuva Xxxx apteegi kahe ukse avamise ja uute ukselukkude paigaldamisega seotud kulud kokku summas 265 eurot. Nimetatud kulud tuleb hüvitada vaid Oleg Beršakovil, kuivõrd tegu on vaid Oleg Beršakovile etteheidetavate tegude tuvastamiseks tehtud kuludega.

KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi kuulub hüvitamisele ka OÜ Xxxx poolt aadressil Xxxx asuva kinnistu hindamise kulu summas 1920 eurot. Samuti kuulub hüvitamisele KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajate I M ja T H sõidukulud, s.o kokku 50,80 eurot. Nimetatud kulud tuleb jagada Oleg Beršakovi ja Konstantin Ivanovi vahel, mistõttu tuleb kummalgi hüvitada hindamise kulust 960 eurot ning tunnistajate sõidukuludest 25,40 eurot.

Oleg Beršakovil tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 3644,40 eurot ning Konstantin Ivanovil summas 3200,40 eurot. Kohus määrab, et KrMS § 180 lg 3 alusel võivad mõlemad süüdistatavad maksta menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kaitsja Tanel Mällas esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 11 959,35. Samuti esitas kaitsja Sven Sillar taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 7 503 eurot. Kuivõrd kohus tunnistab süüdistatavad süüdi, jäävad eeltoodud kaitsjatasud süüdistatavate enda kanda.

Asitõendid Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Olles tutvunud kohtule esitatud asitõenditega ning nende olemusega, peab kohus vajalikuks kohaldada kohtuotsuse jõustumisel asitõendite suhtes alljärgnevaid meetmeid.

Kriminaaltoimikus olevad DVD ja CD plaadid jäävad kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

1-24-487

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas olevad alljärgnevad andmed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1,4 alusel säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning kohtuotsuse jõustumise järgselt kustutada: - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Oleg Beršakovi mobiiltelefoni Apple iPhone XS IMEI-koodiga xxxx koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 28.07.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti HP Pavilion S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 15.07.2020 Xxxx N B elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Lenovo ThinkPad S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod; - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus alla laetud postkastide xxxx ja xxxx koopiafailid; - 27.05.2020 Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud arvuti kõvaketta WD 500GB S/N: XXXX koopiafailid ja jäädvustatud fotod.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada seadusjärgsele omanikule 27.05.2020 Oleg Beršakovi kasutuses olevates tööruumides Xxxx asuvas Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Swedbank business pangakaart Konstantin Ivanov/OÜ XXXX nimele. Samuti 6 punaste kaantega dokumendimappi, kõigil kiri „Psühhotroopsete ja arvestusele kuuluvate ravimite retseptid“ ning aastanumbrid vastavalt 20152020. Nimetatud esemed asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveametis.

Kuivõrd tegu on väärtusetute esemetega, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele 02.08.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx üle antud ning Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olevad järgmised esemed: - ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud 1tk ravimikarp, mille sees pakendi infoleht ja 1tk pruuni värvi klaaspudel kirjaga „Valocordin Diazepam 10 mg/ml“ - Xxxx apteegis teostatud läbiotsimise käigus kabineti diivanikastist leitud ja ära võetud: ravimikarbi Ketonal ümber olnud kummiga paberitükk käsitsi kirjutatud numbritega 31.12.2019; kilekoti sees olnud 2 kummi, 2 ostutšekki ja 1tk paberitükk käsitsi kirjutatud märkmetega; 2 pappkasti; 1 kilekott ja A4 paberileht, mille küljes klambriga kinnitatud kaardimakse kviitung ja paberitükk käsitsi kirjutatud märkmetega.

Väärtusetud on ka aegunud retseptiravimid, mistõttu kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele 02.08.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr xxxx üle antud ning Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olevad: - 2 tk ravimikarpi kirjaga Sildenafil Sandoz 100mg, 4 tabletti karbis; - 2 tk ravimikarpi kirjaga Vizarsin 100 mg, 4 tabletti karbis; - 2 tk karpi kirjaga Amoksiklav 875mg/125mg, 14 tabletti karbis; - 2 tk ravimikarpi kirjaga Augmentin 875mg/125mg, 14 tabletti karbis; - 2 tk ravimikarpi kirjaga Kventiax 25mg, 30 tabletti karbis; - 2 tk ravimikarpi kirjaga Sumamed 500mg, 3 tabletti karbis; - 1 tk ravimikarp kirjaga Paroxetin HEXAL 20mg, 30 tabletti karbis; - 1 tk ravimikarp kirjaga Amoxicillin ratiopharm 1000mg, 20 tabletti karbis; - 1 tk ravimikarp kirjaga Ketonal 100mg/2ml, 10 ampulli karbis, karbi ümber kummiga paberitükk käsitsi kirjutatud numbritega 31.12.2019; - 1 tk ravimikarp kirjaga Nolpaza 20mg, 28 tabletti karbis; - 1 tk ravimikarp kirjaga Metronidazol Nycomed 500mg, 10 tabletti karbis; - 1 tk avatud ravimikarp kirjaga Vermox 100mg, 3 tabletti karbis; - 1 tk ravimikarp „Sildenafil Sandoz 100mg“, mille sees pakendi infoleht ja 1tk blisterpakend, mille sees 4tk sinist värvi ümmargust tabletti; - 6 tk ravimikarpi Madopar HBS 100mg/25 mg, milles 100tk kõvakapslit.

1-24-487

Viimaks kuuluvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad psühhotroopsed ained konfiskeerimisele KarS § 191 alusel, kuivõrd nende näol on tegemist süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainetega. NPALS § 7 lg 3 alusel jäävad need ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Taotlus mittevaralisekahju hüvitamiseks Oleg Beršakovi kaitsja esitas taotluse hüvitada Oleg Beršakovi õigeks mõistmisel tema kinnipidamisega tekitatud kahju vastavalt SKHS-le. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud taotlus jätta rahuldamata. Kuna kohus teeb Oleg Beršakovi suhtes süüdimõistva otsuse, puudub tal SKHS § 5 lg-st 1 tulenev alus nõuda kahju hüvitamist. Olles tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning arvestades süüdistuse mahtu, on kohus seisukohal, et süüdistataval puudub alus nõuda kahju hüvitamist ka SKHS § 5 lg-st 4 lähtuvalt. Juhindudes SKHS § 18 lg-st 2 jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 311, 313 ja 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Johanson rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Henry Tartes rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.