Viru Vangla materjalid Ilja Drovnjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Ilja Drovnjašin isikukood 39001290231; kannab karistust Viru Vanglas
Kohtuistungil osalenud isikud
süüdimõistetu
Ilja Drovnjašin (videokonverentsi teel)
RESOLUTSIOON
Jätta Ilja Drovnjašin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus karistas Ilja Drovnjašinit 28.05.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1 18-437 KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 02.08.2017 kuni 11.12.2019, s.o 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.06.2021. a otsusega Harju Maakohtu 28.05.2020.a otsuse Ilja Drovnjašinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. Ilja Drovnjašin asus ärakandmata 2 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust karistust kandma 18.07.2022 ning tema karistusaeg lõppeb 08.01.2025.
3.Viru Maakohus vabastas 18.11.2022. a määrusega Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.01.2023. a määrusega maakohtu määruse ja jättis Ilja Drovnjašini Harju Maakohtu 28.05.2020. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärused jõustusid 28.12.2022.
1-18-437
4.Viru Maakohus jättis 29.08.2023 määrusega Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.10.2023 määrusega Viru Maakohtu 29.08.2023 määruse muutmata ja kohustas vangistusseaduse § 76 lõike 4 alusel vanglateenistust esitama kohtule materjalid Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustus 21.10.2023.
5.19.04.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Ilja Drovnjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Ilja Drovnjašin karistusaeg algas 18.07.2022, see lõppeb 08.01.2025 ja VangS § 76 lg 4 kohane tähtaeg saabus 21.04.2024. Ilja Drovnjašin isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.
6.Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Ilja Drovnjašini ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7.Kohtuistungil avaldas Ilja Drovnjašin, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Avaldades, et vabanedes jätkab spordivaldkonnas treenerina, planeerib areneda ja teenida tasu selles valdkonnas.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab, et Ilja Drovnjašin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9.VangS § 76 lg 4 kohaselt edastatakse isiku enne tähtaega vabastamata jätmise korral materjalid uuesti kohtule 1 aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole määranud teistsugust tähtaega. Tartu Ringkonnakohus määras materjalide uuesti kohtule esitamiseks 6-kuulise tähtaja. Seega tuleb nentida Ilja Drovnjašini puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Ilja Drovnjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.
10.Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11.Hinnates Ilja Drovnjašiniga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Ilja Drovnjašini kinnipidamisasutuses viibimisel on positiivseid jooni. Läbitud on sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ja alates 06.11.2023 osaleb riigikeele A1 kursusel. Ametnikega suheldes on viisakas. Kinnipeetav on nõuded tasunud. Eelnimetatuid arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Iseloomustuses toodu kohaselt Ilja Drovnjašinil on olemas lähedased, põlvnemisperekond, kes teda ka toetab ning on valmis vabanemise korral enda juurde elama võtma. .
12.KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Ilja
1-18-437 Drovnjašini karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.
13.Ilja Drovnjašin tunnistati süüdi ja ta kannab karistust avaliku julgeoleku vastase süüteo eest. Ilja Drovnjašinil on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 255 lg 1 järgi. Organiseeritud kuritegevuse puhul on kuritegelike hoiakute ja juurdunud käitumismustrite olemasolu äärmiselt tõenäoline. Kuritegelikku ühendusse kuulumise näol on tegemist nn elustiilikuriteoga, s.o kuritegeliku ühenduse moodustanud isikud on kokku tulnud ühise eesmärgi nimel ja seadnud kuritegude toimepanemise endi ühiseks eesmärgiks, ühtlasi ka elatudes just kuritegude toimepanemise teel saadust. Nii on ka Riigikohus märkinud, et kuritegelikku ühendusse kuulumine on nn elustiilikuritegu, mille jätkuvuse oht on keskmisest suurem (RKKK 07.02.2019 määrus 1-16-2411, p 27.) Seega on tõenäoline, et kuuludes kuritegelikku ühendusse, jätkatakse selle liikmeks olemist ka peale kriminaalmenetluse huviorbiiti sattumist ning ka isegi pärast vanglakaristuse kandmist.
14.Ilja Drovnjašin kannab esmakordset vanglakaristust ja on kriminaalkorras karistatud esimest korda, siis võiks hinnata vangistuse mõju isikule tugevaks, kuid tema hoiakud ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisest keeldumine vangistuse ajal viitavad vastupidisele. Karistuse kandmise ajal on Ilja Drovnjašin keeldunud töötamast. Töötamine aitab kaasa tööharjumuse omandamisele ja väärtustab legaalsel moel sissetuleku teenimist. Töökohustuste täitmine vangistuse ajal on individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamisel kõrge tähtsusega eriti majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid sooritanud kinnipeetava puhul. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seda k ohus aga käesoleval juhul ei tuvasta. Kuritegelikku ühendusse kuulumisega ei ole Ilja Drovnjašin väärtustanud teiste isikute ja ühiskonna ootust turvalisusele. Tema hoiakud viitavad ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Ilja Drovnjašin naasta tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust.
15.Ilja Drovnjašini vabastamist mittetoetavaks asjaoluks on ka mitmed distsiplinaarkaristused. Ilja Drovnjašini suhtes on olemas viis kehtivat distsiplinaarsüüteo otsust. Kinnipeetav on jätkanud distsiplinaarsüütegude toimepanemist ka pärast viimast tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamist, s.t, et tegelikku karistuslikku mõjutamist hoiakute muutmise kujul ei ole toimunud. Vangistus ei ole suutnud välistada süütegude toimepanemist, Ilja Drovnjašin ei allu vangla korrale. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Ilja Drovnjašin on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et Ilja Drovnjašin on süüdi tunnistatud kuritegelikku ühendusse kuulumises, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Ilja Drovnjašin, vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugi vad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet, on oht, et Ilja Drovnjašin võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Ja seda enam olukorras, kus iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Seega on hinnang Ilja Drovnjašin karistusajale negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
16.Ilja Drovnjašin vabastamise küsimuse arutamisel ei oma töökohagarantii suurt kaalu, kuna iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetaval vabaduses ametlik töökoht ja sissetulek, kuid suure osa oma sissetulekust omandas siiski kuritegelikul teel. Kinnipeetava üheks ülesandeks kuritegelikus grupeeringus oli nt võlgade sissenõudmine. Kinnipeetaval on nähtavad kriminogeensed omadused, mis toetavad kriminaalset käitumist. Vangistuses olles on kinnipeetavat toetanud kriminaalkorras karistatud isikud, s.t tema suhtlusringkonda kuuluvad
17.Seoses lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et toetav lähedaste võrgustik Ilja Drovnjašinil on olemas. Kinnipeetavat toetavad vanemad ja õed. Iseloomustuses nähtub, et enne süüdi mõistmist elas kinnipeetav koos enda ema, isa ja õega, kuid kuritegelikku käitumist see asjaolu ei mõjutanud. Kohtu seisukoha järgi Ilja Drovnjašin karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Iseloomustuses toodu kohaselt Ilja Drovnjašin püüab ametnikega manipuleerida. Ilja Drovnjašin sõnalisi lubadusi seaduskuulekaks eluks ei toeta tema objektiivselt avaldunud käitumisaktid vangistuse ajal.
18.Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohus juhindus KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.