1-24-1304
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2024, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-1304 (24233050180)
Kohtunik
Regiina Lebedeva
Kohtuistungi sekretär
Ilona Berezina
Kriminaalasi
Meelis Till süüdistuses KarS § 424 lg kokkuleppemenetluses kiirmenetluse sätete järgi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin
Süüdistatav
Meelis Till isikukood 36401312214; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 25.09.2019. a otsusega nr 1-19-6896 KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aastat 28 päeva vangistust, KarS § 74 lg 2, 3 alusel kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 aastaks; kahtlustatavana kinni peetud alates 27.02.2024 kell 19.00
Kaitsja
vandeadvokaat Andrei Matvejev (kohtumenetluses ei osalenud)
järgi,
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, § 2561 lg-st 1, § 2565 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 ning §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-24-1304
Mõista Meelis Tillilt Eesti Vabariigi kasuks välja - KrMS § 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 615 eurot; - KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 131,76 eurot, 2(5)
1-24-1304 s.o kokku menetluskulud 746,76 eurot.
väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;
-
sõiduauto Kia Ceed, registreerimismärgiga xxx, xxx, koos sõiduki võtmetega tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule A K .
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Meelis Tilli süüdistatakse selles, et ta juhtis 27.02.2024 kella 18.59 paiku Ida-Virumaal Tallinn – Narva mnt 206. kilomeetril mootorsõidukit Kia Ceed, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Meelis Tilli ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1.17 mg. Kuriteo toimepanemise ajal oli Meelis Tillil kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2019 otsuse nr 1-19-6896 järgi. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Meelis Till liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Meelis Till, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kooskõlas Meelis Tilli, tema kaitsja Andrei Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M. Tilli süüdimõistmist KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 6 kuud vangistust. 3(5)
1-24-1304 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2024 karistusaja hulka ning lugeda koheselt täitmisele pööratava karistuse kandmise alguseks Meelis Tilli kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 27.02.2024. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat vangistust Meelis Tilli suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, KarS § 75 lg 2 p-des 5, 8 ja KarS § 75 lg-s 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanemist pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. Osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Meelis Tilli alates kinnipidamisasutusest vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui Meelis Tilli PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui Meelis Till saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Meelis Tillile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 75 lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmise tagamiseks kohaldada Meelis Tilli suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem ja vahistada Meelis Till kohtuotsuse kuulutamisel. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Meelis Tillile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks ja 6 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Meelis Till kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Meelis Tillilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele KrMS 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 615 eurot ja kaitsjatasu 131,76 eurot, s.o kokku 746.76 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel Meelis Till kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 746,76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara: väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ning PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna valduses asuv sõiduauto Kia Ceed, riikliku reg-märgiga xxx, VIN-kood xxx, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule A K , ik xxx, kohtuotsuse jõustumisel. 29.02.2024 toimunud kohtuistungil prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Prokurör täpsustas, et sõiduauto Kia Ceed, tuleb tagastada omanikule koos sõiduki võtmetega. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.
4(5)
1-24-1304 Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Meelis Till süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus, sh lisakaristus, vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.