Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2024, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-6731
Kohtunik
Anu Vilt
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Mart Karjuse süüdistuses KarS § 1573 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Prokurör Süüdistatav
Mart Karjus isikukood: 38907146510; elukoht: XXX; XXX; XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik varem kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistuse sisu Mart Karjust süüdistatakse KarS § 1573 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 1573 lg 1 järgi süüdistatakse M. Karjust selles, et tema alates 08.10.2023 kuni 26.10.2023 otsis korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti T. R.. Nimelt tegi ta nii öisel kui ka päevasel ajal soovimatuid telefonikõnesid varjatud telefoninumbri alt, kuigi kannatanu on korduvalt keelanud talle helistamise ja blokeerinud tema telefoninumbri. Ta tegi varjatud numbrilt telefonikõnesid korduvalt: 08.10.2023 tegi ta viisteist kõnet, 15.10.2023 üheksa kõnet, 21.10.2023 kolm kõnet, 23.10.2023 üheksa kõnet, 24.10.2023 kakskümmend kõnet, 25.10.2023 kümme kõnet ja 26.10.2023 seitse kõnet. Ta helistas varjatud numbrilt, sest varjatud numbrilt tulevad kõned läbi. Sellise pikaajalise ja järjepideva soovimatu tegevusega sekkus M. Karjus korduvalt teise isiku tahte vastaselt ja häirivalt tema eraellu. Seega pani M. Karjus toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise. KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse M. Karjust selles, et tema 01.10.2023 kella 16.35 ajal juhtis Võru maakonnas Antsla vallas XXX vahetus läheduses mootorsõidukit mopeedi CPI Oliver City registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,88 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus M. Karjus liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Karjus toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Mart Karjus ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Karjus tuleb süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 7-kuulise vangistusega. M. Karjus tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb osaliselt suurendada raskemat karistust ning mõista M. Karjuse liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Karjus ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm. Samuti juhul, kui M. Karjus täidab talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise
häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Mõista M. Karjuselt välja joobeseisundi uuringu kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja sundraha 543,75 euro ulatuses. Jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada M. Karjusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2024. a algusest on sundraha 1230 eurot, millest palus jätta riigi kanda 686,25 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.