Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod › Põhivabaduste rikkumised

Lk 1 / 4

1-23-6212 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.11.2023. a.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas Lk 2 / 4

1-23-6212 on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vilmar Sumberg ́i süüdistatakse selles, et tema 2022.a detsembrist on järjepidevalt otsinud XX ́ga kontakti telefonikõnede ja SMS sõnumite teel, sekkunud naise tahte vastaselt naise eraellu viisil, mis on XX ́d hirmutanud ja tema igapäevaelu oluliselt häirinud. Peale XX abikaasa surma hakkas Vilmar Sumberg XX ́ga suhtlema ja lohutust pakkuma. Vilmar Sumberg oli XX abikaasa lähedane sõber. Tal tekkis naisega lähedane sõbrasuhe: suheldi telefoni teel, saadi kokku, tehti koos väljasõite. Näost näkku kohtuti viimati 2021.a augustis ja sellest ajast alates püüdis XX suhtlust piirata ning tõi erinevaid ettekäändeid, et mitte kokku saada ja koos aega veeta. 2021.a oktoobris oli kannatanu lapsega SPA-s ja ignoreeris Vilmar Sumbergi kõnesid ja SMS- e, ei vastanud neile. Tagasi jõudes helistas naisele Vilmar Sumberg ja ähvardas „et kannatanu laps ei jõua koolist koju ning ta paneb kannatanu vara põlema“. Kannatanu hakkas tundma hirmu ja mõistis, et kui ta Vilmar Sumbergi ignoreerib, tulevad ähvardused ning hirmust tulenevalt jäi temaga edasi suhtlema. 2021.a novembris andis kannatanu teada, et ta ei soovi Vilmar Sumberg ́iga igapäevaselt suhelda. Seepeale ütles V. Sumberg et „kannatanu saab molekuliks hävitatud“. Öösel saatis pildi Olerexi tanklast ja kirjaga „Olen kohal“. Sellise tegevusega hirmutas ta kannatanut ning kannatanu jätkas temaga suhtlust. Kannatanu lülitas ööseks telefoni vaikseks, aga hommikuks oli V. Sumberg ́i poolt saadetud mitmeid sõnumeid, pilte, videoid. 2022.a otsis kannatanu vabandusi, et mitte V. Sumberg ́iga suhelda, kokku saada, varjas kuhu ja kellega läheb ning mida nädalavahetusel teeb. 2022.a detsembri lõpust tekkis kannatanul suhe ja ta leidis tuge, et igasugune suhtlus lõpetada. Ta andis sellest Vilmar Sumberg ́ile teada ja pani tema telefoninumbrile blokeeringu, blokeeris V. Sumberg ́i Messengeris ja kustutas Facebookist. Aprillist 2023.a on jätkuvalt V. Sumberg otsinud kannatanuga kontakti, saatnud SMS- sõnumeid, eesmärgiga teada saada, kes on XX uus elukaaslane ning nõudnud vastust, mis ajast kannatanu suhtes on. Kontakti otsimiseks kasutas ta enda mobiiltelefoni numbrit x. Ta andis kannatanule teada, et elab x, kuigi see nii ei olnud. 06.04.2023.a oli V. Sumberg x x x x x kannatanu maja juures ja kõnetas tema x-aastast x ja järgmisel päeval, so 07.04.2023.a kõnetas ta avaldaja x YY nende elukoha maja juures. 2022.a andis kannatanu XX V. Sumberg ́i sõbrale RR ́ile teada, et Vilmar teda kõnedega tülitab, kuigi kannatanu ei soovi temaga suhelda. RR on antud teemal telefonitsi V. Sumberg ́iga vestelnud alates 2022. aasta detsembrist kuni 2023.a aprilli lõpuni. V. Sumberg jätkas siiski XX ́ga ühenduse otsimist, väites et X ei saa suhtlust lõpetada ilma, et oleks talle selgitusi jaganud. Otsides teise isikuga korduvalt ja järjepidevalt kontakti ning sekkudes tahte vastaselt teise isiku eraellu, hirmutades ja oluliselt häirides teist isikut, pani Vilmar Sumberg toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Vilmar Sumberg süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Vilmar Sumberg ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Lk 3 / 4

1-23-6212 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada Vilmar Sumberg ́ile lähenemiskeeld tähtajaga 2 aastat, keelates temal:

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 207,36 eurot, kokku 1294,86 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Vilmar Sumbergil tasuda menetluskulud 1294,86 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 108 eurot ning viimasel kuul 106,86 eurot iga kuu 15-ndaks kuupäevaks (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.