Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg
31.05.2023
Kriminaalasja number
1-22-7062 (22244001071)
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Marina DAVODOVITŠ
Prokurör
abiprokurör Anu TOLUK
Kaitsja
vandeadvokaat Kaido KOOGA
Asja läbivaatamise kuupäev
11.04.2023
Kriminaalasi
Aleksei SEMJONOVI süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi
Süüdistatav
Kannatanu
üldmenetluses Aleksei SEMJONOV sünd. 11.11.1987, isikukood 38711110247, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 21.09.2022 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi vangistusega 7 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Oli kahtlustatavana kinni peetud 28.09.2022 – 29.09.2022 Tõkend – vahistamine – alates 29.09.2022
registrikood xxxxxxx, asukoht xxx
Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1; §319 lg.2, 3 ja §321, maakohus
Süüdi tunnistada Aleksei SEMJONOV Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Aleksei SEMJONOVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2022 – 29.09.2022, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Aleksei SEMJONOVIL kandmisele 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 21.09.2022 otsusega mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Aleksei SEMJONOVILE 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Aleksei SEMJONOVI karistuse kandmise algus on alates 29.09.2022. Aleksei SEMJONOVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse ärakandmiseni, seejärel tühistada. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 alusel rahuldada AS XXX tsiviilhagi osaliselt ja mõista Aleksei SEMJONOVILT AS XXX (registrikood xxxxxxx, asukoht xxx, arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXX) kasuks 3 (kolm) eurot 38 senti. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Aleksei SEMJONOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 410 (nelisada kümme) eurot 40 senti. Välja mõista Aleksei SEMJONOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) summas 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti ja kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) summas 410 (nelisada kümme) eurot 40 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Aleksei SEMJONOVIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700016767 ning selgitus „Aleksei SEMJONOV 1-22-7062 menetluskulud“.
Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.
on
õigus
edasi
kaevata
apellatsiooni
korras
Tartu
Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.05.2023. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Süüdistus Aleksei Semjonov on kohtu alla antud ja süüdistatakse Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Aleksei Semjonov, keda karistati Viru Maakohtu 21.09.2022 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi poevarguste eest (8 episoodi perioodil 16.09.2022 – 19.09.2022), võttis uuesti, s.o. süstemaatiliselt - 27.09.2022 kell 12.30 Kohtla-Järvel xxx xx asuva kaupluse XXX müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli õlut Gildi maksumusega 3,58 € ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS XXX varalist kahju nimetatud summas - 28.09.2022 kell 13.05 Kohtla-Järvel xxx xx asuva kaupluse XXX müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: 2 pudelit õlut Gildi (kokku 7,16 €, 3,58 €/tk), kalmaarid (1,48 €), krõpsud (2,84 €), lõhe (1,68 €) ja pani need ostukorvi. Seejärel möödus ta kaubaga kogusummas 13,16 € kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni ning tema tegu jäi katsestaadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kaup tagastati kauplusele - 29.09.2022 kell 20.17 Kohtla-Järvel xxx xx asuva kaupluse XXX müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: pudeli õlut Meistrite Gildi Mõisnik (3,38 €), pudeli õlut Hopenfilder (3,58 €), tilli- ja peekonimaitselised leivad (0,78 €), parmesani- ja küüslaugumaitselised leivad (0,78 €) ja pani need endale kotti. Seejärel möödus ta kaubaga kogusummas 8,52 € kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni ning tema tegu jäi katsestaadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kaup tagastati kauplusele. Seega pani Aleksei Semjonov oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aleksei Semjonov ennast maakohtu istungil süüdi ei tunnistanud ning keeldus ütluste andmisest allkirja vastu Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §293 lg.2 tähenduses. Maakohus leidis, et süüdistatava ristküsitlemine ei ole seega lubatud ning rahuldas seejärel abiprokuröri taotluse süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks KrMS §294 alusel. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et süüdistus on põhjendatud.
Lisaks eeltoodule uuris maakohus kohtuistungil järgmiseid kohtueelses menetluses kogutud tõendeid: - Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestisi XXX kaupluses aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn 27.09.2022 kell 13.49 – 13.50 - AS XXX 31.10.2022 hagiavaldus, milles taotletakse tsiviilhagi summas 3,58 € hüvitamist Aleksei Semjonovi poolt seoses 27.09.2022 vargusega - AS XXX 28.09.2022 avaldus, mille kohaselt varastati 28.09.2022 kell 13.05 AS XXX XXX müügisaalist kaupa - Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestisi XXX kaupluses aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn 28.09.2022 kell 12.29 – 12.30 - Isiku 28.09.2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Aleksei Semjonov peeti 28.09.2022 kell 13.10 kahtlustatavana kinni ja vabastati 29.09.2022 kell 11.58 - AS XXX 29.09.2022 avaldus, mille kohaselt varastati 29.09.2022 kell 20.13 AS XXX XXX müügisaalist kaupa - Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestisi XXX kaupluses aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn 29.09.2022 kell 20.12 – 20.15 - Isiku 29.09.2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Aleksei Semjonov peeti 29.09.2022 kell 21.10 kahtlustatavana kinni - Viru Maakohtu 01.10.2022 vahistamismäärus nr.1-22-5902, millest nähtub, et Aleksei Semjonov vahistati tähtajaga 2 kuud alates 29.09.2022 - Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Aleksei Semjonovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 1 kehtiv väärteokaristus - Viru Maakohtu 21.09.2022 otsus nr.1-22-5627, millest nähtub, et Aleksei Semjonov tunnistati süüdi KarS §199 lg.2 p.9 järgi ja karistati KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis jäeti KarS §73 lg.1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud - Tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta 2021 - 01.10.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 64,80 € - Ida Prefektuuri uurija Andreas-Hannes Tamme 03.10.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja hüvitati tasu summas 64,80 € - 17.11.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € - abiprokurör Kristiina Erte 17.11.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja hüvitati tasu summas 97,20 € - 30.09.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 € - Ida Prefektuuri uurija Andreas-Hannes Tamme 03.10.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja hüvitati tasu summas 32,40 € - kahtlustatav Aleksei Semjonovi 29.09.2022 ütlused, mille kohaselt tunnistas ta, et pani 28.09.2022 kell 12.50 ja 27.09.2022 kell 12.30 toime süstemaatilise varguse - kahtlustatav Aleksei Semjonovi 30.09.2022 ütlused, mille kohaselt tunnistas ta, et pani 29.09.2022 kell 20.17 toime süstemaatilise varguse.
Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Aleksei Semjonovile on esitatud süüdistus KarS §199 lg.2 p.9 järgi selles, et olles varasemalt süstemaatiliste varguste eest kriminaalkorras karistatud, pani ta uuesti, s.o. süstemaatiliselt toime varguse 27.09.2022 kell 12.30 ning süstemaatiliste varguste katsed 28.09.2022 kell 13.05 ja 29.09.2022 kell 20.17. KarS §199 lg.2 p.9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (vargus), kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Esmalt tuvastab maakohus faktilised asjaolud. Episood 27.09.2022 kell 12.30 Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn asuva XXX kaupluse turvakaamerate videosalvestisi. Vaatlusprotokollist nähtub, et 27.09.2022 kell 13.49 siseneb kauplusesse Aleksei Semjonov, kellel on seljas musta värvi HH kirjega jope, musta värvi püksid ja musta värvi jalanõud ning vasakus käes poolik õllepudel. Kell 13.49 võtab Aleksei Semjonov riiulist ühe pakendi ja liigub edasi alkoholiletti. Kell 13.50 võtab Aleksei Semjonov alkoholiletist kaasa ühe suurema pudeli õlut. Seejärel möödub ta kell 13.50 toodetega kassarivist kauba eest maksmata. Kannatanu AS XXX 28.09.2022 avaldusest nähtub, et nende kauplusest XXX aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn varastati 28.09.2022 kell 13.05 järgmised kaubad: õlu Gildi 3 tk – 3,98 € 2 päevaga 27.09 ja 28.09; kalmaarid 1,48 €, krõpsud 2,48 €, lõhe 1,68 €; ühte kaupa ei tagastatud – 3,38 € õlu. Aleksei Semjonovi 29.09.2022 ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et pani 27.09.2022 toime kuriteo. Talle on öeldud, et ta võib Eestis teha, mida tahab. Seega võttis ta 27.09.2022 õlle kaasa, et nähac, kas keegi midagi teeb või mitte. Tal oli tegelikult raha kaasas. Ta ei saa öelda, kes talle sellise loa andis. Episood 28.09.2022 kell 13.05 Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn asuva XXX kaupluse turvakaamerate videosalvestisi. Vaatlusprotokollist nähtub, et 28.09.2022 kell 12.29 siseneb kauplusesse Aleksei Semjonov, kellel on seljas musta värvi jope, musta värvi püksid ja musta värvi jalanõud ning vasakus käes on ostukorv. Kell 12.29 võtab Aleksei Semjonov riiulist ühe pakendi ja paneb selle ostukorvi. Mõne hetke pärast võtab ta samast letist veel ühe pakendi. Seejärel võtab Aleksei Semjonov riiulist ühe pakendi ja paneb selle ostukorvi. Alkoholiletist võtab Aleksei Semjonov kaks suurt
õllepudelit ja paneb need ostukorvi. Kell 12.30 möödub Aleksei Semjonov kassarivist võetud kaubaga selle eest tasumata ning lahkub esemetega vaateväljast. Kannatanu AS XXX 28.09.2022 avaldusest nähtub, et nende kauplusest XXX aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn varastati järgmised kaubad: õlu Gildi 3 tk – 3,98 € 2 päevaga 27.09 ja 28.09; kalmaarid 1,48 €, krõpsud 2,48 €, lõhe 1,68 €; ühte kaupa ei tagastatud – 3,38 € õlu. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 28.09.2022 protokollist nähtub, et Aleksei Semjonov peeti 28.09.2022 kell 13.10 aadressil xxx xx Kohtla-Järve kahtlustatavana kinni, sest ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Kahtlustatav vabastati 29.09.2022 kell 11.58. Aleksei Semjonovi 29.09.2022 ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et ta pani 28.09.2022 toime kuriteo. Kuna ta läks 27.09.2022 poodi, et näha, kas keegi teeb midagi või mitte, läks ta ka 28.09.2022 poodi, et võtta endale kaks õlut ja natukene süüa. Sel korral tal raha kaasas ei olnud, sest kuna esimese korraga läks tal tegu läbi, ei hakanud ta teist korda raha kaasa võtma. Episood 29.09.2022 kell 20.17 Asitõendi 19.10.2022 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn asuva XXX kaupluse turvakaamerate videosalvestisi. Vaatlusprotokollist nähtub, et 29.09.2022 kell 20.12 siseneb kauplusesse Aleksei Semjonov, kellel on seljas musta värvi jope, musta värvi püksid ja musta värvi jalanõud ning vasakus käes on valge kilekott. Kell 20.13 võtab Aleksei Semjonov alkoholiletist toote ja paneb selle endaga kaasas olnud kilekotti. Seejärel võtab Aleksei Semjonov alkoholiletist kaks suurt õllepudelit ja paneb ka need endale kilekotti. Kell 20.15 möödub Aleksei Semjonov kassarivist koos kaubaga selle eest tasumata ning lahkub vaateväljast. Kannatanu AS XXX 29.09.2022 avaldusest nähtub, et nende kauplusest XXX aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn varastati 29.09.2022 kell 20.13 järgmised kaubad: õlu Meistrite Gildi 1 x 3,38 €, hele õlu Hopfenfilder 1 x 3,58 €; tilli- ja peekonimaitselised leivad 1 x 0,78 €, parmesani- ja küüslaugumaitselised leivad 1 x 0,78 €. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 29.09.2022 protokollist nähtub, et Aleksei Semjonov peeti 29.09.2022 kell 21.10 aadressil xxx xx Kohtla-Järve kahtlustatavana kinni, sest ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Aleksei Semjonovi 30.09.2022 ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et pani 28.09.2022 toime kuriteo. Ta varastas esemed, sest tal ei olnud raha ja süüa polnud midagi. Soovis esemeid enda tarbeks kaasa võtta. Kahetseb tehtut. Maakohus leiab, et kõik esitatud tõendid on usaldusväärsed ja episoodides omavahel riimuvad. Maakohtu puudub alus kahelda selles, et süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused oleks saadud KrMS sätteid rikkudes. Lisaks vaatas maakohus turvakaamerate salvestised üle ning veendus vaatlusprotokollis sedastatud asjaoludes vahetult. Maakohus veendus eeltoodu põhjal, et turvakaamerate salvestistelt
nähtud mees sarnanes üks-ühele süüdistatavaga. Kõikidel videosalvestistel olev meesterahvas kannab samasugust riietust ja jalanõusid ning ka tema kõnnak on ühesugune. Ühtlasi puudusid videosalvestistel igasugused viited selle, et neid oleks kuidagi manipuleeritud. Kuigi süüdistuses märgitakse, et 27.09.2022 episood on toime pandud kell 12.30 ja videosalvestiselt nähtub hoopiski kellaaeg ajavahemikus 13.49 – 13.50, ei muuda maakohtu hinnangul see kaupade kaasavõtmise fakti 27.09.2022. Pealegi ei seadnud maakohtu istungil keegi menetlusosalistest kahtluse alla videosalvestise asjakohasust ja seeläbi võib tegemist olla vaid tehnilise probleemiga. Niisiis lähtub maakohus süüdistuses märgitud kellaajast. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus, et Aleksei Semjonov: - võttis 27.09.2022 kell 12.30 Kohtla-Järvel xxx xx kaupluse XXX müügisaalist pudeli õlut Gildi ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Maakohus leiab, et kuivõrd selles episoodis on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 3,58 €, kuid esialgses 28.09.2022 avalduses on märgitud tagastamata kauba (õlu) maksumuseks 3,38 €, tuleb In dubio pro reo põhimõttest juhindudes võtta aluseks väiksem summa 3,38 € - võttis 28.09.2022 kell 13.05 Kohtla-Järvel xxx xx kaupluse XXX müügisaalist 2 pudelit õlut Gildi“ (kokku 7,16 €, 3,58 €/tk), kalmaarid (1,48 €), krõpsud (2,84 €), lõhe (1,68 €), pani need ostukorvi ja möödus seejärel kaubaga kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni - võttis 29.09.2022 kell 20.17 Kohtla-Järvel xxx xx kaupluse XXX müügisaalist pudeli õlut Meistrite Gildi Mõisnik (3,38 €), pudeli õlut Hopenfilder (3,58 €), tillija peekonimaitselised leivad (0,78 €), parmesani- ja küüslaugumaitselised leivad (0,78 €), pani need endale kotti ja möödus seejärel kaubaga kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Järgnevalt kontrollib kvalifitseeritud.
maakohus, kas
Aleksei
Semjonovi
tegu
on
õigesti
Kõikide juhtudel oli Aleksei Semjonovi teo objektiks vallasasjad (õlu ja suupisted) Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §50 lg.1, 2 mõistes. Õlut ja suupisteid võttes ning nendega kauplusest maksmata lahkudes jättis süüdistatav nende eelmise valdaja (kannatanu ehk AS XXX, mille kaupluses ta teod toime pani) tegelikust võimust ilma, kehtestades asjadele enda valduse. Kuivõrd õlle ja suupistete omand ei kuulunud süüdistatavale Asjaõigusseaduse §68 lg.1 mõistes, oli nende näol tema jaoks võõraste esemetega. Tegemist oli väheväärtuslike asjadega KarS §218 lg.1 mõistes. Seega täitis süüdistatav KarS §199 lg.1 objektiivse koosseisu, milleks on võõra vallasasja äravõtmine. Süstemaatiline vargus KarS §199 lg.2 p.9 tähenduses on selline, mille puhul on toime pandud vähemalt kolm vargust ning need on omavahel seotud. Süstemaatiline võib olla vargus, kui isik on varem varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või kui need on tuvastatud ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Samuti on tähtis, et tegevus oleks järjekindel ja pidevalt korduv. Käesoleval juhul heidetakse Aleksei Semjonovile ette, et teda oli varem karistatud süstemaatilise varguse eest Viru Maakohtu 21.09.2022 otsusega (8 episoodi perioodil 16.09.2022 – 19.09.2022) ning ta pani 27.09.2022 kell 12.30, 28.09.2022 kell 13.05 ja 29.09.2022 kell 20.17 toime uued süstemaatilised vargused.
Maakohus leiab, et süüdistatava tegevus vastab KarS §199 lg.2 p.9 objektiivsele koosseisule nii õigusliku kui ka faktilise retsidiivsuse osas, sest juba vähem kui nädal aega pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust jätkas ta sisuliselt taaskord sama tegevusega ning uued vargused pani ta toime järjestikkustel päevadel. Lisaks olid vargused oma laadilt väga sarnased – kõigi puhul oli tegemist vargusega kauplusest, mille objektiks olid õlu ja suupisted. Kuigi kahel juhul oli tegemist süüteokatsega, kvalifitseeritakse süütegu ikkagi lõpuleviidud teo järgi, sest see hõlmab endas eelneva katse. Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 p.9 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge. Maakohtu hinnangul oli süüdistatavale tema tegevus saanud harjumuspäraseks ja iseenesestmõistetavaks tegevuseks, mistõttu tegutses ta kõikides episoodides kavatsetult. Süüdistatava õigusvastase tegevuse eesmärk oli saada enda valdusesse talle mittekuuluvad kaubad. Süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et talle on Eestis kõik lubatud, s.h. ka võtta kauplustest, mida ta soovib, jäävad maakohtule täiesti arusaamatuteks. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeritud.
on
leiab
maakohus, et
süüdistatava
tegu
on
õigesti
Maakohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises tema õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse
eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtukõnes leidis abiprokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §199 lg.2 p.9 järgi karistuseks mõista 3 kuud vangistust, mida tuleb suurendada eelmise Viru Maakohtu 21.09.2022 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust. Abiprokurör märkis, et KarS §68 lg.1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmist tuleb arvestada alates tema vahistamisest 29.09.2022. Kaitsja leidis, et süüdistatavale võiks karistuseks mõista vangistuse minimaalses määras – 30 päeva. Kuigi käesoleva paragrahvi sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine Aleksei Semjonovile ei ole kuidagi põhjendatud. Rahalise karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kuivõrd Aleksei Semjonov pani vargused toime rahaliste raskuste tõttu ning tal puudub püsiv sissetulek, oleks selline karistus ebaefektiivne. Suure tõenäosusega jääks see tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Pealegi tuleb arvesse võtta ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid raskendavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei toonud välja ka abiprokurör.
ja
Kuigi Aleksei Semjonovi 30.09.2022 ütlustest nähtub, et ta kahetseb tehtut, leiab maakohus, et see ei ole siiras ning on pigem kantud üksnes karistuse kergendamise motiivist, seega ei ole tegemist puhtsüdamliku kahetsusega KarS §57 lg.1 p.3 mõistes. Maakohus leiab, et Aleksei Semjonovi süüd suurendavad asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ta läks juba pisut vähem kui nädal aega pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust taaskord uusi poevarguseid toime panema. Pealegi pani ta uued vargused toime järjestikkustel päevadel. Samas võtab maakohus süüd
vähendava asjaoluna arvesse, et tegemist on väheolulise kuriteoga, kannatanule ei tekitatud vargustega suurt kogukahju ning kahel juhul jäi süüdistatava tegu katsestaadiumisse. Eeltoodust tulenevalt määratleb maakohus Aleksei Semjonovi süüd keskmisest väiksemana, nõustub abiprokuröri pakutud karistusega ja mõistab süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.9 järgi karistuseks 3 kuud vangistust. Maakohtu hinnangul ei ole kaitsja pakutud karistusmäär kuidagi vastavuses süüdistatava tegude ja tema isikuga. Vastavalt Karistusseadustiku §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnimetatud Karistusseadustiku §65 lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik. Karistusseadustiku §65 lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Eeltoodu alusel kuulub käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 3 kuud vangistust liitmisele Viru Maakohtu 21.09.2022 mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks tuleb Aleksei Semjonovile mõista 10 kuud 27 päeva vangistust. Vastavalt Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 28.09.2022 protokollile peeti Aleksei Semjonov kahtlustatavana kinni 28.09.2022 kell 13.10 ja vabastati 29.09.2022 kell
nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 3,58 €.
esitati
koos
süüdistusaktiga
maakohtule
Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohus analüüsis juba eespool, et süüdistatava tahtliku tegevuse tagajärjel tekkis kannatanule kahju summas 3,38 €. Kahju on tõendatud AS XXX 28.09.2022 avaldusega, millest nähtub, et nende kauplusest XXX aadressil xxx xx Kohtla-Järve linn varastati õlu Gildi - 3,38 € ja seda kaupa ei tagastatud. Maakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt ning süüdistatavalt tuleb kannatanu AS XXX kasuks välja mõista 3,38 €. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Käesolevas kriminaalasjas on vastavalt ringkonnaprokuröri süüdistusaktile asitõenditeks tunnistatud 2 CD-plaati.
poolt
esitatud
Maakohtu istungil leidis abiprokurör, et CD-plaadid tuleb jätta toimiku juurde.
Kaitsja leidis, et ta ei saa asitõendite osas midagi öelda. Maakohus nõustub küll abiprokuröriga CD-plaatide suhtes tarvitusele võetavate meetmete osas, ent märgib, et tulenevalt Riigikohtu 11.06.2021 lahendist kohtuasjas nr.1-18-5732 on CD-plaatidel asuvad salvestised niikuinii kohtutoimiku osa ning tegemist ei ole KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud esemetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb CD-plaadid salvestistega jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub Aleksei Semjonovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 1087,50 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatav Aleksei Semjonovile oli kaitsjaks määratud vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 410,40 € (s.h. 10.04.2023 ettevalmistus 144 €, 19.12.2022 ettevalmistus ja kaitsealuse nõustamine vanglas 27 €, 28.11.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, 11.04.2023 kohtuistungil osalemine 108 €, 31.05.2023 kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 68,40 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Peale selle olid eelnevalt rahuldatud kaitsjatasu taotlused kohtueelses menetluses summas 194,40 €. Maakohtu istungil leidis abiprokurör, et kõik menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista, kuid oli nõus menetluskulude ajatamisega. Kaitsja palus menetluskulud suures osas jätta riigi kanda ning ajatada ülejäänu tasumine. Maakohus leiab, et KrMS §180 lg.1 tulenevalt peab kõik menetluskulud hüvitama Aleksei Semjonov. Ainuüksi töökoha puudumine ja vangistuse kandmisele asumine ei välista menetluskulude sissenõudmist süüdimõistetult. Pealegi ei ole tegemist
erakordselt suurte summadega. Tegemist on tahtlikult toimepandud kuriteoga, mistõttu pidi süüdistatav arvestama ka võimalike saabuvate finantsiliste tagajärgedega lisaks karistusele. Kaitsja ei nimetanud ning maakohus ei leidnud ühtegi alust jätta menetluskulud (ka osaliselt) käesolevas kriminaalasjas riigi kanda. Samas nõustub maakohus kaitsja ja abiprokuröri seisukohtadega menetluskulude tasumise ajatamise osas. Kuna süüdistatav asub kandma vangistust ja vanglas on süüdimõistetud isikutel võimalus asuda tööle, siis on menetluskulude ositi tasumine täiesti reaalne. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 194,40 € ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 410,40 €, mis tuleb KrMS §180 lg.3 alusel tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.