2.Mõista õigeks Marko Kikkas süüdistuses KarS § 281 lg 1 järgi.
3.Mõista õigeks Marko Kikkas süüdistuses KarS § 349 järgi.
4.Mõista õigeks Marko Kikkas 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 kuriteo episoodides KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.
5.Süüdi mõista Marko Kikkas 17.10.2020 ja 12.03.2020 kuriteo episoodides KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
6.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.03.20 so 1 päev ning ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
7.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marko Kikkas ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
8.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.03.2023.
9.Asitõendid: -1 DVD-plaat ja 1 CD-R plaat, 2 DVD-plaati häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
10.Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada osaliselt kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista Marko Kikkas’elt välja Z. L. kasuks 33.16 eurot eest (arstide vastuvõttude tasud ja ravimid), mis tasuda kannatanu Z. L. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Jätta rahuldamata kannatanu Z. L. tsiviilhagi osas mis puudutas saamata jäänud tulu ja sõidukulusid. Kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 5000 eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista Marko Kikkas’elt välja Z. L. kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot, mis tasuda kannatanu Z. L. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Jätta rahuldamata Z. L. 24.01.2020 esitatud hagiavaldus.
11.Menetluskulud:
11.1.KrMS § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087.50 eurot, mida on süüdistaval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 90.63 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700009703.
11.2 Määratud kaitsja Leelo Viil kaitsjatasu kogussummas 444 eurot, määratud kaitsja Eva Tibari kaitsjatasu summas 64.80 eurot ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EAOI00004) summas 84 eurot -jätta KrMS§ 180 lg 3 alusel riigi kanda. 11.3 Rahuldada osaliselt kannatanu esindaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise taotlus ning KrMS § 182 lg 3 alusel hüvitada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 3861,60 eurot, milline jätta riigi kanda. 11.4 Rahuldada osaliselt Marko Kikkas’e kaitsja taotlus õigusabi kulude hüvitamise osas ja KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistava Marko Kikkas ́e kasuks välja valitud kaitsja tasu ja kulud kokku 10 672 eurot. Ülejäänud osas, s.o 5336 eurot jätta süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.04.2023. I Asjaolud ja menetluse käik
12.Marko Kikkast süüdistatakse selles, et tema, 28.07.2017 ja 01.08.2017 kasutas Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta tema Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx ning digitaalallkirjastas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata asukohas kandeavalduse nr xxxx (A OÜ) ja A OÜ osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning kandeavalduse nr xxxx (K OU) ja K osaniku otsuse juhatuse muutmiseks. Seejärel allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt endale kuuluvat Eesti Vabariigi isikutunnistust kasutades ülalpool nimetatud dokumendid ning edastas need elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1), paludes kanda äriregistrisse A OÜ (registrinumber xxxx) ja K OÜ (registrinumber xxxx) muudatused, kutsudes Z. L. nimetatud äriühingute juhatusest tagasi ning lisades ennast juhatuse liikmeks. Oma tegevusega lõi Marko Kikkas ebaõige ettekujutuse Tartu Maakohtu registriosakonnale kui äriregistri pidajale, samuti äriregistri andmete kasutajatele ning tekitas kahju Z. L.'i seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuivõrd Z. L. kaotas K OÜ-s ja A OÜ-s oma juhatuse liikme positsiooni. Seega pani Marko Kikkas toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.
13.Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema esitas 28.07.2017 ja 01.08.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale teadvalt ebaõigeid andmeid ja nimelt: Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta 28.07.2017 digitaalallkirjastas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx kasutades avalduse ja osaniku otsuse (A OÜ), mille allkirjastas digitaalselt hiljem ka enda nimelt ja edastas elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1) ning milles palus kanda äriregistrisse ettevõtte A OÜ (registrikood xxxx) kohta muudatused, s.o kutsuda tagasi ja kustutada registrikaardilt A OÜ juhatuse liige Z. L.
ning kanda registrikaardile juhatuse liikmena Marko Kikkas. Seejärel 01.08.2017 digitaalallkirjastas Marko Kikkas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx kasutades avalduse ja osaniku otsuse (K OÜ), mille allkirjastas digitaalselt hiljem ka enda nimelt ja edastas elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1) ning milles palus kanda äriregistrisse ettevõtte K OÜ (registrikood xxxx) kohta muudatused, s.o kutsuda tagasi ja kustutada registrikaardilt K OÜ juhatuse liige Z. L. ning kanda registrikaardile juhatuse liikmena Marko Kikkas. Ülalpool nimetatud dokumentide alusel muutis äriregistri pidaja ettevõtete K OÜ ja A OÜ registriandmeid, mille tulemusel Z. L. kaotas ja Marko Kikkas omandas juhatuse liikmena tegutsemise õiguse. Seega pani Marko Kikkas toime KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete esitamise.
14.Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema sai Z. L.'i käest enda valdusesse Z. L. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr xxxx, s.o tähtsa isikliku dokumendi KarS § 350 tähenduses ja sellega seotud PIN1 ja PIN2 koodid, mida kasutas omal äranägemisel ilma Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta. Nimelt, 28.07.2017 ja 01.08.2017 allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata asukohas kandeavalduse nr xxxx (A OÜ) ja A OÜ osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning kandeavalduse nr xxxx (K OÜ) ja K osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning edastas need elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1), eesmärgiga omandada nimetatud äriühingute juhatuse liikme õigusi. 14.1 Samuti 01.08.2017 Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta kasutas Marko Kikkas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx ja sellega seotud PIN1 ja PIN2 koode. Nimelt, 01.08.2017 kella 09:17 ajal kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt Z. L.'i nimelt K OÜ osa hoidmise lepingu, eesmärgiga omandada Z. L.'i K OÜ osast tulenevaid õigusi ning õigust omandada K OÜ osa Z. L.'ilt 1 euroga. Seega pani Marko Kikkas toime KarS § 349 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.
15.Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema, viibides ajavahemikul 15.01.2019 kuni 15.02.2019 kella 08:00 ajal aadressil Xxxx garaažis, haaras kannatanu Z. L. kahe käega kõrist kinni ja pigistas nii, et tekitas oma sellise tegevusega kannatanule Z. L. füüsilist valu ja õhupuuduse; 15.1 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda lähisuhtes olnud isiku vastu, uuesti, viibides 19.11.2019 kella 19:40 ajal aadressil Xxxx haaras vasaku käega kannatanu Z. L. kõrist ja parema käega kannatanu vasakust käest, tõukas ja surus kannatanut Z. L. vastu viimasele kuuluvat sõidukit. Sellise tegevusega tekitas kahtlustatav Marko Kikkas kannatanule Z. L. füüsilist valu; 15.2 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti, 17.10.2020 kella 20:00 paiku xxxx, aadressil Xxxx juures trepikojas ründas oma endist abikaasat Z. L.i: lasi kannatanule pipragaasi otse näkku, mille järel tõukas kannatanu trepist alla, võttis maha kukkunud Z. L.il jalast kinni ja lohistas trepikojast välja. Sellise tegevusega tekitas Marko Kikkas kannatanu Z. L.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat;
15.3 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti, 12.03.2020 kella 08:20 paiku Xxxx ristmikul, lõi käega R. B. paremale poole näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetuse naos parema silma ümbruses). Seega pani Marko Kikkas toime kehalise väärkohtlemise, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri seisukoht
16.Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud täies mahus, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja taotles kohtult süüdistatav Marko Kikkas süüdi mõista ning karistada KarS § 1572 (alates 01.07.2019 KarS § 1572 lg 1 järgi), § 281 lg 1 ja § 349 järgi, mõistes talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti taotles prokurör Marko Kikkas mõista süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat. Prokurör taotles mõista M. Kikkasele liitkaristus juhindudes KarS § 64 lg 1 s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 12.03.20 s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
17.Prokuröri hinnangul kuivõrd M. Kikkase näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, on põhjendatud allutada M. Kikkas käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli pikkuseks taotles prokurör 4 aasta pikkust katseaega. Samuti on igati põhjendatud kohaldada M. Kikkase suhtes lisakohustusena kriminaalhooldaja poolt pakutava sotsiaalprogrammi läbimist, et hoida ära tema poolt uute samalaadsete isikuvastaste kuritegude toimepanemine, sundida teda oma käitumist rohkem kontrollima, ennast vaos hoidma. Kriminaalhooldaja järelevalvet ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustust toetab ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav peavad jätkuvalt suhtlema konkreetsetel tingimustel ühise lapse teemadel, mis võib tekitada pingeid ja seeläbi esineb ka oht Marko Kikkase poolt uute isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks. Et seda kõike ennetada tuleb kohaldada M. Kikkasele tingimuslikku vangistust koos käitumiskontrolliga ning koos lisakohustusega.
18.Kriminaalasjas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on prokuröri hinnangul põhjendatud. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kui kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitatud peab isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Marko Kikkas tarvitas Z. L. suhtes vägivalda ja seda just moel, mis kahjustas kannatanut. Prokuröri hinnangul mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb võtta arvesse, et kannatanu elukvaliteet on oluliselt langenud seoses tema poolt üle elatuga. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. III Kannatanu seisukoht
19.Kannatanu esindaja toetas täielikult prokuröri poolt toodut leides, et süüdistus on tõendatud täies mahus ja süüdistatav on rikkunud kannatanu isiklikku õigust tegeleda ettevõtlusega ja teostada osanikuna seadusest tulenevaid osaniku õigusi ning põhjustanud kannatanule nii moraalset kahju kui ka tervisekahjustusi.
20.Kannatanu kaitsja rõhutas, et osaniku õigus tegeleda ettevõtlusega ei tähenda seda, et osanik peab kindlasti kontrollima äriühingu kogu majandustegevust. Osaniku osalus äriühingu tegevuse toetamises võib seisneda ka äriühingu tegevuse finantseerimises. Z. L. on sh. toetanud A OÜ tegevust selle rahastamisega ja kandnud 02.10.2015 85000 eurot äriühingu kontole. Tähtsust ei oma seejuures see, et tegevuse finantseerimine on toimunud laenu andmise teel. Üldteada olevaks asjaoluks võib pidada seda, et tagamata ja intressivaba 85000 euro suuruse laenuraha leidmine vabal turul ei ole võimalik ja Z. L. on osanikuna võtnud suure riski, laenates nimetatud summa A. Seega ka laenu andmist võib käesoleval juhul pidada äriühingu tegevuse toetamiseks. Kannatanu kaitsja hinnangul on süüdistatava väited, et kannatanu ei ole A laenu andnud, ja et kannatanu nimele avatud konto oli tegelikult süüdistatava kasutada paljasõnalised ja need on ümber lükatud nii kannatanu ütluste kui ka tema pangakonto väljavõttega. Peale süüdistatava ütluste ei ole kaitse esitanud isegi kaudseid tõendeid selle kohta, et kannatanu konto oli tegelikult süüdistatava kasutada ja et raha Z. L.i kontol kuuluks süüdistatavale.
21.Kannatanu esindaja hinnangul on M. Kikkase ütlused ennastõigustavad ega riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärsed. Kaitsja juhtis tähelepanu kannatanu ütlustele, et teated Äriregistrist šokeerisid kannatanut ja kannatanu proovis koheselt M. Kikkasega ühendust saada selgituste saamiseks. Muudatuste kohta registris ei olnud kannatanu ja süüdistatava vahel mingeid kokkuleppeid, kõik muudatused registris tehti kannatanu selja taga. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt oli nii süüdistatava kui ka kannatanu ühiseks sooviks, et A OÜ oleks jaotatud võrdsete osadena kannatanu ja süüdistatava vahel. Kaitsja viitab ka kannatanu ütlustest asjaolule, et 2017 lubas M. Kikkas kannatanule, et teeb kontserni ning kannatanu ettevõtte K saab A emaettevõtteks ning läbi selle on tõendatud kannatanu ütluste usaldusväärsus ning asjaolu, et kannatanu kui osaniku roll ei olnud A OÜ-s formaalne vaid ta teostas osa omandamise kaudu osaniku õigusi.
22.Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt on äriühingu esindusõigus TsÜS § 34 lg 1 kohaselt ainult juhatuse liikmel ja osanik, kes ei ole juhatuse liige, ei saa tütarettevõttes juhatuse liikmeid valida. Seega olenemata sellest, et kannatanu oli ainuosanik K, ja K omandis oli A OÜ, siis kannatanu K OÜ osanikuna ei saanud iseennast uueks juhatuse liikmeks nimetada nendes ettevõtetes.
23.Vähetähtsaks ei saa pidada kannatanu esindaja seisukohalt sedagi, et A OÜ omandis oli kannatanu ja süüdistatava ühise elukohana kasutuses olnud korteriomand Xxxx mis annab aluse järeldada, et äriühingu osa hoidmine ilma õigusteta ning asjaolu, et kannatanu andis süüdistatavale piiramatult kasutada oma ID-kaardi ei ole eluliselt usutav.
24.Kannatanu esindaja hinnangul teostas kannatanu Z. L. talle kuuluvaid osaniku õigusi. A OÜ paberimajandusega ja dokumentatsiooniga tegeles M. Kikkas, kuna ta valdas riigikeelt. Kannatanu poolt oli Ais M. Kikkasele vormistatud ametlik volikiri, et M. Kikkas saaks kannatanu huve esindada. ID-kaardi usaldas kannatanu aga M. Kikkasele konkreetselt BMW i3 sõidukiga seotud toiminguteks. Seega teostas kannatanu ka juhatuse liikme õigusi, volitades süüdistatavat konkreetsete toimingute tegemiseks, andes süüdistatavale vastava volikirja.
25.Väärkohtlemise episoodise osas leidis kannatanu esindaja, et nõustub täielikult prokuröri analüüsiga. Isegi juhul, kui sündmuste käigus kaitses süüdistatav enda ja pereliikmete õigushüvesid, siis ilmselgelt on süüdistatav ületanud kannatanu Z. L. suhtes hädakaitse piire. Pipragaasi näkku laskmine ja trepist tõukamine ilmselgelt ei vastanud väidetava ründe ohtlikkusele, isegi kui sellist rünnet jaatada. Samas asja materjalides puuduvad esindaja hinnangul tõendid, et saaks väita, et kannatanu tegevus ohustaks või kahjustaks süüdistatava või tema pere sedavõrd intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks.
26.Tsiviilhagide osas palus kannatanu esindaja kohtul rahuldada esitatud hagid täies ulatuses.
27.17.10.2020 episoodi osas esitatud hagi mittevaralise kahju osas tuleb arvestada kahju tekitamise asjaolusid (pipragaasi näkku laskmine, trepist tõukamine ja luumurru tekitamine). Süüdistatav tekitas hagejale tugevaid füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Süüdistatava tegevuste tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi, millisteks on luumurd ja nägemisvõime halvenemine. Hageja hingelised kannatused olid tingitud nii ülalkirjeldatud tervisekahjustustest kui ka asjaolust, et ründe tagajärjel tundis kannatanu ka tugevat hirmu ja see põhjustas raskeid psüühilisi kannatusi ja üleelamisi. Kannatanu on andnud ütlusi, et nägemisega on probleeme ja see ei ole lahenenud, võib olla peab opereerima. Jala osas tehti MRT ja arst ütles, et seda ei saa opereerida ja jääte sellega elama. Kaitsja esitatud 30.12.20 salvestatud video ei tõenda kuidagi kannatanu tervist ja seda, et kannatanul ei ole väidetavalt midagi viga. Video põhjal ei ole võimalik kannatanu tervist tuvastada. Asjas tõendina esitatud ekspertiisiaktist tuleneb, et kannatanu on suunatud taastusravile alates detsembrist 2020, seega iseenesest ei pidanudki kannatanu olema liikumisvõimetu. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb võtta arvesse nii kannatanu elukvaliteedi langust nii vigastusest paranemise ajal kui ka pärast seda, samuti kannatanu hingelisi üleelamisi, kuivõrd pipragaasi näkku laskmine ja trepist lükkamine oli kannatanu suhtes ka alandav. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb arvesse võtta ka ründe tagajärjel tekkinud nägemishäireid, seega kannatanu poolt taotletava mittevaralise kahju hüvitise suurus on ka õiglane ega ole ülemäära suur. Samuti on põhjendatud 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 episoodide osas mittevaralise kahju 200 eurot nõue, arvestades sündmuse asjaolusid, kus süüdistatav sh. kannatanut kägistas. Kannatanu on andnud ütlusi, et kui süüdistatav teda kägistas garaažis oli tunne, et purustab söögitoru. Kannatanul oli tugev valu ja ta tundis, et ei saa hingata. Varalise kahju kohta on esindaja esitanud vastavad tõendid – tööandja kinnituse töötasu vähenemise 2255 eurot vähenemise kohta ja ravikulude kandmist tõendavad tšekid. Ühtlasi on tõendina esitatud omavastutuse 200 eurot kandmist tõendav arve. IV Kaitsja seisukoht
28.Z. L. ütluste hindamisel tuleb arvesse võtta, et Z. L.i ja M. Kikkase omavahelised suhted on käesoleva kohtumenetluse ajal äärmiselt pingelised, tõsiselt vaenulikud. Z. L. on avaldanud ka ise nii M. Kikkasele endale kui ka lastekaitsetöötaja M. R., et temapoolse M. Kikkase vastu suunatud menetluste põhjus seondub just varaliste nõudmistega enda endise abikaasa vastu. isiku menetluslik positsioon ja sellega seonduvad ütluste andmisest tulenevad huvid, mida antud konkreetsel juhtumil kinnitavad nii Z. L.i enda ettepanekud elektronkirjas kui ka tunnistajana üle kuulatud M. R. poolt avaldatu, on Riigikohtu praktika kohaselt asjaoluks, mida tuleb tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta (vt 14.06.2022 otsuse nr 1-201208/172 p 39).
29.Kaitsja juhib tähelepanu, et Z. L. on teinud politseile 50 avaldust Marko Kikkase kohta ning 44 juhul on uurijad ja prokurörid menetluse lõpetanud.
30.Marko Kikkasele esitatud süüdistus KarS § 1572, § 281 lõike 1, § 349 järgi ei ole materiaalõiguslikult võimalik, sest kannatanu Z. L.i seadusega kaitstud huvisid ja õiguseid süüdistuses kirjeldatud tegevus ei kahjustanud. Samuti oli Z. L. enda ID-kaardi sellise kasutamisega Marko Kikkase poolt nõus mistõttu on kaitsja seisukohal, et Marko Kikkas tuleb õigeks mõista talle KarS § 1572, § 281 lõike 1 ja § 349 inkrimineeritud kuritegudes.
31.2009. aastast oli Z. L.i roll äriregistrijärgse osanikuna olla Marko Kikkase käsundi täitja mistõttu ei ole Marko Kikkase tegevuse puhul täidetud KarS § 1572, § 281 lõike 1, § 349 järgi kvalifitseeritud kuriteo koosseisud. Tehingud olid kehtivad, äriregistri pidajale esitatud andmed olid sisult tegelikult õiged ning need ei kahjustanud ühtegi Z. L.i seadusega kaitstud õigust ja ka Marko Kikkas ei seadnud enda eesmärgiks ka ühegi tema seadusega kaitstud õiguse kahjustamist.
32.Lisaks ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks Z. L.i väiteid selles, et ID-kaarti üle andes andis ta selle üksnes sõidukiga BMW i3 seonduvate toimingute teostamiseks. Olukorras, kus poolte väited selles osas on vastuolulised, tuleb vaidlus lahendada muude kohtule esitatud tõendite alusel mis kinnitavad, et Z. L. oli nende muudatustega nõus. Z. L. eitav versioon toimunust on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, olles paljasõnaline ning vastuolus nii Z. L. varasema kui ka hilisema käitumisega. Lisaks on Z. L. enda ütluseid ka teise küsitluse kestel muutnud. Z. L.i käitumine A OÜ osaühingu osa võõrandamisel K OÜ-le või siis ka sellele tehingule eelnevalt või kas või järgnevalt K OÜ juhatuses omaalgatuslikult muudatuste tegemata jätmises kinnitabki Z. L.i nõusoleku olemasolu nendeks tehinguteks. Seega on kaitsja seisukohal, et kogu asjas kogutud tõendikogum kinnitab üheselt, et Z. L. oli vabatahtlikult andnud Marko Kikkasele enda ID-kaardi kasutamiseks ettevõtlusega seonduvate asjade korraldamiseks. Võimalikud piirangud selle ID-kaardi kasutamisel on jäänud tõendamata, kuid samas kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et süüdistuses nimetatud toimingute tegemiseks oli süüdistataval olemas ID-kaardi omaniku nõusolek.
33.15.01.2019–15.02.2019 episoodides on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Tõenditega on tuvastamata, mis konkreetsemalt toimus Xxxx maja garaažis ühel täpsemalt teadmata hommikul kl 8 paiku. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis mingilgi viisil kummutaks selle sündmusega seonduvaid Marko Kikkase ütluseid või mis mingilgi viisil kinnitaks Z. L.i ütluseid. Prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks esitada M. K. ütluseid kui Marko Kikkase süüd kinnitavat või tema ütluseid kummutavat tõendit. Kaitsja seisukoht on, et M. K. selle sündmuse juures ei viibinud kuivõrd seda sündmust ei olnud. Kogumis asjaoluga, et 15.01.2019–15.02.2019 episoodis on Z. L.i ütlused ainuseks süüstavaks tõendiallikaks, Marko Kikkas eitab talle etteheidetavat süüd ning prokurör toetub Z. L.i versioonile tuge otsides ebaõigetele ja kohtuistungi protokolliga vastuolus olevatest väidetest, ei ole tõenduslikku alust pidada Marko Kikkast tõendiallikana ebausaldusväärseks. Seetõttu tuleb Marko Kikkas talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
34.Analoogne olukord on ka 19.11.2019 episoodiga. Ka selles on tegemist Z. L.i ja Marko Kikkase vahelise sõna-sõna vastu olukorraga. Marko Kikkas ei eita, et ta tõukas kannatanut, sest viimane tungis talle kätega kallale. Kägistamist seevastu on aga Marko Kikkas pidevalt eitanud ja selle suhtes tuge otsida eelmisest episoodist ei ole ka põhjendatud. Sellel ajal, 2019. aasta novembris ja sealt edasi oli juba aktiivses menetluses ka Z. L.i poolt esitatud hagiavaldus tsiviilkohtus, mis osaliselt puudutas siis ka seda ID-kaardi kasutamisega seonduvat etteheidet. Sõidukil olevate vigastuste (mõlgi) olemasolu pole 19.11.2019 tuvastatud kuivõrd keegi ei ole neid vigastusi fikseerinud. Asjas ei ole vaidlust selles, et pärast kõnealust sündmust saabus sinna kohale politsei kes samuti sõiduki vigastusi ei fikseerinud. Marko Kikkasel tegelikult ei ole mingit eraldiseisvat menetluslikku huvi eitada selle mõlgi põhjustamist. Kaitsetees on selles, et Z. L. oli ise selle sündmusega seonduvalt agressiivne ning tungis Marko Kikkasele kallale. See mõlk iseenesest ei muudaks seda tegu kuidagi karistamisväärseks ja seetõttu puudub Marko Kikkasel tegelikult motiiv selle mõlgi osas valeütluste andmiseks. Seda, et Marko Kikkas tõukas Z. L.i tol korral ei ole M. Kikkas eitanud. Pole vaidlust asjaolu üle, et Z. L. ja M. Kikkas vahelised suhted olid konfliktsed ning sel korral M. K. üleandmine hilines mistõttu Z. L. ärritus. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Z. L. on lapse üleandmisega
seonduvalt olnud sageli ja korduvalt agressiivne, eirates kokkuleppeid ja kohtu poolt antud korraldusi. On teada, et Z. L.i emotsionaalset seisundit mõjutasid Marko Kikkase eraelus toimunud sündmused alustades uue auto ostmisest kuni laste sündimiseni. Kohtu küsimustele vastates Marko Kikkas selgitas, et novembris 2019 kohtus tema enda uue elukaaslasega ja seetõttu on ka loogiline järeldada, et Z. L.i emotsionaalset seisundit võis ka 2019. aasta novembris kahjustada just see. Marko Kikkas ei eita, et sündmuse juures toimus teatav füüsiline kokkupuude. Lihtsalt Marko Kikkas selgitas, et Z. L. oli tema suhtes agressiivne, kuna Marko Kikkas oli lapsega koos enda kodu juurde tulnud, mitte ei jätnud last kohtumispaika ehk Tondiraba Jäähalli. Kuivõrd Z. L. tungis talle kätega kallale, siis Marko Kikkas tõukas teda nö enesekaitseks ning sellega see sündmus lõppes. Seda lükkamist iseenesest Marko Kikkas ei eita, kuid kaitsja seisukohalt oli tegemist hädakaitseseisundiga, arvestades Z. L.i agressiivset käitumist. Jutt kägistamisest ja auto lõhkumisest ning ka varasemast 2019. aasta jaanuari sündmusest on väljamõeldis, mida asjas kogutud muud tõendid ei kinnita. Eelnevat kokku võttes asus kaitsja seisukohale, et ka selles episoodis tuleb Marko Kikkas talle esitatud süüdistuses KrMS § 7 lõikest 3 tulenevatel põhimõtetel õigeks mõista.
35.17.10.2020 episoodi osas Marko Kikkas eitab Z. L.i suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, kuid tegelikult isegi kui ta oleks seda kasutanud ja isegi lugeda tõendatuks, et see sündmus leidis aset kannatanu poolt kirjeldatud viisil, siis tegelikult oligi Marko Kikkas igati õigustatud võõrast inimest enda kortermaja trepikojast välja ajama, kasutades selleks ründe tõrjumiseks sobivat ja ründe kindlalt tõrjuvat kaitsevahendit. Kaitsja hinnangul ei olnud Z. L.il õigust Xxxx kortermajatrepikojas viibida. Tunnistaja M. R. ütlustest kogumis kohtule esitatud lapsega seotud tsiviilkohtu määrustega nähtub, et Z. L.ile oli teada, et tal ei ole õigust lapsele 17.10.2020 järele minna. Samuti oli Z. L.ile teada, et Marko Kikkas ei nõustu lapse üleandmisega, sest algamas oli koolivaheaeg ning see konkreetne koolivaheaeg oli isa aeg lapsega. Kohtu otsustustele vastutöötamine ja seeläbi nii Marko Kikkase kui ka M. K. õiguste süstemaatiline rikkumine on teine Z. L.i poolse ründe õigusvastasuse komponent. Analoogselt 17.10.2020 toimunuga oli Z. L. korduvalt varemgi omavoliliselt ja seaduslikku õigust omamata sisse tunginud Xxxx kortermaja trepikotta ning asunud seal skandaalitsema. Selle kohta andis ütluseid tunnistaja D. K.. Täiendavate tõendite voorus esitas kaitsja ka 04.04.2020 kuupäevast pärineva videosalvestise ning samuti on Marko Kikkas näiteks 09.01.2020 telefonikõnes Häirekeskusele avaldanud, et Z. L. on talle varasemalt kätega kallale tunginud. Kaitsja palus kohtul arvestada, et tegemist oli olukorraga, millele eelnes korduv ja süstemaatiline kuude pikkune Z. L.i ja tema ema T. L. poolne psühholoogiline terror, mis tipnes sellega, et Marko Kikkas soovis lihtsalt kaitsta enda ja enda alaealise lapse M. K. õigushüvesid. Sellel nädalavahetusel algas koolivaheaeg ning vastavalt sellel hetkel kehtinud kohtumäärusele oli parajasti isa aeg lapsega. Õigust suhelda enda lapsega vastavalt kohtumääruses ettenähtule võis Marko Kikkas kaitsta. Lisaks iseenda õigustele kaitses Marko Kikkas sellega tegelikult ka kohtulahendi õigusjõudu kui õigusriigile omase väärtussüsteemi olulist komponenti. Pipragaas oli süüdistatava uue abikaasa kaitseks soetatud, kes kartis füüsilisi rünnakuid ning kuivõrd Z. L. oli korduvalt tulnud nende ukse taha skandaalitsema siis tol korral tundus süüdistatavale, et muud meetodid ei pruugi olla piisavad Z. L. ründe lõpetamiseks, süüdistatav ehk teisisõnu M. Kikkas soovis Z. L. hoonest lahkumist, et naine ei saaks taaskordselt eirata kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda ning ei ole teada, et mõni kättesaadav vähemintensiivne kaitsevahend oleks eesmärgi täitnud. Kaitsevahendi valikul on kaitsjal õigus valida selline vahend, mis on kindel. Hädakaitse ei eelda kõige leebema vahendi võtmist, kui see ei ole ründe tõrjumiseks kindel. Karistusõiguse üldosa normidega pole kooskõlas ka prokuröri süüdistuskõne see väide, et Marko Kikkas oleks võinud kutsuda politsei. KarS § 28 lõige 3 sätestab nimelt, et võimalus pöörduda abi saamiseks kolmanda isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Kuid just sellise võimaluse olemasolu on prokurör pidanud hädakaitsepiiride ületamiseks.
36.Seda, et Z. L. oli töövõimetuslehel viibimise ajal tegelikult töövõimeline, tõendavad seejuures nii Marko Kikkase esitatud videosalvestis 30.12.2020 kuupäevast kui ka Z. L.i enda ütlused. Kõnealune 30.12.2020 videosalvestis ei kinnita kannatanu väiteid sellest, et tegemist oli tõsise vigastusega, mis oluliselt häiris tema igapäevaelu või mis oleks andnud põhjuse tal töölt eemal viibimiseks. Arvestades, kuivõrd krapsakalt Z. L. sellest videost nähtavalt hüppab ja hüppab seejuures enda töö juurde, ei saanud temal olnud vigastus olla ülemäära tõsine ega anda ka arstidele alust töövõimetuslehe väljastamiseks. Kuivõrd Z. L. oli sel ajal võimeline tööl viibima ning viibiski sel ajal tööl, siis tal ei olnud õigust töövõimetushüvitisele ning tal pole ka õigust nõuda Marko Kikkaselt sissetuleku vähenemisega põhjustatud kahju hüvitamist.
37.R. B. episoodi osas Marko Kikkas kui ka R. B. mõlemad kirjeldavad, et nende vahel oli teatav vaidlus, teineteise suhtes ebaviisakas või ründav verbaalne konflikt mis kasvas seejärel üle füüsiliseks. Kaitsja hinnangul andis B. ise sisuliselt nõusoleku tekkinud erimeelsuse lahendamiseks füüsilise vägivallaga. Selle esinemine selgub B. poolt nii prokuröri kui kohtu küsimustele antud vastuste pinnalt. Nii R. B. kui ka Marko Kikkas on mõlemad kinnitanud, et see löök ei olnud rusikaga, vaid oli lahtise käega. Kaitsja hinnangul annavad asjas kogutud tõendid aluse pidada R. B. löömist M. Kikkase poolt õiguspäraseks mistõttu palub kaistja Marko Kikkase ka selles episoodis õigeks mõista.
38.Süüdistatav Marko Kikkas ei tunnistanud end kohtumenetluses talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises süüdi. V Kohtu seisukoht
39.Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus on kohtul kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ei ole Marko Kikkasele esitatud süüdistus täielikult tõendamist leidnud. Süüdistuses KarS § 1572 lg 1, § 281 lg 1, § 349 ning episoodides 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tuleb Marko Kikkas õigeks mõista ning süüdistuses 17.10.2020 ja 12.03.2020 kuriteo episoodides KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi on süü tõendatud ning selles osas tuleb Marko Kikkas süüdi mõista.
40.KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus analüüsib ja hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Käesolevas kriminaalasjas kujunes oluliseks hinnata nii süüdisatava kui kannatanu Z. L. ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
41.Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse, esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses KarS 1572 lg 1, § 281 lg 1, § 349 järgi (I) ning seejärel analüüsib kohus süüdistust esitatud süüdistusi kehalise väärkohtlemise episoodides KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi (II). I
42.KarS § 1572 lõige 1, KarS § 281 lõige 1 ja KarS § 349 järgi esitatud süüdistuse puhul on olukord kus sisuliselt ühele tegevusele on määratud kolm erinevat kvalifikatsiooni.
Kohtumenetluses tõendeid esitades ei eristanud prokurör tõendeid vastavalt süüdistuses toodud teo kvalifikatsioonile käsitledes kõiki kogutud tõendeid kõikide koosseisude põhjendamiseks. Kohtul pole võimalik välja noppida milline tõend vastab millisele koosseisule. Kohtumenetluses prokuröri poolt esitatud kirjalikud tõendid olid pigem formaalsed, kohtumenetluses ei avatud tõendite sisu ning keegi nende esitamisele ka vastu ei vaielnud. Kuivõrd süüdistuses KarS § 1572 lõige 1, KarS § 281 lõige 1 ja KarS § 349 järgi kirjeldatu oli omavahel nii tihedalt seotud ning sisuliselt üks koosseis välistas teise pidas kohus mõistlikuks analüüsida KarS § 1572 lõige 1, KarS § 281 lõige 1 ja KarS § 349 järgi esitatud süüdistust üheskoos nii nagu käsitles prokurör ja süüdistatava kaistja. Süüdistused KarS 1572 lg 1, § 281 lg 1, § 349 järgi
43.KarS § 1572 lg 1 objektiivne koosseis võib seisneda kolmes teos - teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamises, nendele juurdepääsu võimaldamises või nende kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.
44.KarS § 281 lg 1 objektiivse kooseisu moodustab ebaõigete andmete esitamine äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, väärtpaberite keskdepositooriumile, pensioniregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale, notarile või kohtutäiturile.
45.KarS § 349 objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost 1) teise isiku nimele tähtsa isikliku dokumendi kasutamisest või 2) enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmisest.
46.Pole vaidlust asjaolus, et M. Kikkase ja Z. L. näol on tegemist lähedaste isikutega kes abiellusid 2001 aastal, lahutasid 2004 aastal ning elasid koos vabaabielus kuni juuli 2019. Abielus olemist ja ühist elukohta kinnitab ka kaitsja poolt esitatud rahvatikuregistri väljavõte (vt kd II lk 112.113). Samuti pole vaidlust asjaolus, et M. Kikkas ja Z. L. on omavahelises konfliktis, nende vahel on erinevaid vaidlusi erinevates asutustes ning kohtu ülesanne sorteerida vajalik ebavajalikust tuvastamaks kas M. Kikkasele esitatud süüdistus on tõendatud või mitte on osutunud keerukamaks just isikutevaheliste konfliktse suhte tõttu, kus osaliselt on tuvastatav isiklik kättemaksusoov millele prokurör tähelepanu ei ole pööranud.
47.On asjakohane välja tuua, et puudub vaidlus asjaolus, et M. Kikkas kasutas Z. L. IDkaarti erinevateks toiminguteks erinevates äriühingutes. Pole vaidlust, et Z. L. ID-kaardiga allkirjastatud A OÜ ja K OÜ osaniku otsused juhatuse muutmise osas ning kandeavaldused tegi süüdistatav - vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas on, kas kõnealuste otsuste ja osa hoidmise lepingu allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekul või mitte.
48.KarS § 1572 lõige 1, § 281 lõige 1 ja § 349 tõendamiseks esitas prokurör kirjalike tõenditena kohtule ARK väljavõte (kohtutoimik kd II lk 1), millest nähtuvad andmed BMW i3 kohta, ning mis tõendavad prokuröri hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on ARK väljavõte formaalne ning sellest nähtub, et sõiduki omanikuks on liisingufirma ning liisinud on sõiduki äriühing K OÜ, sõidukite kasutajateks on märgitud nii M. Kikkas kui Z. L..
49.Kohtule esitati äriregistri väljavõtted K OÜ (reg nr xxxx), A OÜ (reg nr xxxx), K OÜ (reg nr xxxx), K OÜ (reg nr xxxx) kohta ning neist nähtuvad nende ettevõtete registriinfo ja registris toimunud muutused.
50.K OÜ on äriregistri andmetel (kd II, tl 20) loodud 25.07.2019 K. M. ja K MTÜ poolt, kes on ka osanikud. Registrikaardile on märgitud osade registripidajaks Läti äriühing Nasdaq CSD SE ja juhatuse liikmeks Marko Kikkas.
51.A OÜ äriregistri andmetel (kd II tl 11-19) on loodud 17.03.2004 A. J. poolt, mis ühines äriühinguga K OÜ alates 06.03.2007. Asjasse puutuv informatsioon sellelt väljavõttelt on see, et äriühingu juhatuse liikmeteks oli 17.03.2004 - 03.03.2010 Marko Kikkas. 17.04.200928.07.2017 oli juhatuse liikmeks Z. L. ning alates 28.07.2017 oli juhatuse liikmeks taas M. Kikkas. Osanikke on olnud selles äriühingus mitmeid erinevaid, perioodil 17.03.200419.01.2006 oli osanikuks A. J., siis 19.01.2006-15.04.2009 M. Kikkas, 06.03.2007-15.04.2009 I. G., 15.04.2009-05.10.2017 Z. L., 05.10.2017-29.07.2019 K OÜ ja alates 29.07.2019 K OÜ. Selle äriühingu põhikirja on muudetud 15.01.2013, see on samuti esitatud kohtule.
52.K OÜ äriregistri väljavõttest (kd II tl 2-6) nähtub, et kuni 01.08.2017 oli juhatuse liige Z. L. ja alates 01.08.2017 juhatuse liige M. Kikkas.
53.K OÜ äriregistri väljavõttest (kd II, tl 7-10) nähtub, et Z. L. oli ettevõtte juhatuse liige 11.01.2013-01.08.2017 ning alates 01.08.2017 kuni 18.04.2019 oli juhatuse liikmeks M. Kikkas peale mida kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks K. M.. Asutajaks ja osanikuks on A OÜ ning asutatud on äriühing 10.01.2013. Prokuröri hinnangul kinnitab väljavõte taaskord kannatanu ütluste usaldusväärsust kuid kohtu hinnangul on äriregistri väljavõtted informatiivse tähendusega ning neis asjaoludes ei ole ka kohtumenetluses vaidlust. K OÜ reg nr-ga xxxx on asutatud 04.04.2017 Z. L. poolt, ning äriühingul oli kolm osanikku K MTÜ, K. M. ja Z. L., juhatuse liikmeks M. Kikkas. Ettevõte on väljavõtte kohaselt registreeritud Xxxx 04.04.2017 kuni 15.10.2018, mil registreeritud ettevõte ümber Xxxx. Kohtule on esitatud äriregistri väljatrükk nii 20.08.2019 kl 14:30 seisuga kui samal kuupäeval kella 14:35 seisuga millest nähtuvalt esitati äriregistrile elektrooniliselt kandeavaldus koos pangateatise, osakapitali sissemakse ja volikirjadega K. M.i ja Z. L. poolt.
54.Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et kandemuudatused äriregistrites on toimunud vaid selles kas kannete muutmine on olnud õiguspärane. Kohtu hinnangul ei kinnita esitatud äriregistri väljavõtted kannatanu ütluste usaldusväärsust selliselt nagu prokurör esitles. Kohtu hinnangul tõendavad kohtule esitatud äriregistrite väljavõttes kandemuudatusi äriühingute registriandmetes ning nii süüdistatava kui kannatanu ütlused selles osas olid kattuvad.
55.Kohtule on esitatud kaks sisu poolest identset 04.04.2017 koostatud osa hoidmise lepingut Z. L. ja M. Kikkase vahel (kd II tl 21-28) milles lepiti kokku, et Z. L. asutas ja 04.04.2017 kanti äriregistrisse äriühing K OÜ osakapitaliga 25000 eur, mis koosneb ühest osast nimiväärtusega 25000 ning osaühing asutati sissemakset tegemata. Lepingu kohaselt kanti juhatusse osanikuna M. Kikkas ning lepingu kohaselt Z. L. hoiab K OÜ ainuosa M. Kikkase eest. Leping sisaldab osa hoidmisega seotud täiendavaid kokkuleppeid ning lühidalt kokku võttes on kokku lepitud, et M. Kikkas omandab kõik osaühingu õigused ja kohustused, mida on kohustatud vahendama ja teostama M. Kikkase eest Z. L.. Samuti on Z. L. lepingu kohaselt kohustatud osaühingu koosolekutel hääletama M. Kikkase poolt etteantud juhiste kohaselt konsulteerides eelnevalt M. Kikkasega (p 3.1 lepingus). Samuti on kokku lepitud, et M. Kikkas kannab ise kõik riskid ja kohustused mis seonduvad osaga ja osaühingu majandustegevusega ning nende asjade eest ei vastuta Z. L. v.a vajaliku hoolsuskohustuse ilmse süülise
täitmatajätmise korral, samuti M. Kikkase poolsete juhiste (mis ei ole vastuolus heade tavade, õigusaktide vms) järgimise täitmata jätmisel. Lepingus on märgitud, et juhul kui M. Kikkas ei ole enam juhatuse liige on Z. L. kohustatud M. Kikkast teavitama koheselt kõikidest osaühingu osanike koosoleku toimumise aegadest ning M. Kikkase soovi korral võimaldama M. Kikkasel koosolekul osaleda ning arvestama, et M. Kikkas saab hääletada Z. L. kaudu. Samuti on kokku lepitud asjaolus, et Z. L. peab M. Kikkast koheselt informeerima mistahes osaühingu tegevusega seonduva olulise informatsiooni osas. Samuti lepiti kokku, et osaühingu osa majanduslik omand kuulub M. Kikkasele. Lepingusse on lisatud üldkehtivust piiramata konfidentsiaalsusnõue, mille kohaselt hoiavad Z. L. ja M. Kikkas ja nende esindajad saladuses lepingu olemasolu, kõik lepingus ja selle lisades olevad ärisaladused ning informatsiooni. Reguleeritud on ka lepingu kehtivus selliselt, et see leping jõustus allakirjutamisest ning kehtib kuni 1) osaühingu äritegevuse lõppemiseni (täpsustavalt ümberkirjutamine AS-ks, jagunemiseks või ühinemist ei loeta tegevuse lõpetamiseks) või 2) M. Kikkase poolt osaühingu ainusosa omandamiseni. Samuti on välja toodud lepingu ülesütlemise kord – ülesütlemine ei mõjuta poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis tekkisid enne ülesütlemise avalduse jõustumist; lepingu ülesütlemisest tuleb teatada ette 30 päeva ning lepingu ülesütlemisel võõrandab Z. L. M. Kikkasele või M. Kikkase poolt volitatud isikule osa hinnaga 1 (üks) euro. Kõik osa võõrandamisega seotud kulud kannab M. Kikkas. Toodud on välja ka vääramatu jõu esinemine ja lõppsätted mille kohaselt sisaldab leping kõiki lepingu eset ehk K OÜ puudutavaid poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid ning asendab alates jõustumisest kõiki poolte vahel sõlmitud varasemaid mistahes suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid. Samuti on lepingus kokku lepitud selles, et kui mõni lepingu punkt osutub kehtetuks siis ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätteid ja nende kehtivust ning asjaolus, et lepingust tulenevaid õiguste ja kohustustest tulenevat saab muuta vaid mõlema poole kirjaliku nõusolekuga. Kõige viimane punkt sisaldab veel kinnitust selle kohta, et leping on läbi loetud ja selle sisust on aru saanud nii M. Kikkas kui Z. L., tingimused on läbiräägitud omavahel ning mõlemad pooled kinnitavad oma tahet see leping sõlmida. Alla on lepingule kirjutanud nii Z. L. kui asutaja ja M. Kikkas kui osanik.
56.Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et see leping koos kõigi kokkulepetega on allkirjastatud nii Z. L. kui M. Kikkase poolt. Kohtule esitati kaks sisu poolest identset lepingut selle erisusega, et üks leping on allkirjastatud 01.08.2017 mõlema osapoole poolt ja teine leping on allkirjastatud 01.08.2017 Z. L. poolt ja 22.07.2019 M. Kikkase poolt. Kuupäevade erinevust M. Kikkase allkirjastamise kohta selgitas M. Kikkas, et ta ei leidnud esialgu kahepoolselt allkirjastatud lepingut üles mistõttu pani Z. L.i poolt allkirjastatud lepingule juurde oma allkirja hiljem. Tegelikkuses ta allkirjastas ka samal päeval selle lepingu ja kui ta selle üles leidis siis esitas ka selle (vt käesolevas lahendis p 145). Prokuröri tähelepanek, et M. Kikkas esitas tsiviilasjas xxxx raames teistsuguse allakirjutamise ajaga lepingu on asjakohane kuid tuleb märkida sedagi, et selgitus erineva allkirjastamise aja kohta on eluliselt usutav ning teatavasti pole võimalik ka uut allkirjalehte 01.08.2017 kuupäevaga esitada seega tuleb lugeda tuvastatuks, et leping mille M. Kikkas ja Z. L. sõlmisid on mõlema poolt allkirjastatud 01.08.2017 ning samal kuupäeval ka leping jõustus. Lepingu kehtivuse hindamine ei ole käesoleva kohtukoosseisu hinnata mistõttu seni kuni ei ole tuvastatud vastupidist tuleb lugeda leping kehtivaks. Mõlemad lepingud koos digiallkirja kinnituslehega on esitatud ka kohtule.
57.Lepingus toodud sisupunkte ei hakka kohus eraldi hindama kuivõrd need väljuvad käesoleva kriminaalasja piiridest kuid lepingus kirjeldatud punktidega on kannatanu nõustunud ja alla kirjutanud ning lepingu kohaselt sai 04.04.2017 Z. L. ettevõttes K OÜ reg koodiga xxxx M. Kikkase osa hoidjaks ning lepingus kokkulepitu kohaselt puudus Z. L.il tegelikult igasugune otsustusõigus ettevõttes vaatamata sellele, et ta oli ettevõtte asutajaks.
58.Kohtule on kirjaliku tõendina esitatud RIK vastus nõudekirjale kriminaalasjas xxxx koos lisadega logi väljavõtetest mis on tehtud perioodil 25.07.2017-01.08.2017 Z. L. IDkaardiga ning sama perioodi kohta A OÜ äriregistri ettevõtjaportaalis tehtud toimingute logid (kd II, tl 29-32). Samas vastuskirjas sisalduva informatsiooni kohaselt ei tehtud ajavahemikul 05.10.2017-01.12.2017 A OÜ-s kandeavaldusi. Samuti ei tehtud kandeavaldusi ei 23.05.2017 ega ka 24.07.2019 K OÜ-s.
59.Teisest kohtule esitatud RIK vastusest nõudekirjale kriminaalasjas xxxx (kd II tl 33-43) nähtub, et K OÜ ei ole 24.07.2019 esitanud kandeavaldust läbi ettevõtjaportaali vaid saatis dokumendid Tartu Maakohtu registriosakonda e-posti teel. Kuna kandeavaldust ei esitatud ettevõtjaportaalist, siis puuduvad andmed IP-aadressi ning avalduse esitamise kuupäeva ja kellaaja kohta portaalist. Riigilõivu maksjaks oli K MTÜ. Samuti nähtub informatsioon selle kohta, et 24.07.2019 esitatud avaldusega on 26.07.2019 esitatud paranduskande avaldus läbi ettevõtjaportaali. Kande koostaja on ettevõtjaportaali sisse loginud ühelt ja samalt IP-aadressilt xxxx järgnevatel kellaaegadel: 10:13:46, 12:44:09 ja 14:19:07 ning kandeavaldus on Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kell 12:56:48. Riigilõiv kandeavalduse eest oli juba tasutud. Vastuskirja lisades on edastatud kandeavaldusega seotud dokumendid ning Z. L. poolt allkirjastatud dokumendid milleks on siis avaldus kanda äriregistrisse K OÜ kohta muudatusena kustutada registrikaardilt juhatuse liige Z. L. ning kanda registrisse juhatuse liige Marko Kikkas mille alusdokumendiks on olnud K OÜ osaniku otsus. Samuti on lisana teine avaldus kanda äriregistrisse A OÜ kohta muudatusena kustutada registrikaardilt juhatuse liige Z. L. ning kanda registrisse juhatuse liige Marko Kikkas mille alusdokumendiks on olnud A OÜ osaniku otsus. Mõlemad avaldused on allkirjastanud Z. L. ID-kaardiga, esimene kirjeldatud avaldus allkirjastati 01.08.2017 kl 08:52 ning teine eelkirjeldatud avaldus on allkirjastatud ajaliselt varem 28.07.2017 kell 11:21.
60.Piirikontrolli infosüsteemi väljavõttest (kd II, tl 44-46) nähtub, et Z. L. väljus lennukiga Tallinna Lennujaamast suunaga Türgi (Alanya) 25.07.2017 kl 10:35 ja saabus lennukiga Türgist tagasi Tallinna Lennujaama 01.08.2017 kl 09:48. Selles asjaolus ei ole olnud samuti kohtumenetluses vaidlust. Prokurör esitas ka Kidy Tour vastuse politsei nõudekirjale, mis sisaldab informatsiooni reisipaketi kohta ning kinnitab asjaolu, et Z. L. on ostnud 25.0701.08.2017 reisipaketi Türki (kd II, tl 53-58).
61.RIK vastuskirjast politsei nõudekirjale kriminaalasjas xxxx (kd II, tl 47-52) nähtub, et perioodil 25.07.2017-01.08.2017 on K OÜ osas esitatud läbi äriregistri ettevõtjaportaali muutmiskande avaldus, mis on allkirjastatud Z. L. poolt 01.08.2017 kell 08:49:17 IP-aadressilt xxxx ning esitatud Marko Kikkas poolt 01.08.2017 kell 08:55:53 samalt IP-aadressilt. Riigilõivu maksjaks oli A OÜ. Vastuskirjaga on edastatud ka K OÜ kande alusdokumendid, mis esitati koos kandeavaldusega läbi ettevõtjaportaali. Vastuskirja kohaselt 01.08.2017 ei ole K OÜ poolt esitatud ühtegi kandeavaldust.
62.Kohtule on esitatud kirjaliku tõendina SK ID Solutions AS vastus politsei nõudekirjale koos lisaga (kd II, tl 59-61), mis sisaldab logiväljavõtet Z. L. ID-kaardiga tehtud digitaalsete toimingute kohta ajavahemikul 28.07.01.08.2017. Vastusest on tuvastatav, et Z. L.i ID-kaardi sertifikaat oli kehtiv. Vastusest teabenõudele (kd II, tl 62-64) on edastatud logiväljavõtted Z. L.i ja M. Kikkase digitaalsete toimingute kohta 01.08.2017 ja Z. L. digitaalsete toimingute kohta 07.11.2017.
63.Seega RIK vastuskirjadega on tuvastatud, et pöördumised äriregistrite kannete muutmiseks on toimunud e-kujul ning allkirjastatud Z. L. ID-kaardiga. Pole vaidlust, et tegelikkuses allkirjastas Z. L. ID-kaardiga toimingud M. Kikkas, tuvastatud on ka asjaolu, et Z. L. viibis perioodil 25.07-01.08.2017 Türgis.
64.Kohus märgib, et esitatud kirjalikud tõendid on usaldusväärsed ning selles osas ei olnud kohtumenetluses ka vaidlust. Süüdistatava kaitse versiooniks on see, et süüdistuses märgitud äriühingute tegelik omanik on M. Kikkas ning Z. L. roll oli seejuures üksnes hoida M. Kikkasele kuuluvat osa. Kannatanu Z. L. esindaja hinnangul ei ole süüdistatava versioon asjas tõendamist leidnud ning olukorras kus Z. L. sai teated Äriregistrist olid kannatanule üllatuseks kuivõrd puudusid igasugused sellekohased kokkulepped. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas on, kas otsuste millega Z. L. juhatuse liikme staatusest eemaldati ja osa hoidmise lepingu allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekuta ning seda esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda. Kohtu hinnangul seda kas kandemuudatused ja selle aluseks olevad otsused tehti kannatanu nõusolekuta saavad sisuliselt tõendada vaid ütlused mida siis kirjalikud tõendid kas toetavad või mitte.
65.Kannatanu Z. L. 28.03.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on M. Kikkas tema endine abikaasa, kellega elas koos aastast 2000 kuni juuli 2019. 2017 aastal olid nende suhted väga pingelised, mis päädisid ka skandaalidega, mille tunnistajateks olid ka lapsed. Kannatanu ütluste kohaselt oli neil märtsis 2017 tõsine skandaal mille peale tegi kannatanu M. Kikkasele ettepaneku kolida lahku ja müüa nende korter Xxxx. Kuigi M. Kikkas oli sellele vastu, leidis kannatanu, et tema arvamus ei oma tähtsust, kuivõrd, kuna kannatanu on firma A omanik ja juhatuse liige leidis, et oma tuttavate kaudu saab ta korteri maha müüa. Nimelt kuulus kannatanule eelnevalt korter xxxx. Ta müüs selle maha ja paigutas raha äriühingusse A ja 15-20 päeva pärast ostsid nad korteri Xxxx firmale A OÜ, milles kannatanu oli juhatuse liige ja osanik. Alates 2009 oli ta kooseisult pool juhatuse liikmetest, aga märtsis 2010 andis M. Kikkas oma juhatuse liikme osa kannatanule ja kannatanu oli ainuisikuliselt juhatuse liige selles firmas.
66.Ütluste kohaselt 2017 jaanuarist kuni 01.08.2017 kuulus A OÜ-le veel korter Xxxx, see oli ostetud aastal 2012 ja 2014 aastal oli ostetud korter Xxxx.
67.Lisaks oli kannatanu alates aastast 2013 juhatuse liige ka Kus, mille osanik oli A OÜ ehk siis K OÜ oli A OÜ tütarettevõte. Asutaja oli ka K OÜ-l A OÜ.
68.Kule kuulus enne 01.08.2017 BMW i3. Autoliising võeti firma nimele, kuid autot kasutas kannatanu ning see oligi ostetud talle kasutamiseks. Liisingu allkirjastas kannatanu 21.06.2017, aga kuna auto toodi Saksamaalt, siis registris võeti arvele 07.07.2017. Auto valimise ja otsmisega tegeles M. Kikkas.
69.Seonduvalt Kuga on kannatanu allkirjastanud üksnes 21.06.2017 liisingulepingu ja käenduslepingu. Ütluste kohaselt rohkem ei ole ta midagi allkirjastanud.
70.Ajavahemikul 25.07.2017 – 01.08.2017 viibis kannatanu lastega Türgis puhkusel viimase hetke pakkumisega. Ütluste kohaselt kutsus ta kaasa ka süüdistatava M. Kikkase, kuid viimasele need kuupäevad ei sobinud. Puhkusele reisis ta passiga, ID-kaart jäi koju. Kaart jäi koju põhjusel, et M. Kikkas isiklikult palus seda temalt, kuna selgus, et enne reisi ei olnud nad jõudnud vormistada autot Ku nimelt A nimele, samuti oli vaja allkirjastada selle auto üleandmise vastuvõtmise akt.
71.Ütluste kohaselt ei ole kannatanu varasemalt kunagi jätnud M. Kikkasele ei oma IDkaarti ega ka selle PIN koode. Kui oli vaja olnud midagi allkirjastada, siis M. Kikkas alati näitas, mida allkirjastab või kui kannatanu ei saanud millestki aru eesti keeles, siis M. Kikkas tõlkis ja kannatanu isiklikult allkirjastas nii taotlusi kui dokumente.
72.Kõnes olevaid tehinguid ei olnud aga vajadust peale puhkust teha. Nimelt selgitas kannatanu, et kuigi firma A oli ametlikult tema oma - ta oli selles äriühingus nii osanik kui juhatuseliige, siis kannatanu pidas seda ikkagi pere ühiseks firmaks. Seejuures kogu paberimajandusega, sh dokumentatsiooniga tegeles M. Kikkas, kuna ta valdab eesti keelt. Kannatanu poolt oli Ais vormistatud ametlik volikiri, et tema huve esindada ning see pidi aeguma augusti kuus. Seega ütles M. Kikkas, et kui ta praegu jätab ID-kaardi, teeb ta vajalikud toimingud ise ära, vastasel juhul tuleb seda teha peale reisi kannatanul endal. Kannatanu seda ei soovinud, sest kogu infotulv eesti keeles on talle hirmutav. Kannatanu ise kartis, et siseneb kuskile valesti või vajutab kuskile valesti ning usaldusega jättis ID-kaardi M. Kikkasele konkreetselt selle autoga seotud toiminguteks.
73.Türgis viibides saatis inforegister kannatanule 28.07.2017 e-maili, et ta oli kutsutud tagasi juhatuse liikmest nii Aist kui K. Teine teade tuli 01.08.2017, et ta kutsuti tagasi veel ühe äriühingu juhatuse liikmelt. Ütluste kohaselt proovis kannatanu M. Kikkasega ühendust saada, kuid viimane ei vastanud.
74.Tekkinud olukord võttis kannatanult ära juhatuse liikme positsiooni, samuti õiguse tegutseda selles ettevõttes juhatuse liikmena ning ta kaotas õiguse valitseda vara, mis kuulub firmale ja võtta vastu varaga seonduvaid otsuseid.
75.Eestisse jõudis ta 01.08.2017 kell kümme. M. Kikkast kodus ei olnud. Telefonis vastas M. Kikkas kannatanule, et tagastab ID-kaardi, kui saabub lähetusest. Kannatanu ähvardas, et kui ta koheselt ID-kaarti ei tagasta, teatab politseile, peale mida leidis M. Kikkas võimaluse tagastada kaart läbi sõbra D. D., kes pidi kaardi panema järgmisel päeval postkasti ja 02.08.2017 saigi kannatanu oma ID-kaardi tagasi. Samal päeval vahetas ta ära ka PIN koodid ning läks seejärel panka ja äriregistrisse, kust talle öeldi, et kõik vaidlused on tal võimalik lahendada kohtus.
76.M. Kikkas ise kannatanule mingeid selgitusi ei andnud, vaikis ja lubas kõik ära parandada ning palus kohtusse mitte pöörduda. Samuti oleks kohtusse pöördumine olnud väga kallis, kuid kannatanul sel hetkel raha ei olnud.
77.Ütluste kohaselt pakkus M. Kikkas, et nad võiks hoopis kontserni teha. Kannatanu mäletamist mööda aprillis 2017 oli avatud firma K ja et see oleks saanud emaettevõtteks ning A ja K oleks saanud selle firma tütarettevõteteks. Kannatanu selgitas, et ta oli K asutaja ja osanik, siis kui see saab emaettevõtteks ja kannatanu annab 50% K. M.le, kes esindab M. Kikkase huve ning siis lubas M. Kikkas viia kannatanu A ja K juhatuse liikmete hulka, mille eesmärk oligi, et kannatanu saab tagasi juhatuse liikme õigused ning nad koos hakkavad otsustama kõiki küsimusi, mis on seotud K ja A kinnisvaraga.
78.K oli registreeritud aprillis 2017 ning juhatuse liige oli M. Kikkas. Ütluste kohaselt kuna M. Kikkasel oli Xxxx võlgnevuses 62 000 euro ulatuses, siis K juhatuse liikmete hulgast kutsus ta ennast tagasi 07.06.2017 eesmärgiga, et kannatanu jääks sinna üksi juhatuse liikmete hulka, et saada liising autole.
79.Seoses K-ga ei ole kannatanu midagi digitaalselt allkirjastanud. Samuti ei ole ta digitaalselt allkirjastanud K osahoidmise lepingut nii nagu ta ei olnud ka teadlik selle lepingu olemasolust. Ta nägi seda lepingut esmakordselt 09.08.2019. läbi tema ja M. Kikkase juristide kirjavahetuse. Oma üllatuseks ta avastas, et see on väidetavalt digitaalselt allkirjastatud tema poolt 01.08.2017 ajal, kui kannatanu viibis lennukis. Kikkase poolt on see dokument
allkirjastatud 2019 juulis. Kannatanu pöördus juristi poole 2019 aasta alguses. A sai K tütarettevõtteks. K sai K tütarettevõtteks ja kõik peatus. Samal ajal halvenesid ka tema suhted M. Kikkasega. Kui algselt oli M. Kikkas lubanud kõik ära parandada ja kannatanu juhatuse liikmeks uuesti teha, siis seisuga 2019 ei olnud mitte midagi juhtunud.
80.Osahoidmise lepingu allkirjastamine tähendas kannatanu jaoks seda, et 1 euro eest võttis M. Kikkas temalt kogu osaluse K firmas.
81.Süüdistatava kaitsja küsimustele selgitas kannatanu, et eesti keelest saab ta osaliselt aru. Ajal, kui ta M. Kikkasega koos elas, ei vallanud ta keelt kindlasti mitte nii hästi, kui praeguseks.
82.Kikkasega suhted olid „üles-alla“. Kui Kikkas tegi midagi halvasti, kinkis ta kingitusi ja suhted olid jälle head. Nad elasid perekonnana ja kasvatasid kahte last. Nt 2018 oli M. Kikkasel armukadedushoog ja ta peksis kannatanut väiksema lapse nähes. Suurem laps oli oma toas ja kutsus politsei. Kannatanu roomas korterist välja ja kutsus samuti politsei, siis aga sai aru, et mida ta teeb oma perele ning soovis väljakutsest loobuda. Politsei sekkus ikkagi ja viis Kikkase ööpäevaks ära. Kriminaalasja ei algatatud, kuna kannatanu ei olnud nõus süüdistust esitama.
83.BMW i3 ostmine tõusis päevakorda, kuna varasemalt said nad ühe Lexusega hakkama, kuid kuna M. Kikkasel oli seda autot vaja ka tööl käimiseks, otsustati kannatanule eraldi auto osta. Liisinglepinguga seoses suhtles pangaga (Nordea pank) M. Kikkas, kuid saatis kogu kirjavahetuse pangaga edasi ka kannatanu e-mailile. Nordea pank lubas Kul võtta liisingusse. Teised pangad olid eelnevalt keeldunud, peale mida M. Kikkas kutsus ennast juhatuse liikme kohast tagasi.
84.Ise ettevõtja esindajana tegi ta enda ID-kaarti kasutades nt K avamise. Kannatanu ise aitas firmat rahadega. Kikkas töötas selles firmas, tegemist oli perekondliku firmaga, kõik tehingud räägiti läbi ja kui kannatanu nõustus, siis ka digiallkirjastas, kuid iseseisvalt, ilma Kikkaseta ei ole ta midagi allkirjastanud. Kannatanu ütluste kohaselt kõik toimingud, mis olid tehtud seoses ettevõtetega, olid ühiselt läbiräägitud ning kannatanu oli sündmustega kursis.
Politseisse seoses ID kaardiga pöördus kannatanu 12.08.2019.
86.Kannatanu möönis, et tal oli võimalus 2017 kevadel/suvel maha müüa korter Xxxxas, kuna juhatuse liikmena ei vajanud ta selleks M. Kikkase nõusolekut, aga ta ei teinud seda, sest nende suhted paranesid. Neil on ikkagi kaks last ning M. Kikkas kinkis talle sünnipäevaks teemantiga sõrmuse.
87.Ütluste kohaselt on kannatanu A OÜ-le, mille asutas A. J. 17.03.2004, andnud väga palju raha. A. J. on kannatanu ämm, M. Kikkase ema. Ütluste kohaselt kandis kannatanu A Soome firmale 2015 aastal üle 19 000 eurot. Samuti A ja M. Kikkasele endale pantis oma korteri mille kannatanu vanemad ostsid ja 2006 aastal kandis kogu raha M. Kikkase arveldusarvele.
88.Ütluste kohaselt rahad, mida kannatanu ettevõttesse paigutas, tagasi saanud ei ole ja seoses sellega on ta ka esitanud nõudeid A OÜ vastu sooviga kuulutada välja kas M. Kikkase või Aist pankrot. Kohus pankrotimenetlust ei alustanud väitega, et tema nõuded on arusaamatud.
89.K asutaja ja osanik oli kannatanu ning M. Kikkas juhatuse liige. 2017 suvel, avamise ajal ei kuulunud sinna firmasse ühtegi ühingut. A OÜ ja K OÜ hakkasid kuuluma kannatanule oktoobrist 2017 ja detsembrist 2017. K OÜ hakkas olema selle tütarettevõte. Kui A OÜ sai K OÜ tütarettevõtteks, oli osanikus kannatanu. K. M. sai osanikuks 30.11.2017, peale mida olid nad mõlemad osanikud, kellest K. M. esindas M. Kikkase huve.
90.Kaitsja küsimusele - Kui teie olite ainuosanik K 2017 aasta sügisest ja sel ajal oli K omandis A OÜ, miks te K OÜ osanikuna ei nimetanud iseennast uueks juhatuse liikmeks kõikides nendes ettevõtetes? Teil oli võimalus muuta A juhatust, miks te seda ei teinud, kui teil oli see võimalus? vastas kannatanu, et kõikide toimingutega läbi registri tegeles M. Kikkas ja tema ei ole seda kunagi teinud. Seega kannatanu ootas, millal M. Kikkas seda teeb. Pealegi kannatanu ei teadnud, et tal on see võimalus üldse olemas.
91.Ütluste kohaselt oli A OÜ osanikuks algselt vaja hakata kannatanul, kuna M. Kikkas oli võlgu ning selleks, et kohtutäiturid ei segaks ja firmasiseselt asju ajada oli vaja kannatanu arvelduarvet, mida kasutas ka M. Kikkas. Ta maksis endale minimaalse palga, et kohtutäiturid ei võtaks talt midagi ära ja jätkas töötamist edasi A OÜ nimel ning kannatanu oli eesotsas. Seda kõike seetõttu, et nad olid elukaaslased, neil olid ühised lapsed, kannatanu andis sinna firmasse samuti rahasid ja lõpptulemusena tehti kõike perekonna heaks.
92.Kannatanu ütluste kohaselt olid A OÜ tegevusalad väga erinevad, kuni sildade ehitamise ja korterite ostu/müügini välja nimetades, et see muutus kogu aeg. Kannatanu osales ütluste kohaselt ettevõtte töös aktiivselt - nt kui M. Kikkas jäi tööta, siis ta leidis sugulasi, kelle palus M. Kikkast tööle võtta objektijuhiks, samuti panustas ta siis raha, samuti pidasid nad nõu, kas osta kortereid võlgnevustega ning kas osaleda konkursil, et mingi objekt välja osta.
93.Xxxx korter, mille müügist saadud raha 85 000 eurot investeeris kannatanu A OÜ-sse oli ostetud kannatanu vanematelt saadud raha eest. Kuna korter oli ostetud kohtutäituri kaudu, maksis see 30 000 eurot. Koos elasid nad seal kogu perega - kannatanu, M. Kikkas ja kaks last ning kommunaalarveid tasus M. Kikkas.
94.Ütluste kohaselt 85 000 euro eest, mis kannatanu laenas A OÜ-le, andsid nad panka taotluse korteri Xxxx liisinguks ning näitasid, et sissemaksuks on neil raha olemas. Pank andis neile laenu ja korter sai ostetud ja nad elasid seal korteris alates aastast 2015. Ütluste kohaselt suhtles pangaga M. Kikkas, kuid kannatanul oli kõigest ülevaade olemas, kuna korter oli ostetud perele.
A OÜ esindajana osales ta täituri poolt korraldatud selle xxxx korteri enampakkumisel.
96.Küsimusele kuidas A OÜ-s raamatupidamine on korraldatud vastas kannatanu, et Ai raamatupidamisega tegeleti kuskil xxxx tn piirkonnas, sellega tegeles M. Kikkas.
97.Ütluste kohaselt olid kannatanu ja süüdistatava vahelised suhted oktoobris 2017 kui ta andis ühe volikirja, mis võimaldas M. Kikkasel jagada ja võõrandada K OÜ osa suurepärased, kannatanu usaldas M. Kikkast ja peale 2017 aasta suve on nad palju kordi ka koos reisimas käinud koos lastega.
98.Täiendavate tõenditena on kohtule esitatud Nordea pank emaili koopia Z. L. ́ile K OÜ ja panga vahel. Kirjavahetus puudutab sõiduki BMW liisingulepingu sõlmimise asjaolusid. Prokuröri hinnangul tõendab kirjavahetus, et Z. L.il ei olnud seoses selle autoga mitte mingit suhtlust ega kokkupuudet Nordea pangaga. Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et kuivõrd Z. L.
oli kirjavahetuse üheks osaliseks (kirja saajaks) siis pidid naisel olema teadmised, mida kirjade sisu sisaldas. Vähemalt oli Z. L.ile loodud võimalus kirjade sisuga tutvuda, seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Z. L. ei teadnud liisingulepinguga seonduvast midagi, naine on olnud üks kirja saajatest suhtluses pangaga.
99.Kannatanu esitas täiendava tõendina kaks konto väljavõtet mille kohaselt Z. L. sai 01.10.2015 82 000 eurot Xxxx korteri müügist ning kandis 02.10.2015 85000 eurot A OÜ kontole. Süüdistatava kaitsja hinnangul oli selle korteri müügist tulev raha ka M. Kikkase raha. Kohus selgitab, et käesoleva menetluse uurimisese ei ole uurida kes kelle raha kuhugi paigutas ning sellekohased konfliktid tuleb lahendada pooltel tsiviilkohtu raames. Kohus ei saa hakata hindama kellele see raha mis ettevõtte käsutusse anti juriidiliselt kuulus ega ka asjaolusid kas tehingud mis A OÜ-s tehti on kehtivad.
100.Tõsi on, et see 85 000 eurot on ajendiks olnud ka muudele pöördumisetele. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja kohtule 05.04.2021 koostatud Harju Maakohtu määruse, milles Z. L. on pöördunud avaldusega kohtu poole A OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning mis jäeti rahuldamata. Küll aga märgib kohus, et selles vaidluses on Z. L. väitnud, et kontot nr xxxx mis oli Z. L. nimel kasutajaks oli M. Kikkas ning kõik sinna kontole laekunud tagasimaksed on läinud M. Kikkasele ning kohtumääruse põhjenduste kohaselt oli kohtumääruse rahuldamata jätmise esmaseid põhjuseid nõude ebaselgus ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotiavalduse menetlust. Kohtumääruses on sedastatud, et võlgniku poolt tasutud summasid ei saa käsitleda laenu tagastamisena kuna arveldusarve kasutusõigus oli võlgniku seaduslikul esindajal. Samuti laenu andmine võlgnikule on toimunud samalt kontolt ja ajal, mil võlgniku seaduslikul esindajal oli konto kasutusõigus, mis võib tekitada lisaks küsimuse, kas võlausaldaja üldse võlgnikule laenu andis või tegi sedagi hoopis võlgniku seaduslik esindaja.
101.Süüdistatava kaitsja esitas kohtule 31.01.2020 kannatanu esindaja tsiviilvaidluses esitatud pöördumise koos lisadega menetlejale. Nimetatud tõendis sisaldub selline lause, kus Z. L.i esindaja osutab, et Marko Kikkas ja Z. L. elasid koos Xxxx-l ja järgmises lauses on toodud, et seega oli Marko Kikkasel võimalus kasutada kannatanu ID kaarti. See millest siin menetluses järeldatakse kannatanu ID kaardi kasutamise võimalikkust tuleneb sellest, et Marko Kikkas ja Z. L. elasid koos Xxxx korteris. Kohus nõustub kaitsja väitega, et selles dokumendis ei ole midagi kirjas sõiduki kasutamise lepingute kohta mille kohta käesolevas menetluses Z. L. nõusoleku andis.
102.Z. L. väitis oma ütlustes, et põhjus miks ta pidi mingisuguseid tasusid seoses BMW i3ga liisingufirmale tasuma oli selles, et K OÜ läks pankrotti. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule K OÜ registri ajaloo väljavõte mille kohaselt ei ole tuvastatud, et äriühingule oleks olnud määratud pankrotihaldur. Seega väide, et äriühing oli pankrotis ei ole juriidiliselt korrektne. Küll aga loeb kohus usutavaks, et Z. L. seda ise arvas, pole vaidlust olnud asjaolus, et M. Kikkasel olid majanduslikud raskused ning ta vajas Z. L.i selleks, et äriühingutes edasi toimetada ning kohtu hinnangul nähtuvalt kogumina kohtule esitatud tõenditest ei olnud Z. L.il äriühingute juhtimisest just kuigi palju teadmisi mistõttu lasi ta enda nimel toimetada pikaajalisel elukaaslasel M. Kikkasel.
103.Z. L. ütluste ebausaldusväärsuse kontrollimiseks esitas süüdistatava kaitsja K-Most ja P OÜ sõlmitud lepingud, mille sisu ei ole menetluslikult oluline kuid omab tähtsust, kes need lepingud on allkirjastanud. Ühel on lepingu pooleks olnud A OÜ, teise puhul K OÜ ning kuigi need on allkirjastatud Z. L. id-kaardiga on tegemist lepingutega mille allkirjastas M. Kikkas Z. L. nimel nende omavahelise kokkuleppe järgi mille kohaselt võis M. Kikkas Z. L. id-kaarti kasutada erinevate tehingute ja toimingute tegemisel ilma igakordse nõusolekuta. Kohtu
hinnangul muutis Z. L. on ütlusi nende lepingute osas, esialgu ütles, et tema allkirjastas need ise ja seejärel ütles, et ta ikkagi ei allkirjastanud. Selline meelemuutus annab aluse kohtule arvata, et kannatanu ei ole oma versiooni korralikult läbi mõelnud ning esitab kohtule informatsiooni mis talle kasulikum on mitte mis tegelikkuses tõele vastab.
104.Z. L. ütluste usaldusväärsust kummutab asjaolu, et vastavalt situatsioonile valib ta enda jaoks mugavama väite. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja täiendavate tõendite voorus elektronkirja milles Z. L. kinnitas 02.02.2022 elatise vaidluses tsiviilkohtu raames, et ettevõttega A OÜ on M. Kikkase ettevõte ning sõidukid kuuluvad M. Kikkasele. Süüdistatava kaitsja ei leppinud asjaoluga, et süüdistus räägib ajaperioodist mis toimus 2017 aastal ning 5 aasta jooksul võib olla juhtunud, et Z. L. on oma arusaama muutnud. Seega ei tõenda see tõend kohtu hinnangul menetluslikult muud kui aastal 2022 oli Z. L. arvamusel, et nii ettevõtte kui sõidukid kuulusid M. Kikkasele. Kahtlemata võinuks Z. L. ütlused olla muutumatud ning selgemalt esitatud kust oleks võimalik tõlgendada järjepidevust mis ajahetkest sai Z. L. aru, et teda või tema nime tegelikkuses kasutati äriühingute juhtimisel selliselt, et M. Kikkas tegi toiminguid tema nimel ja Z. L. ise oli andnud selleks kõigeks oma nõusoleku. Seega on kohus veendunult seisukohal, et ei saa kuidagi väita, et midagi toimus Z. L. teadmata – Z. L. andis oma mehele nõusoleku toimetada tema nimega ning alles siis kui suhted olid keeruliseks muutunud, mitme aasta möödudes otsustas Z. L., et esitab väited, et ta tegelikult ei olnud nõus ja kõik toimus tema seljataga ning oli valmis ka oma nõuetest loobuma kui M. Kikkas maksab Z. L.ile vajaliku summa (vt käesolevas lahendis p 113, 219).
105.On tuvastatud asjaolu, et M. Kikkas toimetas Z. L. nimel, tegi äriühingutes erinevaid liigutusi Z. L. ID-kaardiga kuivõrd Z. L. andis selleks nõusoleku. Täiendava tõendina esitas süüdistatava kaitsja sõiduki reg nr xxxx liisingulepinguga seonduva, mille allkirjastas M. Kikkas Z. L.i ID-kaardiga. Samuti sõiduki Lexus ostuga seonduv dokumentatsioon 21.02.2017, kus on ka näha, et Lexuse ostu ja dokumendid vormistas kõik M. Kikkas Z. L. id-kaardiga. Transpordiameti väljavõte kinnitab, et liisingulepingus nimetatud VIN kood kuulub sellele sõidukile. Samuti nähtub transpordiameti väljavõttest, et sõidukite reg nr: xxxx; xxxx, et nende omanik on olnud A OÜ. Samuti esitati kohtule meilivahetus sellest kuidas pank on saatnud liisingulepingu, üleandmise vastuvõtmise akt ja Lexuse esindajaga sõlmitud leping, mis samuti on allkirjastatud Z. L. ID kaardiga kuid ei ole vaidlust, et seda tegi M. Kikkas ja Z. L. nõusolekul.
106.Kohtule esitati veel A OÜ 2014-2016 esitatud majandusaastate aruanded, mis kõik on allkirjastatud Z. L. oma ID-kaardiga kuid mille tegelikkuses tegi M. Kikkas. Süüdistatava kaitsja pidas oluliseks märkida 2015 aasta A OÜ majandusaasta aruannet (vt II kd, lk 195-209) ja selles sisalduvat informatsiooni kuivõrd selle aruande kohaselt on deklareeritud tegev või kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva olulise mõjul olevad ettevõtted. Nendega on kohustuste saldo 80 000 eurot. Ühtlasi nähtub sellest aruandest, et 2015 aastal sai ettevõtte laenu 85 500 eurot ja tagasi on sellest makstud 8500 eurot. See on vaidlusalune laen, mille kannatanu oma ütluste kohaselt andis äriühingule kuid siinkohal kaitsja poolt välja toodud ebakõla kannatanu ütluste ja aruande vahel seisneb selles, et kannatanu ei rääkinud midagi laenu osaliselt tagasi saamisest mis tõepoolest on koosmõjus kannatanu ütlustega, et ta oli kõigi toimingutega kuhu allkirja andis kursis, kohtu hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust kummutav. Kohus on seisukohal, et üldiselt inimesed andes laenu teavad kui neile seda osaliselt tagastatakse. Majandusaastaaruande kohaselt tagastas A OÜ võetud laenust 2015 aastal 8500 eurot kuid Z. L. väitis ütlustes, et tagasi ta antud laenust midagi saanud ei ole. See ei ole kohtu hinnangul võimalik kui konto oli Z. L. kontrolli all nagu ta väitis. Küll aga on usutav asjaolu, et Z. L. ei teadnudki laenu tagastamisest kuivõrd konto millelt nii laen läks kui ka kuhu see osaliselt tagastati oli küll Z. L. nimel avatud kuid M.
Kikkase käsutuses kes ei pidanud vajalikuks Z. L.i kurssi viia, et osa laenust on tagastatud kuivõrd ta opereeris seal endale kuuluvate vahenditega Z. L.i nimel. Seda, et konto polnud Z. L. kontrolli all tuli välja ka tsiviilkohtumenetluses esitatud avalduses kuulutada A OÜ osas välja pankrott (vt käesolevas lahendis p 100).
107.Sarnane olukord on ka A OÜ 2016 aasta majandusaasta aruandega (vt II kd, lk 210-222) mis on allkirjastatud 16.02.2017 ning on näha, et dokumendi allkirjastamiseks on kasutatud Z. L. ID kaarti. Samamoodi nagu 2015 majandusaastaaruande puhul, on näha kuidas kohustuste suurus on aasta jooksul vähenenud ning esitatud tõend seab samuti kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse just osas, kuidas kannatanu ID kaardi kasutamine toimus ning ka laenu tagastamise asjaolud. Z. L. on oma ütlustes öelnud, et kontrollis mida M. Kikkas tema IDkaardiga allkirjastas ja ta teadis milliseid dokumente M. Kikkas tema ID-kaardiga allkirjastas kuid omati jäi ütlustes väite juurde, et laenu ta tagasi pole saanud. Seega on kohtu hinnangul mitteusaldusväärsed kannatanu väited, et ta kontrollis dokumente mida M. Kikkas tema IDkaardiga allkirjastas ning eluliselt usutav süüdistatava poolt esitatu, et kannatanu andis talle nõusoleku toimetada äriühingutes Z. L.i ID-kaardiga vastavalt vajadusele oma äranägemise järgi erinevate ettevõtetega seotud dokumentide allkirjastamiseks sealhulgas majandusaasta aruande jaoks.
108.05.10.2017 A OÜ osa müügilepingust (pooled Z. L. isiklikult ja K OÜ, vt II kd, lk 174179) nähtub, et selles tehingus on osalenud kaks isikut Z. L. ja K OÜ. Tehing ise on teostatud 05.10.2017 ehk kaks kuud pärast nende tehingute tegemist mida M. Kikkasele süüdistuses ette heidetakse. Oluline on see, et tõendist on näha, et A OÜ osanikuks on selle kuupäeva seisuga olnud Z. L. ja sellest lepingust nähtuvalt on ta müünud oma osa K OÜ-le ja selle juhatuse liikmeks on olnud 2017 oktoobrikuu seisuga M. Kikkas. Nimetatud tõend lükkab ümber Z. L.i väite, et tema nõusolekut ei olnud nende toimingute suhtes mida M. Kikkasele ette heidetakse. Selle tehinguga andis Z. L. A OÜ osa mis temale kuulus teisele äriühingule mille juhatuse liikmeks oli M. Kikkas. Kohtu hinnangul kui Z. L. tundis, et selle juhatuse liikme muudatusega tema õigusi kuidagi kahjustati, siis on erakordselt ebaloogiline, et ta kahe kuu möödudes annab enda kui osaniku õigused muuta juhatust (mis on osanikul alati olemas) õiguse üle M. Kikkasele. Kohus nõustub siinkohal süüdistatava kaitsja käsitlusega, et sisuliselt saab sellist tegevust käsitleda ka heakskiiduna, omaksvõtuna. Eelnevalt kirjeldatust tuleneb, et kui Z. L. õigusi oleks kahjustatud, siis ta ei oleks pidanud ka seda tehingut tegema, ta ei oleks andnud neid õigusi vabatahtlikult M. Kikkasele. Samas säilis ka Z. L.ile kui K OÜ äriregistrijärgsele omanikule võimalus muuta K OÜ juhatuse ehk A OÜ osanike üldkoosoleku koosseisu. Seega puudub igasugune elementaarne usutavus kannatanu ütlustes, et ta sai ID-kaardiga tehtud toimingutest teada vihaseks M. Kikkase peale kuivõrd kannatanu järgnevad toimingud ei viita sellele. Pigem viitavad need tuvastatud asjaolud sellele, et Z. L. oli andnud vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid üle M. Kikkasele ja reageeris süüdistuses toodud sündmustele alles 2 aastat hiljem kui suhted sassi olid läinud.
109.Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks esitas süüdistatava kaitsja täiendava tõendina ka K OÜ juhatuse kohta tehtud muudatuse. Z. L. ütles kohtus ütlusi andes, et andis selleks nõusoleku kutsuda M. Kikkas juhatusest tagasi ning see on allkirjastatud Z. L. IDkaardiga ning see toimus 07.06.2017. Kaitsja hinnangul toimus 07.06.2017 äriregistris muudatus kuid otsus tehti päev varem s.o 06.06.2017. Kohtu hinnangul on see detail oluline kuivõrd kaitsja väidet, et kannatanu tugineb avalikele registriandmetele ei saa kuidagi ümber lükata. Kannatanu ei teadnud detaili, et otsus tehti päev varem ja registrikanne muutub päev hiljem seepärast, et ta tegelikkuses ei andnud selleks eraldi nõusolekut vaid M. Kikkas tegi järjekordse toimingu Z. L. nimel naise id-kaardiga nii nagu ta oli harjunud tegema kuna Z. L. oli talle andnud nõusoleku kõigiks toiminguteks mis vaja.
110.Ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et Z. L. väitis kohtus ütlusi andes, et käis registriosakonnas infot küsimas, kirjeldades detailselt, et talle öeldi valvelauast, et ta peab oma nõuetega kohtusse pöörduma. Kaitsja esitas täiendavate tõendite esitamise ajal päringu Tartu Maakohtu kinnistus -ja registriosakonda ja selgus, et alates 2017 suvest ei olnud Kinnistus -ja registriosakonnas füüsilist kodanike vastuvõttu kohtu ruumides, ei olnud mingit info- või valvelauda kust Z. L. oleks saanud infot küsida – see oli seal varasemal perioodil. Kohus nõustub kaitsja käsitlusega, et kohtu tegevus toimub vastavalt registriosakonna kodukorra ja teiste seaduste alusel ning tõenäosus, et talle taolist umbmäärast infot jagati on eluliselt mitteusutav. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et info- ega valvelauda seal asutuses ei ole, seega ei saa neid Z. L. väiteid usutavaks lugeda.
111.Samuti kummutab Z. L. ütluste usaldusväärsust ID-kaardi kasutamise nõusoleku kohta asjaolu, et Z. L. väitis näitena, et andis eraldi nõusoleku oma ID-kaarti kasutada näiteks elektrijaamaga seonduvas enampakkumises. Süüdistatava kaistja esitas kohtule kõnealusest pakkumisest, see on tehtud 2018 aastal ning selle allkirjastas M. Kikkas enda ID-kaardiga mitte Z. L. ID-kaardiga.
112.Üle ega ümber ei saa ka asjaolust, et tsiviilkohtu menetluses olevates vaidlustes on esitatud erinevaid selle menetluse konteksti sobivaid argumente just kannatanu poolt mis veenvalt kinnitavad käesoleva kohtukooseisu hinnangut, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja kohtule 15.02.2022 koostatud kohtumääruse, mille kohaselt jäeti rahuldamata süüdistatava kaistja taotlus tutvuda xxxx toimikuga. Nimelt on Z. L. esitanud hagi K OÜ vastu osanike 23.07.2019 ja 24.07.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning selle hagi raames on hageja Z. L. vastuses kostja vastuses hagiavaldusele kirjutanud, et M. Kikkas kasutas hageja ID-kaarti, allkirjastas nõusolekuta osa hoidmise lepingu mille üle käesolevas menetluses süüdistatav ka vastu ei vaidle. Oluline osa eelnimetatud vastusest moodustab punktis 1.6 toodu: „Sellise kahtluse annab see, et hageja ja kostja elasid 2017 aasta koos Xxxx korteris ja Marko Kikkasel oli võimalus kasutada hageja ID kaarti piiranguteta“. Tuleb märkida, et selles vastuses ei viita kannatanu sarnaselt käesoleva menetluse kontekstis esitatule, et ta andis tol ajaperioodil ID-kaardi M. Kikkasele kasutamiseks vaid sõidukiga seonduvate dokumentide vormistamisel ning asunud seisukohale, et ühegi toimingu tegemiseks polnud M. Kikkasel õigust ja M. Kikkas tegi Z. L.i ID-kaardiga kõiki toiminguid nõusolekuta nimetades ka, et need osa hoidmise lepingud on võltsitud. Eelkirjeldatu annab kohtule aluse kahelda kannatanu ütluste detailide usaldusväärsuses kuivõrd ühes menetluses ütleb kannatanu, et süüdistatav võis kannatanu ID-kaarti kasutada piiramatult ja ta tegigi seda igasuguse nõusolekuta ja teises menetluses väidab, et ta oli kõigega kursis millistel juhtudel M. Kikkas ta ID-kaarti kasutas ning milliste dokumentide allkirjastamiseks ta siiski nõusoleku andis – Türki reisile minnes andis kannatanu vabatahtlikult oma ID-kaardi M. Kikkasele sõidukiga seotud toimingute tegemiseks. Kohtu hinnangul taoliste argumentidega nagu seda on kannatanu nõusolek erinevates menetlustes erinevate versioonide esitamine on lubamatu. Kohtu hinnangul on selgelt tuvastatav olukord kus kannatanu ei saanud kuidagi ümber lükata, et ta andis oma IDkaardi süüdistatavale sõidukiga seotud toimingute tegemiseks ja asus positsioonile, et osaliselt võis M. Kikkas ta ID-kaarti kasutada aga need olid olukorrad kus kannatanu ise istus kõrval, tutvus dokumentidega mida ta siis n.ö allkirjastas (oskamata neid nimetada) andes sellega M. Kikkasele oma nõusoleku kuid liigutused millega M. Kikkas ta eemaldas juhatuse liikme kohalt ta nõus ei olnud. Kohtu hinnangul on kogu selle kaasuse juures kummastav miks siis kannatanu koheselt või mõistliku aja jooksul peale Türgist tagasi tulemist ei esitanud pretensioone, ega nimetanud end juhatuse liikmeks tagasi kui tal osanikuna see õigus oli vaid hakkas seda tegema alles mitu aastat hiljem kui suhted olid konfliktsed ja kannatanu hakkas aktiivselt erinevate
nõuetega erinevate instantside poole pöörduma väites, et osade toimingute jaoks ta andis M. Kikkasele loa ja osade jaoks mitte. Menetluse keskmes on selgunud, et kõikide teiste tehingute jaoks mida Z. L.i ID-kaardiga tehtud on ta andis loa aga juhatuse liikme eemaldamise kohta ei andnud aga ka ei teinud midagi selleks, et see otsus saaks kuidagigi tagasi pööratud. Eelnevat lühidalt kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu erinevad väited erinevates menetlustes, kohtus uuritud tõendeid KarS § 157 ́2, § 281 lg 1 ja § 349 süüdistuse kogumis hinnates annavad aluse järeldada, et kannatanu ütlused on selles osas ebausaldusväärsed.
113.Täiendava tõendina esitas süüdistatava kaitsja Z. L.i elektronikirja süüdistatavale 17.10.2021, kus Z. L. teeb M. Kikkasele ettepaneku, et juhul kui M. Kikkas tasub talle nõutud rahasumma võtab Z. L. tagasi kõikidelt instantsidelt kõik avaldused. Kohtule ei jäta taolise kirja sisu kuigi palju tõlgendamisruumi. Kohtule kinnitab see elektronkiri selgelt, et Z. L. kasutab teadlikult ära olukorda, mis sai loodud veel ajal kui nad koos elasid enda rahaliste nõuete esitamiseks M. Kikkaselt. Z. L. on nõus kõik need arvukad avaldused mis ta M. Kikkase suhtes teinud on ning mis tema õigusi ülemäära on kahjustanud tagasi võtma ning sisuliselt olema valmis väitma, et midagi sellist ei ole kunagi esinenud ning tema õigusi pole rikutud. Kohtu hinnangul on see elektronkiri kaalukaks tõendiks mis annab aluse järeldada, et Z. L. soovib M. Kikkaselt kui lapse isalt ja endiselt elukaaslaselt saada võimalikult suuri rahalisi hüvitisi manipuleerides kohtumenetlusega ning tagajärgedega mis M. Kikkase tegevusele võiks juriidiliselt kohaldada kui Z. L. ütlused on usaldusväärsed ning seda ennekõike seepärast, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga.
114.Süüdistatava kaistja esitas kohtule Xxxx kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kinnistu omanikuks K OÜ alates 29.05.2017 (vt kd II, lk 171-173). Kaitsja hinnangul on oluline, et kui kannatanu on väitnud, et tema näeb, et teda mõjutab ID-kaardi teema läbi selle, et ta leidis, et tal on mingid õigused Xxxx 1 korteri omandile ja leidis, et need toimingud IDkaardiga kahjustasid tema õigusi, siis tegelik situatsioon on selline, et selle korteriga ei saanud mõjutada nendel kuupäevadel kannatanu õigusi kui toimusid toimingud ID kaardiga, kuivõrd selle kinnisasja omanik ei olnud A vaid K OÜ. Need toimingud mis on süüdistuses etteheidetud ei saanud korteri omandiga seonduvalt Z. L.i õigusi mõjutada. Toiming leidis aset juulis, mais oli omandatud välja korter A OÜ vara seast.
115.Tunnistaja K. M. andis 24.05.2022 kohtuistungi ütlusi selle kohta, et Z. L. ja M. Kikkas on talle tuttavad alates 2002-2003 aastast. Nad on peretuttavad. Ütluste kohaselt on A OÜ ehitusfirma, mis tegeles majade ehitamise ja edasi müügiga. See asutati 2004 aastal ja M. Kikkas oli selle asutaja, kuigi see vormistati M. Kikkase ema nimele. Põhjuseks oli asjaolu, et 2004 aastal käis parasjagu lahutusprotsess Z. L.i ja M. Kikkase vahel ning M. Kikkas ei soovinud, et firma muutuks ühisvaraks. Seega teadis tunnistaja üheselt, et tegemist oli M. Kikkase enda firmaga, millega ta ka otseselt tegeles. A OÜ tegevus lõppes 2009-2010 aastal, sealt edasi tegeles M. Kikkas projektijuhtimisega. Z. L.il selles mingisugust rolli ei olnud. Peale 2008-2009 aastat vormistas M. Kikkas A OÜ Z. L. nimele. Põhjuseks olid probleemid majanduskriisi ajal, M. Kikkas oli maksehäireregistris ning tal oli kasulikum mitte näidata ennast kui äriühingu osanikuna ja määras seetõttu Z. äriregistris osanikuks, vastasel juhul ei oleks firma edasi tegutseda saanudki. Tunnistajale teadaolevalt tegutses firma veel lisaks projektijuhtimisele kinnisvaraga, millel olid võlgnevused. Tunnistaja ütluste kohaselt Z. L. sellega kokku üldse ei puutunud.
116.Samuti on tunnistaja seotud olnud K OÜ-ga. Tunnistaja oli selles ettevõttes M. Kikkase huvides osahoidja. M. Kikkase sõnul asutati K OÜ A pärast - kõik selleks, et Ai vara ei läheks kaduma. Tunnistaja sõnul oli tegemist struktuuri muudatusega.
117.K OÜ osa hoidmise leping, mis on sõlmitud Z. L. ja M. Kikkase vahel ja tunnistaja ja M. Kikkase vahel sõlmitud osa hoidmise leping on analoogne. K OÜ oli asutatud M. Kikkase poolt A ja K emafirmana, milles tunnistaja oli osa hoidja M. Kikkasse huvides ning mille kohta sai vormistatud leping. Ettevõte kuulus otseloomulikult M. Kikkasele. Struktuuri muudatustest ettevõttes oli teadlik ka Z. L., kuid otsustes ta ei osalenud. Neid tegi M. Kikkas ning reaalset sõnaõigust Z. L.il ei olnud. Põhjus, miks M. Kikkas eemaldas Z. L.i A juhatuse liikme kohalt 2017 aasta juulis oli seotud ilmselt mingi vajadusega – nt võtta liisingut või laenu.
118.M. Kikkas ja Z. L. kolisid lahku elama orienteeruvalt 2019 aastal ning vähemasti sügisel olid nendevahelised suhted halvad. Tunnistaja teadis seda mõlema osapoole selgitustest. Z. L.iga rääkis tunnistaja sellest telefonis ning soovitas kuidagi omavahel kokkuleppele saada ja mitte lahku minna. Tunnistajale jäi vestlusest mulje, et Z. L. ikkagi tahab lahku minna, kuid ütles ka, et tahab Marko „paljaks“ teha ning ära võtta korteri ja firmad, mis tegelikult kuulusid M. Kikkasele.
119.Kohtu hinnangul saab K. M.i ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd ei esine ühtegi ütlusi ümberlükkavat argumenti. Kohus ei nõustu prokuröriga, et K. M.i ütlused ei ole tõendiks KrMS § 66 lg 21 kohaselt kuivõrd K. M. andis ütlusi mida ta oli kuulnud puhtalt süüdistatavalt M. Kikkaselt. Kohtu hinnangul oli K. M. samuti isiklikult seotud K OÜ-ga, olles selles ettevõttes nii osanik alates 04.04.2017 kui ka juhatuse liige alates 18.04.2019 kuni käesoleva ajani. Samuti on K. M. seotud K OÜ-ga olles selles ettevõttes nii asutajaks kui ka osanikuks. Seega väita, et ka K. M. ei teadnud ise midagi ei ole eluliselt usutav, nii nagu on see Z. L.i puhul. K. M. oli analoogse lepingu osaliseks nagu Z. L. (osahoidmise leping), selle ta allkirjastas isiklikult ning ei ole eluliselt usutav, et ta ei teadnud mida ta teeb. Kohtu hinnangul oli K. M. kursis ettevõtete tegevusega ning skeemidega mida M. Kikkas kasutas omaenda äritegevuse edendamiseks mistõttu tema ütlusi antud kontekstis kahtluse alla seada ei ole põhjendatud. Samuti kinnitasid tema ütlused nii motiive miks M. Kikkas üldse taolisi liigutusi võis hakata tegema ettevõtetes ning asjaolu, et Z. L.i ja M. Kikkase suhted olid konfliktsed vähemalt aastal 2019.
120.Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et M. Kikkas ja Z. L. omavaheline läbisaamine on konfliktne. Keerulisi peresuhteid ning M. Kikkase ja Z. L.i ühise hooldusõiguse pinnalt tekkinud konflikte kinnitavad D. K.e ütlused mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda kuivõrd need haakuvad muude kohtus uuritud tõenditega.
121.Tunnistaja D. K. andis 25.05.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et M. Kikkas on tema abikaasa ning koos elavad nad alates novembrist 2019. Neil on 2 ühist last - vanemal pojal on sünnipäev xxxx, nooremal pojal xxxx. Z. L.i ta tunneb kuivõrd ta on M. Kikkase endine naine ja nende ühiste laste ema. T. L. on Z. L.i ema ja kui mõlemad said teda tema suhtest Markoga, hakkasid nad pidevalt kirju kirjutama ja helistama. Z. L. kirjutas ja helistas siis kui tunnistajal tekkisid suhted M. Kikkasega, see oli 2020 aasta algus. Ja samal ajavahemikus ka tema ema. Ema lõpetas kontakteerumise 2022 aasta jooksul. Z. jätkas perioodiliselt kuni 2021 aasta sügiseni.
122.Z. L. kirjutas tunnistajale igasuguseid inetusi, solvanguid. Soovitas tal Markost lahku minna. Aga tema ema T. L. kasutas väga ränkasid jämedusi, solvas, ütles, et tunnistaja on Z. L.i korteris, magab tema voodis. Ta lubas, et tuleb tunnistaja juurde tööle ja tekitab seal skandaali. Kogu suhtlus üldiselt kestis sarnaselt. Telefonikõnede ja kirjade sagedus suurenes eriti, kui Z. sai teada, et tunnistaja ootab esimest last.
123.Tunnistaja pöördus ka abipalvega politsei poole, kus kuulati ta ära ja mingi aja möödudes helistati tagasi ja öeldi, et nad on vestelnud Z. ja tema emaga. Z. ja tema ema lubasid mind rohkem mitte tülitada, vaatamata sellele jätkus kõik samamoodi edasi. Samuti Z. ja tema ema käisid tihti tunnistaja maja juures. Nad käisid vaatasid korteri akendesse, käisid õues, kus on üldse suletud ala, samuti käisid maja trepikojas.
124.Z. ja Marko noorem poeg on M. K. ja vanemate vaheline suhtluskord on korraldatud kohtumääruse alusel alates 2020 aastast - poiss oli emaga alates laupäeva õhtust kuni koolipäeva alguseni neljapäeval. Laupäeva õhtul tuli Z. nende juurde ja Marko andis lapse üle. Koolivaheajad olid jagatud selliselt, et laps on vaheaegadel vanemate juures korda mööda. 17.10.2020 koolivaheajal pidi laps olema isaga. Sel päeval tuli Z. nende juurde ja hakkas ukse taga lõhkuma. Tunnistajal oli just sündinud esimene laps, kes oli kahe nädalane. Marko läks koridori vaatama ja koheselt üritas korterisse siseneda Z.. Marko ei lasknud teda sisse ja koos läksid nad korterist välja. Tunnistaja kuulis trepikojast karjeid. Need karjed olid sellised, et läksid vaiksemaks nagu läheksid tänavale. Tunnistaja kuulis, et Z. L. karjus appi. Ja seejärel oli vaikus. Z. ennast tunnistaja ei näinudki. Aknast ta vaatama ei läinud, sest laps hakkas nutma ja koer haukuma - ta tegeles nendega. M. ise sattus ka olukorrast paanikasse, ronis köögi laua alla ja istus hirmunult seal. Tunnistajal õnnestus ta maha rahustada, kuid oli näha, kui väga laps sellest kõigest häiritud oli.
125.Üldiselt sellised olukorrad on üsna tavalised ja kordusid praktiliselt iga kord kui toimus lapse üle andmine. Tunnistaja ei mäleta praktiliselt mitte ühtegi lapse üleandmist mis toimus ilma skandaalideta ja arvete klaarimiseta. Nii mõnelgi korral on sekkunud politsei. Üks juhtum on eredamalt meeles - Z. tuli jälle nende maja juurde ja ukse juurde, kuidagimoodi sai siseneda suletud trepikotta ja jälle hakkas taguma käte ja jalgadega vastu ust. Ka siis kutsus Marko politsei. Nende saabudes kutsusid nad Mako trepikotta, ta selgitas neile olukorda peale mida palus politsei Z. lahkuda. Peale lahkumist kuulis tunnistaja mingit imelikku heli õuest ja nägi, et väljas on Z., kes tagus vastu aknalauda ja karjus. Politsei oli veel trepikojas ja tunnistaja rääkis sellest neile ja politsei läks välja temaga uuesti rääkima.
126.Ütluste kohaselt on selline Z. L.i käitumine tunnistajat emotsionaalselt paljugi mõjutanud. Ta kartis pimedal ajal jääda korterisse üksinda, kartis jalutada õhtuti koeraga. Tunnistaja kartis käia tööl, kuna lubati tekitada seal skandaal. Samuti käis Z. L. koos oma emaga ümber maja luusimas, helistasid nende fonolukku poole tunni kaupa. Samuti nägi ta oma aknast, kuidas Tamara filmis seda kuidas tema tütar Z. L. käib ümber maja ja koputab.
127.12.03.2020 toimunud liiklusõnnetust Xxxx maja juures ta mäletab. Ta läks hommikul koeraga jalutama ja nägi, et M. Kikkas ei ole veel ära sõitnud vaid seisab trepikoja ees ja pildistab avariid, milles ta osales ja selle kõrval olevaid märke. Avariis osalenud teine sõidukijuht oli ka seal. Marko selgitas talle, et teine sõidki juht rammis tema autot ning Marko oli seetõttu väga närvis. Teise sõiduki juht hakkas nende poole liikuma, kuid Marko ei soovinud temaga kontakteeruda ja palus, et ta ei tuleks, muidu lööb teda. Meesterahvas ikkagi liikus nende juurde ja siis Marko justnagu lõi teda lahtise käega. Kohapeal oli ka kaks politseiniku, kellest meespolitseinik peale löömist sekkus ja eraldas mehed ning palus rahulikult seista. Naispolitseinik seisis avariis osalenud autode taga. Peale juhtunut läks Marko politsei autosse ja tunnistaja koeraga Kadriorgu jalutama. Politsei küll küsis ka tema isikukoodi, et hiljem vajadusel ühendust võtta, kuid seda pole siiani tehtud.
128.M. Kikkase kohtus antud ütluste kohaselt toimus A OÜ asutamine aastal 2004. Tollel ajal reeglina kas osteti valmis firmasid või asutati mingite firmade vahetusel. Nii sai A ka asutatud sellise ettevõtte nagu H OÜ abiga, nõustamisel. Juriidiliseks asutajaks oli süüdistatava
ema põhusel, et samal ajal käis neil Z. lahutuseprotsess. Ja kuna nad veel lahus ei olnud, see protsess oli pooleli, selleks, et see vara ei satuks ühisvaradesse, siis oli juriidiliseks asutajaks M. Kikkase ema ning juhatuse liikmeks oli M. Kikkas.
129.Kuna tegemist oli M. Kikkase ettevõttega, siis ta ise otsustas mis hetkel keegi seal on juriidiliselt osanikuks. Ja 2006 aastal ta otsustas, et see ettevõte võiks olla tema nimel, kuna ka Z. olid kõik vaidlused läbi ja lahutus jõustunud. Enne kui Z. L. sai A OÜ osanikuks, oli vahepael veel üks osanik. Täpset aastat süüdistatav enam ei mäletanud, aga A oli üks sidusettevõte Q, mis poolenisti kuulus A ja poolenisti I. G. ja ettevõtete ühendamise tagajärjel sai G. poole A osanikuks. Kui 2009 peale majanduskriisi ettevõte aktiivne tegevus sai läbi, siis I. G. oli valmis firmast tagasi astuma ja nii sai võõrandatud alguses üks pool Z. nimele, pärast teine pool. Süüdistatava pool sai võõrandatud Z., kuna majanduskriisi tagajärjel oli tal eraisikuna täitmata kohustused Xxxx panga ees ja selleks, et see ettevõte ei satuks sinna panga kätte, pidi ta ettevõtte ümber registreerima.
130.Ütluste kohaselt tegelikkuses ei olnud Z. A OÜ-s mitte mingisugust osalust ega sõnaõigust. A OÜ oli jätkusuutlik ettevõte, positiivsete finantsnäitajatega, kuna M. Kikkasel juhatuse liikmena olid maksehäired siis ettevõte ei saanud kasutada mingisuguseid arveldukrediite, krediidilepinguid sõlmida, investeerimislaene võtta, liisinguid jne. Ja selle jaoks oli vaja panna juhatuse liikmeks inimene kel ei olnud maksehäireid ja selleks sobis Z. L.. Paralleelselt Z. juhatuseliikmeks olemisega oli süüdistataval volikiri juhatuse liikme õigustega mis oli notariaalselt tõestatud ja Z. L. volitas süüdistatavat alates 2009 aastast enda nimel toiminguid tegema. Kui oli vaja teha midagi mis ei puudutanud panka näiteks, sai M. Kikkas seda ise teha volikirja alusel.
131.Ütluste kohaselt oli M. Kikkas A OÜ-s osanik ja tegevjuht, kõik otsused võttis ta vastu ainuisikuliselt, Z. L. oli lihtsalt n.ö variisik. M. Kikkas ei ole oma ütluste kohaselt Z. L.ile kunagi mõista andnud, et see ettevõte võiks kuidagigi kuuluda Z. L.ile.
132.K OÜ asutati 2013 A OÜ tütarettevõttena ja eesmärk oli üks tegevusaladest viia A OÜst välja, majandustegevuse või riskide maandamiseks, hajutamiseks. K OÜ tegeleb tehnilise nõustamisega, enamjaolt oli tegemist projektijuhtimisega mida süüdistatav otsustas ainuisikuliselt.
133.M. Kikkas ei eita, et võttis Z. L.i maha 2017 aasta juuli lõpus K OÜ juhatuse liikme staatusest, kasutades selleks Z. L. ID kaarti. Selleks ajaks lihtsalt puudus vajadus Z. juhtase liikmeks olemiseks. Tegemist oli süüdistava jaoks struktuuri muudatusega kus valdusettevõte juhatuse liikmeks oli süüdistatav ja puudus variisiku hoidmise vajadus Ais ja K OÜ-s, ehk siis Z. L. variisikuna oli M. Kikkase osa hoidja.
134.Ütluste kohaselt asutas M. Kikkas K OÜ Z. L. ID-kaardiga, kuid see oli M. Kikkase ettevõte. M. Kikkas nimetas seda osaks struktuuri muudatusest mis algas pihta 2013 aastal ja arenes järk-järgult. 2013 sai asutatud K OÜ. Ütluste kohaselt kõik tiirles ümber A OÜ. Selleks, et erinevate tegevusalade riske omavahel mitte segada, siis sai loodud K OÜ ja üks tegevusala sai välja viidud K OÜ alla. 2015 aastal sai loodud veel kaks K kuhu sai veel omakorda välja viidud tegevusi. A konsolideeritud majandusnäitajad olid paremad kui iga ettevõte eraldi võetuna ja sellepärast laenuvõtjaks mis iganes, arvelduskrediit, investeerimislaen, auto liising, kinnisvaralaen, mingisugused krediidilepingud, tarnelepingud kõik olid sõlmitud A nimel. A olid lepingud ja kohustused jne. A on juhtimisalane ettevõte, kes juhib tütarettevõtteid. Mis on K eesmärk - A oli ka mingit vara mida ei tahtnud riski alla seada ja selleks sai asutatud veel üks K, kus vara sai eraldatud selleks, et ta seisaks A või sellest aktiivselt toimivast grupist eraldi. K
on valdusettevõte, mis pidi kõike seda ühendama ja koos hoidma. Kogu struktuuri muudatus sai viidud lõpuni 2017.
135.Ütluste kohaselt astus M. Kikkas K juhatusse 04.04.2017 sest otsustas nii. Tegemist on valdusettevõttega olenemata kes K osahoidjaks oleks.
136.Ütluste kohaselt ei ole M. Kikkas kunagi Z. L.ile lubanud, et nimetab teda A OÜ juhatuse liikmeks tagasi.
137.Sellest, et Z. L. arvab, et temal on mingisuguseid omaniku staatusest tulenevaid õigusi seoses äriühingutega K, A OÜ ja K OÜ sai M. Kikkas teada ja aru siis, kui nad 2019 lahku läksid ja kui ta Z. hakkas takistama lapsega suhtlemist ja Kikkas pidi esitama suhtluskorra taotluse kohtusse. Siis muutus Z. aktiivseks.
138.Aastal 2017 olid nende perekonnas tavapärased suhted. Ei meenu ei tülisid ega skandaale. Koos on nad Z. elanud alates aastat 2000.
139.Süüdistatava ütluste kohaselt suhtles Nordea pangaga seoses BMW i3 liisingusse võtmisega Z. L.. Ligipääsu Z. L. e-posti aadressile xxxx omasid nad mõlemad. Kuivõrd Z. oli n.ö lihtsalt variisik, siis Kikkas pidi ka teadma kui mingi kirjavahetus toimus, pidi ka teadma selle sisu, seega koopia tuli talle alati sisse. Kuna Z. meilis oli all ka Kikkase telefoni number, siis pank oleks võinud igal hetkel helistada, ka Z. pidi kursis olema millest see kirjavahetus on. Kirjavahetust ise pidas Z..
140.Ütlustest nähtuvalt on M. Kikkas teinud Z. L.ile ettepanekuid tegeleda ettevõtlusega, aga mitte K, kuid Z. ei ole see huvi pakkunud.
141.ID-kaardi kasutamise osas selgitas süüdistatav, et Z. L.i ID kaarti on ta kasutanud vastavalt vajadusele. Kui oli vaja siis see ID kaart oli kogu aeg kättesaadav. ID kaarti oli vaja kasutada mitu korda kuus kindlasti. Eriti mis puudutas elektroonilisi keskkondasid, kus ei olnud mugav volikirja kasutada ning kuhu oligi mugav minna ID kaardiga. Näiteks need samad kohtutäiturite ja pankrothaldurite keskkonnas korraldatavad oksjonid. Selleks, et volikirjaga osaleda oleks süüdistatav pidanud kirjutama kohtutäiturile. Kohtutäitur oleks teinud kasutaja tunnuse ja parooliga ligipääsu. See oli tülikas, seda enam, et neid enampakkumisi oli hulga rohkem. Neid enampakkumisi oli palju ja mugavuse mõttes oli koguaeg ID kaart kasutada. Mingisugused äriregistri muutmise kanded, e-maili aadressid, posti aadressid, aasta aruanded. Kõik mis puudutas elektroonilist keskkonda oli mugav kasutada ID kaarti. Ja Z. ID kaart oli talle kättesaadav kuna Z. ise andis selle talle. PIN koodid olid talle koguaeg teada ja need olid tal peas. Vastavalt vajadusele ütles ta Z., et tal on vaja ID kaarti ja Z. andis. Aga neid kordi ei olnud kindlasti üks-kaks aastas nagu Z. väidab.
142.Seega- A OÜ osaniku otsus millega kutsuti tagasi Z. L. juhatusest ja Kikkas ennast nimetas selle otsusega tagasi, sai tehtud Z. L. ID kaardiga. Süüdistatava sõnul kuivõrd tegemist oli tema enda ettevõttega siis ta võis selles ettevõttes teha kõiki muudatusi ja asju mis ta õigeks arvas.
143.Süüdistatava ütluste kohaselt allkirjastas ta oma ID-kaardiga K OÜ osaniku A otsuse millega kutsuti tagasi juhatuse liikme staatusest Z. L. ja asemele määrati M. Kikkas - osanike otsusel ei ole Z. allkirja.
144.Avaldused äriregistrisse juhatuse muudatuse kohta tegi M. Kikkas, kuna ta oli enda hinnangul neid õigustatud tegema. Sellel on kaks allkirja – M. Kikkase ja Z. L.i allkiri. Registrikande muutmiseks ei olnud Z. allkirja üldse vaja. Nende avalduste allkirjastamisel ei saa rääkida mingisugusest pahatahtlikkusest või kahju tekitamisest. Register oleks teinud muudatuse ka ainult M. Kikkase allkirjaga. Kuigi jah, süüdistatav selgitas, et Z. L.i allkirja tekitas naise ID-kaardiga sinna M. Kikkas, mida tagantjärgi hindab rumaluseks, sest sellest on nüüd jama tekkinud. Süüdistatav selgitas, et tegelikkuses oli Z. L. nõus kõigega mis M. Kikkas tegi ettevõttesiseselt ja allkirjastas ettevõttesiseselt ning ta teadis, mille jaoks ja kelle nimelt M. Kikkas allkirju annab.
145.Prokurör esitas kaks osa hoidmise lepingut. Üks oli allkirjastatud nii Z. kui Kikkase ID kaardiga 2017 aastal ja teine kus Z. allkiri oli 2017 ja Kikkase allkiri 2019 juulist.
146.Kikkas selgitas, et leping oli allkirjastatud 2017 aasta kahe ID kaardiga, aga ta ei mäleta mis toiminguks oli vaja seda lepingut ja ta ei suutnud enda arvutist leida koheselt kahe allkirjaga lepingut. Süüdistatav selgitas, et ta leidis ainult Z. allkirjaga lepingu ja allkirjastas selle uuesti 2019. Tegemist on ühe ja sama lepinguga. Hiljem leidis ta üles ka algse lepingu.
147.Need allkirjade panemised, mida M. Kikkasele süüdistuses ette heidetakse, ei mõjutanud mitte kuidagi Z. L.i õigusi ja huvisid. Tegemist oli M. Kikkase ettevõttega, mille osahoidja oli Z. L.. Need toimingud ja muud toimingud ei saanud Z. mitte kuidagi mõjutada. Vähemalt mitte kahjustavalt, pigem isegi vastupidi. Kui ta on variisik, juhatuse liige, tema ID kaardiga allkirjastatakse asju, tema jaoks endale on kasulikum kui teda juhatuse liikmest maha võetakse, kui ta ei ole nende asjade taga. Süüdistatava sõnul kindlasti ei saanud eemaldamine juhatuse liikme kohalt mõjuda Z. L.ile kahjulikult, pigem oli see Z. L.i jaoks kasulikum.
148.Ütluste kohaselt on Z. L. korduvalt maininud muudes kohtuvaidlustes, muuhulgas lapse elatisraha vaidluses, et A OÜ näol on tegemist süüdistatava ettevõttega.
149.Z. L. ei ole andnud A OÜ-le mingisugust raha ega laenu. Pangakonto, millelt läks 2015 aastal A OÜ-le 85000-87000 eurot, oli Z. L. nimel, kuid see konto oli M. Kikkase kasutuses. Seda on ka Z. L. kinnitanud muudes tsiviilvaidlustes. Läbi selle konto liikusid ka muud M. Kikkase vahendid ja tehingud. Selline konto avamine toimus kooskõlastatult, kuid see konto oli konkreetselt M. Kikkase kasutada. Z. ise seda kontot ei kasutanud, tal oli teine konto, seega selle raha omanikuks pidas M. Kikkas ennast kuivõrd see oli M. Kikkase kasutuses olev konto.
150.Ajavahemikus 25.07-01.08.2017 ei lõppenud M. Kikkase volitused. Samuti ei tagastanud ta kellegi kolmanda isiku kaudu ID kaarti. Ka tänase päeva seisuga peab M. Kikkas A OÜ-d enda ettevõtteks.
151.Ütluste kohaselt on Z. L. teinud M. Kikkase suhtes ajavahemikul 2019-2020 politseile avaldusi kriminaalmenetluse alustamiseks orineteeruvalt 40-50.
152.Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused loogilised ning järjepidevad. Üheselt mõistetavalt ning kokkuvõtlikult on kohus tuvastanud, et M. Kikkas kasutas oma elukaaslase ja laste ema ID-kaarti äriühingutes tegutsemiseks ning ta tegi seda Z. L. nõusolekul. Kohtu hinnangul on Z. L. nõusolek lubada M. Kikkasel kasutada oma ID-kaarti igakülgselt ka eluliselt usutav kuivõrd Z. L. arvas, et tegemist on perefirmaga (vt käesolevas lahendi p 72, 91) – Z. L. teadis, et äriühing on tema nimel kuid lasi toimetada M. Kikkasel ning on eluliselt usutav, et igakordselt ei hakanud M. Kikkas Z. L.ilt nõusolekut ID-kaardi kasutamiseks küsima kuivõrd äriühingus tegutsemisel on vajalik digiallkirjastada erinevaid toiminguid hulgaliselt. Z. L. isegi
ei osanud nimetada kui palju toiminguid ta M. Kikkasel teha siis lubas, samuti ei osanud tuua objektiivselt usutavat ega veenvat põhjust miks ta koheselt kui avastas oma ID-kaardi väärkasutamise ei pöördunud vastavate instantside poole. M. Kikkase ütlused süüdistuste selles osas kattuvad ka teiste kohtumenetluses uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul kinnitas ka K. M., et M. Kikkase majanduslike probleemide tõttu oli M. Kikkasel kasulikum end mitte näidata äriühingu osanikuna, samuti asjaolu, et Z. L. oli kursis struktuuri muudatustega ettevõttes kuid Z. L. ei osalenud üheski otsuses ning tegelikkuses polnud naisel ka mingit sõnaõigust kuivõrd kõikide asjadega tegeles ja otsustas M. Kikkas. K. M. kinnitas ka osa hoidmise lepingu sõlmimise asjaolusid ning teadmist, et Z. L.iga sõlmitud osa hoidmise leping oli analoogne nagu temal endal. Tõepoolest, kohtule esitatud osa hoidmise lepingud on sisu mõttes identsed.
153.Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõendite pinnalt väita, et vaidlusalused otsused millega Z. L. juhatuse liikmete hulgast välja arvati olid tehtud kannatanu nõusolekuta. Kirjalikud tõendid kinnitavad, et osanikud võtsid vastu sellise otsuse muuta juhatust ning seejärel arvati Z. L. juhatuse liikme staatusest välja. Z. L.il oli juriidiliselt võimalus toimingud ka tagasi pöörata kuid seda ta ei teinud. Nimelt oli Z. L. ainus registrijärgne osanik ning ta oleks võinud isend määrata A OÜ juhatusse mille järel K OÜ üldkoosolekul muuta ka selle äriühingu juhatuse endale meelepäraseks kuid seda Z. L. ei teinud. Osa hoidmise lepingu allkirjastamise puhul on sama olukord, kohtul puudub võimalus kuidagi kirjalike materjalide pinnalt hinnata kas nende allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekul või mitte vaid tuleb nentida fakti, et osa hoidmise leping on sellisel kujul allkirjastatud. Isikuliste tõendite uurimisel hindas kohus igakülgselt nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlusi mis said tegelikult määravaks selle kriminaalasja menetlemisel. Kokkuvõtvalt hindas kohus kannatanu Z. L. ütlused ID-kaardiga seonduvas süüdistuses ebausaldusväärseks kuivõrd kohus tuvastas siiski, et kannatanu ise andis oma nõusoleku M. Kikkasele tema ID-kaardiga kõiki toiminguid äriühingutes teha ning kannatanu vastupidised väited ei ole kogutud tõendite pinnalt üheselt kinnitust leidnud. Süüdistatava ütluste kinnitamiseks jõudis kohtusse mitmeid nii otseseid kui kaudseid tõendeid ning kohus hindas M. Kikkase ütlused eluliselt usutavamaks kui kannatanu ütlused. Kohus on tuvastanud, et M. Kikkase poolne Z. L.i ID-kaardiga toimetamine küll kahjustas Z. L.i õigusi (ta jäi juhatuse liikme staatusest ilma) kuid äriühingutega seonduvate toimingute teostamiseks andis Z. L. ise oma nõusoleku ning on ka tuvastatud mis eesmärgil Z. L. üldse oli nõus rahvakeeli n.ö variisikuks olema – see oli kohtu arusaamise järgi vastutulek oma elukaaslasele ja laste isale, kuivõrd mehel olid majanduslikud raskused ja võlgnevused mis raskendasid tulu, mis läks lõpuks perele, teenimist ning läbi mille oleks raskendatud ka Z. L.i enda majanduslik toimetulek.
154.A OÜ juhatuse ainsa liikmena sai K OÜ juhatuse muutmine 07.06.2017 toimuda vaid Z. L.i kui emaettevõtte juhatuse liikme ID-kaardiga. A OÜ moodustas enda tütarettevõtte K OÜ osanike üldkoosoleku. Kuivõrd selles toimingus pole esitatud ka süüdistust, on eluliselt usutav ning põhjendatud alus arvata, et selleks pidi olema Z. L.i nõusolek. See asjaolu annab aluse järelduseks, et M. Kikkasel oli ka süüdistuse esemeks olevatele sündmustele eelneval ajaperioodil Z. L.i nõusolek tema ID-kaardi iseseisvaks kasutamiseks.
155.Tõsi on ka asjaolu, et kohtueelne menetlus on läbi viidud puudulikult ning kogutud on vaid M. Kikkast süüstavaid tõendeid. Kohtumenetluses selgus, et kannatanu andis vastakaid ütlusi, mis pidanuks prokurörile andma ajendi kontrollida kas kannatanu ütlused ikka vastavad tõele või mitte. Näiteks pidanuks prokuratuur enne süüdistuse esitamist veenduma, kas asjaolu, et kannatanu väitis end kontrollivat kõiki dokumente mida ta digiallkirjastas vastab tõele või mitte. Kannatanu ei osanud kohtus nimetada dokumente mida ta allkirjastas, esmalt nimetas, et allkirjastas dokumendid mida tegelikult allkirjastas M. Kikkas ning järgmisel istungil muutis
oma ütlusi, et ikkagi tema neid ei allkirjastanud kuivõrd tõenäoliselt kahe istungi vahelisel ajal hakkas naine otsima dokumente mida ta allkirjastanud võiks olla. Küll aga viitas kannatanu, et neid dokumente mida M. Kikkas tema ID-kaardiga allkirjastas polnud palju. Ometi süüdistatava väide algusest peale on olnud, et ta kasutaski kannatanu ID-kaarti järjepidevalt aastaid erinevates äriühingut puudutavates tegevustes nimetades neid tehinguid mida ta tegi ja ei saa teha järeldust, et neid tehinguid mida Z. L.i ID-kaardiga allkirjastati oli vähe. Prokuratuur pidanuks kontrollima kui palju neid tehinguid siis oli mida Z. L. ID-kaardiga tehti ning kas need on teinud naine ise või hoopis M. Kikkas. Näiteks jäigi tuvastamata kelle ID-kaarti kasutati oksjonikeskkonnas A OÜ või selle sidusettevõtetega seonduvas asjaajamises ja kui sageli seda tehti (süüdistatav ja tema kaitsja viitasid konkreetsetele tehingutele) kuid prokurör ei ilmutanud selle vastu kelle ID-kaardiga neid allkirjastati mingit huvi.
156.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.12.2019 lahendi 2-16-124450 punktis 22 sedastanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Käesolevas menetluses ei suutnud Z. L. kuidagi tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Samas viidatud lahendi p 23 on kõrgeim kohus leidnud, et kui isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN koodid) teise isiku valdusesse, ei ole materiaalõiguslikult välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (TsÜS § 115 jj, sh § 118 lg 1). Käesolevas menetluses ei ole esitatud mis tahes tõendeid, mis kuidagi kinnitaksid kannatanu Z. L.i väiteid, et ID-kaart oli M. Kikkase valduses vaid BMW-ga seotud mingi konkreetse toimingu tegemiseks. Kogutud tõendid viitavad, et M. Kikkas kasutas aastaid Z. L.i ID-kaarti naise vabatahtlikul nõusolekul erinevate toimingute tegemiseks. Samuti ei võtnud Z. L. peale tema juhatuse liikme staatusest eemaldamisest teadasaamist ka midagi ette, et olukorda enda kasuks tagasi pöörata. Seega on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, kus volituse sisu kohta puuduvad igasugused muud tõendid.
157.Kõiki kohtus uuritud tõendeid kogumina hinnates on kohus seisukohal, et kannatanu Z. L. andis vabatahtlikult nõusoleku M. Kikkasele tema ID-kaardiga toiminguid teha äriühingutes juba 2009 aastast. Z. L. seda nõusolekut andes oli pidi olema teadlik ID-kaardi kasutamisega seotud tegevuse olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest kuivõrd objektiivselt mõistlik inimene teab ning see on ka üldteada asjaolu, et oma tähtsat isiklikku dokumenti ei tohi anda teisele isikule kasutamiseks. Lihtsustatult öeldes kasutas M. Kikkas Z. L.i ära kuid Z. L. oli ise selle kõigega vabatahtlikult nõus kuni aastani 2019, mil M. Kikkasega läksid suhted konfliktseks, mehel tekkis uus naine kes jäi ka lapseootele peale mida hakkas Z. L. otsima võimalusi kuidas mehele kätte maksta eelkõige tagamaks enda majanduslik toimetulek kuid ka võit ühise lapsega seonduvates vaidlustes. Kuivõrd kohus tuvastas, et kannatanu andis ise oma ID-kaardi vabatahtlikult M. Kikkasele toimingute tegemiseks ning kannatanu vastupidised ütlused selles osas ei olnud usaldusväärsed ei ole täidetud KarS § 1572 lg 1 objektiivne koosseis. Puuduvad igasugused objektiivselt võetavad tõendid tuvastamaks vastupidist. Kohtu hinnangul on Z. L.i nõusolek käesoleval juhul õigusvastatust välistavaks asjaoluks kuivõrd uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik ka ümber lükata M. Kikkase selgitusi, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele võis ta alati kasutada ettevõtetega seonduvate asjade ajamiseks Z. L. ID-kaarti. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et M. Kikkas esines Z. L.ina eesmärgiga luua Z. L.ist ebaõige ettekujutus nagu süüdistuses kirjeldatud mistõttu tuleb M. Kikkas süüdistuses KarS § 1572 lg 1 järgi õigeks mõista.
158.KarS § 281 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu ehk ebaõigete andmete esitamine äriregistri pidajale on sisuliselt väära faktiväite esitamine äriregistri pidajale ning kohus on seisukohal, et ka selle sätte objektiivne kooseis pole täidetud kuivõrd äriregistri pidajale esitatud andmed olid sisult õiged. Kohus nõustub prokuröri viitega Riigikohtu 31.03.2015 lahendis nr 3-1-1-17-15 p 9 tooduga, et valeandmeid on võimalik esitada mistahes faktiliste asjaolude kohta. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. Käesoleval juhul ei saa kohus nõustuda, et M. Kikkas esitas registripidajale valeandmeid kuivõrd osanike otsus muuta juhatust oli vastuvõetud ning Z. L. seoses sellega, et andis vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN koodid) M. Kikkase valdusesse selleks, et M. Kikkas saaks teha äriühingutes erinevaid toiminguid pidi möönma, et M. Kikkas neid siis ka kasutab oma äranägemise järgi kuivõrd neil oli selline omavaheline kokkulepe.
159.Osaühingu juhatuse liikmete valimise õigus on ÄS § 184 lg 1 esimese lause järgi osanikel. On tuvastatud, et Z. L. oli A OÜ registrijärgne osanik 15.04.2009-05.10.2017, äriregistri väljavõttest nähtub, et juhatuse liikme muudatus toimus äriregistris 28.07.2017 ajal, mil Z. L. oli osanik. Z. L. viibis perioodil 25.07-01.08.2017 reisil ja tema enda ütluste kohaselt tuli talle reisil olles meilile teade, et ta on juhatuse liikme staatusest vabastatud. Kohtu hinnangul kui Z. L. naases Eestisse oleks ta saanud osanikuna teha muudatuse end uuesti juhatuse liikmeks nimetada kuid seda ta ei teinud ning ei osanud kogu kohtumenetluse vältel esitada ka ühtegi selget ega objektiivselt võetavat põhjendust mis põhjusel ta seda ei teinud. Hoopis kahe kuu möödudes s.o 05.10.2017 müüs ta osanikuna A OÜ 100% ettevõttele K OÜ-le 25000 euroga ning see tehing on notariaalselt kinnitatud ning see on sõlmitud ettevõtete mille esindajateks olid Z. L.i ja M. Kikkas vahel. Vaidlusalune ettevõte K OÜ registrijärgne osanik äriregistriväljavõtete kohaselt oli A OÜ mille osanik oli samuti ainuisikuliselt Z. L.. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Vastavalt ÄS § 173 lg 6, kui osaühingul on ainult üks osanik, võib osanike otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata seega selleks, et osanike otsus vastu võtta ei pidanud Z. L. isegi koosolekut kokku kutsuma vaid piisanuks otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada. Kuivõrd Z. L. oli andnud oma nõusoleku M. Kikkasele toimetada tema ID-kaardiga olid A OÜ kui ka K OÜ osanike otsused ning selle ajendil tehtud juhatuse liikme muudatused õiguspärased ning olukorras kus Z. L. ise neid ei soovinud muuta jäid need otsused kehtima. Seega ei kahjustatud kandemuudatusetega ühtegi Z. L. seadusega kaitstud õigust ning registripidajale esitatud andmed olid oma sisult õiged mistõttu on täitmata KarS § 281 lg 1 objektiivne kooseis mistõttu tuleb M. Kikkas süüdistuses KarS § 281 lg 1 järgi õigeks mõista.
160.KarS § 349 objektiivse koosseisu täidetavuse osas selgitab kohus esmalt, et KarS § 350 kohaselt on isikutunnistus tähtis isiklik dokument. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg 1 järgi on isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi käesoleva seaduse alusel väljaantavaks dokumendiks on muuhulgas isikutunnistus.
161.ITDS § 5 lg 1 kohaselt peab Eestis elaval Eesti kodanikul olema isikutunnistus. ITDS § 19 on isikutunnistus Eesti kodaniku ja Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. ITDS § 191 1 alusel kantakse isikutunnistusele digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat.
162.Seega ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist. Isik saab ID-kaardi abil oma isikut tõendada elektrooniliselt (ka interneti kaudu), anda juriidiliselt siduvaid digitaalallkirju ja krüpteerida faile. ID kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus.
163.Süüdistuse kohaselt kasutas süüdistatav kannatanu tähtsat isiklikku dokumenti ilma tema nõusolekuta, eesmärgiga omandada A OÜ ja K OÜ-s juhatuse liikme õigusi ning omandada K OÜ kannatanu osast tulenevaid õigusi ja omandada K OÜ osa kannatanult 1 euroga. Kohtumenetluses tuvastas kohus, et kannatanu nõusolek tema ID-kaarti kasutada oli olemas seega ei saa rääkida kuritarvitamisest kui sellisest. Võimalikud piirangud selle IDkaardi kasutamisel on jäänud tõendamata kuid kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistuses nimetatud toimingute tegemiseks oli M. Kikkasel ID-kaardi omaniku Z. L. vabatahtlik nõusolek seega ei saa rääkida ka KarS § 349 koosseisu täidetavusest mistõttu tuleb M. Kikkas süüdistuses KarS § 349 järgi õigeks mõista. II
164.KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, millest esimese puhul peab olema tekitatud tervisekahjustus ning teise alternatiivi puhul valu.
165.M. Kikkasele on esitatud süüdistus kokku neljas kehalise väärkohtlemise episoodis millest kolmel juhul on kannatanuks Z. L..
166.Nagu käesolevas lahendis ka juba sedastatud, ei ole vaidlust asjaolu üle, et süüdistatava M. Kikkase ja kannatanu Z. L. vaheline suhe on väga keeruline, täis konflikte, mõlemapoolset verbaalset ja füüsilist väärkohtlemist, vaidlusi lapse hooldusõiguse ja vara üle. See, et pooled on üksteise suhtes negatiivselt meelestatud oli tajutav ka kohtuistungitel ning ilmses nende poolt antud ütlustest. Ka kohtus üle kuulatud tunnistajad S. T. ja K. U., kelle ütlusi peab kohus usaldusväärseks, kinnitavad, et M. Kikkase ja Z. L. vaheline suhe on konfliktne ning pooled ei tule toime ühise lapse hooldusõiguse jagamisega.
167.Tunnistaja S. T. andis 23.05.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab PPA IdaHarju politseijaoskonnas Kadrioru xxxx. Marko Kikkasega on ta kokku puutunud seoses erinevate lähisuhte vägivalla juhtumitega mille raames on teinud järelkontrolli ning need juhtumid puudutavad lapse hooldusõiguse jagamist. Järelkontrolli eesmärk on, et samasugused juhtumid enam ei korduks mistõttu tuleb inimestega vestelda, püüda selgitada. Z. L.iga on tunnistajal kokkupuuteid olnud pigem vähem, vahest korra on nad kohtunud ning telefonis korra või paar suhelnud.
168.Tunnistaja ei teadnud, kas Marko Kikkas on teinud seoses endise abikaasa tegevusega mingeid avaldusi. Tunnistaja ise pole neid lahendanud. Samas tunnistaja teadis, et mõlemad osapooled on esitanud üksteise suhtes avaldusi mille sisuga ta tutvunud ei ole kuivõrd tema ei ole neid avaldusi lahendanud. Pigem on Marko Kikkas tunnistajale ise öelnud mingeid asjaolusid, et ta on kirjutanud mingi avalduse nt et M. Kikkas ei ole saanud näha oma last. M. Kikkase praeguse abikaasaga on ta kokku puutunud ühel korral kodukülastuse ajal, aga juhtum ei olnud temaga seotud.
169.Ainus juhtum, mis tunnistajale konkreetselt meenub on SMS sõnumi saatmine Z. L.i poolt M. Kikkasele, aga sisuga ta pole kursis. Kokku on ta selle pere suhtes koostanud kuskil
kümmekond kokkuvõtet, mis asuvad menetlusinfosüsteemi (MIS) andmebaasis. Üldiselt on tunnistaja osapooltega rääkinud ja arutanud, et lapsevanemad peavad käituma lapse huvidest lähtuvalt ja püüdma leidma kompromissi et tagada lapse heaolu. Tunnistaja ei teadnud millest on M. Kikkase ja Z. L.i erimeelsused tekkinud või miks nende kooselu lagunes.
170.Tunnistaja K. U. andis 23.05.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab PPA Ida-Harju politseijaoskonna Kadrioru xxxx ning läbi järelkontrollide on ta kokku puutunud Marko Kikkasega. Tema poja M. K.ga ta isiklikult suhelnud ei ole. Järelkontrolli põhjustes on olnud juhtumid, kus pere ei ole toime tulnud lapse hooldusõiguslikes küsimustes. Seal on alati tunnistaja mälu järgi olnud juures mingi muu nüanss, kas keegi on kellelegi midagi teinud, on see siis füüsiline. Tunnistaja ei mäletanud detaile, järelkontrolli teostamise ajaks on need olukorrad juba eelnevalt ära toimunud. Sündmuste juures tunnistaja isiklikult viibinud ei ole.
171.Kohtule esitatud järelkontrolli lehest nähtub, et 15.11.2020 on teostatud järelkontroll 09.01.2019 toimunud konflikti ning veel kahe juhtumi kohta mis politseis fikseeritud. 09.01.2019 osas kirjeldatakse sündmust, mille kohta prokurör loobus süüdistusest M. Kikkase suhtes (konflikt vanema poja E. K.), samuti kajastab järelkontroll juhtumite xxxx ja xxxx sisu, mille kohaselt Z. L. saatis sõnumeid ja tegi telefonikõnesid M. Kikkasele mis sisaldasid ähvardusi M. Kikkase raseda naise D. K. suunas, samuti on järelkontrolli kohaselt Z. L. ka otse D. K. poole pöördunud. Kohtus ütlusi andes rääkis Z. L., et ta ei ole süüdistatava praeguse abikaasaga, tolleaegse eluukaaslase D. K.ega kontakteerunud. Ta ütles, et ta on mingisuguseid kordi küll kontakteerunud kuid see kirjeldus ei vasta sellele, mis on selle sama kontrolli kokkuvõtte koostamise käigus ja ajal politseiametnik vahetult tajunud. Politseinik S. T. ja K. U. on järelkontrolli ajal vestelnud M. Kikkasega, tunnistajad on ka kohtus vahetult üle kuulatud.
172.M. Kikkasele on esitatud süüdistus selle kohta, et ajavahemikul 15.01-15.02.2019 kella 08:00 ajal aadressil Xxxx garaažis, haaras M. Kikkas kannatanu Z. L. kahe käega kõrist kinni ja pigistas nii, et tekitas oma sellise tegevusega kannatanule Z. L.ile füüsilist valu ja õhupuuduse.
173.Kannatanu Z. L. selgitas kohtuistungil, et sel perioodil parkis M. Kikkas oma autot Xxxx garaaži 0 korrusele, kus tal tegelikult kohta ei ole. Kannatanul oli seal parkimiskoht olemas. Ütluste kohaselt tuli kannatanu hommikul 8 ajal koos lapsega oma auto juurde, M. Kikkas istus oma autos ja vajutades gaasipedaalile hakkas tema poole sõitma peatudes kannatanut puudutades. Hirmust lõi kannatanu vastu süüdistatava auto kapotti ning M. Kikkas jäi seisma. Ütluste kohaselt M. Kikkas tuli välja, oli väga tige, haaras mõlema käega kaelast ja hakkas kägistama. See oli valus, kannatanu kartis, M. Kikkas ei lasknud teda vabaks ja kannatanu ei saanud hingata ning pea hakkas ringi käima. Nende kõrval seisev ühine laps M. nuttis ja karjus. Ütluste kohaselt mingil hetkel M. Kikkas lõpetas selle tegevuse. Ütluste kohaselt peale sellist surumist tundis kannatanu väga tugevat valu kurgus, pearinglust ja nõrkust, sest tal tekkis õhupuudus.
174.Arsti poole ta pöördumiseks vajadust ei näinud. Samuti ei pöördunud ta politseisse. Asi tuli välja siis kui laps andis tunnistusi politseis ja siis politsei kutsus kannatanu uuesti välja ja küsis kas selline juhtum aset leidis, peale mida ta andis tunnistuse.
175.M. Kikkase kohtus antud ütluse kohaselt seda sündmust, kus ta oleks 2019 esimeses pooles jaanuar kuni veebruar võtnud Z. L.il kahe käega kõrist kinni, tekitanud füüsilist valu ja õhu puuduse, ei ole kunagi olnud. Süüdistatava hinnangul räägib kannatanu sellest sündmusest
alles oluliselt hiljem oma järgmise avalduse võimendamiseks. Päriselus sellist sündmust üldse ei ole olnud.
176.Rohkem tõendeid selle episoodi kohta kohtule ei esitatud. Last M. K. ei olnud kohus nõus üle kuulamata kuivõrd sündmusest on möödas hulk aega, vanemate vahelised konfliktid on lapse jaoks muutunud üsna tavapäraseks ning tõenäosus, et laps mäletab üldse ise seda sündmust on kaheldav. Ka pooled ise leidsid kohtumenetluses, et lapse ülekuulamine traumeeriks last rohkem mistõttu loobuti ka taotlusest laps üle kuulata.
177.Kohtu hinnangul tuleb käesoleva episoodi puhul eriliselt kaaluda kannatanu ütluste usaldusväärsust. Arvestades asjaolusid, et kõik omavahelised konfliktid Z. L. ja M. Kikkase vahel on tingitud nende omavahelisest võimatust läbisaamisest ei ole eluliselt usutav kannatanu poolt kirjeldatud sündmus sellisel kujul nagu ta ütlustes väitis. Esiteks kannatanu ise ei mäletanudki seda sündmust, hiljem teise menetluse kontekstis ilmnes, et üks vägivallaga konflikt on veel olnud mille kohta siis hakati uurima. Kannatanu ei rääkinud mis põhjusel see konflikt seal garaažis toimus, kuidas alguse sai, mis roll oli kannatanul endal selles konfliktis vaid keskendus sellele, mida süüdistatav tegi. Kohtupraktikas ei ole taoline käitumine ka erandlik, et keskendutakse süüdistatava käitumisele kuid selle menetluse kontekstis tuleks arvestada siiski ka kannatanu enda käitumist ning asjaolusid kogumina. Kohtu hinnangul arvestades kogumina kõiki selles kohtumenetluses uuritud tõendeid ja asjaolu, et kannatanu ei pöördunud kuhugi, et see olukord kuidagigi fikseerida annab aluse arvata, et tema õigushüve ei rikutud ning seab kahtluse alla selle süüdistuse punkti kas sündmus leidis sellisel kujul aset või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu ütlused selle episoodi kohta on ebausaldusväärsed. Kahjuks ei ole kohtul mitte ühtegi muud argumenti mis kannatanu ütlusi kuidagigi kinnitaks seega arvestades ka süüdistatava selgitust, et sellist sündmust pole kunagi aset leidnud on selle episoodi objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid võimatu tuvastada. Arvestades, et tõendina on kohtul võimalik analüüsida selle episoodi osas vaid süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning kannatanu ütlused luges kohus ebausaldusväärseks ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et on olemas M. Kikkase süüd kinnitavad tõendid. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtluse korral tuleb süüdistatava süüdiolek tõlgendada süüdistatava kasuks mistõttu tuleb M. Kikkas selles episoodis õigeks mõista.
178.Kronoloogiliselt arvestades süüdistuses esitatut muutusid kannatanu ja süüdistatava omavahelised suhted toksiliseks alates 2019 aasta algusest. Järgnevalt on M. Kikkasele esitatud süüdistus selles, et M. Kikkas, isikuna, kes on varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda lähisuhtes olnud isiku vastu, uuesti, viibides 19.11.2019 kella 19:40 ajal aadressil Xxxx haaras vasaku käega kannatanu Z. L. kõrist ja parema käega kannatanu vasakust käest, tõukas ja surus kannatanut Z. L. vastu viimasele kuuluvat sõidukit. Sellise tegevusega tekitas kahtlustatav Marko Kikkas kannatanule Z. L. füüsilist valu.
179.19.11.2019 toimunud episoodi osas on prokurör esitanud kirjaliku tõendina 28.04.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos CD-R plaadiga, milles on vaadeldud helisalvestust kõnest häirekeskusesse 19.11.2019, 08.01.2020 ja 09.01.2020 (kd II, tl 65-66).
180.Vaatlusprotokolli kohaselt helistas 19.11.2019 häirekeskusesse naisterahvas, tuvastatud kui Z. L., kes teatas, et tema endine abikaasa kahjustas autot ja sõitis minema oma autoga. Häirekeskuse täpsustavate küsimustele kannatanu vastas, et tegelikult teda visati vastu autot, mille tagajärjel ta läks autole vastu ja auto sai kahjustada. Sündmus leidis aset Xxxx juures ja seda nägi pealt xxxx laps. Kui kannatanu teatas, et helistab politseisse, kahtlustatav M. Kikkas istus enda autosse Lexus reg.nr: xxxx ja sõitis minema. Kahtlustatav võttis trennist ära lapse ja
kannatanu pidi lapsele järgi tulema. Seejärel kannatanu, omavahelise suhtluse käigus kahtlustatav tuli välja autost, kägistas, lõi kannatanut.
181.08.01.2020 helistas politsei hädaabi numbrile 112 meesterahvas, tuvastatud kui kahtlustatav Marko Kikkas. Kahtlustatava sõnul tema vanem poeg xxxx E. K. on agressiivne ja kahtlustatav kardab, et võib kallale tulla. Mingisugune füüsiline kontakt oli olnud. Varem on poeg samuti vägivaldne olnud. Kahtlustatava sõnul poeg lükkab ja ülbitseb. Kahtlustatav soovib, et politsei tuleks ja viiks lapse ema juurde. Kahtlustatav ja poeg on kodus Xxxx kahekesi.
182.08.01.2020 helistas politsei hädaabi numbrile Z. L. kes soovib fikseerida vägivalda lapse suhtes. Kannatanu sõnul poeg E. K. on praegu isa Marko Kikkase juures ning isa väänas poja kõrvaklappe, viskas teda riietega, tahtis teda lüüa ja lubas teda kodust välja visata. Poeg elab isaga Xxxx. Konflikt algas sellest, et vanem poeg andis kassi ema juurde, kui isa kodus ei olnud. Kannatanu teatab, et isa pole poega löönud, kuid tahtis. Kannatanu sõnul soovib ta homme pöörduda noorsoopolitseisse kuna isa soovib last korterist välja visata.
183.Vaatlusprotokolli kohaselt helistas Z. L. 08.01.2020 veel politsei hädaabi numbrile ja soovis läbi politsei juhtimiskeskuse ühendust võtta politsei patrulliga, kus viibib tema poeg E. K.. Kannatanule keeldutakse ja ühendatakse politsei linnakorrapidajaga. Ühendamise ajal on kuulda, et kannatanu juures viibib tundmatu naisterahvas, kellele kannatanu teatab, et alati usutakse endist abikaasat /Marko Kikkas/, nimetades viimast sitaks.
184.Vaatlusprotokolli kohaselt helistas Z. L. politsei hädaabinumbrile ka 09.01.2020 kuupäeval. Vaatlusprotokolli kohaselt soovis naine läbi politsei juhtimiskeskuse ühendust võtta piirkonnakonstaabliga, kuna tema kellegagi koos, on praegu korteri /Xxxx/ ukse taga ja nad soovivad pääseda korterisse, kus helistaja lapsel /E. K.el/ on sissekirjutus. Kannatanu sõnul suhtles ta eelnevalt lastekaitsetöötajaga, kes teatas, et lapsel on õigus elada korteris, kus tal on sissekirjutus. Kannatanu suunati politsei infoliinile.
185.09.01.2020 helistas politsei hädaabi numbrile ka M. Kikkas, kes teatas, et tema laps E. K. ja endine abikaasa Z. L. tahavad vägivaldselt sisse tungida Xxxx korterisse. Kõne kohaselt on nii Z. L. kui E. K. helistajale M. Kikkasele kättpidi kallale tulnud, kiirabi abi vaja ei ole. Mõlemad asuvad trepikojas. M. Kikkas lisab, et nende pärast ta ei saa oma korterisse ja korteris on xxxx laps üksinda.
186.Selle episoodi osas esitas prokuratuur kohtule Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna poolse vastuskirja, millest nähtub, et Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale on perekond tuttav alates augustist 2019. Marko Kikkase ja Z. L.i suhtest sündis xxxx poeg M. K.. Vanemate suhe lõppes abielu lahutamisega xxxx. Pärast lahutamist elas pere koos aadressil Xxxx. 18.07.2019 lõppes vanemate kooselu. Z. L. kolis koos noorema lapse M. K.ga elama oma ema juurde xxxx, vanem laps E. K. jäi elama isa juurde. Marko Kikkas esitas Harju Maakohtule avalduse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks lapse M. K. suhtes. Praegu käib kohtuprotsess, lapsevanemad ei ole saavutanud kompromissi, seetõttu omavahelised suhted on pingelised ja konfliktsed. Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna poolt on teostatud kodukülastused aadressil Xxxx, kus elavad Z. L., M. K. ja Z. L.i ema T. L.. Kodukülastuste ajal olid kõik kodus. Pere elab 2-toalises korteris, kus on olemas kõik lapse eluks ja arenguks vajalik.
Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda selle episoodi kohta esitatud kirjalike tõendite
usaldusväärsuses kuid 19.11.2019 toimunud sündmuse tehiolude kohta ei ole nimetatud tõenditega tõendatud muud kui sel kuupäeval helistas Z. L. häirekeskusesse ja teatas, et Xxxx teda visati vastu autot, mille tagajärjel ta läks autole vastu ja auto sai kahjustada. Samuti on vaatlusprotokolliga fikseeritud kannatanu poolne teade, et M. Kikkas omavahelise suhtluse käigus kägistas ja lõi kannatanut.
188.Kohtule esitati ka tsiviilasja nr xxxx kõik menetlusdokumendid (avaldused, vastused, kohtuistungite protokollid, kohtumäärused), sh Harju Maakohtu 18. detsembri 2019 määrus suhtluskorra kindlaksmääramiseks (kd II, lk 134-141) millest tulenevalt on tuvastatav, et kannatanu püüdis teha takistusi süüdistatava kaitsjale menetluse materjalidega tutvumiseks mida kannatanu ise eitab, et kuidagi takistas. Materjalidega tutvumiseks pidi süüdistatava kaitsja tõepoolest tegema lisapingutusi, seda kinnitavad ka käesolevas menetluses esitatud kirjavahetused kannatanu esindajaga ja Silver Reinsaare taotlus asjas xxxx kuid see ongi kaitsja kohustus ning käesoleva menetluseseme asjaolusid need dokumendid kuidagi ei tõenda. Pigem on tegemist iseloomustava informatsiooniga, et kannatanu ja süüdistatava vahel on diametraalsed erimeelsused nii suhtluskorra määramisel, arusaamisel kohtu poolt määratud korraldustes kuid neis dokumentides sisalduv informatsioon aitab osaliselt kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel kuivõrd selgitab tagamaid kuidas ja millest konfliktid on tekkinud.
189.Kaitsja pidas vajalikuks juhtida tähelepanu tsiviilasjas xxxx pärinevale 04.11.2019 koostatud kohtumäärusele, mille kohtule esitas. Määruses on toodud, milline oli esialgse õiguskaitse korras reguleeritud poolte ühise lapse M. K. ja tema vanemate vaheline suhtluskord. Tõend on esitatud selleks, et hinnata mis juhtus 19.11.2019. Kaitsja märgib ära resolutsiooni punktis 1.2: „Puudutatud isik 1 ehk siis Z. L. lapse ema läheb laupäeviti lapsele trenni järele ning laps on emaga neljapäeva hommikuni kuni lapse ema kooli viib“. Sellisel kujul on ta 04.11.2019 kohtumäärusega kehtestatud. Samuti esitas kaistja kohtule samast tsiviilasjast pärineva 18.12.2019 määruse, millest nähtuvalt on reguleeritud suhtluskorda. Suhtluskorda ei ole pärast seda ja enne 17.10.2019 sündmust muudetud ning selle määruse resolutsiooni kohaselt p 1.1 „Isa veedab koolinädalatel lapsega aega neljapäevast laupäevani, võttes neljapäeviti lapse koolist ja andes lapse emale üle laupäeval kell 20:00“. Punkt 1.3.1 „Esimene vaheaeg üks nädal oktoobri lõpus ehk siis sügisvaheaeg on ema aeg lapsega paaritutel aastatel ja isa aeg lapsega paaris aastatel.“ Asjaosalised arvestasid, vähemalt nii nagu Marko Kikkas sai aru, et 17.10 kui algas sügisvaheaeg koolis kuna aasta 2020 on paarisaasta pidi M. K. jääma Marko Kikkase juurde.
190.Järgnev kaitsja poolt esitatud tõend on küll koostatud peale 19.11.2019 kui arutatav sündmus aset leidis kuid kuivõrd see on seotud varasema suhtluskorraga avab kohus selle tõendi lahendi selle episoodi osas. Eelkirjeldatud sama tsiviilasja raames 19. detsembri 2019 koostatud kohtumääruse kohaselt rahuldati Marko Kikkase esialgse õiguskaitse avaldus ja kohus on määruse lk 2 kirjeldanud mis juhtus jõuluvaheajal. Kuidas lapse isa planeeris seda vastavalt varasemale kohtumäärusele kuid lapse ema hakkas juba siis tegema takistusi 04.11.19 määratud korra suhtes. Kannatanu arusaam kaitsja hinnangul kohtumääruste kohustuslikkusest on omapärane.
191.Kohtule on esitatud ka tsiviilasja xxxx toimikust pärinev kirjavahetus Marko Kikkase ja Z. L. vahel, millest kaitsja viitab kuidas M. Kikkas on juhtinud 23.01.19 tähelepanu sellele, et Z. L. on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud suhtluskorda. Kannatanu on esitanud ettekäände, et laps on haige ja sellest tulenevalt on keeldunud kohtumääruse täitmisest. M. Kikkas on talle selgitanud, et suhtluskord ei sea erisusi lapse haigestumise puhuks. M. Kikkas on osutanud, et ei ole arust arvata, et M. on tegelikult haige. M. telefoni teel peetud vestlusest
ilmnes, et tal ei olnud midagi viga.
192.Kohtule esitati ka 17.04.2020 tsiviilasja xxxx materjalidest pärinev elektronkiri, kus M. Kikkas on edastanud Z. L.ile, koopia real on tema esindajad ja Tallinna LV ning Maardu lastekaitse spetsialist. M. Kikkas on kirjutanud, et kuna tegemist oli koolivaheajaga, M. pidi koos temaga veetma, aga Lahk otsustas omavoliliselt seda kohtumäärust mitte täita ja last mitte anda. Kirjavahetusest 06.2020 nähtub, et Z. L. on teinud takistusi lapsega telefoni teel suhtlemises. Kaitsja hinnangul on oluline ka see, et M. Kikkas on osutanud sellele, et kannatanu rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda. 25.06.2020 saadetud elektronkirjast nähtub, et M. Kikkas on kirjutanud, et on olnud probleeme telefoni teel suhtlemisega, mis oli kohtumääruse alusel lubatud. M. Kikkas on kirjutanud, et juhtus selline situatsioon: „Helistasin, et tooksid M. täna välja kell 18:30. Kuid sina andsid teada, et sind pole kodus ning last ma ei saa. See eest tuli välja sinu ema, kes kukkus lõugama ja skandaalitsema.“ M. Kikkas pidas seda kaitsja sõnul kohtumääruse täitmata jätmiseks. Kohtule on esitatud ka 01.10.2020 elektronkiri, mis on suunatud lastekaitse töötajatele. See konkreetne kiri on jõudnud ka kohtunikuni ja tema on lisanud selle tsiviilasja toimikusse, kuna kohus on pidanud seda oluliseks teabeks. Kirja sisu kajastab taaskord konfliktset lapse üleandmist ning kirjast tulenevalt ei täida Z. L. kohtumäärust.
193.Kohtule on esitatud ka Z. L.i poolne täiendav arvamus mis on allkirjastatud 27.10.2020 kus on kirjeldatud 17.10.2020 intsidenti, kus on etteheidetud Marko Kikkasele seda, et lapse ema tuli lapsele järgi, kes viibis isa juures nagu seda näeb ette kehtiv suhtluskord, kuid lapse isa ei ole last emale üle andnud. Siin on kirjeldatud versiooni, et on alustatud ka kriminaalmenetlus, toodud, et tekitas emale vigastusi. Ja toodud ettepanek kuidas suhtluskorda korrigeerida.
194.Süüdistatava kaitsja pidas vajalikuks esitada ka 10.11.2020 Harju Maakohtu kohtumääruse märkides, et vahepeal ühtegi suhtluskorda muutvat määrust kohus teinud ei ole. Määruses on üks viide, mida kannatanu enda ütlustes puudutas. Sellega soovib kaitsja osundada sellele, et kannatanu andis ütlusi justkui oleks temale laps helistanud ja öelnud, et kohtunik oli käinud tal koolis, tema rääkis kohtunikule kõik ära, et ta ei taha isa juures olla, et tule minule järele. Kaitsja hinnangul selliste ütlustega kannatanu kas tahtlikult või tahtmatult eksitas kohut. Tõepoolest kohtumäärusest nähtub see, et kuigi laps avaldas, et ta ei taha olla nii pikalt isa juures, siis siit nähtub ka see, et puhkuse võiks veeta pikemalt kuni paar päeva. Määruses on kirjas, et laps oli võrdlemisi rahulik kuigi hajevil ja rääkis vabalt, et tal on OK isaga aega veeta. Ta lihtsalt ei tahaks teha seda nii pikalt järjest nagu terve nädal. Laps avaldas, et puhkuse võiks isaga veeta küll ka pikemalt kui paar päeva. Ja on toodud, et laps avaldas soovi, et isa ja ema võiksid lõpetada vaidlemise. Oluline on see, et kohus tegi väikese muudatuse suhtluskorras, et vaheaegade teema tervikuna toimub siis kui on reisid. Tolle hetkeni kehtis suhtluskord sellisel kujul, et koolivaheaja veedab laps enda isa juures.
195.Kohtu hinnangul kirjeldavad eelkirjeldatud kirjalikud tõendid ilmekalt kuidas kannatanu ja süüdistatav ei tule toime ühise lapse suhtluskorraga, konfliktid tekivad sisuliselt igal nädalal lapse üleandmisel ning arvestades esitatut siis 19.11.2019 tekkis konflikt samuti just suutmatuse tõttu kohtumäärusi täita. Osaliselt nõustub kohus prokuröriga, et füüsilise vägivalla kasutamist ei õigusta kuidagi see, kellel oli episoodide päeval õigus lapsega olla ning olukord, et kannatanu rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda. Kuid samas ei saa väita, et eelavatud tõendid ei ole käesoleva kriminaalasja puudutavad kuivõrd süüdistataval on õigus end kaitsta ning kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamiseks tõendeid esitada.
19.11.2019 episoodi osas selgitas kannatanu, et viibis selle kuupäeva õhtul Xxxxas.
Algselt pidi kannatanu lapse ise Tondiraba jäähalli trennist koju viima, kuid seda tegi hoopis M. Kikkas ja viis lapse enda koju. Kannatanu helistas M. Kikkasele, et ta ei tooks last ära trennist, aga ta ütles, et tulgu ise Xxxx järgi. Maja ees autos viibis M. Kikkas ja laps. Kannatanu tuli oma autost välja ja tegi lahti lapsepoolse ukse. Ütluste kohaselt sõimas M. Kikkas kannatanu näo täis, peale mida kannatanu võttis lapse, sulges ukse ja läks oma auto poole. M. Kikkas väljus oma autost ja kui kannatanu oli jõudnud oma auto juurde, astus M. Kikkas ligi ning haaras ühe käega kõrist, surus vastu autot ja hakkas kägistama. Kõrval seisnud laps hakkas omakorda isa peksma vastu pead ja õlga, et ta kannatanu lahti laseks, peale mida M. Kikkas vabastas kannatanu ning viimane märkas, et auto on muljutud. Ähvardusele kutsuda politsei, istus M. Kikkas kiiresti autosse ja sõitis minema, kuid kannatanu kutsus politseipatrulli kohale, kelle saabudes kurtis kannatanu kurgu- ja käevalu. Arsti poole ta ei pöördunud, kuna nähtavaid vigastusi ei olnud.
197.Ei saa märkimata jätta, et Z. L.i ütlused väärkohtlemise osas on olnud muutuvad, häirekeskusesse helistades teatas ta esmalt, et eksabikaasa kahjustas ta autot, seejärel täpsustas, et tegelikult teda visati vastu autot, mille tagajärjel ta läks autole vastu ja auto sai kahjustada. Kohtus kirjeldas ta kuidas süüdistatav haaras ühe käega kõrist, surus vastu autot ja hakkas kägistama ning peale kannatanu vabastamist märkas kannatanu, et auto on muljutud mille peale kutsus kannatanu politsei. Kohus peab usaldusväärseks asjaolu, et konflikt s.h rüselemine 19.11.2019 osapoolte vahel toimus kuid ütlusi sündmuse sellise käigu kohta nagu kirjeldab kannatanu ei saa kinnitada mitte ühegi teise tõendiga. Võimatu on tuvastada kes kelle vastu vägivaldne oli, kuivõrd kohal käis ka politseipatrull on kummastav, et ei fikseeritud kannatanu vigastusi milleks olid kurgu ja käevalu. Kohus usub, et olukorras kus politsei ei sekku kannatanu ei pöördu arsti poole kuna tal ei ole nähtavaid vigastusi kuid kahtluse kannatanu ütluste usaldusväärusus tekitab politseinike käitumine sündmuskohal – ka nemad ei pidanud vajalikuks tervisekahjustusena kurdetud käe ja kaelavalu fikseerimist, samuti kui häirekeskusesse helistades oli kannatanu sõiduk kahjustada saanud siis politsei ei pidanud vajalikuks ka seda kuidagi fikseerida. Tõepoolest kannatanu ütlusi konfliktse olukorra toimumise kohta kinnitab kõne häirekeskusesse ja selle vaatlus kuid selles osas ei tekkinud kohtumenetluses ka vaidlust. Prokuröri hinnangul olid kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärsed ning sellest piisab, et teha süüdimõistev kohtuotsus. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal ainuüksi kannatanu ütlustega võimalik tuvastada kehalise väärkohtlemise objektiivset külge kuivõrd tervikuna on kohus kannatanu ütluste osas küllalt kriitiline. Ütlusi väärkohtlemise osas ei saa kuidagi kinnitada mitte ühegi teise tõendiga seega prokuröri järeldused, et kõne häirekeskusele kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust on paljasõnaline ja ka igakülgselt põhjendamata kuidas prokurör taolisele järeldusele jõudis. Fikseerimata on nii sõidukile tekkinud vigastused kui ka kannatanu seisund (sh vigastuste puudumise kohta), samas ei tekkinud kohtumenetluses poolte vahel vaidlust, et politsei sel korral sündmuskohal käis. Kohtus kuulati üle kaks politseinikest tunnistajat, kes on teostanud lähisuhtevägivalla järgseid järelkontrolle. Kohtule esitatud järelkontrolli lehest nähtub, et 21.11.2019 teostati järelkontrolli, 2 päeva peale sündmuse toimumist ehk tõenäoliselt on see siis 19.11.2019 toimunud sündmuse kohta. Infolehel on kirjeldatud hetkeolukorda ning kuivõrd ametnik rääkis M. Kikkasega siis on seal kajastatud sarnane olukord nagu M. Kikkas oma ütlustes kirjeldas (vt kd II, tl 124-125) konfliktne olukord lapse üleandmisel. Kohtule esitatu kohaselt sel korral kannatanul pretensioone ei olnud, avaldust ta politseile ei esitanud, seega sarnaselt 15.01-15.02.2019 episoodiga ei saa väita, et kannatanu õigushüve rikuti. Esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik kohtul teha järeldust, et 19.11.2019 oleks tuvastatud Z. L.i tervise kahjustamine või valu tekitav väärkohtlemine kuivõrd ei ole tagajärjena tuvastatud ei tervisekahjustust ega tõsikindlalt tuvastatud ka valu ilmnemine kannatanul kuivõrd kannatanu ütlused selles osas loeb kohus ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul on kannatanu enda käitumine olnud ebakohane mis välistab saabunud tuvastamata kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele.
198.Süüdistav selgitas 19.11.2019 kohta, et nimetatud kuupäeval ta tõesti kannatanuga kohtus. Nende ühisel lapsel M. oli sel päeval hokivõistlus, kuhu kohale tõi lapse Z. L. ja M. Kikkas tuli mängu vaatama. Peale mängu aitas süüdistatav oma ütluste kohaselt pojal riided vahetada ning helistas Z., kuid ei saanud teda 20 minuti jooksul kätte. Nimelt Z. pidi lapse koju viima. Aga kuna ta telefonile ei vastanud, kutsus süüdistatav poja endaga kaasa ja kui kannatanu lõpuks ühendust võtab, tuleb pojale ise M. Kikkase koju järgi. Poole tee peal ilmus Z. välja ja Kikkas ütles talle, et ootavad teda maja ees. Ütluste kohaselt kohale jõudes oli Z. agressiivselt meelestatud, kuna Kikkas oli poja endaga kaasa võtnud. Ta hüppas autost välja, hakkas lõugama ja vastu autot taguma. Kuna laps ehmatas sellest, palus Kikkas tal ema autosse istuma minna ning tuli ka ise autost välja. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli Z. talle kättpidi kallale, Kikkas tõukas ta endast eemale, istus autosse ja sõitis minema. Kikkas tunnistab, et tõukas ta endast eemale, kuid ei tõuganud teda auto suunas. Ise sõitis ta minema oma elukaaslasele tööle järgi ja seda kas politsei ka kohal käis, ta ei näinud. Talle politsei ei helistanud tol päeval, alles hiljem sai teada, et Z. oli avalduse teinud ning ta kutsuti politseisse seoses selle väidetava juhtumiga.
199.Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused loogiliselt jälgitavad. Mees ei eita konflikti ega ka rüselust ning kirjeldab eluliselt usutavalt kuidas sündmused konfliktiks arenesid ja sh kuidas Z. L. käitus tol päeval. Arvestades selles kohtumenetluses esitatud teisi tõendeid kogumis pole põhjust M. Kikkase väidetes ka kahelda kuivõrd kannatanu on sarnasesisuliste pöördumistega pöördunud erinevate instantside poole korduvalt.
200.Arvestades, et sisulisi asjaolusid sisalduvate tõenditena on kohtul võimalik analüüsida vaid süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning kannatanu ütlused luges ebausaldusväärseks ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et on olemas M. Kikkase süüd kinnitavad tõendid. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtluse korral tuleb süüdistatava süüdiolek tõlgendada süüdistatava kasuks mistõttu tuleb M. Kikkas selles episoodis õigeks mõista.
201.Samuti on M. Kikkasele esitatud süüdistus selles, et 17.10.2020 kella 20:00 paiku Xxxx juures trepikojas ründas oma endist abikaasat Z. L.i: lasi kannatanule pipragaasi otse näkku, mille järel tõukas kannatanu trepist alla, võttis maha kukkunud Z. L.il jalast kinni ja lohistas trepikojast välja. Sellise tegevusega tekitas Marko Kikkas kannatanu Z. L.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat
202.17.10.2020 episoodi osas esitas prokurör kirjaliku tõendina kaks 28.10.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos DVD plaatidega (kd II, tl 70-73). Esimeses vaatlusprotokollis on vaadeldud helisalvestist häirekeskusesse tehtud kõnest. Helistajaks on venekeelne naine, tuvastatud kui S. G. Xxxx korterist nr xxxx kes soovib kohale politseid teatega, et Xxxx maja trepikojas on gaas, keegi hüüab trepikojast „appi“. Helistaja sõnul nad appihüüde peale tegid oma korteri ukse lahti ja koridorist tuli gaas nende korterisse ning nüüd korteris elavad isikud mees ja naine ei saa hingata ja ei näe. Helistaja köhib kuid parandab end, et kiirabi on tarvis kuid vajalik ka politsei, et seal ei saa hingata. Samas kõnes teatab helistaja, et näeb oma rõdult, et õues on meesterahvas kes ilmselt räägib samuti häirekeskusega ja põlvili olev naisterahvas. Teises vaatlusprotokollis on vaadeldud Marko Kikkase kõnet häirekeskusele, milles teatab, et eksnaine Z. L. tuli Xxxx ja laamendab akna all, tagus vastu ust, üritas lapsele järele tulla kuid suhtluskorra kohaselt on laps määratud mehe juurde koolivaheajal. M. Kikkas ütleb kõnes, et Z. L. tuli talle füüsiliselt kallale ja tal oli pipragaas ja lasi naisele pipragaasi näkku, et võib-olla on vaja kiirabi naisele.
Kohtu hinnangul tõendavad süüdistatava ja Z. L.i vahelist füüsilise konflikti toimumist,
pipragaasi kasutamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas ka tunnistajad S. G. ja V. K., kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda.
204.Tunnistaja S. G. andis 16.05.2022 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei tunne ei Marko Kikkast ega Z. L.i. 17.10.2020 viibis ta sõprade V. I. ja V. K. juures külas nimetades mälu järgi aadressiks xxxx. Korter asub esimesel korrusel ning ühel korrusel asub 2 korterit. Külas olles kuulsid nad trepikojas hääli. Naisterahvas karjus väga kõvasti vene keeles mitmeid kordi „aidake“, ja trepikojast kostus müra nagu oleks mingi võitlus. Ütluste kohaselt läks K. korteri ust lahti tegema, et vaadata mis toimub ja praktiliselt pani kohe ukse kinni tagasi kuna sai gaasi silma, silmad kipitasid. Tal oli väga valus, lõhna oli kohe korteris tunda. I. seisis kõrval, meesterahvas ei saanud ise vannituppa minna, et silmi pesta, naisterahvas viis ta sinna. Siis nad kohe helistasid 112 numbrile. Sealt kästi kiiresti aknad avada. Akent avades märkas tunnistaja, et trepikoja ees on naisterahvas pikali ja kutsus ka kiirabi. Naisterahvas oli üleriietes, lamas kuidagi kägaras nägu maa poole silmi kattes. Temast mitte kaugel seisis meesterahvas ja rääkis midagi telefoni. Ka temal olid õueriided seljas.
205.Tunnistaja V. K. andis 16.05.2022 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb nii Marko Kikkast kui Z. L.i, kuna nad on olnud pikemat aega naabrid aadressil Xxxx. Xxxx on topelt aadress. Nende korter asub esimesel korrusel.
206.17.10.2020 õhtul oli ta kodus ning talle ja tema naisele tulid külla S. G. ja E. G.. Kui nad lauas istusid, kostis koridorist appi karjumise heli. Tunnistaja jooksis vaatama ja niipea kui ukse avas, paiskus talle silma mingi gaas ning tunnistaja sulges kiiresti ukse. Ta kükitas ja sai aru, et kõik ei ole korras ning vaja on silmi loputada. Naine aitas ta vannituppa ning nii naine kui külalised kutsusid kiirabi, politsei, päästeameti. Kui tunnistaja aknast välja vaatas nägi ta, et M. Kikkas rääkis telefoniga, aga Z. L. lamas maas kägardunult trepikoja sissepääsu ees. Mis neil seljas oli tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja ei osanud ka öelda, millised erimeelsused võisid M. Kikkase ja Z. L.i vahel sel päeval juhtuda.
207.On tuvastatud ka, et konflikt sai alguse taaskord poolte ühise lapse M. suhtluskorra mittetoimimisest. Selle üle ei olnud kohtus vaidlust.
208.Tunnistaja M. R. kohtus antud ütlustest nähtub, et tunnistaja töötab Tallinna Kesklinna Valitsuse xxxx ning omab kokkupuuteid M. Kikkase ja Z. L.i ning nende vahel toimunud kohtuvaidlusega alates 2019 aasta augustist. Tunnistaja ütluste kohaselt on olemas kohtumäärus (esimene tuli 2019 aasta detsembrist), mis reguleerib poja M. K. ja vanemate Marko Kikkase ja Z. L.i omavahelist suhtlust, mida hetkel ei järgita. On algatatud lepitusmenetlus ja hetkel see suhtluskord ei toimi. M. K.l on selline suhtluskord, et enamuse nädalast elab oma ema juures Maardus ja iga neljapäev peale kooli peaks ta liikuma isa M. Kikkase juurde ja jääma isa juurde kuni laupäeva õhtul kella 20.00-ni. Erisused on olnud ainult siis, kui olid koolivaheajad, mis olid nädala kaupa jagatud, siis loomulikult terve nädal sai vanem olla lapsega, siis ei kehtinud see neljapäevast laupäevani nagu muidu kui koolivaheaega ei olnud. Ütluste kohaselt lapse üleandmine isale ei ole toimunud alati vastavalt kohtumäärusele. On olnud olukordi, kus ema ütleb, et isa ei saa antud neljapäeval last. Kas seal on siis lapsel olnud mõni arsti visiit või on ema öelnud, et laps ei taha tulla ja viimasel ajal kui M. on rohkem olnud tõrget, et ei taha isa juurde, siis tunnistaja on andnud sellise soovituse, et ema ei läheks ise neljapäeval kooli juurde vastu vaid läheb isa, sest algab isa aeg lapsega ja isa saab ise lapsega kooli juures vestelda. Aga sageli tagantjärgi olen kuulnud, et Z. on ise läinud kohale või on läinud Z. ema ja siis koolis on tekkinud täiskasvanute vahel konflikt, mille keskmes on laps olnud. Enamasti need neljapäevad tunnistaja mäletamist mööda on lõppenud nii, et laps ei ole isaga läinud. Kindlasti aastate jooksul on tunnistaja mõlemale vanemale soovitusi jaganud, teinud telefonivestlusi, teinekord
kirjalikult mõlemale vanemale oma seisukohti avaldanud. Seda kõike on tunnistaja teinud, mida lastekaitse ütleb. Niipalju kui võimalik kohtumäärus on vanematele täitmiseks ja seda tuleb täita. Loomulikult vanematel on lubatud teha omavahel kohtumääruse väliseid kokkuleppeid, aga kolmeaastane praktika on näidanud, et Markol ja Z. ei õnnestu omavahel teha mingeid muid kokkuleppeid, mis ei ole täpselt kohtumääruses paika pandud. See põhiline, mida lastekaitse vanematele ütleb on, et tuleb täita kohtumäärust, tuleb neljapäeviti laps tuua, tuleb laupäeviti laps tagastada. Tunnistaja sõnul on ütluste andmise hetkel käsil teine lepitusmenetlus ning käesolevas ning ka eelnevas lepitusmenetluses menetleti isa avaldust ja rikkumist heidetakse ette emale, et suhtluskord ei ole täidetav. Kohus on seisukohal, et lapsel peab olema isaga kontakt. M. peab olema tagatud isaga suhtlemine. Ütluste kohaselt on määrus ka sundtäidetav ning Marko Kikkas andis kohtumääruse sundtäitmiseks E. V. kohtutäituri büroole. Kohtutäitur S. W. kaasas lastekaitsetöötaja ehk tunnistaja selle sundtäitmise juurde ja 10.02.2022 neljapäevasel päeval kui peale kooli M. oleks pidanud minema isa juurde, siis läks ka tunnistaja kooli juurde koos isa ja kohtutäituriga ja M. põgusalt nägi isa kuskil garderoobis ja ta põgenes mööda koolimaja ja keeldus isa juurde minemast. Tal oli paaniline hirm oma isa ees. Ütluste kohaselt keeldus M. nendega rääkimast. Z. suhtles lapsega telefoni teel ja siis laps oli nõus rääkima lastekaitsetöötajaga. Laps oli õppealajuhataja kabinetis, värises, kogeles, oli hästi endast väljas. Ta ütles, et kardab oma isa, ei julge isa juurde minna. Tunnistaja lubas ja kinnitas lapsele, et ta ei pea kartma, nad ei hakka teda füüsiliselt jõuga sundima isa juurde minema. See olukord lõppes nii, et tunnistaja palus Marko Kikkasel lahkuda, võttis ise lapse enda auto peale, helistas emale, kes selgus oli xxxx ja andis lapse emale üle.
209.Peale seda kui tunnistaja nägi kuivõrd laps kardab isa, kuivõrd selline sundtäitmine last kahjustab, esitas tunnistaja ise kohtule omal algatusel seisukoha, kus andis teada, et sundtäitmine praegu ja nüüd ei ole täidetav, et see peaks ära lõppema lapse huvides. Tunnistaja arvas, et lapse hirmu põhjuseks oli mõlema vanema käitumine. Paljud asjad, mis nt juhtuvad Marko Kikkase kodus ja mida laps läheb ema juurde ja emale räägib, mis seal toimus või oli. Seejärel ema annab lapsele tagasisidet või annab lapsele teada oma emotsioonidest või tunnetest, annab hinnangud ja seisukohad kas see oli õige või vale. Marko Kikkasele heitis tunnistaja ette seda, et ta tõenäoliselt on impulsiivsem, ta võib ägestuda. Novembrikuus 2021 oli isaga konflikt, peale mida M. ütles, et ta on nõus isa juurde tagasi minema neljapäevast laupäevani, aga laps seadis tingimuse, et isa peab tema ees vabandama. Isa peab rääkima oma abikaasa D., et D. käituks M. viisakalt, et isa annaks talle tagasi tema endise toa. Tal oli kolm kindlat tingimust, siis on ta nõus isa juures käima ja edasi suhtlema. Ütluste andmise hetkel M. isa juures ei käi, tunnistaja tegi kohtule ettepaneku kuna laps on hirmul ning see on teda kahjustav. Tunnistuse andmise hetkel käivad isa ja laps koos psühholoogi juures, mille eesmärk on, et isa ja poja vahelist usalduslikku suhet taas luua. Kui see on loodud, siis arutatakse edasi, kas laps võiks hakata jälle isa juures käima. Ütluste kohaselt tegi tunnistaja jaanuaris 2021 kodukülastuse, et vestelda lapse ja M. Kikkasega. See oli olukord kui Z. L. ei saanud M. telefoni teel kätte. Kodukülastuse ajal viibisid kodus kõik pereliikmed – M., M. Kikkas, D. K. ja väike beebi. M. oli tunnistaja ütluste kohaselt avatud ja rõõmus. Ainsana tal tookord oli hinge peal see, et Marko ei olnud saanud M. veeta niipalju aega kui kohtumäärus ette nägi. Z. oli takistanud, Marko ei olnud saanud regulaarselt neljapäevast laupäevani. Marko oli otsustanud, et ta võtab oma päevad tagasi, ta oli sellest teavitanud Z., oli teavitanud M.. Kuna tunnistaja läks kodukülastusele kolleegiga, siis M. ütles, et ta ei ole sellega nõus, ta tahab ikkagi ema juurde minna laupäeva õhtul kell 20.00 mitte hiljem. Kodukülastuse ajal helistas M. ka oma emale, rääkides oma toas nii, et teised vestlust ei kuulnud. Kui M. oma toast välja tuli, siis ta oli väga ärritunud ja isa peale hästi pahane ja ta nõudis, et tema peab saama laupäeval kell 20.00 tagasi ema juurde. Tunnistaja selgitas, et kuigi ka nende kodukülastuse alguses laps ütles, et ta tahab laupäeval kell 20.00 minna ema juurde, siis tegelikult ta rahuldus sellega, kui Marko läks kalendri juurde ja seletas lapsele, et need olid minu päevad, mil ema ei andnud sind
minule, nüüd me liidame need päevad otsa ja sa viibid minu juures pikemalt. Tegelikult laps vaatas kalendrit, kuulas isa juttu ja tegelikult ta sellega nõustus. Peale seda kui ta oli emaga ära rääkinud, siis ta oli täiesti endast väljas, ta oli vihane ja kuri, tahtis Markole kallale minna ja ainult raius ühte, et sul ei ole õigus mind hoida kauem kinni kui laupäeval kella 20.00-ni, sa pead mind tagasi andma. Tunnistaja sõnul on vastastikune probleem, et emb-kumb vanem ei saa M. rääkida.
210.Juhtumiga, kus Z. L.i jalg sai vigastada oli tunnistaja kursis, juhtumi kohta tuli teavitus lastekaitsesse, kuna politseil on teavituskohustus kui alaealised lapsed on perevägivalla juhtumi juures või lähedal, siis politseil on kohustus teavitada kohalikku omavalitsuse lastekaitset. Selle kohta sai tunnistaja lühikese kahe lauselise teavituse, et sel kuupäeval toimus vanemate vahel konflikt, mis eskaleerus koridori ja kasutati pipragaasi. Pärast Z. telefoni teel vesteldes selgus, et Z. läks lapsele järgi, Marko seletas, et last talle ei anna. Vanemad omavahel jäid koridori vaidlema ja see vaidlus läks füüsiliseks. Tunnistaja mäletas ütlusi andes, et selle sündmusele eelnevalt oli meilivestlus Z. ja Marko vahel kus Marko ütles, et ära tule sel päeval ja ära tule sel kellaajal, aga Z. läks ikkagi lapsele järele. Tunnistaja sõnul selliseid olukordi kus emb-kumb vanem on kutsunud välja lapse üleandmise juurde politsei on olnud rohkem kui üks, arvas, et umbes 5-10. Probleemide põhjuseks võib tunnistaja järeldada M. Kikkase poolt korduvat öeldut, et selle taga võib olla varanduse jagamine ehk korter kesklinnas, kus M. Kikkas praegu elab. Kui M. Kikkas nii öelda viskas Z. L.i sellest korterist välja, siis Z. soovib pool korteri müügitulust endale saada. Tunnistaja selgitab, et varalised asjad reeglina ei kuulu lastekaitse alla ja sellest nad Z. selles mõttes ei vestle. Ainsana suvel 2019 kui see juhtunud kõik oli ja Z. oli sealt korterist välja visatud, siis tunnistaja mäletamist mööda Z. ütles tunnistajale, et see oli tema suhtes ebaaus ja temal on ka materiaalseid õigusi sellele korterile. Kas selle taga võib olla praegune suur kohtuvaidlus ka lapse üle, kättemaksusoov.
211.Kohtu hinnangul saab tunnistaja M. R. ütlusi pidada usaldusväärseks kuivõrd need on loogilised, kattuvad kohtumenetluses uuritud teiste tõenditega ning kinnitavad üheselt, et M. Kikkas ja Z. L. ei suuda omavahelisi suhteid lapse suhtluskorra täitmise üle lahendada rahumeelselt.
212.Selle episoodi kohta selgitas M. Kikkas kohtus ütlusi andes, et sel päeval saabus tema elukohta Xxxx Z. L., et lapsele järgi tulla, kuigi ta oli eelnevalt Z. kirjutanud ja tungivat palunud seda mitte teha. Kui süüdistatav korteriuksest välja astus, oli Z. juba trepikojas, lükkas naine meest rindkere piirkonda, eesmärgiga uksest eemale lükata ja korterisse siseneda, mille peale lasi süüdistatav kannatanule pipragaasi. Ütluste kohaselt pipragaas oli tal kaasas, kuna Z. oli korduvalt varasemalt teinud avaldusi politseisse kehalises väärkohtlemises, ta sai aru, et Z. provotseerib teda ja ta ei tohi Z. kättpidi mis iganes põhjusel puutuda, ka siis mitte, kui ta kallale tuleb. M. Kikkas leidis, et pipragaas on enesekaitsevahendiks. M. Kikkas ei lasknud teda korterisse ja palus lahkuda öeldes, et last ta ei saa. Z. üritas vastu korteriust taguda ja alles tol hetkel kasutas Kikkas pipragaasi. Kikkasel oli kodus kahe nädalane laps ja abikaasa, samuti M. ning Kikkasele tundus pipragaasi kasutamine õigustatud tegevus enda kodu ja pere kaitseks.
213.Süüdistatav kirjeldas, et neid situatsioone, kus Z. on vägivaldselt või õigusi kahjustavalt käitunud, on olnud korduvalt nt on Z. korduvalt kas fonoluku taga helistanud poole tunni kaupa, on trepikotta kuidagi sisse saanud, on jalaga korteriust tagunud. Z. on korduvalt käinud kodurahu rikkumas ja üritanud korterisse sisse murda.
214.Ütluste kohaselt lasi süüdistatav pipragaasi ühe korra peale mida läks Z. ise omal jalal trepist alla. Kikkas oli sel hetkel trepikojas. Z. läks trepikojast välja, viskas ennast pikali ukse ette ja hakkas lõugama. Siis ta vaatas ringi, läks korteri akna alla, ilmselt et karjuda, et M.
kuuleks ja karjus akna all. Ütlustest nähtuvalt läks Z. L. rõdu alla ja karjus seal, et M. tule appi. Süüdistatav rääkis sel ajal juba politseiga.
215.Süüdistatav selgitas, et kogu probleem on tegelikult lapsega suhtluskorras ning selles, et Z. eirab kohtumäärust. Süüdistatav sõnul leiab Z. L., et ta võib suvalisel ajal lapsele järgi tulla pidades ükskõikseks, et kohus ära jaganud koolivaheajad. See koolivaheaeg pidi olema M. Kikkase oma. Z. arvas, et see suhtluskord peaks toimima aasta läbi neljapäeval-laupäev. Ehk tal oli õigus olenevalt sellest, et hakkas koolivaheaeg pihta, laupäeval lapsele järgi tulla. Peale juhtunut jäi M. M. Kikkase juurde.
216.Peale juhtunut saabus ka naabrite kutse peale tuletõrje, sest nad tundsid gaasi lõhna. Seejärel jõudis kohale ka kiirabi ja politsei. Kikkas ei näinud küll, et Z. oleks longanud või jalg kuidagi vigastatud. Nad andsid kordamööda oma ütlused politseiautos ja hiljem koeraga jalutama minnes nägi ta Z. politseiautost lahkumas ning tal ei olnud süüdistatava sõnul häda mitte midagi.
217.Peale juhtunut on Kikkas korduvalt Z. näinud täiesti vabalt ringi liikumas. Kikkas ütles uurijatele korduvalt, et Z. valetab oma jalavigastuse kohta, edastas isegi uurijale andmed, et Z. jätkas jõusaalis käimist, sõitis autoga ning käis ka tööl, kuid prokuratuur alustas hoopis tema suhtes menetlust ahistavas jälitamises, mis tõsi lõpetati enne, kui käesolev kriminaalasi kohtusse saadeti. Aga süüdistati teda selles, et ta muuhulgas filmis Z. ajal, kui ta pidi olema haiguslehel, aga tegelikkuses käis tööl ja tema jalal ei olnud häda mitte midagi. Hiljem on Z. oma ütlustes kinnitanud, et tegelikkuses ta käis tööl haiguslehe ajal ja käis ka jõusaalis haiguslehe ajal.
218.Marko Kikkas kinnitas ka D. K.e ütlusi osas, et Z. koos oma emaga käis neid pidevalt kollitamas nii akna kui rõdu all, saatsid talle sõnumeid ning kogu perekonnale oli see äärmiselt traumeeriv. Eriti aktiivseks muutusid nad siis, kui said teada, et D. on lapseootel.
219.Kokku on neil juriidilisi vaidlusi kohtus 6-7 ning Z. on korduvalt lubanud kõikidest tema poolt tehtud avaldustest loobuda, kui Kikkas on õus materiaalse hüvitisega. Summas on olnud erinevatel aegadel erinevad, kõikusid 200 000-500 000 euro ümber.
220.Süüdistatava kaitsja leidis, et kaudselt on 17.10.2020 episoodiga seotud ka kaks videosalvestist, mille osas on andnud ütlusi nii D. K. kui M. Kikkas. Üks neist puudutab Z. L. tervislikku seisundit 30.12.2020 ning on oluline tsiviilhagi lahendamiseks ning põhjusliku seose hinnangu andmisel. Teine video on filmitud 04.04.2020 ning see ilmestab kuidas kannatanu Z. L. käis M. Kikkase korteri ukse taga laamendamas enne 17.10.2020 toimunud sündmust. Kohus vaatles esitatud videosalvestisi ning on seisukohal, et mõlemad on iseloomustavad materjalid Z. L. suhtes.
221.04.04.2020 videosalvestiselt nähtub 28 sekundiline video sellest kuidas Z.. Lahk lööb jalaga vastu korteri ust, kui üks jalg väsib siis kasutab teist jalga ja nii järjepidevalt. Videost on näha kuidas ta vahepeal helistab, samuti näoilmest võib järeldada, et naine on negatiivses meeleolus (närib närviliselt nätsu ja proovib kedagi telefoni teel kätte saada). Kosta on jalapauke vastu ust. M. Kikkase ütluste kohaselt käis Z. L. selliselt korduvalt ukse taga ja tagus vastu ust järjepidevalt (vt käesolevas lahendis p 213), sarnaselt tagumist vastu aknalauda kirjeldas oma ütlustes ka D. K. (vt käesolevas lahendis p 125-126). Sarnaselt käitus süüdistatava sõnul kannatanu ka 17.10.2020 kui süüdistatav naisele gaasi näkku lasi, sellele
viitab kõne häirekeskusele kus süüdistatav helistades kirjeldab, et Z. L. laamendab korteri akna all ja ukse taga mistõttu lasi naisele pipragaasi (vt käesolevas lahendis p 202).
222.30.12.2020 videosalvestis on 9 sekundi pikkune ning sellelt nähtub, et Z. L. filmib või teeb fotot video tegijast kes istub autos ning naeratab kui video või foto tehtud saab – võib eeldada, et naine sai mis ta oli soovinud kuivõrd näoilme oli rahulolev ning sellele viitab ka asjaolu, et peale soovitu tegemist pööras Z. L. ringi ning jooksis lähedal asuva maja ukse suunas tehes krapsaka liigutuse käega üleval alla mis väljendas õnnestumist või rahulolu. Videolt on tuvastatav, et Z. L. liigub aktiivselt kiirel sammul, võib öelda isegi kergelt joostes, ta ei lonka ning väliselt videopilti hinnates ei nähtu, et ta jalal võiks olla mingisugune vigastus kuivõrd liikumine on sujuv ja paistab, et ei tekita valutunnet. Naisel on seljas valge tööriietus (kittel) ning käes sinist värvi kummikindad millest võib järeldada, et Z. L. viibis sel hetkel oma töö juures ning tegi tööd.
223.Kohtu hinnangul tunnistab süüdistatav, et konflikti käigus kasutas ta pipragaasi Z. L.i suhtes kuna kaitses oma individuaalõigushüve enda ja oma perekonna kaitseks. Süüdistatava sõnul viibis Z. L. võõra kortermaja trepikojas, sooviga sisse tungida M. Kikkase elukohta kus viibis nii ühine laps M., M. Kikkase abikaasa, kui ka väike beebi ning arvestades Z. L.i varasemat käitumist pidas süüdistatav õigeks tol korral kasutada pipragaasi.
224.Kannatanu Z. L. selgitas selle episoodi kohta, et tuli lapsele autoga järgi Xxxx. Enne saabumist ta helistas lapsele, kuid tema telefon oli väljas. Kui kannatanu proovis Kikkasele helistada, katkestas viimane kõne. Majja sisenemiseks kasutas ta naabri abi, kes avas garaaži väravad ja sealtkaudu liftiga sõitis esimesele korrusele E. K. elas korter xxxx. Kaks korterit on teineteise vastas. Ajal, kui liftiuksed avanesid, liikus ka Kikkas trepi poole ning kannatanu küsis, kus laps on. Ta sai vastuseks, et kodus ja tundis, kuidas talle näkku valatakse midagi, mis kipitab ja ei lase hingata. Ta nägi mingit ballooni, millest otse lasti talle midagi näkku. Kannatanu ei suutnud karjuda, ta ei näinud midagi. Samal ajal Kikkas pööras teda kuhugi ja tõukas. Kui ta allapoole lendas sai aru, et Kikkas tõukab teda väljapääsu poole. Kannatanu kukkus põrandale ja kuulis, kuidas Kikkas hakkab trepist alla tulema. Kannatanu kartis, et Kikkas hakkab teda jalgadega lööma ja hakkas appi karjuma. Kikkas ütles, et ära karju ja võttis ta paremast jalast kinni ning tiris sellest jalast kinni hoides sinna platsile mis on fonoluku ees ja ta kuulis kuidas Kikkas võtab telefoni välja ja hakkab politseid kutsuma. Kannatanu sai aru, et abi ei tule ja hakkas roomama jalgvärava poole tänavale, et saada kelleltki abi kiirabi kutsumiseks.
225.Seljas oli tal pidulik kleit, mantel ja kõrge kontsaga kingad, mis tulid jalast ära juba siis kui ta kukkus trepist. Kikkasel oli seljas sinine vest, mis oli sooja kampsuni peal ning oli näha, et ta kavatses õue minna.
226.Keegi saabus maja ette nagu kannatanu hiljem teada sai -päästeamet ja talle valati vett peale tavalisest pooleliitrisest pudelist mis kellelgi kaasas oli. Kannatanu küsis miks talle ei osutata abi ja öeldi, et esimesena sündmuskohale tuli päästeamet. Õues oli kaks tüdrukut ja kannatanu palus neil kutsuda kiirabi. Kes politsei kutsus, kannatanu ei teadnud.
227.Sündmusest sai kannatanu pipragaasi põletuse näonahal ja silmadel. Pärast seda tekkisid nägemisega probleemid. Vasak silm ei näe lähemale ja parem silm kaugemale. See summeerub ja lõppkokkuvõttes ei näe ta nt tööl olles ravimite ribakoode. Peale selle see jalg, millest Kikkas tiris, on vigastud kahest kohast. All oli murd ja reie juures rebis struktuuri millesse on mähitud liiges.
228.Kannatanu selgitas kohtule suhtluskorda lapsega, 17.10.2020 koolivaheajal pidi laps viibima isa juures. Põhjus miks kannatanu lapsele järele läks oli selles, et 16.10.20 ütles laps kannatanule telefonis, et koolis käis kohtunik ja laps rääkis talle kõik ära ning kohtunik kuulis, et laps ei taha olla koos isaga koolivaheajal. Kannatanu sõnul palus laps, et ta viiks ta isa juurest ära.
229.Kannatanu selgitas ütlusi andes, et selle sündmuse tõttu viibis ta haiguslehel. Kannatanu töötab alates aastast xxxx. Ütluste kohaselt haiguslehe ajal teda keegi ei asendanud. Ütluste kohaselt kui kannatanu viibis haiguslehel, nädala-kahe pärast läks ta haiglasse, nägi ravijuhti kes palus neid välja päästa ja kannatanu nõustus, et hakkab käima kord nädalas tunniks pooleteise ajaks, et korraldada kõik vajaliku. Kannatanu selgitas, et haiglas on neli osakonda mida nende apteek teenindab, et need saaksid varustatud. Ütluste kohaselt ei teinud kannatanu kõiki tööülesandeid, tehes oma sõnade kohaselt vaid hädavajaliku. Haiguslehe viibimise ajal oli tal väiksem töötasu kuivõrd haigusleht on väiksem kui töötasu.
230.Kannatanu selgitas ütlustes ka, et 2021 sügisel tegi M. Kikkasele ettepaneku, et ta võtab kõik avaldused tagasi ja lõpetab kõik menetlused M. Kikkase vastu kui mees teeb mida naine soovib – müüa maha korter, jaotada vara, et naisel oleks elada kusagil lastega ja M. Kikkasel oma perega. Z. L. ütluste kohaselt on ta M. Kikkase vastu politseisse teinud avaldusi palju – üle kümne ja tsiviilkohtumenetlusi on algatanud M. Kikkase vastu üle viie.
231.Kohtu hinnangul kinnitavad selles episoodis esitatud tõendid kannatanu ütlusi 17.10.2020 juhtunu kohta mistõttu loeb selles osas kohus kannatanu ütlused usaldusväärseks. Nii süüdistatava kui kannatanu ütlused on ka kattuvad, konflikti toimumist kinnitavad kõik eelavatud tõendid ning vaidlus puudub ka asjaolus, et kannatanu tundis valu silmade ja näopiirkonnas ja parema labajala piirkonnas kuivõrd süüdistatav lasi talle pipragaasi näkku, mida said naabridki tunda ning kannatanu ütlused valu tundmise kohta tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. On selgusetu kuidas kannatanu täpselt sealt trepist alla kukkus kuid siinkohal ei sea kohus kannatanu ütlusi kahtluse alla kuivõrd on tuvastatav M. Kikkase eesmärk ja soov kannatanu sealt trepikojast välja viia mistõttu lohistamine kannatanu jalast on kohtu hinnangul eluliselt usutav ning tekkinud kehavigastused parema labajalale selle tagajärjel samuti on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. Kehavigastuste olemasolu ja tekkemehhanismi kinnitab kohtule kirjaliku tõendina esitatud 26.03.2021 koostatud ekspertiisiakt nr 21E-AOI0004 (kd II, tl 74-83), mille kohaselt diagnoositi Z. L.il AS IdaTallinna Keskhaiglas 17.10.2020 pindmine peavigastus ning sedastati nahaalune verevalum ja turse parema labajala IV-V pöialuu piirkonnas ning nahamarrastused mõlemal põlvel. Lisaks esinesid subjektiivsed nägemishäired, mistõttu pöördus Z. L. 20.10.2020 täiendavalt IdaTallinna Keskhaigla vastuvõtule, kus tal sedastati parema silma nägemisteravuse langus (nägemisteravuseks hinnatud 0.6) ning esines triip silma sarvkestal, mida peetakse paranevaks sarvkesta marrastuseks. Lisaks esines kahtlus traumajärgsele mööduvale ripslihase halvatusele kuid kindlaid traumast tingitud muutusi ega ravivajadust ei esinenud, samuti ei kinnitanud 25.01.2021 teostatud nägemise aparaatne diagnostika (OCT e optilise koherentse tomograafia) püsiva nägemishäire esinemist. Lisaks pöördus Z. L. 20.10.2020 OÜ Estmedica Tervisekeskuse vastuvõtule, kus tal diagnoositi peaajuvapustus ning unehäired. Parema labajala valu püsimise tõttu teostatud 08.12.2020 kompuutertomograafia, kus esinenud parema lodiluu liigesesse ulatuv paranemisjärgus avulsioonmurd ehk ärarebimismurd. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad Z. L.i tervisekahjustused olla tekitatud tömbi vägivalla toimel 17.10.2020 kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, nt trepist alla kukkumise käigus. Ei saa välistada võimalust, et parema silma sarvkesta triipjas erosioon võib olla tekitatud söövitusest pipragaasiga. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole tuvastatud
tervisekahjustused eluohtlikud ning parema jala lodiluu murd paranemise kestus ületab 4 nädalat kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud.
232.Seega loeb kohus tuvastatuks, et 17.10.2020 kella 20:00 paiku tekkis konflikt M. Kikkase ja Z. L. vahel Xxxx juures trepikojas ning konflikti käigus lasi M. Kikkas kannatanule pipragaasi näopiirkonda, mis tekitas kannatanule valu silmades ja näopiirkonnas. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et M. Kikkas kasutas füüsilist jõudu toimetada Z. L. trepikojast välja, lohistades kannatanut paremast jalast kinni haarates mille tagajärjel tekitas Z. L.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat kui mitte kauem kui 4 kuud. KarS § 121 lg 1 sisaldab endas kaht koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamist ja teiseks valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Olukord, kus kannatanu valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise käigus on talle põhjustatud ka tervisekahjustused, on kohtu hinnangul hõlmatud esimese koosseisualternatiiviga ning M. Kikkase tegu vastab KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele. Kohtumenetluses ei tõusetunud vaidlust asjaolus, et M. Kikkas ja Z. L. vahel oli äsja lõppenud pikalt kestnud vabaabielu mille keskmesse jäi kannatanu ja süüdistatava ühine noorem poeg. Seega ei tõusetunud vaidlust ka asjaolu üle kas isikud on lähisuhtes või mitte. Vaatamata vabaabielu lõppemisele sidus M. Kikkast ja Z. L.i omavahel ühine alaealine poeg, kelle üleandmisel ongi kõik konfliktsed olukorrad tekkinud. Samuti on ka käesoleva menetluse raames tuvastatud, et Z. L. oli koos M. Kikkasega seotud äriühingute kaudu, Z. L. arusaama kohaselt oli tegemist pereettevõtetega.
233.Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt moodustab KarS § 121 lg 2 p 3 korduvuse olukord kui isik on vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Käesoleval juhul on M. Kikkase näol tegemist faktilise retsidiivsusega – ta pani kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava teo toime R. B. suhtes 12.03.2020 ning käesolev episood on toime pandud 17.10.2020 seega on M. Kikkas isikuks kes on kehalise väärkohtlemise süüteo toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud.
234.Eeltoodust tulenevalt on tegu õiguslikult õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi.
235.M. Kikkase käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et süüdistatav põhjustas kannatanul tervisekahjustusi kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. M. Kikkas oli soetanud juba enne pipragaasi kannatanu võimalike rünnete tarbeks ning lastes teisele isikule pipragaasi silmade piirkonda sai M. Kikkas aru, et põhjustab Z. L.ile sellega valu ning pidi võimalikuks pidama ka vigastuste tekkimise. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata pipragaasi täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et teisele inimesele gaasi näkku laskmisel võib talle põhjustada valutunnet ja vigastusi ning sellega pidi arvestama ka süüdistatav. Ka lohistamisel tegutses süüdistatav kohtu hinnangul kavatsetusega. M. Kikkas eesmärk oli kannatanu trepikojast välja toimetada kasutades selleks füüsilist jõudu. M. Kikkas teadis, et kannatanu oli seisundis, mil teda oli kergem füüsiliselt välja toimetada, kannatanu oli vahetult enne lohistamist saanud silmadesse pipragaasi mistõttu ei hakanud kannatanu vastu selliselt nagu võinuks arvata. Iga aruselge inimene teab ka, et teist inimest lohistades võib tekitada kehavigastusi ning vaatamata konflikti tekkele eelnenud sündmuste olemasolule, ühise lapse suhtluskorra mittekinnipidamisele on konfliktide lahendamiseks erinevaid õiguspäraseid meetodeid, alustades rahumeelsete läbirääkimisvõimalustega mida aga ei pidanud võimalikuks ei süüdistatav ega kannatanu.
Kaitsja on esitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav tegutses Z. L.ile
tervisekahjustuse põhjustamisel hädakaitseseisundis, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Kaistja hinnangul seisnes Z. L. rünne korduvas M. Kikkase õiguseid süsteemselt eiravas tegevuses. Esiteks ei olnud Z. L.il õigus viibida selles trepikojas kuivõrd ta on kõrvaline ja võõras isik ning isegi kui lugeda tõendatuks füüsilise vägivalla kasutamine siis oli see kaitsja hinnangul õiguspärane kuivõrd M. Kikkas kasutas ründe tõrjumiseks sobivat ja kindlalt tõrjuvat kaitsevahendit pipragaasi. Teise ründe õigusvastane komponent oli kaitsja hinnangul suhtluskord, mille kohaselt ei olnud 17.10.2020 Z. L.il õigust lapsega kohtuda ja M. Kikkas teatas Z. L.ile ka eraldi, et ta ei anna last naisele üle kuivõrd on koolivaheaeg ja see oli aeg isal lapsega kuid Z. L. eiras seda. Kolmandaks lisaks iseenda õigustele kaitses süüdistatava kaitsja hinnangul M. Kikkas kohtulahendi õigusjõudu kui õigusriigile omase väärtussüsteemi olulist komponenti.
237.Kohtu hinnangul asjaolu, et Z. L. viibis 17.10.2020 õhtul Xxxx trepikojas isegi kui ei olnud tema kord kohtuda lapsega ei õigusta kuidagi füüsilist rünnet süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul kaitsja poolt kirjeldatud kannatanu poolset rünnet ei saa käsitleda ründena mis põhjustaks hädakaitseseisundi. Kohtu hinnangul ei saa kannatanu viibimist trepikojas käsitleda ründena, pole ühtegi tõendit mis viitaks, et kannatanu oli agressiivne või muud moodi süüdistatava ja tema perele ohtlik. Kohtule esitatud tõenditest tervikuna ei tulene, et Z. L. oleks kuidagi ohustanud M. Kikkast või ta pere individuaalhüvesid nagu elu, tervis, omand, vabadus vms seega ei hakka kohus hädakaitse võimalikkust sisuliselt analüüsimagi kuivõrd tuvastatud tehiolud ei viita ühelgi viisil sellele, et süüdistatav põhjustas kannatanule vigastusi kuna kaitses end kannatanu ründe eest. Skandaalitsemine nagu süüdistatava kaitsja kohtulikes vaidlustes välja tõi on tuvastatud, et see toimus mõlemapoolselt ja pidevalt lisaks verbaalsetele konfliktidele omavahelistes suhetes. Isegi kui möönda, et hädakaitseseisund võis olemas olla ei olnud pipragaasi kasutamine, kannatanu lohistamine ei vajalik, sobiv ega säästvaim moodus olukorra lahendamiseks kuivõrd objektiivselt hinnates ei vastanud M. Kikkase tegevus Z. L.i ründe ohtlikkusele ning Z. L.ile kui ründajale tekitati ilmselgelt liigset kahju. Kohus selgitab, et Z. L.i poolne rünne peaks paistma ründena ka objektiivsele kõrvalseisjale ning see rünne peab olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal, seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal nii nagu M. Kikkase kaitsja on proovinud tõendikogumisse lisada kannatanu hilisema käitumisega seotud vaidlusi lapse suhtluskorra mittetäitmise osas. Samuti ei saa märkimata jätta, et M. Kikkase tegevuse tagajärjel said pipragaasi ka naabrid.
238.Seega on kohus seisukohal, et M. Kikkase teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. M. Kikkas oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastased, kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad M. Kikkase puhul süüd välistavad asjaolud.
239.M. Kikkasele on esitatud süüdistus ka selles, et M. Kikkas kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti, 12.03.2020 kella 08:20 paiku Xxxx ristmikul, lõi käega R. B. paremale poole näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetuse naos parema silma ümbruses).
240.R. B. episoodis esitas prokurör kohtule kirjaliku tõendina 12.03.2020 koostatud R. B. isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (kd II, tl 84-86), mille kohaselt fikseeriti R. B.i näopiirkonnas parempoolse silma piirkonnas õrn punetus. Kohtu hinnangul on punetus vaevu märgatav, lähedas vaates tehtud pildilt on väga raskesti punetus märgatav kuid siiski loeb kohus tuvastatuks, et isiku parema silma kõvakestal on roosakas varjund.
241.Kohtu hinnangul on kehaline väärkohtlemine tõendatud eelkõige kannatanu R. B.i ning tunnistajate R. P., E. J. ja D. K. (vt käesolevas lahendis p 127) ütlustega, mille usaldusväärsuses
pole kohtul alust kahelda. On tuvastatud, et M. Kikkase ja R. B.i vahel tekkis konflikt sõidukite kokkupõrke tagajärjel ning M. Kikkas kaotas enesevalitsuse ning lõi R. B.i ühe korra käega vastu R. B.i nägu mille tagajärjel tundis kannatanu valu silma piirkonnas ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
242.Kannatanu R. B. andis 29.03.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Marko Kikkast tunneb ta seoses avariiga, kuid isikikke suhteid neil ei ole. 12.03.2020 umbes kell 08:15 sõitis kannatanu tööle mööda Xxxx-d Lasnamäe suunas, politsei pidas ta kinni kiiruse ületamise eest ning palus peatuda ja oodata otsust väikeses kõrvaltänavas Oru hotelli kõrval. Samal hetkel sõitis välja naisterahvas ja kannatanu oli sunnitud talle teed andma ning parkis kõrvale. Samal ajal hakkas meesterahvas (Marko Kikkas) Lexusega ka maja juures eemale sõitma. Kuna kannatanu oli halvasti fikseerinud parkimisrežiimi põrkus ta kokku Kikkase sõidukiga sõites Kikkase sõiduki tagumise ratta vastu. Politsei seisis samal ajal umber 5-7 meetri kaugusel. Kikkas tuli sõidukist välja ja nägi, et on kokkupõrge toimunud ja hakkas kannatanu peale karjuma ja teda solvama. Kannatanu R. B. ise oli samal ajal oma mikrobussis ning Kikkas ei lasknud kannatanut isegi mitte bussist välja, et vaadata, mis juhtus. Seejärel tuli nende juurde 2 politseinikku ning kannatanu näitas neile avarii tekkimist. Politsei fikseeris olukorra, palus M. Kikkasel karjumine ja solvamine lõpetada ning palus kannatanul autost välja tulla, et pildistada ning koostada kindlustuse jaoks protokoll. Samal ajal kui kõik toimetasid, seisis Kikkas enda sõiduki taga. Samal ajal Kadrioru pargi poolt tuli naisterahvas koerakesega, kes osutus süüdistatava tuttavaks ja süüdistatav tema juuresolekul vene keeles hakkas kannatanut uuesti solvama. R. B. palus jällegi solvamine lõpetada ja suu kinni panna, mille peale M. Kikkas ütles, lööb ta maha ja siis ootamatult lõi teda tugevalt lahtise käega oimu kohta nii, et tunnistajal läks paremast silmast kõik häguseks, ta tundis silmas teravat valu ning hiljem hakkas ka pea valutama. Seda nägid pealt ka politseinikud. Arsti poole ta selle vigastusega ei pöördunud, kuid kasutas paar nädalat silmatilku punetuse kaotamiseks. Peale löömist tirisid politseinikud Kikkase eemale ning viisid ta politseibussi.
243.Sündmust R. B.iga nägi pealt ka tunnistaja R. P., kes andis 16.05.2022 toimunud kohtuistungil ütlusis selle kohta, et ei tunne ei R. B.ki ega Marko Kikkast. Tunnistaja täitis 12.03.2020 xxxx mnt ristmikul teenistusülesandeid, teostades liiklusjärelevalvet, nimelt mõõtis kiirust koos paarilise E. J.. Kinni pidasid nad vene keel kõneleva meesterahva, tuvastatud kui R. B.. Liiklusrikkuja hakkas sõidukit parkima mille tagajärjel juhtus avarii ühe teise mootorsõidukiga (mida juhtis Marko Kikkas). Avarii toimumise hetkel seisis tunnistaja auto kõrval. R. B. jäi tunnistaja sõnul oma sõidukisse, kuid Kikkas tuli koheselt autost välja R. B.i auto juurde ja hakkas kasutama ebatsensuurseid väljendeid R. B.i suhtes. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis R. B. autost välja tulla, kuid M. Kikkas ei lubanud tal seda teha lükates ukse kinni.
244.Tunnistaja täpsustas, et seisis alguses auto kõrval ja siis hakkas M. Kikkas kasutama selliseid väljendeid nagu dolbajob, kus sa tuled, sõita ei oska, mille peale politseinikud ütlesid talle, et selliseid väljendeid ei ole viisakas kasutada, avariisid ikka juhtub. Mingi hetk tuli sündmuskohale üks naisterahvas koeraga, aga mis hetkel ta sinna tuli, seda tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja ütles isikutele, et osapooled pildistaksid vigastusi, et saaks kindlustuspaberid täita. Ütluste kohaselt M. Kikkas läks kõigepealt pildistama ja kui tema oli eemale läinud siis lasid nad ka teisel osapoolel pildid teha. Ütluste kohaselt tegid osapooled pildid ära ja üks osapool tuli autosse tagasi ja tunnistaja läks kindlustuspaberid tooma, kuna R. B.il ei olnud neid kaasas. Tagasi tulles nägi tunnistaja hetke, kuidas M. Kikkas lõi ootamatult R. B.i parema silma piirkonda. Tunnistaja kolleeg reageeris koheselt ja tõmbas nad laiali. Kohe oli näha, et silm läks punaseks ning kindlustuspaberite täitmise ajal kurtis R. B., et ei näe hästi paremast silmast.
245.Tunnistaja E. J. andis 18.05.2022 toimunud kohtistungil ütlusi selle kohta, et ei tunne ei R. B. ega Marko Kikkast, kuid viimasega on varasemalt tööalaselt kokku puutunud. Tunnistaja töötab politseinikuna ning 12.03.2020 hommikul kella 8 paiku viibis ta Xxxx tn ristmikul ning mõõtis kiirust koos paarilise R. P.ga. Nad tuvastasid kiiruse ületamise, peatasid sõiduki ning lasid tal parkida Xxxx tn-le. Rikkujaks oli R. B.. Ta parkis auto ära, nad hakkasid suhtlema, aga enne kui nad selleni jõudsid, siis parkimise käigus R. B. riivas ühte pargitud Lexust, mille juures oli selle auto kas omanik või kasutaja Marko Kikkas. Liiklusõnnetuse hetke tunnistaja ei näinud, seda nägi paariline. Ütluste kohaselt oli M. Kikkas seal kohapeal väga ärritunud olekus selle õnnetuse toimumise tõttu. Ütluste kohaselt püüdis nii tema kui teine politseinik rahustada seda olukorda, selgitades, et ikka juhtub. Ütluste kohaselt koostasid osapooled kindlustuspaberid ja esialgu tundus, et asi rahunes ja mehed said kokkuleppele. Ühel hetkel tuli sinna üks naisterahvas, tunnistaja polnud kindel mis hetkel ta sinna saabus. Teine tunnistaja R. P. läks nende patrullautosse kindlustuspaberid tooma ja tunnistaja jäi nende kahe mehe juurde. Siis ootamatult M. Kikkas ikkagi ägestus, sõimas natukene vaheldumisi eesti ja vene keeles ja siis lõi R. B.i rusikaga näkku. Tunnistaja ütluste kohaselt oli R. B. eelnevalt väga tagasihoidlik, rahulik, tunnistaja mõistis, et mees tundis end ise ka kehvasti, et ta nii parkis. Agressiivset olekut ei olnud. Peale lööki tõukas tunnistaja M. Kikkase eemale, kohale jõudis ka tunnistaja R. P., kes hakkas R. B.iga suhtlema.
246.R. B.iga seotud episoodi osas selgitas süüdistatav, et ta läks tavapäraselt hommikul kodust välja, et tööle minna, tema sõiduk oli pargitud Xxxx tn maja ette. Istus sõidukisse ja samal ajal nägi kuidas politsei sõiduk seisis Xxxx tn ja pidas kinni liiklusrikkuja ja suunas selle Xxxx maja sisehoovi värava ette parkima, mis takistas hoovi sissesõitu. Süüdistatav sõitis autoga R. B.i auto ette selleks, et öelda, et ta takistab sissesõitu hoovi. Seal olid märgid väljas. Ta ei jõudnud midagi teha kui R. B.i auto hakkas liikuma ja sõitis talle tagant sisse. Vigastada sai süüdistatava sõiduki tagumine tiib ja tagumine stange.
247.Sisuliselt M. Kikkas R. B.i löömist ei eita. Ütluste kohaselt lõi M. Kikkas R. B.i lahtise vasaku käega peale seda kui R. B. sõitis tema sõidukile sisse ja neil tekkis sõnavahetus, R. B. väitis, et hoopis M. Kikkas sõitis talle sisse ja ei võtnud süüd omaks. Löömist lahtise käega kinnitas ka D. K. oma ütluses (p 127). Süüdistatava ütluste kohaselt tuli nende juurde patrullpolitseinik ja süüdistatav üritas selgitada politseinikule, et viimane seletaks R. B.ile, et tema auto sõitis süüdistatava omale sisse. Politseinik hakkas seletama, et nemad tegelevad kiiruse mõõtmisega ja nemad seda liiklusõnnetust uurima ei hakka ja nemad sinna sekkuma ei hakka ning kui on vaja, siis tuleb teine patrullauto kohale kutsuda. Siiski peale R. B.iga vestlemist võttis R. B. süü omaks. Süüdistatav hakkas olukorda pildistama ja samal ajal tuli kodust Xxxx poolsest trepikojast välja tema elukaaslane D. K. ja küsis mis juhtus. M. Kikkas hakkas talle selgitama ning seda kuulis eemalt R. B. kes oli oma auto juures tatsumas ja hakkas agressiivselt nende poole tulema. Süüdistatav hoiatas kaks korda, et lähemale ta ei tuleks. Ta ikka astus lähemale, solvates provokatiivselt. Kuna M. Kikkas tundis ohtu enda ja raseda elukaaslase suhtes, siis andis rahustuval eesmärgil kerge löögi vastu põske.
248.Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava ütlused teiste kogutud tõenditega, on ka loogiliselt ja järjepidevalt jälgitavad ning kohtu hinnangul vaatamata sellele, et M. Kikkas ei tunnista end süüdi tõendavad tema enda ütlused koos teiste ülal avatud tõenditega kehalist väärkohtlemist R. B.i suhtes. Kohus selgitab, et pole olemas rahustavaid lööke vastu põske eriti olukorras kus on tuvastatud, et süüdistatav oli ärritunud olekus kuna tema sõidukit kahjustati, kannatanu tundis silmas tugevat valu ning hiljem peavalu ning politseinikud pidasid vajalikuks sekkuda meeste konflikti. Seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et M. Kikkase tegu vastab KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele.
249.M. Kikkase käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustuse otsese tahtlusega kuivõrd lüües teist isikut käega vastu silma pidi M. Kikkas aru saama, et põhjustab kannatanule sellega füüsilist valu ja möönma ka vigastuste teket. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata löömisel täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et lahtise käega inimese löömisel oimukohta (ehk peapiirkonda) võib põhjustada tugevat valutunnet, vigastusi (antud juhul kerget punetust silmas) või verevalumeid ning sellega pidi löökide tegemisel arvestama ka süüdistatav.
250.Kaitsja on esitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav tegutses verbaalses konfliktis R. B.iga kooskõlastatult ehk R. B. andis loa enda löömiseks ning see justkui välistaks M. Kikkase teo õigusvastasuse viidates siinkohal R. B.i kohtus antud ütlustes öeldud lausele „Ma ütlesin, et kui ta nii julge on, proovigu...“ (29.03.2022 kohtuistungi protokoll lk 7, lk 10). Kohtu hinnangul ei saa kannatanu öeldut käsitleda nõusolekuna või provotseerivana sest tuvastatud tehiolud ja kannatanu ütlused tervikuna ei viita ühelgi viisil sellele, et süüdistatav põhjustas kannatanule vigastusi kannatanu nõusolekul. Konfliktide üldjuhul ei lahendata vägivallaga, ka seda teab keskmine mõistlik inimene.
251.Seega kokkuvõtlikult tuleb Marko Kikkas õigeks mõista süüdistuses KarS § 1572 lg 1, KarS § 281 lg 1, KarS § 349 järgi ning 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 esitatud kuriteo episoodides KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Süüdisuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 episoodides 17.10.2020 ja 12.03.2020 süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning M. Kikkas tuleb neis süüdi mõista. Karistus
252.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
253.KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kaks aastat ja kuus kuud.
254.Kohus leiab, et käesoleval juhul on M. Kikkase suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine kuivõrd see oleks ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kohtule esitatud teatisest M. Kikkase keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava 2018 ja 2019 aasta kuu sissetulek jäi alla miinimumpalga määra vastavalt 5880 eur ja 6000 eur aastas mistõttu oleks rahalise karistuse kandmine M. Kikkase tegelikku olukorda märkimisväärselt raskendav ning esineb tõsine kahtlus selles, kas ta suudab rahalist karistust täita. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kannatanutele tekitatud kahju ulatust ning süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo tehiolusid, mille kohus toob välja alljärgnevalt.
255.M. Kikkase süü suurust mõjutab käesoleval juhul mõlema kuriteo episoodide toimepanemise asjaolud. 12.03.2020 episoodis tekkis M. Kikkasel konflikt R. Brailjukiga kuna viimane kahjustas kogemata manööverdades M. Kikkase sõidukit ning M. Kikkas ei suutnud end kontrollida ja lõi kannatanut lahtise käega näo piirkonda. Kasutatud vägivald oli lühiajaline, intensiivne, ühepoolne (süüdistatava poolne) ja tekitatud tervisekahjustus vähemärgatav ning eelduslikult ei võtnud ka paranemine sellest kuigi kaua aega. 17.10.2020 episoodi osas arvestab kohus kuriteole eelnenud sündmusi, konfliktset olukorda eksnaisega
ning lõputuid mõlemapoolseid konflikte ühise lapse üleandmisel. On inimlikult arusaadav, et olukorras kus lapse üleandmine tekitab järjepidevaid konflikte endise partneriga, kehtestatud kohtumäärustest ei peeta kinni võib mõjuda emotsionaalselt ärritavalt ning kohus ei eita, et kannatanul oli kahtlemata kõigis konfliktides mis kohtu ette selle menetluse raames jõudsid oma kandev roll kuid see ei ole õigustus lahendamaks konflikti vägivallaga. Kohtu hinnanul on ka süüdistatav ise impulsiivne ning kergesti ärrituv seega on võimatu selgeks teha kes mõnda konflikti alustas, kes lõpetas ning enam kui küsitav on nii kannatanu kui süüdistatava sotsiaalne võimekus lahendada konflikte. On selge, et kannatanul ja süüdistataval on äärmiselt erinev ja vastandlik arusaamisvõime erimeelsuste lahendamiseks ning kuivõrd kumbki osapool ei oska kohtu hinnangul konflikte lahendada ühiskonnas aktsepteeritud viisil sõnadega on mindud füüsiliseks. Kohus tuvastas, et 17.10.2020 episoodis põhjustas M. Kikkas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena nii nahamarrastused põlvedel, pindmise peavigastuse, nahaaluse verevalumi kui ka ta turse parema labajala IV-V pöialuu piirkonnas millised kaebused ei kadunud ning 08.12.2020 tuvastati parema labajala lodiluu liigesesse ulatuv paranemisjärgus avulsioonmurd ehk ärarebimismurd. Lisaks esinesid kannatanul ajutiselt ka subjektiivsed nägemishäired, gaasi laskmise tagajärjel 3 päeva hiljem, s.o 20.10.2020 tuvastati kannatanul parema silma nägemisteravuse langus (nägemisteravuseks hinnatud 0.6) ning esines triip silma sarvkestal. Süüdistatava õnneks ei tuvastatud kannatanul püsiva nägemishäire esinemist ning ka muud vigastused paranesid mitte kauem kui neli nädalat. M. Kikkase poolt Z. L.i suhtes kasutatud füüsiline vägivald oli pigem lühiajaline, intensiivne, tekitatud tervisekahjustused olid pigem raskemad. Kohtule esitatud videosalvestisest on tuvastatav, et kannatanu terviseseisund oli töövõimetusperioodi ajal pigem hea, ta sai vabalt liikuda ning aktiivne liigutamine ei paistnud kannatanule ebamugav olema. Kuigi vähema kui aasta jooksul pani M. Kikkas toime taaskord vägivallakuriteo teise inimese suhtes ning esineb korduvus on kohus seisukohal, et sündmused on eraldiseisvad ning vägivaldset käitumist ei saa omistada M. Kikkasele harjumuspärane olema.
256.Eeltoodust tulenevalt, hinnates kõiki asjaolusid kogumis leiab kohus, et M. Kikkase süü kehalise väärkohtlemise episoodides on keskmises määras ning määrab karistuseks vangistuse 2 aasta ja 6 kuud. Kohtule esitatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et M. Kikkas peeti kahtlustatavana kinni 12.03.2020 kell 8:25 ja vabastati 15:51, seega karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg - üks päev, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
257.Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).
258.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. Kikkasel ei olnud enne süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist kehtivaid kriminaalkaristusi, ent samas nähtub kohtus uuritud ja
eelnevalt refereeritud tõenditest, et süüdistatav M. Kikkas on sarnaseid tülisid ja probleeme lahendanud ka varasemalt ühiskonnas ühiselt kokku lepitust hälbival viisil. Arvestades tervikuna asjaolusid, süü suurust, varasemate vägivalla kuritegude puudumist ning olulise asjaoluna ka seda, et peale teo sooritamist ja kohtumenetluse kestel ei ole M. Kikkas uusi kuritegusid toime pannud, peab kohus võimalikuks karistus tingimuslikult täitmisele pööramata jätta. M. Kikkasele etteheidetavad süüteod on toime pandud 2020. aastal s.o sisuliselt kolm aastat tagasi seega ei ole proportsionaalne ega vajalik karistada M. Kikkast šokivangistusega või reaalselt täitmisele pööratava karistusega. Kohtu hinnangul esinevad praegusel juhul asjaolud mis annavad võimaluse anda süüdistatavale võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Praktikas on asutud seisukohale, et karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt RKKKo 3-1-1-99-06; 3-1-1-59-07). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.03.2023. Arvestades M. Kikkase isikut ja tegude toimepanemise asjaolusid viitab kriminoloogilise kogemuse pinnalt sellele, et M. Kikkase puhul on sedastatavad riskitegurid, mis ei tingi ka sotsiaalset järelevalve vajadust kriminaalhoolduse näol. Asitõendid
259.Kriminaalasja materjalide juures asuvad üks DVD-plaat ja üks CD-R plaat, kaks DVDplaati häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
260.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
261.Süüdistatava kaitsekulud perioodil 13.09.2021 kuni 06.07.2022 olid kokku 11550 eurot (sisaldab käibemaksu) vastavalt 13.09.2021, 14.11.2021, 07.02.2022, 03.04.2022, 31.05.2022 ja 06.07.2022 Simson Straus OÜ poolt kohtule esitatud arvete kohaselt. Süüdistatava kaitsja teatas kohtule 24.10.2022, et esitas veaga arve kus tasuarvestuse tunnitasu määr oli vale ning kaitsja märkas viga alles arve koostamisel. Nähtuvalt kohtule esitatud arvetest selgus asjaolu, et süüdistatava kaitsja tõstis oma tunnitasu määra juulis 2022 125 eurolt 200 euro peale, millest kaitsja teatas kohtule 24.10.2022. Kohus arvutas välja, et tegemist on 62.5%-lise hinnatõusuga ning kohtu hinnangul ei muutnud menetluslikult asi ei keerukamaks ega mahukamaks mistõttu ei pea kohus säärases määras hinnatõusu mõistlikuks ega ausaks viisiks kliendi jaoks kellega leping on sõlmitud. Seega arvestab kohus siiski kaitsja tunnihinda vastavalt sellele arvele mida kaitsja kohtule esmalt esitas tasumääraga 125 eurot tund kuivõrd see on mõistlik tasu ning selles oli lepitud kaitsealusega kokku lepingu kehtivuse alguses. Küll aga võttis kohus arvesse kaitsja poolt hiljem esitatud tunniarvestust perioodil 15.09.2022 – 23.09.2022 mil kaitsja tegi tööd 21 tundi. Kohus arvestas seda kuivõrd see oli viimane ja ka loogilisem töömahu osas kui esimene arve mil kaitsja esitas arve 24 töötunni eest. Kokku teostas kaitsja perioodil 15.09.2022 kuni 10.10.2022 29 tundi tööd mille eest arvestab kohus koos käibemaksuga 4458 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtule esitatud arvete kohaselt süüdistatava kaitsekuludeks käesolevas kriminaalmenetluses kulunud kokku 16 008 eurot. Kuivõrd kohus mõistis süüdistatava esitatud süüdistuses osaliselt õigeks on kohtu hinnangul põhjendatud süüdistatavale välja mõista 2/3 tekkinud kaitsekuludest s.o 10 672 eurot. Seega on põhjendatud
rahuldada osaliselt Marko Kikkas’e kaitsja taotlus õigusabi kulude hüvitamise osas ja KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistava Marko Kikkas ́e kasuks välja valitud kaitsja tasu ja kulud kokku 10 672 eurot. Ülejäänud osas, s.o 5336 eurot jätta kulud süüdistatava enda kanda.
262.Määratud kaitsja Leelo Viil kaitsjatasu kogussummas 444 eurot, määratud kaitsja Eva Tibari kaitsjatasu summas 64.80 eurot ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EAOI00004) summas 84 eurot peab kohus põhjendatuks jätta KrMS§ 180 lg 3 alusel riigi kanda.
263.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087.50 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Väljamõistetavate kulude suhtelist suurust ja isiku suhteliselt väikest sissetulekut arvestades, peab kohus M. Kikkase parema resotsialiseerumise huvides võimalikuks ajatada kulude hüvitamine, määrates et sundraha tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest järgnevast kuust.
264.Kohus peab põhjendatuks rahuldada osaliselt ka kannatanu esindaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise taotlus ning KrMS § 182 lg 3 alusel hüvitada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 3861,60 eurot, milline jätta riigi kanda. Tsiviilhagi
265.Käesolevas kriminaalasjas esitas kannatanu Z. L. tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju nõudes.
266.19.11 episoodi osas on kannatanu esitanud tsiviilhagi 400 euro osas. Varalise kahju kohta mis on 200 euro esitas kannatanu vastava kuludokumendi - Amserv Auto AS arve summas 200 eurot. Samuti esitas ta kohtule pildid autost, on tuvastatud, et juhipoolse tagumise ukse peal on mõlk. On tuvastatud, et omavastutusena on Z. L. maksnud kindlustusandjale. Mittevaralise kahju esitas Z. L. samuti 200 euro ulatuses ning põhjenduseks nii vaimse kui füüsilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes mis viis kannatanu vaimselt tasakaalust välja.
267.Kuivõrd kohus mõistab Marko Kikkase õigeks 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 kuriteo episoodides KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi jätab kohus selles osas esitatud varalise ja mittevaralise kahjunõude kogusummas 400 eurot rahuldamata (24.01.2020 esitatud tsiviilhagi).
268.19.03.2021 esitatud hagiavalduses taotleb Z. L. mittevaralise kahju 5000 euro ja varalise kahju kogusummas 2363.26 eurot hüvitamist.
269.Hagiavalduse kohaselt tekitas Marko Kikkas 17.10.2020 toimepandud kuriteo episoodiga kannatanule olulisi füüsilise ja hingelisi kannatusi. Kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustused, mis seisnevad jalaluu murrus, samuti kogu pipragaasiballooni hagejale otse näkku, sh silmadele laskmine on toonud kaasa hageja nägemise halvenemise.
270.Hageja hingelised kannatused olid tingitud nii ülalkirjeldatud tervisekahjustustest kui ka asjaolust, et ta pipragaasi mõjul kaotas nägemisvõime ning kartes kostja järjekordset kallaletungi, pidi roomama täielikus pimeduses sõiduautode müra peale ehk hageja liikus teadmatuses, seejuures esines reaalne oht jääda sõiduki alla. Õnneks mingi aja pärast andsid hagejale abi tundmatud inimesed, kes juhtasid ta sõiduteelt haljasalale ja kutsusid kiirabi.
Antud olukorras olles oli hagejal surmahirm, mis põhjustas raskeid psüühilisi kannatusi ja üleelamisi.
Kohtu hinnangul on mittevaralise kahju hüvitamine osaliselt põhjendatud.
272.Kohus viitab, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo nr 3 2 1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-185-08, p 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo nr 3 2 1 152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
273.Kannatanu Z. L. on selgitanud, et talle tekitati olulisi füüsilise ja hingelisi kannatusi. Kohus loeb tuvastatuks, et nimetatud episoodis on M. Kikkas süüdi ning selles osas, mis puudutab selles episoodis kehalist väärkohtlemist luges kohus ka Z. L.i ütlused usaldusväärseks. Kohtu hinnangul on hingelised kannatused tingitud M. Kikkase käitumisest kui ka asjaolust, et ründe tagajärjel tundis kannatanu hirmu ja see põhjustas raskeid psüühilisi kannatusi ja üleelamisi. Kannatanu sõnul on tema elukvaliteet halvenenud, kuna vigastada saanud silm pole siiani paranenud.
274.Arvestades kuriteoga põhjustatud füüsilist valu ja vigastustest tulenevaid kannatusi leiab kannatanu, et antud kallaletungiga oli talle tekitatud moraalne kahju, mille suuruseks hindab 5000 eurot.
275.Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Kannatanu esindaja möönis, et moraalse kahju summa võib jääda ka kohtu äranägemisele.
276.Süüdistatav ja tema kaitsja hagi ei tunnistanud. Kaitsja hinnangul oli M. Kikkasel täielik õigus kasutada just neid meetodeid enda ja enda perekonna õigushüvede kaitseks, mis tal parasjagu käepärased olid ja mis olid ründe lõpetamiseks kindlalt piisavalt tõhusad, kuivõrd just Z. L. viibis talle võõra kortermaja trepikojas, soovides sisse tungida M. Kikkase elukohta ning konkreetsele sündmusele eelnes kuudepikkune M. Kikkase ja D. K. õigushüvede süstemaatiline eiramine, lisaks ka lapse suhtluskorraga seonduvate kohtu otsustuste oluline rikkumine. Nagu ülal kirjeldatud, kohus sellises käsitlusega KarS § 121 mõttes ei nõustunud.
277.VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ja seda silmas pidades saab jaatada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas on tõendatud, et
süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse ning kohtu hinnangul on ilmne, et kannatanu tundis füüsilist valu ning sündmus lõi ka mõneks ajaks sassi tema tavapärase elukorralduse.
278.VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. M. Kikkase süü suurusele andis kohus hinnangu süüdistatavale võimalikku karistust mõistes hinnangu leides, et M. Kikkase süü suurus on keskmine.
279.Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
280.Kooskõlas VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda tehakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
281.Kohtu hinnangul on võimatu õigustada M. Kikkase süüd - nimetatu on täies mahus tõendamist leidnud. Kuid märkimata ei saa kuidagi jätta kannatanu poolset teopanust toimunusse.
282.Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et sisuliselt kõik konfliktid Z. L.’i ja M. Kikkase vahel on tingitud nende omavahelisest võimatust läbisaamisest ning sisuliselt enamikel kordadel jäänuks olukorrad tekkimata, kui ka kannatanu lahendanuks neid tsiviliseeritumal moel. Näiteks kaitsja poolt kohtule esitatud videosalvestus olukorrast, kus Z. L. valimatult helistab M. Kikkase uksekella ja kolgib jalaga vastu ust ilmestab, et sageli ei olnud tema tegevusel muud põhjust, kui lihtsalt segada ja ärritada. Nimetatut kinnitas ka D. K., kelle ütluste kohaselt oli selline Z. L.i ja tema ema poolne terroriseerimine üsna tavapärane ning ja tema oli seetõttu kodus pidevas hirmus.
283.Mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Selleks puuduvad objektiivsed kriteeriumid. Arvesse tuleb võtta õiguse üldpõhimõtteid (sh võrdsus), ühiskonna üldist heaolutaset, kohtupraktikat, rikutud õiguse kaalukust ja n-ö valu suurust, vajadust kallutada kahju tekitajat edasisest kahju tekitamisest hoiduma jm. Antud juhul kohus, hinnates hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõude suurust ning kannatanu põhjendusi talle süüdistatava poolt toime pandud teo tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse ning elukvaliteedi languse osas leiab, et hageja nõue 5000 euro suuruses mittevaralise kahju nõudes ei ole põhjendatud ega proportsionaalses kooskõlas talle tekitatud kahjuga. Taolise summa väljamõistmine oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Ka Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüsidest („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ ja „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“, „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“; kättesaadavad arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee) järelduvalt jäid kergemate tervisekahjustuste puhul väljamõistetud summad vahemikku 100–2000 eurot. Kohtu hinnangul on kõike eeltoodut silmas pidades mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud määrata 300 eurot. Kohus rõhutab veelkord, et Z. L.’i ja M. Kikkase vahelised süüdistuses kirjeldatud konfliktid oleks olnud olemata ilma Z. L. poolse teadliku initsiatiivita.
Samuti on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud varalise kahju hüvitamine.
285.Kannatanu esitas kohtule varalise kahju suurust ja sissetuleku vähendamise summat tõendavaid dokumendid. Tsiviilhagi kohta erinevad kviitungid visiiditasude eest tasutud summade eest, ostutšekk mis tõendab retseptiravimite eest tasumist, ostutšekki hüppeliigese toe tasumise eest, Alexela tanklas tangitud bensiini tšekid, palgatõendi, töövõimetuslehed (3 tk) perioodi 17.11.2020-05.01.2021 eest. Seoses saadud terviskahjustustega kandis Z. L. erinevaid kulusid (arstide vastuvõtu tasud, sõidukuld, ravimid) kokku summas 108.26 eurot, samuti esitas kannatanu kohtule tööandja kinnituse, et töötasu vähenemise suurus on 2255 eurot. Tsiviilhagi kohaselt puudutas töövõimetusleht jalaluu murdu.
286.Kohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada 33.16 eurot eest, mis sisaldab arstide visiiditasusid (5 visiiti, igaüks 5 eurot) ja ravimeid (hüppeliigese tugi 4 eurot ja retseptiravimid 4.16 eurot).
287.Tsiviilhagi osas mis puudutas saamata jäänud töötulu ja sõidukulusid, tuleb jätta rahuldamata. Esmalt on kannatanu esitanud sõidukulude tõendamiseks kaks Alexela tankla ostutšekki bensiini tasumise eest vastavalt 04.11.202 on tankinud Z. L. endale 39 euro eest bensiini ning 03.01.2021 36.10 euro eest bensiini. Mitte kuidagi ei saa lugeda põhjendatuks taoliste arvete esitamist kuivõrd ei saa tõendada, et need summad kulusid arstide visiitide käimisele. Arvestades, et kohtule esitatud viie visiidiarve tšekid ning kahe apteegi tšekid ei ole eluliselt usutav, et kannatanu kulutas nendeks sõitudeks 67.11 liitrit bensiini mille eest ta arve esitas. Seega transpordikulude põhjendamiseks pidanuks kannatanu esitama põhjendatud selgituse kui palju bensiini tal nendeks sõitudeks kulus.
288.Kohtule hinnanul on põhjendamata, millest Z. L. lähtus saamata jäänud töötasu nõude esitamisel. Kohtule on esitatud küll töövõimetuslehed ja palgatõend arvutustega kui palju oleks Z. L. palka saanud kui ta ei oleks viibinud töövõimetuslehel kuid kohtu hinnangul ei ole see piisavaks põhjendamaks põhjuslikku seost M. Kikkase poolt toimepandud õigusvastase teo ja saamata jäänud tulu vahel. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Z. L. viibis töövõimetuslehel perioodil 17.10.202006.01.2021. On tuvastatud, et vähemalt aasta lõpus s.o 30.12.20 viibis Z. L. töö juures, liigutas end aktiivselt ning ka ütlusi andes sedastas, et käis nädal-paar peale töövõimetuslehe võtmist vahepeal töö juures teisi abistamas tunni-paari kaupa jäädes umbmääraseks kui tihti ja kui palju ta siis abistamas käis ehk siis tegelikkuses on tuvastamata kui suur oli tegelik kannatanu saamata jäänud tulu sest võib eeldada, et kannatanu sai tehtud töö eest ka tasu. Kannatanu ütlused 17.10.2020 episoodi kohta luges kohus usaldusväärseks, kannatanu selgitas kohtule, et töötab apteegis juhatajana ning keegi teda töövõimetusperioodi ajal ei asendanud, ta käis ise töö juures tegemas hädavajalikku. Seega olenemata sellest, et kannatanu viibis töövõimetuslehel ei ole kohtu hinnangul tõendatud kas kannatanu oli tegelikult ka töövõimetu või mitte kuivõrd tööd ta osaliselt siiski oli võimeline tegema ja tegi. Kohtule ei esitatud ühtegi dokumenti millest oleks võimalik jälgitavalt hinnata ravikulgu ning hinnata kas töövõimetuslehel viibimine oli seotud ainult M. Kikkase poolt tekitatud kehavigastustega 17.10.2020 või millegi muuga. Kuivõrd Z. L. ka ise kinnitas, et tegelikkuses ta haiguslehe ajal olles ikkagi osaliselt töötas on põhjendatud alus arvata, et ta esiteks sai selle eest ka palka ehk teenis tulu (vt Z. L. ütlused p 229) ning teiseks jääb selgusetuks millistel põhjuselt Z. L. tegelikult töövõimetuslehel viibis. Samuti oli ravisoovitus nähtuvalt ekspertiisist, et jalale tuleb anda säästev režiim 4 nädala jooksul (15.12.2020 ortopeedi ravisoovitus) mida ei ole võimalik tõendada kas Z. L. järgis või mitte. Arvestades, et kaebused püsisid pole välistatud ka olukord, et naine ei järginud kõiki ravisoovitusi mistõttu ei saa järeldada, et töövõimetuslehel viibimine seoses jalaga oli
põhjuslikus seoses M. Kikkase poolt Z. L.’ile tekitatud vigastustega. Z. L.i poolt esitatud väide, et haigulehel olemine oli tingitud vigastatud jalast on ka osaliselt kummutatud M. Kikkase kaitsja poolt esitatud 30.12.20 salvestatud videoga, millest nähtub, et Z. L. viibib ajal, mil ta peaks olema haiguslehel, oma töökoha juures ja liigub (jookseb) täiesti vabalt oma kahel jalal (vt käesolevas lahendis p 222). Ehki kannatanu esindaja väitis, et tõend ei tõenda kuidagi kannatanu tervist, siis kohtu hinnangul ei saa ka mööda vaadata asjaolust, et vähemasti liikumisvõimetu Z. L. polnud ning kannatanu pole ka ise suutnud tõendada, et haiguslehel olemine oleks olnud põhjuslikus seoses tekitatud vigastusega mis oli tekitatud M. Kikkase poolt. Seega tuleb tõdeda, et kannatanu on jätnud täielikult põhjendamata kahjunõue saamata jäänud tulu osas ning kohtul puudub ka võimalus kontrollida esitatud tõendite õigsust.
289.Kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi lahendamine tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt ja TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud kriminaalmenetluses ei tähenda, et kannatanul oleks madalam tõendamiskoormis võrreldes tsiviilkohtumenetlusega.
290.Seega eeltoodust tulenevalt VÕS § 1043 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus osaliselt kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõistab M. Kikkas’elt kannatanu välja 33.16 eurot (arstide vastuvõttude tasud ja ravimid) ning jätab rahuldamata kannatanu Z. L. tsiviilhagi osas mis puudutas saamata jäänud tulu ja sõidukulusid. Samuti rahuldab kohus osaliselt kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistab M. Kikkas’elt välja Z. L. kasuks mittevaralise kahju summas 300 eurot. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Riigikohtu 06.12.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2023 ja Harju Maakohtu Tallinn kohtumaja 20.03.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.