Liiklussüüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Timo Jürgenile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena alluda ettenähtud ravile. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Timo Jürgenile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Timo Jürgen toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt (Tartu Maakohtu 04.10.2019 kohtuotsus nr 1-19-5224) karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas 07.08.2022 kella 20:30 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Imavere-ViljandiKarksi-Nuia mnt 70. kilomeetril mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Timo Jürgen kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele täitmisele vangistus 14 päeva ning ülejäänud vangistus, s.o 11 kuud 16 päeva jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata Timo Jürgenile katseaeg 1 aasta 6 kuud, allutades ta KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 kohaselt on Timo Jürgen kohustatud järgima kontrollnõudeid:

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Timo Jürgeni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1249,50 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 162 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD-R plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, DVD-R plaat internetirakenduse Facebook videosalvestisega, DVD-R plaat Päästeameti pardakaamera salvestisega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.