Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2022 Tallinn Kriminaalasja number
1-22-3916
Kohtukoosseis
Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Sten Lind
Kriminaalasi
Kevin Smiti süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 otsus lühimenetluses
Apellant
süüdistatava Kevin Smiti kaitsja Alar Salu
Prokurör
Merike Lugna
Süüdistatav
Kevin Smitt, isikukood 38311060253, isikuandmed maakohtu otsuses (kd V tlk 98)
Kaitsja
Alar Salu
Kannatanud
AB, AB, RE, KE, PG, AK, AS, SS, PS, KS, KT, AZ, J AS, Q, N OÜ, R OÜ, T OÜ ja W OÜ
Asjaolud ja menetluse käik:
Kannatanu AZ esitas kooskõlas KrMS § 322 lg 3 apellatsiooni kohta kirjaliku selgituse. Kannatanu on seisukohal, et Kevin Smiti töövõimetuse põhjused on kajastatud kriminaaltoimikus olevas Töövõime Hindamise Eksperthinnangus. Süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus kohtuistungil hinnangus esitatud põhjuseid rõhutada ning seega pole alust öelda, et apellandi viidatu jäi kohtumenetluses tähelepanuta. Kannatanu hinnangul süüdistatav planeeris ja valmistas Laine 19 garaažiühistus toime pandud vargust ette ning käis seal mitu korda. Järelikult pole alust rääkida impulsiivsest, meeleolust või muust häirest tingitud vargusest. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab Pärnu Maakohtu otsuse tühistada, tuleks Kevin Smitt isoleerida vähemalt sama pikaks ajaks, kui on maakohtu otsusega mõistetud karistust. Kannatanu palub tagada, et kannatanute nõuded kinnitataks otsuse tühistamise korral uue otsusega samas vormis ja ulatuses.
06.09.2022 maakohtu otsusega mõistetud karistust või viibima selle asemel kooskõlas KarS § 86 lg 1 kohtu määratud sundravil, Pärnu Maakohtu 06.09.2022 kohtuotsuse täitmist. Puutuvalt apellandi etteheitesse, et maakohus jättis tähelepanuta kahtluse, et Kevin Smitt pole süüdiv, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastab tõele, et kriminaalasja materjalides on Eesti Töötukassa 21.12.2020 otsus nr TVT20/065888 (kd III tlk 185-187), mille järgi määrati Kevin Smitile alates 16.12.2020 töövõimetoetus põhjusel, et ta on töövõimetu. Otsusel on lisatud 28.09.2020 töövõime hindamise eksperthinnang (kd III tlk 188-202). Eksperthinnangu kokkuvõtte (kd III tlk 201) on Kevin Smitil diagnoositud YYYYYYYYY (YYY). Kevin Smitil on piirangud tegevuste õppimisel, alustamisel ja lõpetamisel, väljaskäimistel, toimetulekul muutustega, suhtlemisega hakkamasaamisel ja kohasel käitumisel. Piirangute tõttu on Kevin Smitil puuduv töövõime, sest tal on välistatud/takistatud/piiratud oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, elementaarne inimestevaheline lävimine, komplitseeritud inimestevaheline lävimine. Kaitsja ja süüdistatav on maakohtus 06.09.2022 toimunud istungil Kevin Smiti töövõimetust käsitanud (kd V tlk 84 pöördel ja 85). Esmalt ei saa märkimata jätta, et kaitsja ei pidanud vajalikuks esitada ekspertiisitaotlus kohtueelsesvõi kohtumenetluses. Maakohus ei jõudnud nõupidamistoas aruaamisele, et kriminaalasi tuleks kooskõlas KrMS 238 lg 1 p 2 prokuratuurile tagastada, sest kriminaalmenetluse materjalid pole piisavad asja lahendamiseks. Kuigi maakohus otsuses otsesõnu Kevin Smiti töövõimet puudutavat ei analüüsi ning kaitsja ja süüdistatava sõnavõttudel ei peatu, leidis maakohus, et Kevin Smitt on süüvõimeline. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus korrektne. Maakohus pole seega käsilolevas kriminaalasjas erinevalt kaitsjas tõmmanud võrdusmärki töö- ja süüvõime puudumise vahele ning arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ei näe kolleegium, et maakohus toimis valesti. Kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei tõusetu põhjendatud kahtlust, et Kevin Smitt oleks süüvõimetu. Lihtsustatult nähtub Kevin Smiti töövõimetust puudutavatest kirjalikest tõenditest, et diagnoositud isiksushäire tõttu on tal objektiivsete takistuste tõttu keskmisest keerulisem pidada püsivat töökohta. Eksperthinnangus ja kriminaalasjas kogutud tõendites ei sisaldu ridagi selle kohta, et Kevin Smitil oleks probleeme arusaamisvõimega või tal esineks psühhoosid või tal oleks keeruline orienteeruda ajas/kohas/isikutes vms. Kaitsja viidatud kleptomaaniakahtlus ei päde: Kevin Smitt ei varastanud kontrollimatult ja haiglaslikult (n.ö harakasündroom), vaid varastas selleks, et varastatu kas maha müüa või ise kasutada (nt kütus, lapsevanker jms). Kolleegium ei nõustu seega kaitsjaga, et kogutud tõendid võimaldavad järeldada, et Kevin Smitt võis kuriteod ehk vargused toime panna kleptomaania või muu sarnase haiguse tõttu. Kriminaalasja materjalidest (eelkõige Kevin Smiti enda ütlustest) nähtub, et süüdistatav varastas selleks, et raha saada. Mitte midagi eriskummalist, mis viitaks süüdistatava võimalikule psüühikahäirele etteheidetavate tegude toimepanemise ajal, tõendites ei leidu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellandi taotluse rahuldamiseks osas, mis puudutab Kevin Smiti võimaliku süüvõime selgitamist kuritegude toimepanemise ajal, puudub igasugune mõistlik põhjendus. Maakohus järeldas kohaselt, et süüdistatav on süüvõimeline ning varguste arv ja toimepanemise kitsas ajaraam viitab paraku, et varguste toimepanemisest on saanud varem kriminaalkorras karistatud Kevin Smiti elustiil ja elatusallikas. Eeltoodu tõttu tuleb Kevin Smiti kaitsja Alar Salu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 06.09.2022 otsus tuleb jätta muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.