Liiklussüüteod

kinnipeetavatega ühes ruumis viibida või teatud taustaga kinnipeetavalt toitu vastu võtta, viitavad sellele, et tal on välja kujunenud vangla subkultuurile omased hoiakud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on S. Luistil olnud alkoholi liigtarbimine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangla iseloomustuse kohaselt ei taha S. Luist tunnistada, et tal on tegelemist vajavad probleeme ning toimepandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel ta seoseid ei näe, kuigi teod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti otsib S. Luist oma tegudele õigustusi, väites, et avalikku korda rikkus ta seetõttu, et noored käitusid provokatiivselt ja joobes istus autorooli, kuna oli vaja sõita. Selline eneseõigustamine ning probleemide pisendamine seab kahtluse alla S. Luisti motivatsiooni oma käitumist edaspidi muuta ja alkoholi tarvitamisest hoiduda. Positiivsena võib küll välja tuua, et S. Luist on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, on õppinud eesti keelt, on omandanud põhihariduse ning vabanemisel on tal olemas elukoht, elukaaslase toetus ja garanteeritud töökoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elu- ja töökoht ning perekonna toetus olid tal olemas ka enne vangistust, kuid siis need tema kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Seetõttu ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid ning S. Luisti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

/allkiri/ Erkki Hirsnik

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.