Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2022, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5427
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Annika Veissbach
Tõlk
Laurita Gavrilova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI LUIST, isikukood 37610302214,xxxx, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.10.2018 ja lõpp 21.07.2022
Jätta SERGEI LUIST vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 28.01.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5427 tunnistati Sergei Luist süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Sergei Luist tunnistati süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. Sergei Luist tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Sergei Luistile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Sergei Luisti karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 03.08.2017-04.08.2017, 16.09.201718.09.2017, 25.02.2018-27.02.2018, s.o kokku 8 päeva ja Sergei Luistile mõisteti lõplikuks
karistuseks 1 aasta 22 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 aasta 22 päeva vangistust Viru Maakohtu 17.02.2017 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 8 kuud vangistust ja Sergei Luistil kuulub lõplikult kandmisele 3 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Sergei Luist asus karistust kandma 29.10.2018. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 12 korral karistatud, millest arhiveeritud karistusi on 10, vanglas viibib ta neljandat korda. Viimati on isikut karistatud avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Viimastes kuritegudes on hakanud korduma vägivaldsus ning jätkuvalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Soodusteguriteks on alkoholi liigtarbimine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. xxxx. xxxx. xxxx. xxxx. xxxx. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Isik elas enne vangistust aadressil xxxx. Peale vangistust soovib elama asuda samale aadressile. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad isiku elukaaslane ja nende 3 alaealist last. Korter kuulub e-kinnistusraamatu andmetel xxxx, kes andis nõusoleku Sergei Luisti vabanemiseks antud aadressile. Kinnipeetav on lõpetanud xxxx, misjärel läks kohe tööle. xxxx. xxxx. Enne vangistust töötas isik ehitajana xxxx . Peale vangistust on garanteeritud töökoht samas ettevõttes. xxxx juhatuse liige xxxx on andnud kriminaalhooldajale kinnituse töökoha olemasolu kohta. Isik võetakse tööle ehitustöölisena ning töö hakkaks olema xxxx. Töö eest tasumine toimub tükitöö alusel (umbes 1000 eurot kuus). Töötamise registri kohaselt oli isik 2018.a kaks kuud tööl xxxx, xxxx. Enda sõnul on isik töötanud erinevates ehitusfirmades ja paigaldanud aknaid. Kinnipeetava elukaaslane töötab xxxx ja lubab teda toetada materiaalselt. Vangla andmetel on isikul xxxx, xxxx. Võlgade suurus võib hakata mõjutama majanduslikku toimetulekut. Vanglas on isik oma põhimõtete tõttu keeldunud töötamisest, viidates ka tervislikele probleemidele, kuid on hinnatud töövõimeliseks. Seega on mõneti kaheldav, kas isik ka väljaspool vanglat tööle asub. Vanglas saab isik rahalist toetust lisaks ka tuttavatelt. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane Xxxx ja 3 alaealist last, kes ei ole rahvastikuregistri andmetel Sergei Luisti nimel. Isikul on väidetavalt ka 2 täiskasvanud poega, kellest üks elab xxxx ja omavahel ei suhelda. Teine poeg elab xxxx. Vanemad on surnud ja õdesid ega vendasid isikul pole. Elukaaslasega suhtleb kinnipeetav telefoni teel ja kohtutakse lühiajalistel kokkusaamistel. Kriminaalset suhtlusringkonda kinnipeetaval enda sõnul pole. Kirjavahetuse lehelt ei nähtu, et ta suhtleks kriminaalse taustaga isikutega. Elukaaslase sõnul on ta valmis Sergei Luisti igati toetama. Elukaaslasele pole teada, milline on Sergei Luisti suhtlusringkond, kuid korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetaval on oma kindlad põhimõtted ja ta ei ole muutusteks valmis. Varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivset tulemust andnud. Motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest on sõnaline. Isiku varasem kriminaalne käitumine ei toeta tema soovi alkoholi tarbimisest vabaneda. Kinnipeetava sõnul ei muutu ta alkoholi tarbides vägivaldseks. Viimase kuriteo vägivaldse episoodi pani ta aga toime alkoholijoobes, tunnistades, et jõi õhtul natuke õlut. Kuriteo ja alkoholi tarbimise vahel seoseid ei näe, püüdes oma kuritegu õigustada sellega, et noored käitusid tänaval provokatiivselt ning häirisid kodus magava lapse und. Joobes juhtimist õigustab paratamatusega, sest oli vaja sõita ja juhilube teha ei lubatud, sest oli karistatud. xxxx, kuid katkestas, sest tema suhtes kohaldati täiendavaid
julgeolekuabinõusid. xxxx. Arvab, et suudab tulevikus alkoholi tarvitamisest loobuda. 29.10.2018 saabus isik Viru Vanglasse karistust kandma ja talle tehti xxxx. Kinnipeetava sõnul ei olnud ta enne vanglasse tulekut narkootilisi aineid tarvitanud. Sõltuvust vanglas diagnoositud pole. Isik on varem avaldanud arvamust, et need, kellel on juhiload lühiajaliselt käes olnud, võivad sõita oluliselt halvemini, kui tema alkoholijoobes. Samuti arvab, et kainelt võivad inimesed käituda sama vägivaldselt nagu tema kuriteo toimepanemisel käitus. Oma kuritegudes püüab süüdistada teisi ja enda probleeme ei tunnista. Ei näe suurt vahet ilma lubadeta või joobes sõitmisel. Vabanedes üritab kindlasti uuesti load saada ja alkoholijoobes enam rooli istuda ei taha. Tunnistab, et oli varem väga tihti autoroolis alkoholijoobes. Peale vabanemist soovib minna tagasi tööle ja keskenduda perele. Sõnades väljendab, et alkoholi enam tarbima ei hakka, kuid arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumist pole tema sõnad usutavad. Kuritegusid on toime pannud tagajärgedele mõtlemata. Vanglas ei aktsepteeri isik haigete kinnipeetavatega koos istumist ja omab erinevaid eelarvamusi haiguste leviku osas. Oma probleeme ei suuda isik lahendada seaduskuulekalt. Isiku elustiil ja käitumine vanglas näitavad, et tal on välja kujunenud tugevad kriminaalsed hoiakud. Vanglaametnikega suhtlemisel on pidevalt probleeme, sest isik ei taha aru saada ametnike selgitustest ega allu korraldustele. Esines juhus, kus distsiplinaarkorras karistamisel andis isik ametnikule mõista, et vanglast vabanemisel võib ametniku elukohas midagi juhtuda. Koostööd teeb kinnipeetav ainult siis, kui see on temale kasulik. Isik on korduvalt jätnud täitmata kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uusi rikkumisi, sealhulgas hoidus kõrvale karistuse kandmisest. Tegemist on käitumiskontrollist kõrvale hoiduva isikuga, kes on varem avaldanud ka soovi ennetähtaegselt mitte vabaneda. Isik ei ole varem väljendanud erilist motivatsiooni elada seaduskuulekalt ja tema kriminaalse käitumise muster näitab nõrka motivatsiooni enda muutmiseks. Vanglas on Sergei Luist sattunud füüsilisse konflikti kaaskinnipeetavaga. Kinnipeetav omab käitumuslikke hoiakuid teatud kinnipeetavatega ühes kambris koos viibimise osas, mistõttu on tema suhtes varem kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Sergei Luist suudab mõjutada teisi kinnipeetavaid õigusrikkumisi toime panema. Sergei Luisti antisotsiaalsed hoiakud ei luba temal ka teatud taustaga kinnipeetavatelt toitu vastu võtta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Sergei Luisti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Luisti tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,4 sätestatud kohustusi. Sergei Luist kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta keeldub vangistuses töötamast, sest esiteks on tal eesmärgiks kiirelt ära maksta oma võlad. See töö, mida pakub vangla, on tema jaoks mingi mõnitamine, 30 tundi ja üks tund päevas. Vanglas töötades teeniks ta 1 töötunni eest 19 senti, aga vabaduses hinnatakse tema tööd väga ja ta annaks endast kõik. 15 eurot on maksimaalne summa, mida saab teenida vanglas kuu jooksul. Võib isegi 30 eurot teenida, aga 70% sellest võetakse tal maha ja kätte jääb kuskil 6 eurot. Ta ei saa isegi poodi selle raha eest minna. Tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, sest kontaktisik suhtub temasse ebaõiglaselt, tuues talle kogu aeg mingeid raporteid. Natuke rohkem kui 3 aasta jooksul on ta kõik järeldused enda jaoks teinud. Ta tahab oma alles jäänud elu pühendada perele, muidugi minna ka tööle. Tal on autokool läbitud, on jäänud teha vaid eksamid ja siis saab ta juhiloa.
Abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Luisti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Luisti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Luist ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Sergei Luist kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 8 kuu 22 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimase kohtuotsusega karistati teda avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ning korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Enne seda on teda karistatud väljapressimise eest, lisaks ka omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi liigtarbimine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Arvestades isiku poolt toimepandud eriliigilisi kuritegusid võib järeldada, et tal on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetava puhul on täitmata ka tingimisi enne tähtaega vabastamise üks esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, kuna isikul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enamus karistusi on määratud korraldusele allumatuse eest, üks kord on isikut karistatud ka suhtlemise eeskirjade rikkumise eest. Iseloomustusest nähtub, et vanglaametnikega suhtlemisel on isikul pidevalt probleeme, sest ta ei taha aru saada ametnike selgitustest ega allu korraldustele. Lisaks on esinenud juhus, kus distsiplinaarkorras karistamisel andis isik ametnikule mõista, et vanglast vabanemisel võib ametniku elukohas midagi juhtuda. Kohtu hinnangul seab eeltoodu kahtluse alla isiku võime ja motivatsiooni tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 8407 eurot. Kohtuistungil on kinnipeetav väitnud, et tema eesmärk on nõuded tasuda, samas vangistuses on ta keeldunud tööle asumast. On mõistetav, et vangistuses pakutav töötasu ei ole suur, kuid siiski oleks vangistuses töötades isikul võimalik kasvõi vähesel määral juba nõuete tasumisega tegeleda, tööst keeldumine aga seab kahtluse alla isiku siira soovi nõudeid tasuda. Samuti võivad suured võlanõuded hakata vabanemisel mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut ning arvestades seda, et teda on karistatud ka varavastase süüteo eest, siis võib seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Veel märgib kohus, et tööst keeldumine ning suhtumine, mis ei luba tal teatud kinnipeetavatega ühes ruumis viibida või teatud taustaga kinnipeetavalt toitu vastu võtta, viitavad sellele, et isikul on välja kujunenud vangla
subkultuurile omased hoiakud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et iseloomustuse kohaselt ei taha kinnipeetav tunnistada, et tal on probleeme, millega tuleks tegeleda, toimepandud kuritegude ning alkoholi tarvitamise vahel ta seoseid ei näe, kuigi teod on toimepandud alkoholijoobes, samuti otsib isik oma tegudele õigustusi, väites, et avalikku korda rikkus, kuna noored käitusid provokatiivselt ja joobes istus autorooli, kuna oli vaja sõita. Selline eneseõigustamine ning probleemide pisendamine seab kohtu hinnangul kahtluse alla isiku motivatsiooni oma käitumist edaspidi muuta, alkoholi tarvitamisest hoiduda. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, õppinud riigikeelt ja omandanud põhihariduse. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, elukaaslase toetus ning garanteeritud töökoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elu- ja töökoht ning perekonna toetus olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei suutnud hoida ära kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Seega, kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Sergei Luisti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2022 kohtumäärusega jätta Sergei Luisti määruskaebus läbi vaatamata. 10.03.2022 kohtumäärus 1-18-5427 jõustus 26.04.2022 Tartu ringkonnakohtu kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.