Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 2.juuli 2021 otsusega tunnistati Aleksandr Južaninov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Aleksandr Južaninovile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 10.03.2021.a karistusaja hulka ning loeti Aleksandr Južaninovi karistusaja alguseks 10.03.2021.a. Süüdistatava Aleksandr Južaninovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõisteti tekitatud kahju Aleksandr Južaninovilt välja. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti välja Aleksandr Južaninovilt riigituludesse: -

sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;

kaitsjatasu summas 526,80 (viissada kakskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1402,80eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Aleksander Južanin mõisteti süüdi seitsmes varguse episoodis, millised ta pani toime ajavahemikul 26.veebruarist kuni 10.märtsini 2021. Ta pani toime jope varguse kohvikust, varastas Prismast kalamarja ja soolalõhet, varastas kiirtoidurestorani ette pargitud jalgratta, varastas väärisesemeid kaubanduskeskuse müügiletist, mootoriõli Circle K teenindusjaamast, jalgratta hosteli raattahoidlast ja kaubanduskeskuse kauplusest kõrvarõngaid.

APELLATSIOONI SISU:

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat Kadi Sitska, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse osas. Kaitsja selgitab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud teod pani toime A.Južaninov. A.Južaninov on oma süüd tunnistanud ja tegusid kahetsenud. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava poolt avaldatud kahetsust ei saa lugeda vastutust kergendavaks asjaoluks. Samuti leidis kohus, et süüdistatava käitumine ja asjaolu, et tal puudub (ja on ilmselgelt pika aja vältel puudunud) töökoht väljendab seda, et süüdistatavale on varguste toimepanek muutunud elustiiliks ning elatusvahendi allikaks. Selliselt ei ole aga alust rääkida kahetsuse siirusest KarS § 57 kontekstis. Seetõttu ei näinud kohus ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise.

Kaitsja leiab, et kohus on siinkohal ebaõigesti A.Južaninovit kohelnud jättes kahetsuse kergendava asjaoluna arvestamata. A.Južaninov väljendas oma kahetsust viisil nagu ta oma elukogemuse ja haridustaseme poolest oskas. See ei tähenda, et ta kahetsus oleks vähem siiras kui parema jutuoskuse ja haridusega süüdistatava oma. Riigikohus on oma 23.04.2021 lahendis kriminaalasjas nr 1-20-3535 asunud seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Kaitsja on seisukohal, et Aleksandr Južaninov on ennast süüdi tunnistanud ja seda saab arvestada kui vastutust kergendavat asjaolu. Ka kannatanu ei pea tema vastu viha ja leiab, et pikk vangistus ei ole tema jaoks kohane. Kaitsja leiab, et kuna süüdistataval on vabaduses olemas elukoht, ta on valmis ennast tööotsijana arvele võtma, siis oleks kohane mõista talle karistus, millest võttes maha 1/3 jääb alles selline karistus, mis võimaldab asendada see üldkasuliku tööga. Viimane paneb A.Južaninovi kriminaalhooldaja kontrolli alla pikaks ajaks, mis tagab kontrolli selle üle, et ta käituks õiguskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. KrMS § 326 lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega (vt nt RKKKm 1-15-330/45, p 10). Kohtukolleegium leiab, et A.Južaninovi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks A.Južaninovi karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Samuti on kohtuotsuses põhjendatud konkreetset mõistetavat karistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi arvestavat väidet, mis vääriks tähelepanu. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei kummuta maakohtu veenvaid seisukohti. A.Juzaninov on isik, kes on vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud süüdi 7 varguse episoodis ja need on toime pandud vähem, kui kahe nädala jooksul ja kaks nädalat pärast vanglast vabanemist. Eelmise kohtuotsusega mõisteti Aleksandr Južaninile 2 aastat vangistust ja seda 13 kuriteoepisoodi eest. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht selles, et praegusel juhul peab olema karistus rangem eelnevast õige ja see on kooskõlas nii karistuse mõistmise põhimõtetega, kui ka Riigikohtu seisukohtadega (3-1-1-58-13). Kaitsja aga soovib just mõista süüdistatavale maksimaalselt 2 aastat, et saaks asendada vangistust üldkasuliku tööga. Korduvalt kuritegusid toime pannud isikute karistustundlikkus on enamasti väga väike, mistõttu on põhjendatud pigem raskema karistuse mõistmine ja Aleksandr Južaninov on oma käitumisega tõestanud ka seda, et tema varguste süstemaatilisuse saab katkestada vaid tema pikemajalisem vanglas viibimine. Arvestades A.Južaninovi suhtumist õiguskorda e tema poolt süstemaatiliselt varguste toimepanemist võib seda tõesti nimetada elustiiliks ja harjumuskuritegudeks. Just seetõttu, võib A.Južaninovi poolt süü tunnistamist ja kahetsust põhjendatult hinnata ebasiiraks ja väita, et tema süü tunnistamine tuleneb pigem sellest, et

eitada ei saa süüd, kui tõendid ja enamasti just videokaamerate salvestised lihtsalt räägivad tema vastu. Kahetsust väljendab selline isik vaid karistuse ootuses, mis kohtu jaoks ei ole siiras. Kui isik, kes on toime pannud süstemaatiliselt vargusi, kus tal ei ole võimalust oma süüd eitada ning ta väidab, et ta kahetseb toimepandut, siis see on küll tavapärane, kuid ei näi kaugeltki mitte siiras e tõsiseltvõetav. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole seega asjaolu, et maakohus ei lugenud karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine e nö kohtu viga. Kohtu arvamus on kujunenud siseveendumusest. Süüdistatava kaitsja adv. Kadi Sitska on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud 64,80 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb need jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.