Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. jaanuari 2021 määrus
Määruskaebuse esitaja
Kentti Kägo kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga Kentti Kägole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 56 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 40 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kentti Kägolt Eesti Vabariigi kasuks välja 56 eurot 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 26. septembri 2017 otsusega tunnistati Kentti Kägo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele K. Kägole Tartu Maakohtu 1. märtsi 2017
otsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 1. märts 2017. Kohtuotsus jõustus 12. oktoobril 2017.
2.Tartu Maakohtu 16. juuni 2020 määrusega vabastati K. Kägo vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1. septembrini 2021. K. Kägo kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist, alluda sõltuvusravile, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) ning alluda elektroonilisele valvele kolme kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest keha külge. Määrus jõustus 2. juulil 2020 ja samal päeval vabanes K. Kägo vanglast.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 10. detsembril 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata K. Kägole mõistetud vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse rikkumised
19.oktoobril ja
2.detsembril 2020, kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumine 20. oktoobril 2020 ning narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine 27. oktoobril 2020. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole K. Kägo motiveeritud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täitma.
4.Kohtuistungil 18. jaanuaril 2021 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Tema taotlusel võttis kohus asja materjalide juurde eelnevalt kohtule saadetud Politsei- ja Piirivalveameti kirja, millest nähtuvad politsei andmebaasis registreeritud K. Kägoga seonduvad juhtumid ajavahemikul 7. detsember 2020 – 15. jaanuar 2021. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et 11. jaanuaril on K. Kägol tuvastatud väärteokorras amfetamiini joove ja 13. jaanuaril uriinitestiga narkootilise aine joove. 13. jaanuari joovet selgitatakse veel ekspertiisiga. Kui jätta võimalik 13. jaanuari tarvitamine kõrvale, on K. Kägol kokku tuvastatud narkootilise aine tarvitamine kolmel korral: 20. oktoobril, 27. oktoobril ja
11.jaanuaril. K. Kägo tunnistas kohtuistungil, et on mitmel korral tarvitanud narkootilisi aineid, sh 11. jaanuaril, kuid 13. jaanuaril narkootilise aine tarvitamist ta ei tunnistanud. Kokkulepitud ajal registreerimisele mitteilmumisi ja kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist ta tunnistas.
5.Tartu Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras K. Kägole mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust, täitmisele. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu on rikkunud kahel korral registreerimiskohustust ja vähemalt kolmel korral narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Lisaks on esinenud probleeme kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise ja elektroonilise valve ajakavast kinnipidamisega. Rikkumised on olnud rasked. Tegemist ei ole juhuslike rikkumistega, vaid kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete järjekindla eiramisega. Süüdimõistetu teadis, mida tähendab ennetähtaegne vabastamine ja millised tingimused sellega kaasnevad. Ta lubas kõiki tingimusi täita. Kohus andis talle olenemata tema arvukatest kriminaalkaristustest ja võimalikest sõltuvusprobleemidest võimaluse kanda karistust vabaduses. Seda võimalust ei ole K. Kägo hinnanud ja on suhtunud kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Käitumiskontroll ja arvukad lisakohustused ei ole talle erilist mõju avaldanud. Ta tarvitab pidevalt narkootikume, ilmub registreerimistele oma äranägemise järgi ja ärritudes ei pruugi kriminaalhooldusametniku korraldustele alluda. Süüdimõistetul, kelle üle piisav kontroll puudub ja kellest tulenevate riskide maandamine on raskendatud, ei saa võimaldada karistuse kandmise jätkamist vabaduses. Kohtuistungil lubas K. Kägo ennast küll kokku võtta, ent ei ole 2(4)
põhjust uskuda, et süüdimõistetu suhtumine ja käitumine võiks edaspidi oluliselt paraneda. Taolisi lubadusi on süüdimõistetu andnud ka varasemalt, kuid on käitunud oma sõnadele vastupidiselt. Seetõttu on K. Kägo puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada vaid kogu karistuse ärakandmisega.
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Kägo kaitsja vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja märgib, et K. Kägo ei nõustu maakohtu määrusega ning kinnitab, et soovib edaspidi täita kriminaalhoolduse nõudeid õigeaegselt ja kohusetundlikult. Ta on leidnud endale töökoha ja pannud kinni aja psühhiaatri juurde. Samuti on leidnud endale partneri, kellega ta elab koos ning kes ootab temalt last. Kaitsja leiab, et K. Kägo suhtes on võimalik jätkata kriminaalhooldust. Kaebaja palub maakohtu määrus tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna.
8.Maakohus on tuvastanud asjakohaselt, et K. Kägo on katseajal pannud korduvalt toime rikkumisi. Ta on rikkunud registreerimiskohustust ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Lisaks on tal esinenud probleeme kriminaalhooldusametniku kontrollile allumisega ja elektroonilise valve ajakavast kinnipidamisega. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti, mis seaks K. Kägo rikkumised kahtluse alla. Otseselt rikkumiste tuvastamist määruskaebuses ka ei vaidlustata. Vaidlus on selle üle, kas rikkumistele tuleks reageerida teisiti kui on reageerinud maakohus.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu piisava ja asjakohase argumentatsiooniga, miks tuleb K. Kägo rikkumistele reageerida just vangistuse täitmisele pööramisega. Maakohtu kaalutlusviga ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Määruskaebemenetluse põhiküsimus on, kas vangistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna süüdimõistetu lubab käituda edaspidi nõuetekohaselt, on pannud endale kinni aja psühhiaatri juurde, on leidnud endale töökoha ja elukaaslase, kes ootab temalt last. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
10.K. Kägo on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg on kulgenud probleemselt. Ta on korduvalt rikkunud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning rikkumised on olnud tahtlikud. Juba enne erakorralise ettekande esitamist on kriminaalhooldusametnikul tulnud teda kirjalikult hoiatada. Süüdimõistetu on suhtunud kriminaalhooldusesse ükskõikselt ning on kuritarvitanud tema suhtes üles näidatud usaldust. Seetõttu on raske tema taaskordne usaldamine.
11.Alust süüdimõistetu usaldamiseks ei anna tema paljasõnaline lubadus täita edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt. Erinevaid lubadusi on süüdimõistetu andnud varemgi, kuid ei ole neid täitnud. Ka töökoha ja elukaaslase olemasolu ei saa kuigivõrd veenvateks argumentideks pidada. Töökoht oli süüdimõistetul kriminaalhoolduse ajal juba varem, kuid see tema rikkumisi ei takistanud. Samuti ei takistanud tema rikkumisi elukaaslase leidmine. Kuigi nüüd ootab elukaaslane väidetavalt last ja pärast seda on süüdimõistetu enda sõnul käitunud teisiti, on see väide üksnes paljasõnaline. 3(4)
12.Psühhiaatri vastuvõtule aja kinni panemine on iseenesest positiivne, kuid ka see ei anna piisavat kindlust, et süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek oma elu muutmiseks on tõeline. Ka ennetähtaegsel vabastamisel lubas süüdimõistetu end muuta ja tegeleda oma narkoprobleemidega. Seega võinuks oodata psühhiaatri vastuvõtule pöördumist juba varem. Kuna reaalselt jätkas süüdimõistetu aga vabanenuna narkootikumide tarvitamist ja seda vaatamata teadmisele, et selle tõttu võidakse ta tagasi vanglasse saata, ei ole ringkonnakohtul usku, et teisiti käituks ta nüüdki. Psühhiaatri vastuvõtust võiks olla abi, kui isik tõesti soovib ja üritab oma probleemidega tegeleda. K. Kägo puhul on alust kahelda, kas tema motivatsioon oma elu muutmiseks on tegelik.
13.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et K. Kägo puhul on võimalik karistuse eesmärke täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Ka määruskaebuses toodud asjaolud ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.
14.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, telefonivestlusele süüdimõistetuga ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 52 minutit. Selle eest soovib ta tasu 47 eurot, millele lisandub käibemaks 9,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu K. Kägolt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.