lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6904/35

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6904/35
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6904/7Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.09.20171-17-6904/13Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.10.20171-17-6904/29Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.02.20191-17-6904/57Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.11.20191-17-6904/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.11.20191-17-6904/85Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja16.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 8. märts 2019 1-17-6904 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus F.H (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. veebruari 2019. a määrus Süüdimõistetu F.H, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 26. septembri 2017. a otsusega tunnistati F.H süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusajast maha ning F.H vangistuse pikkuseks jäi 1 aasta 11 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu
19.jaanuari 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10761 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning F.H liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. F.H karistusaeg algas 29. jaanuaril 2017 ja lõpeb
23.aprillil 2020.
2.
1-17-6904/93
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
22.01.2021
1-17-6904/96Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.02.2021
7. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad F.H ennetähtaegset vabastamist.
3.Viru Maakohus jättis 19. veebruari 2019. a määrusega F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid on saavutatud ja ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. F.H kuritegeliku käitumise jätkumise oht on kõrge. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuriteo pani ta toime katseajal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on viis. Kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus ei ole F.H puhul täidetud. Varasemalt ei suutnud F.H kriminaalhooldust läbida. Süüdimõistetul kindla elu- ja töökoha olemasolu tema edasist õiguskuulekust ei taga.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse F.H , kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. F.H arvates rajaneb maakohtu otsustus tõendite ja asjaolude osalisel ning valikulisel hindamisel. Kohus võttis arvesse eeskätt teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jättes arvestamata tema kohta käiva positiivse teabe. Maakohus tugines tema kehtivatele distsiplinaarkaristustele. Teda on karistatud ebaviisaka käitumise eest. Tegelikkus on aga see, et vangivalvurid ise provotseerivad kinnipeetavaid. Ühe distsipliinirikkumisena on märgitud „füüsiline rünne või selle oht“. Tema kedagi füüsiliselt rünnanud või ohustanud ei ole. Tal oli vestlus kaaskinnipeetavaga ning valvur sai millestki valesti aru. Ta saab kaasvangidega hästi läbi. Vabaduses on tal maja ja töökoht. Elukaaslane ja lapsed ootavad teda. Tal on ka haige vanaisa, keda on vaja aeg-ajalt aidata. Eelneval kriminaalhooldusel toime pandud rikkumist ta kahetseb. Ta on asjadest aru saanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki
2.jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27.aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. Kohtukolleegiumi hinnangul on F.H määruskaebus tervikuna perspektiivitu.
6.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
7.Viru Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud F.H vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne 2(3)

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd F.H puhul on täheldatav oluline uue kuriteo toimepanemise risk. Selline negatiivne prognoos rajaneb süüdimõistetu eelneval elukäigul (korduvalt karistatud, kuriteo sooritas katseajal) ja vangistusaegse käitumise kohta käival infol (5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud alles oktoobris ja novembris 2018). Välistades F.H ennetähtaegse vabastamise eelmärgitud alustel, ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu kohta käivat positiivset teavet arvestamata. Kinnipeetaval vabaduses elu- ja töökoha olemasolu on kohtumääruses märkimist leidnud ja kohtu tähelepanu pälvinud. Maakohtu hinnangul ei olnud F.H vabanemisjärgsetel elutingimustel aga nii määravat kaalu, et ta üksnes seetõttu vanglast vabastada. Taoline seisukoht on ka põhjendatud, kuivõrd elu- ja töökoht ei ole asjaoludeks, mis F.H puhul uue kuriteo toimepanemise riski kuidagi vähendaksid. Ka enne vangistust olid tal need hüved olemas.

8.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis üksmeelselt, et F.H määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ning jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.