Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

ajavahemike

järel



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

mitte tarvitama alkoholi;



osalema kohtuistungil antud nõusoleku alusel sõltuvust käsitleval psühhiaatrilisel nõustamisel;

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Z.O tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 23.01.2019 otsusega nr 1-18-9768 mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra, milleks oli 348 tundi üldkasulikku tööd, arvestusega, et üks üldkasuliku töö tund võrdub KarS § 69 lg 6 kohaselt ühe päeva vangistusega, s.o 11 kuu ja 18 päeva võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Z.O-le mõistetud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 1 aasta 6 kuu ja 18 päeva ärakandmist arvestati alates Z.O kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24.02.2020. 01.12.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Z.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Z.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab Z.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Z.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on siiski põhjendatud. Z.O kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Z.O on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks peaaegu 11 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on üürikorteriga, kus praegu kedagi ei ela. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil ka enne vabanemist. Üüri maksmisega toetavad kinnipeetavat hetkel vanemad. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Z.O vabastamine.

puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Ehkki kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus, on tema käitumine ülejäänud osas olnud eeskujulik, vanglateenistuse ametnikesse suhtub positiivselt. Seega võib loota isiku käitumisest vangistuse jooksul suutlikkust kehtestatud reeglitest ka edaspidi kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Samuti võib loota, et kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Isikul on talle kuuluv ettevõte X OÜ, ta on selle ainuomanik ja juhatuse liige, kes tegeles varasemalt ettevõtte igapäevase juhtimisega. Vangistuse jooksul on ettevõtte igapäevase juhtimise ja majandustegevuse järje peal hoidmisega tegelenud kinnipeetava ema ja raamatupidaja. Töö ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Isik on kolmel korral juhtinud sõidukit, olles ise joobeseisundis. Samas nähtub isiku ütlustest, et ta soovib alkoholi tarbimisest loobuda ning on valmis läbima ka sõltuvusravi. Toetamaks isiku edasist seadusekuulekat käitumist, tulebki tal katseajal keelata alkoholi tarbimine ning kohustada teda kohtuistungil antud nõusoleku alusel osalema psühhiaatrilisel nõustamisel, vähendamaks tagasilanguse riski. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud siiski omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses valdavalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivsemaid muutusi võrreldes varasemaga. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Z.O võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.