Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 26.09.2019 kohtuotsusega karistati A.U KarS § 120 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 10 kuu vangistusega, KarS § 423 1 järgi (kuriteoepisood 03.08.2019 ja 04.08.2019) 6 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi (kuriteoepisood 10.08.2019) KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS §

64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aega alates A.U kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.08.2019. 06.10.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Isik on andnud nõusoleku alluda vabatahtlikult elektroonilisele valvele. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta A.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.U vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. A.U kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on A.U temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut vähem kui 1 aasta 4 kuud, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda xxx. xxx tegevdirektor R. K. on andnud kinnipeetavale nõusoleku majutus- ja nõustamisteenuse osas ning 10 kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas. Samuti on võimalik antud aadressil elektroonilise valve kohaldamine. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, mistõttu rehabiliteerivate tegevuste kohta info puudub. Samas on kiiduväärt, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on suuteline kinni pidama kehtivatest reeglitest. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Materjalidest nähtuvalt tuleb nõustuda isiku kaitsja poolt väljendatuga, et A.U kuritegude toimepanemisel on ühisnimetajaks alkohol. Isik on alkoholijoobes olles pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Alkoholi on ta tarvitanud alates 12. eluaastast. Samas on kinnipeetav enda ütluste kohaselt mõistnud probleemi tõsidust ning soovib elus uue lehekülje pöörata. Seejuures on ta näinud inimesi, keda on xxx aidanud ning pidades ka enda jaoks vajalikuks sealse programmi läbimist, asubki vabanemisel sinna elama. xxx viibides osaleb ta nõustamisteenuses, talle tagatakse töö xxx territooriumil ning selle aja jooksul ning xxx abiga on tal võimalik astuda samme ka edasise elu korraldamiseks. Kohtu hinnangul on A.U isikuks, kelle puhul on põhjendatud loota alkoholisõltuvusest taastumise programmi tulemuslikkusele. Senine korrektne käitumine vangistusasutuses ning isiku positiivset ootust kajastavad ütlused kohtuistungil kinnitavad A.U motivatsiooni ning enesekontrolli muutuste elluviimisel. Seega on põhjendatud loota, et isik suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab xxx abiga saada võitu sõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Kinnipeetava vabastamise kahjuks räägib tema varasema elukäik. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib ta vähemalt 5ndat korda. Samas on tegemist asjaoludega, mida isik ei saa muuta. Tal on võimalik vaid astuda samme edasise seadusekuulekama elu suunas. Kohtu hinnangul on ta seda tegema asunud ja just xxx abiga on A.U võimalik liikuda sõltuvusvaba ning seadusekuuleka tuleviku suunas. Isiku suhtlusvõrgustik on olnud kriminaalne minevikus ning ka lähedasega on ta ühel korral koos kuriteo toime pannud või on ta pannud kuritegusid toime lähedaste suhtes. xxx motiveeritud ning ühetaoliste eesmärkide poole püüdlev elanikkond ja tugiisikud saavad kinnipeetavale pakkuda ka vajalikku sotsiaalset tuge. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda A.U-le võimalus läbides xxx rehabilitatsiooniprogramm ning tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.