Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 1. oktoobri 2020 määrus Tofig Ganbarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
1.Jätta Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole vandeadvokaat Valriy Gimaevi poolt Tofig Ganbarovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 70,80 eurot (sh käibemaks 11,80 eurot).
3.Mõista Tofig Ganbarovilt menetluskuluna välja 70,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
4.Tofig Ganbarovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.Harju Maakohtu 6. detsembri 2019 otsusega tunnistati T. Ganbarov süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja teda karistati 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel moodustati Harju Maakohtu 30. augusti 2017 otsusega T. Ganbarovile mõistetud 4 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega liitkaristus ja loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga. T. Ganbarovile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17. veebruaril 2017 ja lõppeb 15. veebruaril 2022.
2.Tartu Vangla esitas 11. juunil 2020 Tartu Maakohtule materjalid T. Ganbarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrusega jäeti T. Ganbarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.Maakohus luges positiivseks, et T. Ganbarov on osalenud sotsiaalprogrammides ja õppinud eesti keelt tasemel A2. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Sellegipoolest ei ole maakohtu hinnangul, arvestades T. Ganbarovi isikut, tema varasemat elukäiku ja vabanemisjärgseid tingimusi, põhjendatud tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine.
5.T. Ganbarovil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipidamiskohas viibib ta esmakordselt. Käesolevalt kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Varasemalt on teda karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, suures koguses narkootikumide käitlemises ja juhtimisõiguseta sõitmises. Käesolevat karistust kannab T. Ganbarov kohtuotsuste kogumis. Seega tuleneb tema varasemast elukäigust tõsiseltvõetav ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks. Ka T. Ganbarovi praegused hoiakud ei soosi tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on ta omaks võtnud vangla subkultuuri, s.o ta on korduvalt keeldunud majandustöödest ja tal on ka seotus kuritegeliku grupiga. Samuti omab T. Ganbarov kahte kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. T. Ganbarov ei soovi seega kinni pidada vanglas kehtestatud reeglitest, mistõttu võib ta ka vabaduses reegleid valikuliselt täita.
6.Seaduskuulekust vähendab T. Ganbarovi puhul ka alkohol ja narkootikumid. Enne käesolevat vangistust tarvitas ta alkoholi igal nädalavahetusel. Alkoholijoobes on toime pannud ka vägivallakuriteo. Narkootikumidega ei ole asi parem. Narkootikumide tarvitamist alustas 20aastaselt. T. Ganbarov tarvitas sõpradega koos olles kokaiini ja oli ka alkoholijoobes. Põhinarkootikumiks oligi enne vangistust kokaiin, mida tarvitas mitu korda nädalas 1 grammi kaupa. Narkojoobes olles on samuti kasutanud vägivalda.
7.Vangistuse jooksul on T. Ganbarov läbinud loengutsükli. Sotsiaalprogrammidest „Tagasilanguse ennetamise tugigrupi“ ja „Eluviisitreeningu“, mille tagasisidest nähtub, et motivatsioon muutusteks on olemas. Vabaduses soovib minna sotsiaalprogrammi „Sütik“. Samuti on tal olemas koht OÜ Tervisekeskus Elulootus programmis "ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele."
8.Maakohus ei ole samas siiski veendunud, et T. Ganbarov ka tegelikkuses soovib enda käitumist muuta. Seda ei kinnita ka tema käitumine vanglas. T. Ganbarov soovib küll vanglas rehabiliteerivates tegevustes osaleda, kuid seda omadel tingimustel. Seega ei ole võimalik järeldada, et positiivse tagasisidega sotsiaalprogrammide läbimine on T. Ganbarovis sisulisi muutusi esile kutsunud. Sellest tulenevalt on igati alust karta, et ta jätaks vabanemisel kuritegude toimepanemist.
ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Ganbarovi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
10.Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Kõnealuse lahendi puhul käsitati kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena lisaks sedagi, et kohtud lähtusid asja otsustamisel ebaõigest ärakantava karistuse kestusest (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16).
11.Maakohus on T. Ganbarovi puhul negatiivseks pidanud alkoholi ja narkootikumidega seonduva. Vanglas viibides on T. Ganbarov nimetatud probleemidega tegelenud ja on valmis seda tegema ka vabaduses. Seega ei ole alust arvata, et tegemist on üksnes näiliku tahtega. T. Ganbarovi karistusaeg räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna sellel ajal on vähenenud tema sõltuvuskäitumisest tulenevad riskid. Ühtlasi saaks T. Ganbarovile määrata kohustuse teha enda kulul laboratoorne vereanalüüs, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osaleda alkoholi tarvitamise häire uuringus. Taoliste meetmete rakendamine aitaks tagada süüdimõistetu resotsialiseerumist ja edasist õiguskuulekust.
12.Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et T. Ganbarovi garanteeritud töökoht võib olla näiline, kuna tal on olemas töökoht tugevas äriühingus ja talle on väljastatud garantiikiri esindusõigust omava isiku poolt. Samuti on T. Ganbarov vangistuses olles abiellunud ja tema sooviks on luua perekond. Tema tulevikuplaanid on realistlikud. Ka tema elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed räägivad T. Ganbarovi vabastamise kasuks.
13.T. Ganbarovit on kriminaalkorras küll korduvalt karistatud, kuid samas kannab ta esimest vanglakaristust. Ta on vangistuses viibinud 3,5 aastat, mis on talle piisavat mõju avaldanud. Ka T. Ganbarovi distsiplinaarkaristused ei tähenda, et ta ei suudaks õiguskuulekalt käituda. Need on talle määratud eelmisel aastal ja ta keeldus tööst seetõttu, et tema kambrikaaslased pidevalt vahetusid.
RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
14.Ka ringkonnakohus ei vabasta T. Ganbarovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
15.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt määruskaebusele toodust T. Ganbarovit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
16.Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud T. Ganbarovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid arvesse võtmata. Maakohus on esmalt õigustatult viidanud T. Ganbarovi kehtivale distsiplinaarkaristusele, millest saab järeldada, et tema hoiakutes ei ole toimunud positiivseid muudatusi õiguskuulekuse suunas. Nimelt saab
süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Hoolimata sellest, et T. Ganbarov läbib temale koostatud individuaalset täitmiskava ja on selle raames läbinud rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, ei ole tema käitumine kinnipidamiskohas olnud siiski laitmatu. Nimelt on teda karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Kuigi oma olemuselt ei pruugi tõesti tegemist olle raske distsiplinaarrikkumisega, saab sellest siiski järeldada, et T. Ganbarovil on mõningaid probleeme talle antud kohustuste täitmisega. Põhjusena tõi T. Ganbarov ringkonnakohtu jaoks arusaamatult välja, et tema „kambrikaaslased vahetusid pidevalt“. Kriminaalolleegium ei mõista, kuidas kambrikaaslaste vahetus oleks takistanud tema osalemist majandustöödel. Vangla iseloomustusest nähtub vastupidiselt, et T. Ganbarov ei kavatse kaaskinnipeetavate järelt koristada, kuna ta ei pea seda normaalseks, mis on ehe näide subkultuurilistest tõekspidamistest. Toodust saab järeldada, et kui T. Ganbarovile mingisugune kohustus või korraldus sümpaatsena ei tundu, leiab ta, et tal on õigus seda mitte täita ja eirata. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et T. Ganbarov oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline alluma kriminaalhooldusametniku poolt antud kõikidele korraldustele. Esmajärjekorras neile, mis talle n-ö ei pruugi meeldida. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et T. Ganbarovil ebaõnnestub kriminaalhooldus tervikuna.
17.Ka T. Ganbarovi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). T. Ganbarov omab nelja kehtivat karistust, viibides kinnipidamiskohas esmakordselt. Samas on tema poolt varasemalt toime pandud kuriteo rasked, s.o lisaks käesoleva otsuse aluseks olevale kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, on teda karistatud ka ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja lubadeta sõitmise eest. Sellest hoolimata esmakordne vangistuses viibimine näitab, et teda on varasemalt korduvalt üritatud õiguskuulekusele suunata läbi kergemaliigiliste karistuste, kuid tulutult. T. Ganbarov on korduvalt rikkunud ka kriminaalhooldustingimusi ja pannud ka katseajal toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et käitumiskontrollile allutamine suure tõenäosusega T. Ganbarovi seaduskuulekust ei tagaks.
18.Tema ennetähtaegse vabastamise vastu räägib omakorda ka T. Ganbarovi harjumus tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille tulemusena on ta korduvalt toime pannud kuritegusid. Alkoholi tarvitas ta enne vangistust iganädalaselt ja suures koguses. Narkootikumide tarvitamist alustas juba 20 aastaselt. Hoolimata kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivatest tegevustest ja lubadusest ka vabaduses nendega jätkata, ei ole ringkonnakohus veendunud, et T. Ganbarov ka tegelikkuses vabaduses enda kainust säilitada suudaks, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
19.Mis puudutab aga võimalust määrata T. Ganbarovile laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustus, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et tegemist on problemaatilise kohustusega. Nimelt nähtub teaduskirjandusest, et ainuüksi vereanalüüsi abil alkoholi (liig)tarvitamist kindlaks teha ei saa, sest analüüsitulemused võivad osutuda valeks inimese tervise, kaalu, soo või rassi tõttu. Kuni ei ole läbi mõeldud, kuidas teha teaduslikult korrektsel moel kindlaks, kas sellise liigkõrge CDT-näiduga inimene, kes eitab alkoholi tarvitamist, liigkõrge CDT-näit on ikkagi tingitud alkoholi tarbimisest või millestki muust, ei saa tulenevalt in dubio pro reopõhimõttest üksnes CDT-näidu alusel alkoholi (liig)tarvitamist tuvastada. Teisisõnu on tegemist kohustusega, mille tulemused võivad osutuda valeks või ebatäpseks ning mille abil ei ole võimalik tuvastada määratud keelu rikkumist.
20.Üldjoontes oleks T. Ganbarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et T. Ganbarov hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist
positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus ning seda ka hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest aspektidest nagu kindel elu- ja töökoht ning soov luua perekond ja tegeleda enda sõltuvuskäitumisega. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et T. Ganbarovi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks ära tema poolt uute kuritegud toimepanemise. Ühtlasi ei ole eespool tulenevast ringkonnakohus veel veendunud, et T. Ganbarov oleks suuteline täitma ka kriminaalhooldusnõudeid.
21.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22.T. Ganbarovi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 70,80 eurot (sealhulgas käibemaks 11,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 70,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Ganbarovi kanda. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Ingeri Tamm
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.