Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2173 tunnistati Aleksei Koroljov süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 26.04.2019.a otsusega mõistetud karistuse, 6 aasta vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. 05.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist.

tema suhtes

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Koroljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksei Koroljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Koroljovi vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksei Koroljov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Koroljov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 2 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx. Aantud aadressil elavad L. K. ning A. K., kes andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukoht

vastab elektroonilise valve seadme nõuetele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ametnikega suhtlemisel on isik olnud alati väga viisakas. Ta on ilma vahejuhtumiteta osalenud ka vangla tööhõives ning omandamas A1 tasemel riigikeelt. Sõltuvusteemaliste loengute programmis osales isik täiemahuliselt. Tundides oli kinnipeetav kaasatud ning kuulas tähelepanelikult, lisaks mõtleb asjadele positiivselt. Peale kursust tekkis suur huvi programmide vastu, kinnipeetav avaldas soovi osaleda ka teistes programmides. Läbiviija hinnangul on kinnipeetavas tunda soovi muuta oma elu. 12 sammu tugigrupp jäi lõpetamata COVID-19 piirangute tõttu. Läbiviija hinnangul osales kinnipeetav aktiivselt programmis- tundides oli kaasatud, oli avatud, alati tegi ülesandeid ära ning täitis vihikut kohusetundlikult. Kinnipeetav mõtleb tõsiselt oma elu muutmisest. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on selgelt narkootikumid. Tema kuriteod on seotud narkootikumidega ja meditsiiniosakonna andmeil on isikul xxx. Isiku sõnul proovis ta esimest korda xxx. aastal mõned korrad kanepit (suitsetades). Seejärel ei tarvitanud pikalt midagi. xxx. aastal tarvitas isik kolm kuud järjest narkootikume. Isik tarvitas kanepit 5-6 korda nädalas. Samuti proovis esimest korda ka kokaiini (sõber pakkus), tarvitas nina kaudu. Isik hakkas pea igapäevaselt kokaiini tarvitama. Lõpuks tarvitas juba suitsetades. Samuti tarvitas umbes 2 nädalat korgijooki. Isiku sõnul sai ta xxx, mistõttu peale seda enam narkootikume ei tarvitanud. Umbes 2 nädala jooksul peale seda võeti ta ka kinni. Samas kinnitavad asja materjalid, et Aleksei Koroljov on pingutanud sõltuvusest vabanemise nimel ning soovib seda teha ka vabaduses. On kõnekas, et kinnipeetav on edukalt läbinud sotsiaalprogramme ning pöördunud ise N. K. poole ka vabaduses rehabilitatsiooniprogrammi läbimiseks. Kohtule esitatud tõendi kohaselt ongi isikul võimalik läbida ennetähtaegse vabastamise järel 6-9 kuud kestev ravi- ja rehabilitatsiooniprogramm. Seega on põhjendatud loota, et Aleksei Koroljov suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab ka vastava programmi abiga saada võitu narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Positiivne on ka asjaolu, et isikul on ennetähtaegse vabastamise puhuks olemas ka garanteeritud töökoht. Kohtule on esitatud OÜ X juhatuse liikme poolt antud tõend, mille kohaselt antud ettevõte garanteerib Aleksei Koroljovile peale vabastamist töö autojuhi ametikohal. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti on see oluline komponent narkosõltuvuse rehabilitatsioonis. Ka toetavad lähedased saavad abiks olla isiku motiveerimisel seadusekuulekal teel püsimisel. Lähivõrgustiku moodustavad isiku ema L. K., isa A.K., vend I. K. ja õde O.S-. Varasemast kooselust A. P. on poeg M. P. (s.xxxxa). Kriminaalkorras karistatud isikutega, ega kuriteokaaslastega kinnipeetav enda sõnul ei suhtle. Vabaduses soovib isik edaspidi elada seadusekuulekalt ning kasvatada oma poega. Välistamaks kriminaalse taustaga isikute võimalikku negatiivset mõju on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale lisakohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega välja arvatud pereliikmed.

Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda Aleksei Koroljovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ka asjaolu, et tegemist on isiku esimese, kuid pikaajalise vangistusega võimaldab loota, et kinnipidamisasutus on avaldanud talle piisavat mõju püsimaks edasi seadusekuulekal teel. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.