Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

1-26-4307

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki

SÜÜDISTUS

Sergei Biruljat süüdistatakse sõjarelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema omandas 2005. aastal ja hoidis kuni 01.10.2025 Tallinnas Võidujooksu 7f asuvas garaažiboksis nr 130 tulirelva olulise osa hulka kuuluvat kasutuskõlbulikku 7,62x25 mm püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr БB 7224 lukku. RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa.

1-26-4307 RelvS § 832 lg 1 tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 833 lg 1 p 1 kohaselt sõjarelvade liigitusse saavad kuuluda ka käsitulirelvad. RelvS § 833 lg 3 kohaselt sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. RelvS § 833 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt Relvaseaduse § 833 lõike 1 punktis 1 nimetatud käsitulirelv (edaspidi käsitulirelv) on kuni 20 mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta. Sama määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on käsitulirelvaks muuhulgas vintraudne automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt on käsitulirelva osad ja olulised osad Relvaseaduse § 201 lõikes 1 nimetatud osad koos sulguriga ning määruse § 3 lg 2 kohaselt on käsitulirelva olulisteks osadeks relvaseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud olulised osad. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Püstolkuulipilduja PPŠ-41 on sõjarelvade hulka kuuluv automaatkäsitulirelv, mille käitlemist reguleerib RelvS § 832 lg 3 kohaselt riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus.“ Määruse § 1 lg 1 kohaselt on sõjarelvade käitlemine reguleeritav üksnes eraõigusliku juriidilise isiku poolt. RelvS §8333 lg 1 ja 2 kohaselt on sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba, sealjuures § 2 sõnastuse kohaselt saab sellist õigust omandada üksnes ettevõtja. Eestis kehtivad õigusaktid ei võimalda eraõiguslikel isikutel käidelda (sealhulgas valmistada, vedada, ladustada jm) sõjaväerelvi, laskemoona ja lahingumoona ning muud sõjalist kaupa. Sergei Biruljal puudub õigustav luba sõjarelva olulise osa käitlemiseks.

1-26-4307 Seega pani Sergei Birulja toime sõjarelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. Lisaks süüdistatakse Sergei Biruljat selles, et tema alates täpselt tuvastamata ajast kuni 01.10.2025 hoidis ebaseaduslikult, olles füüsiline isik ja omamata vastavat ettevõttele mõeldud tegevusluba, aadressil Võidujooksu tn 7f, Tallinn asuvas garaažiboksis nr 130 lõhkepaketti „ALP-10“, mida kasutatakse või kohandatakse vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks. Kaitseministri määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ § 8 lg 1 p 10 kohaselt liigitatakse lahingumoonaks muuhulgas lõhkepaketti. RelvS § 832 lg 1 kohaselt sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 833 lg 2 kohaselt on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, käesoleva seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvS § 832 lg 3 kohaselt kehtestab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ lg 1 kohaselt reguleeritakse määruses sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist üksnes eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi ettevõtja/ettevõte) poolt. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses on lubatud üksnes RelvS § 83 33 sätestatud tegevusloa alusel, mida saab eelmainitud kaitseministri määruse § 2 sõnastuse kohaselt omandada üksnes ettevõtja. Eestis kehtivad õigusaktid ei võimalda eraõiguslikel isikutel käidelda (sealhulgas valmistada, vedada, ladustada jm) sõjaväerelvi, laskemoona ja lahingumoona ning muud sõjalist kaupa. Seega pani Sergei Birulja toime lahingumoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Sergei Birulja, tema kaitsja Kadi Sitska ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Sergei Biruljale mõistetavaks karistuseks KarS§ 4182 lg 1 järgi vangistus 2 aastat

1-26-4307 ning KarS § 415 lg 1 järgi vangistus 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2026, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 24.11.2025 otsusega nr 1-254991 mõistetud karistusega, s.o 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Birulja ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse nr 1-25-4991 kuulutamise päev 24.11.2025. KarS § 51 alusel võtta Sergei Biruljal lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks. Menetluskulud Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi nr 26E-TB00010-01 teostamise kulu 672 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kadi Sitska tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 178,56 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis I astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2365 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele täies ulatuses, s.o summas 3215,56 eurot ja tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav Sergei Birulja kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Sergei Birulja KarS§ 4182 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid Püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr БВ 7224 lukk, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

1-26-4307 Relva käepideme plastikosad 2 tk; kelgupeataja metallist osad; signaalhoiatus püstol Ekol Firat Compact; pneumopüstol 04-4c-084509-04; signaalpadrun 8 tk; signaalpüstol kъ246 1971.a; paukpadrunid kaliiber 9x17 (47 tk); paukpadrunid 7,62x39 (183 tk); paukpadrunid 5,45x39 (54 tk); paukpadrunid 5,56x45 (10 tk); kuulipilduja lindi metallist osa; paukpadrun 9mm (2 tk); PPSH-41 püstolkuulipilduja salved (2 tk), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, hävitada süüdistatava nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tunnistus medali kohta ja teenetemärk (rist), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, hävitada nende omaniku X nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.