1-20-6979
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2020.a, Rapla kohtumajas
Kriminaalasja number
1-20-6979 (20270000359)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Janika Laidna süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
I.D dna, isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; EV kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistamata.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas:
1-20-6979 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Janika Laidnat süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.09.2020 kella 01.46 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Silla-Jädivere tee 30.km-l sõiduautot Mercedes-Benz A160 registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholijoove 0,97 mg/l väljahingatavas õhus, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Oma teoga rikkus Janika Laidna liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi.
1-20-6979 Prokurör tegi ettepaneku Janika Laidna süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Janika Laidna 1 aasta 6 kuu pikkuse käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Määrata Janika Laidnale järgmine lisakohustus: KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbida kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogramm. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Janika Laidnalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 438 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammäära, mida kiirmenetluses vähendatakse § 2565 lg 2 alusel poole võrra). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu õigusabi eest 54 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku 492 eurot, tasumist ositi 10 kuu jooksul igakuise maksena summas 49.20 eurot iga kuu 10. päevaks, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.