Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Asja number
1-20-4559
Kohtunik
Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Tauno Tederi karistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik
Christina Jõesaar
Süüdimõistetu
Tauno Teder (isikukood 38502166520; xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
22. september 2020
elukoht
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Tauno Tederile Tartu Maakohtu 25.07.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 (üksteist) kuud vangistust. Kohustada Tauno Tederit peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Tauno Tederi karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 25.07.2019 otsusega (tl 54-56) tunnistati Tauno Teder (edaspidi T. Teder) süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati, et T. Tederile mõistetavast karistusest kuulub kohe ära kandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati T. Tederi eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.04.2019, s.o 2 päeva kohe ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning T. Tederile kohe ära kandmisele
kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T. Teder 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati T. Tederit peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati T. Tederit peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. T. Tederi katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.07.2019. Katseaja kestus on 25.07.2019-25.01.2022. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 10.08.2019. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. T. Teder vabanes vanglast 14.10.2019. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas kohtule T. Tederi kohta esimese erakorralise ettekande (tl 41-42) karistuse täitmisele pööramiseks 26.03.2020 seoses sellega, et T. Teder rikkus KarS § 75 lg 4 alusel vabatahtlikult võetud lisakohustust püsida veremarkeri CDT näiduga normi piirides ja ei esitanud KarS § 75 lg 1 p 3 alusel kriminaalhooldusametnikule 23.01.2020 kontrollimiseks enda pangakonto väljavõtet. Tartu Maakohtu 16.04.2020 määrusega (tl 59-61) jäeti taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes süüdimõistetule etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, ent pidas karistuse täitmisele pööramist ebaproportsionaalseks meetmeks. Tartu Maakohtu 16.04.2020 määrus jõustus 7.05.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas kohtule T. Tederi kohta teise erakorralise ettekande (tl 62-63) lisakohustuse määramiseks (alkoholi tarvitamise keeld) 09.07.2020 seoses sellega, et T. Teder rikkus KarS § 75 lg 4 alusel vabatahtlikult võetud lisakohustust püsida veremarkeri CDT näiduga normi piirides ja ei teinud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi selleks ettenähtud ajal. Tartu Maakohtu 16.07.2020 määrusega (tl 30-32) määrati T. Tederile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus jõustus 06.08.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 09.09.2020 esitanud kohtule T. Tederi kohta kolmanda erakorralise ettekande (tl 28-29), milles taotletakse T. Tederi karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise aluseks on asjaolud, et T. Teder on 20.07.2020 rikkunud vabatahtlikult võetud lisakohustust püsida veremarkeri CDT näiduga normi piirides, T. Teder ei teinud vereanalüüsi selleks ettenähtud ajal, T. Teder ei allunud 07.08.2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile ja 08.08.2020 tuvastati T. Tederil alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Katseaja jooksul on T. Teder korduvalt rikkunud enda võetud lisakohustust teha kriminaalhooldusametniku määratud ajal vereanalüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ja püsida veremarkeri näiduga normi piirides. Samuti on T. Teder rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole 2 (6)
kriminaalhooldusalune teinud vajalikke järeldusi ning jätkab alkoholi kuritarvitamist hoolimata talle antud võimalusest kanda karistust vabaduses. Jätkuv rikkumiste toimepanemine näitab, et T. Tederil puudub motivatsioon täita kriminaalhoolduse nõudeid. Ametnikul puudub veendumus, et lisakohustuse seadmine või katseaja pikendamine T. Tederi käitumises midagi muudaks, sest isik ei ole oma eluviisi muutnud. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu T. Teder palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab T. Tederile ette normi piire ületava veremarkeri CDT näidu esinemist 20.07.2020 ja vereanalüüsi andmist selleks mittekokkulepitud ajal. Ettekande kohaselt esitas T. Teder 08.08.2020 kriminaalhooldusametnikule Lõuna-Eesti Haigla vereanalüüsi tulemused. Hooldusalune pidi minema verd andma 17.07.2020, kuid nähtuvalt vereanalüüsi tulemusest on T. Teder teinud vereanalüüsi 20.07.2020. Lõuna-Eesti Haigla vereanalüüsi vastus ( tl 86) tõendab, et süüdimõistetu on selle andnud 20.07.2020 Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi ta järjekordse vereanalüüsi tegema 17.07.2029, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu polnud see võimalik. Lõuna-Eesti Haigla vereanalüüsi vastus ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et T. Teder ei andnud vereanalüüsi eelnevalt kokkulepitud ajal (s.o 17.07.2020). Rahaliste vahendite puudumine on küll inimlikult mõistetav, kuid ei õigusta kohtuotsuse täitmata jätmist. T.Teder on rahaliste probleemidega põhjendanud vereanalüüside tähtajaks tegemata jätmist korduvalt ka varem. T.Tederi kriminaalasi on lahendanud kokkuleppemenetluses. Seega on süüdimõistetu vereanalüüside tegemise kohustuse määramisega olnud ise nõus. Asjaolu, et need on tasulised, oli süüdimõistetule juba kokkuleppe sõlmimisel teada. Seega pole tegemist ootamatult tekkinud väljaminekutega, millega süüdimõistetu ei saanud arvestada. 20.07.2020 analüüsi vastuselehe kohaselt vereanalüüsi veremarkeri CDT näit oli 1,5% ja referentsiväärtus on väiksem kui 1,7%. Seega pole CDT näit olnud normist (1,7%) kõrgem. Kuigi kohtuotsuses on normikohase näiduna märgitud 1,3 %, tugineb see Synlab Eesti OÜ laborites kasutatavatele referentsiväärtustele. Kuna vaidlusalune vereanalüüs pole tehtud Synlab Eesti OÜ laboris, ei saa lähtuda otsuses märgitud näidust. 14.08.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 87) kirjutas T. Teder, et tarvitas alkoholivaba õlut. Kohtuistungil süüdimõistetu samuti kinnitas, et enne juulikuu analüüsi tegemist poolteist kuud ta alkoholi ei tarvitanud. Kuna 20.07.2020 vereanalüüsi näit pole lubatut ületanud, võib süüdimõistetu väidet pidada eluliselt usutavaks. Kriminaalhooldusametnik heidab T. Tederile ette mitteallumist kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas 07.08.2020. 3 (6)
Ettekande ja kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku sissekande (tl 88) kohaselt soovisid 07.08.2020 kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Christina Jõesaar kontrollida, kas T. Teder täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi. T. Tederit kodus ei olnud ja telefonile helistades vastas alguses T. Tederi xxxxxxxxxxx, kes oli hääle järgi joobes ning väitis, et T. Tederit kodus ei ole. T. Teder oli väidetavalt kodust ära läinud ja telefoni koju jätnud. Kella 16.05 paiku helistas T. Teder kriminaalhooldusametnikule tagasi ja väitis, et on Võrus, kuid täpset asukohta ei avalda, sest on haige ja ei ole kellegagi nõus kohtuma. Samuti väitis T. Teder telefonikõnes, et tal ei ole alkoholi tarvitamise keeldu. Kella 17.20 paiku helistas T. Teder uuesti ametnikele ja rääkis, et läheb kalale, kuid sel päeval ametnikega kindlasti nõus kohtuma ei ole, võibolla kohtub ametnikega järgmisel päeval Võrus. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et 7.08.2020 tahtis kriminaalhooldusametnik teda puhuma panna, kuid ta ei soovinud ametnikuga kohtuda. Esmalt põhjendas süüdimõistetu seda asjaoluga et oli haige ega soovinud ametnikke nakatada. Seejärel põhjendas süüdimõistetu kontrollile mitteallumist asjaoluga, et läks õhtul kalale. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku sissekanne ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et T. Teder ei allunud 07.08.2020 kriminaalhooldusametniku poolsele alkoholi tarvitamise keelu kontrollile, sest keeldus ametnikele enda asukohta avaldamast ja ametnikega kontrolli läbiviimiseks kohtumast. Kriminaalhooldusseaduse § 26-1 lg 1 sätestab, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et keeldudes 07.08.2020 kriminaalhooldusametnikele enda asukohta avaldamast ja kontrollile allumast, rikkus T. Teder KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest T. Teder oli teadlik, et kriminaalhooldusametnik soovib kontrollida tema alkoholi tarvitamist. T.Tederi väide, et ta oli 07.08.2020 haige, on paljasõnaline, sest arstitõendit pole süüdimõistetu esitanud. Kui eeldada, et süüdimõistetu oli haige, pidanuks ta olema kodus, kuid seal teda ei viibinud. Seega on üldse alust kahelda süüdimõistetu väites, et kontrollile allumist takistas haigestumine. Samuti on T. Tederi väide haigeks olemise kohta kohtu hinnangul vastuoluline, kuna sama päeva õhtupoolikul läks süüdimõistetu enda kinnitusel kalale. Enne kalale minekut oleks saanud süüdimõistetu ikkagi kontrollile alluda. T. Tederil on kohustus korraldada oma elu selliselt, et kohtuotsuses määratud nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud ning kalale minek ei ole kindlasti ametnike kontrollist kõrvalehoidmiseks mõjuv põhjus. Kriminaalhooldusametnik heidab T. Tederile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 08.08.2020. 08.08.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 90) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 08.08.2020 kell 19.58 süüdimõistetu elukohas T. Tederi joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,506 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhna esinemine suust, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired, apaatne ja unine käitumine. 14.08.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 91) 4 (6)
kirjutas T. Teder, et tarbis paar purki „tsinni“, kuna hambavalu oli üle mõistuse ja „tsinn“ võttis valu ära. T. Teder ka kohtuistungil kinnitas, et tarbis 8.08.2020 alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, kriminaalhooldusaluse kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et T. Teder tarvitas 08.08.2020 alkoholi. Kohus on seisukohal, et T. Teder pidi alkoholi tarvitamise keelust olema teadlik. 10.06.2020 on T. Teder esitanud avalduse (tl 79), milles palub panna endale alkoholi tarvitamise keelu. Alkoholi tarvitamise keeld on T.Tederile määratud Tartu Maakohtu 16.07.2020 määrusega. Postisaadetise väljastusteade kinnitab, et T. Teder sai Tartu Maakohtu 16.07.2020 määruse kätte 21.07.2020. Postisaadetise väljastusteatel oleva allkirja õigust kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Tartu Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 6.08.2020. Olukorras, kus T.Teder kohtumäärust ise ei vaidlustanud, pidi ta eeldama, et määrus sellisel kujul ka jõustub, nagu see tehtud on. Seega on alusetu süüdimõistetu kohtuistungil esitatud väide, et ta ei teadnud
kokkulepitud ajal vereanalüüsi andmata, korduvalt on tema veremarkeri CDT näit ületanud normi piiri, kahel korral ei ole T. Teder ametniku kontrollile allunud ning ühel korral on T. Teder rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Nende rikkumiste toimepanemisest ei ole süüdimõistetut heidutanud ka ametniku kirjalik hoiatus ja kahel eelneval korral erakorralise ettekande esitamine kohtule, mille raames võimaldati T. Tederil karistuse kandmist jätkata vabaduses. Kuigi esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (registreerimiskohustuse täitmine, püüd tegeleda alkoholiprobleemiga), peab kohus vajalikuks T. Tederile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. T. Teder ei ole ilmselgelt mõistnud kõigi käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning oma praegusesse alkoholi mittetarvitamise kohustusse on hooldusalune senise katseaja vältel suhtunud pealiskaudselt. Ka alkoholivastase süsti tegemine ja programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine ei ole süüdimõistetul takistanud alkoholi jätkuvat tarvitamist. Samuti on T. Teder hakanud ametnikele oma käitumise raames dikteerima, millal ta on nõus alluma nende kontrollile ning andma vereanalüüse, mis näitab, et T. Teder suhtub kontrollile allumise ja vereanalüüside andmise kohustusse ükskõikselt. Varasemalt kohaldatud abinõud (hoiatus ja kohtu poolt määratud meetmed) ole täitnud oma eesmärki, s.o mõjutanud süüdimõistetut rikkumistest hoiduma. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ta ei suvatsenud eelmist kohtumäärust isegi läbi lugeda, annab samuti tunnistust süüdimõistetu hoolimatust suhtumisest oma kohustuste täitmisse. Senise katseaja kulg näitab kohtu hinnangul selgelt, et T. Teder ei ole võimeline kõrvalekaldumatult järgima kõiki käitumiskontrolli raames seatud nõudeid ja kohustusi. Kuna varasemalt kohaldatud abinõud ei ole täitnud oma eesmärki, ei annaks mõne uue lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine tulemust. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid T. Tederi rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.