Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1259
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Elena Jõgis
Kohtuasja nimetus
Viru Vangla Kolmanda üksuse noorte kriminaalhoolduse kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppeni erakorraline ettekanne taotlusega A.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
A.E, isikukood XXX; elukoht xxxx
Kohtuistung
23.04.2020, avalik kohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 387, § 427 lg 1, § 432 lg 1; KarS § 76 lg 7
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele A.E-le Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 7 (seitse) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates A.E asumisest.
poolt karistuse kandmisele
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 tunnistati A.E süüdi KarS § 4231 järgi (16.05.2018, 12.09.2018, 13.09.2018 kl 00.05 ja 13.09.2019 kl 19.20 episoodides) ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 2 ja KarS § 423 1 järgi (episoodid ööl vastu 21.10.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 4231 järgi (episoodid 24.11.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks
9 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kohus mõistis A.E-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges A.E-le mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 16.01.2019. Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 tunnistati A.E süüdi KarS § 4231 järgi (16.05.2018, 12.09.2018, 13.09.2018 kl 00.05 ja 13.09.2019 kl 19.20 episoodides) ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 2 ja KarS § 423 1 järgi (episoodid ööl vastu 21.10.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 4231 järgi (episoodid 24.11.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning kohus mõistis A.E-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges A.E-le mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 16.01.2019. Viru Maakohtu 26.11.2019 kohtumäärusega vabastati A.E temale Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrati A.E-le katseaeg alates kohtumääruse jõustumisest kuni 16.07.2020 ning A.E allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ühes kohustusega järgida käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti kohustati teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. A.E määrati kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldus- osakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 12.12.2019. 11.03.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotlusega Karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A.E on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 20.03.2020 toimunud kohtuistungil tunnistas A.E rikkumisi ja taotles siiski karistust täitmisele mitte pöörata, lubades et suudab edaspidi nõudeid täita. Kriminaalhooldaja möönis, et kõigi kohustuste edaspidisel nõuetekohasel täitmisel võiks siiski anda viimase võimaluse kanda karistus vabaduses. 20.03.2020 kohtumäärusega jättis kohus A.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata. 13.04.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule korduva erakorralise ettekande, taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A.E on taaskord rikkunud temale pandud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi – 27.03.2020 kodukülastuse ajal tuvastati temal alkoholijoove 0,393 mg/l. Alkoholi tarvitamise põhjenduseks Jao A.E seletas, et tarvitas 27.03.2020 koos sõpradega alkoholi.
2(3)
Kohtuistungil 23.04.2020 jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde ja leidis, et erakorralises ettekandes toodud asjaoludel ei ole A.E suhtes võimalik kriminaalhooldust tulemuslikult teostada. A.E tunnistas kohtuistungil temale süüks arvatud rikkumisi, oskamata neile siiski mõistlikku põhjendust esitada. Karistuse kandmisele asumise osas taotles karistust mitte täitmisele pöörata. Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Olles tutvunud A.E puudutavate materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, ei pea kohus esitatud asjaoludel enam põhjendatuks ega otstarbekas tema suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt tahtlikult, teadlikult ja hoolimatult ning seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Seega kuulub A.E-le mõistetud karistus täitmisele pööramisele, kuna vavaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. KarS § 76 lg 7 sätestab, kui vangistusest ennetähtaegselt vabanenud süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KarS § 76 lg 7 puhul on tegemist on sättega, mis võimaldab kohtul kasutada oma kaalutlusõigust. A.E on teadlik tema tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Nii vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel kui ka eelmise erakorralise ettekande läbivaatamisel kohtus kinnitas ta et suudab loobuda alkoholist ja edaspidi nõuetekohaselt kriminaalhooldusele alluda, kuid ometi ei ole tema seda jätkuvalt teha suutnud, rikkudes temale panud alkoholi tarvitamise keelu kohustust vaid nädal peale eelmise erakorralise ettekande arutamist. Seega puudub kohtul usaldus tema suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud järjekindlat hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Seega kuulub A.E-le mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele, kuna vavaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. A.E vabanes vangistusest ennetähtaegselt. Tema kandmata karistuseks 7 kuud ja 4 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele alates karistuse kandmisele asumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 23.04.2020 kohtumäärus 1-19-1259 jõustus 19.06.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.