Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2019, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-19-1259
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.T , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.01.2019 ja lõpp 16.07.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
14.11.2019, videokohtuistung
Vabastada Z.T temale Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Z.T-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 16.07.2020 ning katseajaks allutada Z.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Z.T Mäge käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg -s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Z.T Mäge käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p -des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi;
- asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Määrata Z.T kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Z.T tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Z.T-le ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 tunnistati Z.T süüdi KarS § 4231 järgi (16.05.2018, 12.09.2018, 13.09.2018 kl 00.05 ja 13.09.2019 kl 19.20 episoodides) ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 2 ja KarS § 4231 järgi (episoodid ööl vastu 21.10.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 4231 järgi (episoodid 24.11.2018) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning kohus mõistis Z.T-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Z.T-le mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 16.01.2019. Viru Vangla esitas 10.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava Z.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Z.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 kohtuistungil selgitas Z.T , et vabanemise korral hakkaks ta elama sotsiaalühiskorteris, kus talle võimaldatakse ühte tuba. Hetkel tal töökohta ei ole, kuid elukoha ligidal on puidufirmad, kuhu ta tööle asuda prooviks. Täpsustab, et ühes puidufirmas on ta ka varem töötanud. Varasemalt sai alkoholi võtta iga nädalavahetus, kuid nüüd on ta mõelnud, et alkoholi ei ole vaja. Leiab, et toime pandud kuriteod on olnud tingitud alkoholi kuritarvitamisest, mõtlematust käitumisest ning rahalistest eesmärkidest. Ta soovib vabaneda, eluga edasi minna ning nõuded ära tasuda. Ta on vabanemise korral nõus kohustusi ja piiranguid järgima.
Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Z.T ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, erinevalt vanglast ja prokuratuurist, et Z.T võib vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohus on tuvastanud, et kinnipeetaval on avanenud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, sest Z.T kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast. Z.T on ennast karistuse kandmise ajal eeskujulikult ülal pidanud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuritegelikke hoiakuid ei esine ning suhtumine ametnikesse on olnud seni rahuldav. Lisaks on kinnipeetav läbinud vanglas temale individuaalsesse täitmiskavasse ette nähtud rehabiliteerivaid tegevusi. Z.T on vangistuses töötanud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste arendamine ning läbis vestlusi sotsiaalprogrammi Eluviisitreening töölehtede põhjal. Kinnipeetav võttis osa motivatsioonisüsteemist ning sai hea käitumise eest erinevaid preemiaid (kinkekaart, motivatsioonituba, väljaviimine koju, kingitused jms). Samuti võimaldati isikul motivatsiooniprogrammi raames käia väljaviimisel vanaema juures. VangS § 20 lg -st 1 nähtub, et kinnipeetava võib ümber paigutada avavanglasse, kui tema suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi . Käesoleval juhul on vanglal olnud piisavalt alust oletada, et Z.T ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, sest kinnipeetav on alates 06.08.2019 paigutatud ümber Viru Vangla avavanglaosakonda edasise karistuse kandmiseks. Kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning erinevate tegevuste läbimine ilmestab kohtule, et süüdimõistetu käitumises on toimunud soovitud muutused ning käesolevaks ajaks kantud karistus võib olla oma eesmärgi täitnud. Z.T-l on vabanemisjärgne elukoht olemas. Vinni Vallavalituse sotsiaalteenistuse juhataja sõnul on kinnipeetaval võimalik asuda elama sotsiaalühiskorterisse aadressil xxxx. Ühtlasi on sotsiaalteenistuse juht kinnitanud, et juhul, kui Z.T vabanemise ajal kõnealuses sotsiaalühiskorteris enam tuba ei ole, siis on Vinn i vallal ka teisi sotsiaalühiskortereid, kuhu kinnipeetaval oleks võimalus vabanemise korral elama asuda. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval käesoleval ajal puudub, kuid töökoha puudumine ei välista kohtu hinnangul automaatselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav oli enne vahistamist tööga hõivatud ning tal on töökogemus olemas. Juhul, kui Z.T endale ise soovitud töökohta ei leia, siis oleks tal võimalus võtta ennast töötuna arvele, mis tagaks talle paremad võimalused tööturule naasmiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud seegi, et Z.T vanaema on valmis kinnipeetavat jõudumööda toetama. Märgitud on sedagi, et kinnipeetavale on tehtud tellimus tugiisiku saamiseks. Z.T näol on tegemist noore isikuga, kes omab käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Kindlasti võtab kohus arvesse, et kinnipeetavat on karistatud arvukate süütegude eest (mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, omavoliline sissetungimine, võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine grupiga, vargused, teise inimese
tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine). Samas viita b Z.T puhul positiivsele tulevikuprognoosile asjaolu , et Z.T kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning varasema kriminaalhoolduse ajal täitis isik kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid nõuetekohaselt ja probleeme ei esinenud. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline seegi, et isik on karistust kandes teadvustanud enda peamisi probleeme ning hakanud vanglas karistust kandes mõistma, mis ta on valesti teinud. Eelnevalt nimetatud asjaolud annavad kohtule alust loota, et Z.T üle vabaduses teostatav kriminaalhooldus tagaks tema seaduskuuleka käitumise ka edaspidi. Z.T puhul on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine ning majanduslik kasu. Vangla materjalidest selgub, et kinnipeetav ei ole olnud vangistuses tegevusetu, vaid on vanglas töötanud. Ka Z.T alkoholiprobleemiga on vanglas tegeletud, sest isikuga läbiti vestlusi sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening töölehtede põhjal. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda ning ta on motiveeritud tööle asuma. Uute kuritegude toimepanemise riski aitaks maandada ka KarS § 75 lg 2 p -des 2 ja 4 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Z.T katseaeg kestaks karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.07.2020 ning vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega on ta teadlik, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel satuks ta tagasi vanglasse. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Z.T tingimisi enne tähtaega. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Z.T loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Z.T suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387
/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.