Liiklussüüteod

1-19-9910 lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

jätkata

Prokurör palus T.V süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega kaks aastat, arvata eelvangistus ajavahemikul 15-17.10.2019.a karistusaja hulka ning suurendada karistust 26.09.2018.a Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse ärakandmata

1-19-9910 osa, ühe aasta ja üheksakuulise vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks kolm aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus kolmeks aastaks. Kaitsja ei esitanud vastuväiteid süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas. Kaitsja leidis, etinimene on tähtis ning viitab Harju Maakohtule, kes jättis T.V karistuse täitmisele pööramata, määrates talle lisakohustuse jätkata raviteenust rehabilitatsioonikeskuses. Kaitsja viitas KarS §- le 61 ning leidis, et on olemas erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla alammäära. Karistus võiks olla selline, mis ei ületaks liidetuna kahte aastat ja sel juhul on võimalik see asendada üldkasuliku tööga ning süüdimõistetu võiks jääda rehabilitatsioonikeskusesse teenust jätkama.

1-19-9910 Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid T.V 15.10.2019.a kell 11:24 väliselt tajutavad alkoholijoobele viitavad tunnused, s.o silmade sidekestade punetus, häiritud reaktsioon, tema sõidustiil oli ebakindel, sellega kaasnes liiklusseaduse rikkumine ja mittevastava sõidukiiruse valik. Kõne oli aeglane, esinesid kerged koordinatsiooni häired, unisus, kõnnak oli kergelt taaruv ning oli tunda alkoholi lõhna. T.V ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisaldus 1,49 mg/l. T.V on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud / tl 24 /. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tuvastati, et 15.10.2019.a ajavahemikul kella 12:04st kuni 12:13ni oli T.V väljahingatavas õhus, pärast laiendmääramatuse maha arvamist, alkoholisisaldus 1,01 mg/l ehk T.V oli alkoholijoobes. T.V-le tutvustati alkoholijoobe tuvastamisel tema õigusi ning ta on protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud. / tl 25 -27/. Kohus loeb T.V alkoholijoobe tuvastamise usaldusväärseks. Koopia taatlustunnistusest tõendab, et alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 510 EE seeria nr ARLK-0023 oli nõuetekohaselt taadeldud. /tl 28/ Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati T.V veoauto Scania reg. märgiga xxxxxx juhtimiselt 15.10.2019.a kell 11:24 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et juhi väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobes /tl 29/ Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T.V kinni 15.10.2019 .a kella 12:13 ajal kahtlustatuna selles, et tema Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46 km-l juhtis veoautot Scania reg. märgiga xxxxxx, mille haakes oli haagis reg. märgiga xxxxxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. T.V vabastati 17.10.2019.a kell 09:15. /tl 30-32/ T.V , tunnistaja JK ütlustega ning eelnevalt analüüsitud kirjalike tõenditega on kahtlusteta tõendamist leidnud, et T.V juhtis, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, 15.10.2019.a kella 11:24 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-PärnuIkla mnt 46 km-l Pärnu suunas veoautot Scania reg.nr xxxxxx, mille haakes oli haagis reg. märgiga xxxxxx Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.V omab kolme kehtivat kriminaalkaris mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Viimati karistati T.V KarS § 424 lg 2 järgi Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusega. / tl 40-41 /

tust

Seega, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, täitis T.V KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu ning ta pani kuriteo toime tahtlikult. T.V-le etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud.

1-19-9910 mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on kuritegu, mille eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta KarS § 424 lg- s 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.V omab kolme kehtivat kriminaalkaris tust mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja viite kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste, s.h ühel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest 29.11.2015.a. / tl 40-41/ Harju Maakohtu 17.07.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5849 karistati T.V KarS § 424 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära. / tl 38-39/. Harju Maakohtu 15.03.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-981 karistati T.V KarS § 424 järgi üheaastase vangistusega, aasta ja kuuekuulise katseajaga. / tl 37-39/. Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusest kriminaalasjas nr 1-18-7103 nähtub, et 26.09.2018.a karistati T.V KarS § 424 lg 2 järgi kaheaastase vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele kolm kuud vangistust ning ühe aasta üheksakuuline vangistus jäeti täielikult täitmisele pööramata kahe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Samuti allutati ta pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist elektroonilisele valvele tähtajaga kaksteist kuud. / tl 34-36/ T.V-le varem karistuseks mõistetud rahaline karistus, vangis tus, millest ta täielikult tingimisi vabastati ning vangistus, mis pöörati osaliselt täitmisele koos allutamisega elektroonilisele valvele ei ole täitnud oma eesmärki ning hoidnud teda katseajal uue kuriteo toimepanemisest. Seega ei ole varasemad karistused täitnud oma eesmärki ega olnud piisavad mõjutamaks T.V edaspidi samaliigiliste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus nõustub prokuröriga, et T.V-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kohus peaks arvestama käesolevas asjas karistusemõistmisel erandliku asjaoluna KarS § 61 mõttes Harju Maakohtu 27.12.2019.a määrusega kriminaalhooldusajas nr 1-18-7103 /tl 55- 59/ T.V-le pandud kohustust jätkata raviteenusel viibimist rehabilitatsioonikeskuses „xxxxxx xxxxxxx“ kuni 03.09.2020.a. T.V soov jätkata ravi rehabilitatsioonikeskuses, ei ole aluseks karistuse kohaldamisel alla seaduses sätestatud alammäära. T.V poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning tuvastatud joobe suurusest tulenevalt hindab kohus tema teosüüd keskmisest suuremaks ning kohus leiab, et T.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi kohtuistungil T.V väljendas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Kohus leiab, et T.V , keda on varem korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest ja kes teab, et temale võidakse karistusena mõista vangistus, kahetsus ei ole siiras. Kohtu hinnangul on see ajendatud soovist veelkord kergema karistusega pääseda ning seetõttu kohus ei arvesta T.V väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kaitsja poolt T.V

iseloomustamiseks

esitatud töölepingu ja töölepingu lisa

1-19-9910 xxxxxxxx xxxxxxxx OÜ- st T.V töötamise kohta nimetatud OÜ-s jätab kohus tõendina kõrvale kuna nimetatud dokumendid on allkirjastatud ühepoolselt tööandja esindaja poolt ning ei kinnita seetõttu usaldusväärselt T.V töötamist nimetatud OÜ-s. /tl 6768/. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kõrvale ka T.V iseloomustuse xxxxxxxx xxxxxx OÜ-st, mis on ettevõtte juhataja poolt allkirjastamata. /tl 67/ Kohus arvestab karistuse mõistmisel positiivse asjaoluna seda, et T.V liitus 03.12.2019.a vabatahtlikult MTÜ xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx rehabilitatsiooniprogrammiga / tl 73 / ning seda, et tema kohta esitatud iseloomustused nimetatud MTÜ-st on positiivsed / tl 74-76/ Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga T.V-le mõistetava vangistuse määras ning mõistab temale karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul mõjutab kaheaastane vangistus T.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus arvab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse kolm päeva, ajavahemikul 15.10. kuni 17.10.2019.a, karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele kuulub üks aasta, üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Kuna T.V pani uue kuriteo toime katseajal kohaldab kohus KarS § 65 lg-t 2 ning suurendab mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, vangistuse üks aasta ja üheksa kuud, võrra ning mõistab liitkaristuseks kolm aastat, kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust Rahvastikuregistri andmete väljatrükist nähtub, et T.V omab B, BE, C, CE kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alates 08.11.2018.a tähtajaga kuni 07.11.2028.a. /tl 4245/ Kuna seaduseandja on teinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanijale kohustuslikuks ei pea kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamise vajalikkust eraldi põhjendada. KarS § 50 g 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks, kohus kohaldab kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristuse nagu põhikaristuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ja karistuse eesmärkidest. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kuna kohus mõistis T.V-le põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras, lähtub kohus lisakaristuse mõistmisel samadest põhjendustest ning mõistab lisakaristuse samuti keskmises määras, s.o kohaldab juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks ja kaheksaks kuuks.

1-19-9910 /tl 49- 54 / ja sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 2020. aastal 876 eurot. Kokku mõistab kohus T.V-lt välja menetluskuud summas 1210, 40 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.