Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (4)

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata Riho Joanurmel karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil suhelda alaealiste isikutega, v.a lähisugulased. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata Riho Joanurmel karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Riho Joanurme osalema sotsiaalprogrammis „Uus suund.“ Määrus Riho Joanurme suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Riho Joanurm on Harju Maakohtu 16.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11012 KarS § 145 lg 2 (episoodid ajavahemikul 2012 kuni 21.11.2013) järgi õigeks mõistetud tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise ja prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Sama kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1, 6 (varem kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 142 lg 2 p 1, 2) järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust; KarS § 145 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS § 1451 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Riho Joanurmele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2016-11.12.2016, s.o 7 kuud 21 päeva. Seega alates Riho Joanurme kinnipidamise päevast, s.o alates 19.12.2016 kuulus tal ärakandmisele 3 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2020. Tartu Vangla edastas 03.02.2020 kohtule Riho Joanurme isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest tuleneb, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Riho Joanurm, et ta ei tea, miks ta sellised teod toime pani. Vabanedes ta oma ema juurde elama minna ei kavatse, vaid tahab minna Soome tööle, sest seal on parem palk. Süüdimõistetu ei olnud nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, sest ühe kaaskinnipeetava sõnul on see lisakaristus. Samuti tõi süüdimõistetu välja, et soovib vabanedes ühe poisiga edasi suhelda ja teda näiteks kinno ja teatrisse viia. Ta küsis kohtult korduvalt, kas ja millistel tingimustel ta lastega suhelda võib. Prokuröri hinnangul tuleks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Riho Joanurm ei ole vangistuses viibides oma tegusid tunnistanud ega tagajärgedest hoolinud. Tema praegused tulevikuplaanid hõlmavad võõraste lastega suhtlemist. Süüdimõistetul on ametlik sissekirjutus Tallinnas korteris, kus elavad tema pereliikmed, elamistingimused on head. Prokuröri hinnangul saab süüdimõistetut kohustada seal elama. Karistusjärgse käitumiskontrolli pikkus võiks olla 2 aastat ning süüdimõistetul tuleks keelata suhtlemine võõraste laste ja

2 (4)

kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Kuna isik on tunnistatud töövõimetuks, siis ei saa teda kohustada tööle asuma.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Riho Joanurm kannab 6 aasta pikkust vangistust karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb mõistetud karistuse, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Riho Joanurme suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Riho Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Riho Joanurmel on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire, lisaks ekspressiivne kõnehäire ja kerge vaimne alaareng. Tal puudub töövõime. Karistuse kandmise ajal on Riho Joanurm osalenud tööhõives, saanud psühholoogilist nõustamist ja läbinud programmi „Värav“. Tema käitumine on olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on Riho Joanurm eitanud oma süüd ja rääkinud soovist maksta kätte poistele, kes tema vastu tunnistasid, suutmata mõelda kannatanute tunnetele. Kinnipeetav on küll täitnud individuaalset täitmiskava, kuid kohtu hinnangul ei ole see tema suhtumist püsivalt mõjutanud. Süüdimõistetu on ise avaldanud, et programmist ei ole talle kasu olnud. Individuaalsetel psühholoogilistel nõustamistel ei olnud ta koostööaldis. Kinnipeetav on madala analüüsivõime ja väheste sotsiaalsete oskustega ning võib olla kergesti mõjutatav. Ta on ise korduvalt väljendanud, et paneb ilmselt toime uue kuriteo. Lisaks tuli kohtuistungil avaldatust selgelt välja, et Riho Joanurmel on endiselt väga suur huvi lastega suhtlemise vastu. Riho Joanurme ootused tulevikule on vangla iseloomustuse kohaselt kohati ebarealistlikud. Ainsaks eesmärgiks võib pidada tööle asumist. Süüdimõistetu on väitnud, et soovib minna elama Soome, kuid kohtuistungil ta selle kohta täpsemaid selgitusi ei andnud. Kinnipeetava enda väidete kohaselt ta ema juurde, kus on ka tema registrijärgne elukoht, elama minna ei saa, kuid põhjust ta välja ei toonud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et elamine nimetatud elukohas oleks takistatud. Ilmselt on Riho Joanurme selline väide kantud soovist vabaneda ilma täiendavate kohustusteta.

3 (4)

Arvestades süüdimõistetu toimepandud kuritegusid ja tema suhtumist sellesse, aga ka tema isikuomadusi ja vabanemise järgseid plaane, on kohus seiskohal, et Riho Joanurmele on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Tema puudlik arusaam oma tegude olemusest ja tagajärgedest ning käitumine vangistuse jooksul näitavad, et risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on kõrge. Karistusjärgne käitumiskontroll võiks neid riske maksimaalselt maandada ja aidata kaasa ka Riho Joanurme resotsialiseerumisele pika vangistusaja järel. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Käesoleval juhul on süüdimõistetul elukoht olemas ning kohtule ei ole esitatud ühtki põhjendust, miks ta ei saaks sinna elama asuda. Seega on Riho Joanurme suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Riho Joanurme suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 2 aastaks. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Riho Joanurmel täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Riho Joanurmele käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata keeld suhelda alaealiste isikutega, v.a lähisugulased. Võttes arvesse Riho Joanurme mõjutatavust kaaslaste poolt, määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda isikutega, kes on talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud, v.a lähisugulased. Arvestades toimepandud kuriteo laadi, määrab kohus Riho Joanurmele KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis „Uus suund.“ Kohus nõustub prokuröriga ning ei määra süüdimõistetule tema töövõimetust arvestades kohustust töötada. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.