Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Riho Joanurm on Harju Maakohtu 16.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11012 KarS § 145 lg 2 (episoodid ajavahemikul 2012 kuni 21.11.2013) järgi õigeks mõistetud tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise ja prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Sama kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1, 6 (varem kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 142 lg 2 p 1, 2) järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust; KarS § 145 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS § 1451 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Riho Jaonurmele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2016-11.12.2016, s.o 7 kuud 21 päeva. Seega alates Riho Joanurme kinnipidamise päevast, s.o alates 19.12.2016. a kuulus tal ärakandmisele 3 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2020. 25.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Riho Joanurme ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör oli arvamusel, et Riho Joanurme tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Riho Joanurm avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu ei osanud vastata, kas ta on kuritegusid toime pannud, kuid leidis, et valesti on käitunud küll. Karistuse kandmise ajal on ta töötanud, varsti algab sotsiaalprogramm. Selgus, et vabaduses on ta varem töötanud mitteametlikult ja loodab taas tööd leida. Enne vangistust sai lisaks pensionit, töövõime kadu on 80%. Tal on olnud erinevaid elukaaslaseid, kahega neist lapsed. Vabanemisjärgses elukohas elab lisaks emale veel õe laps. Kaitsja pidas positiivseks kinnipeetava korrektset käitumist ning kohusetundliku töötamist vanglas. Kaitsja hinnangul ei ole vangla kinnipeetava jaoks siiski päris õige koht. Riho Joanurm on 80% töövõimetu intellekti puude tõttu ja peaks pöörduma oma suundumuse ravi saamiseks eriala spetsialisti poole. Kaitsja pidas oluliseks, et Riho Joanurm kannab esimest karistust ning leidis, et teda on võimalik vabastada elektroonilise järelevalvega pannes talle lisakohustused, sh saata ta raviasutusse, kui ta selleks nõusoleku annab.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Riho Joanurm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Korter, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteri omanik ning korteris elavad kinnipeetava ema ja õde on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete

2 (4)

paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Riho Joanurme tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole Riho Joanurme vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud eelkõige tulenevalt tema isikust, varasemast elukäigust ning kuritegude toimepanemise asjaoludest. Riho Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest, s.o muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealistega, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama ning alaealistelt seksi ostmise eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiiliga. Tal on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire pedofiilia, mis temal avaldub seksuaaltungi esinemises puberteedieelses vanuses poiste suhtes. Kohtuistungil avaldatu kohaselt saab süüdimõistetu aru, et ta on midagi valesti teinud, kuid oma teguviisi selgelt õigusvastaseks ei pea. Oma käitumise põhjuseid ja mõju kannatanutele ta hinnata ei oska, mistõttu püsib tema puhul oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuriteoriskide maandamiseks on talle vanglas ettenähtud erinevaid tegevusi, s.o töötamine, vestlused psühholoogiga, sotsiaalprogrammide läbimine. Süüdimõistetu sõnul on ta olnud hõivatud vaid majandusabitöödega, seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm „Uus suund“ on veel läbimata. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav nõus vangla pakutud programmides osalema vaid selleks, et täita individuaalset täitmiskava, nägemata selle tegelikku vajadust. See näitab, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud, isik ei ole valmis ühiskonda naasma. Riho Joanurme elutingimused vabaduses oleksid sarnased varasematega ega ole seetõttu määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Tal on kindel elukoht ning soov tööle asuda. Varasematest kooseludest on kinnipeetaval kolm last, suhted säilinud viimase elukaaslase ja ühise pojaga. Tema suhtlusringkonnas on jätkuvalt ka erinevaid kriminaalse taustaga isikuid. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Riho Joanurme puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud, kuid need ei kaalu kindlasti üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine praegu oleks selgelt ennatlik. Järelejäänud karistuse ajal tuleb tegeleda kinnipeetava riskikäitumisega ning sotsiaalsete oskuste parandamisega, et tagada paremad võimalused tema õiguskuulekaks toimetulekuks pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Menetluskulud Riho Joanurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.05.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 28.05.2018. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 128,16 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja

3 (4)

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 128,16 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Riho Joanurmelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.