Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Riho Joanurm on Harju Maakohtu 16.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11012 KarS § 145 lg 2 (episoodid ajavahemikul 2012 kuni 21.11.2013) järgi õigeks mõistetud tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise ja prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Sama kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1, 6 (varem kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 142 lg 2 p 1, 2) järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust; KarS § 145 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS § 1451 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Riho Jaonurmele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2016-11.12.2016, s.o 7 kuud 21 päeva. Seega alates Riho Joanurme kinnipidamise päevast, s.o alates 19.12.2016. a kuulus tal ärakandmisele 3 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2020. Tartu Vangla edastas 07.01.2019 kohtule materjalid Riho Joanurme ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Riho Joanurme tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör oli arvamusel, et Riho Joanurme tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Prokuröri arvates on uue kuriteo toimepanemise risk Riho Joanurme puhul kõrge. Riho Joanurm selgitas kohtuistungil, millega ta karistuse kandmise ajal tegeleb. Varasemaga võrreldes ei ole tema hinnangul midagi muutunud. Ta tunnistab, et ta on kuriteod toime pannud. Ta on valmis vabaduses arsti juurde pöörduma ja abi saama. Väidetavalt ei pea ta ka vimma nende peale, kes tema kohta ütlusi andsid politseis. Vabaduses on tal lemmiklaps, kellega tegeleb, kuna viimase vanemad tarvitavad alkoholi. Vabaduses plaanib minna tööle kuhugile maakohta. Väidetavalt ei ole seal lähedal poisse ja noormehi. Kaitsja leidis, et Riho Joanurme vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Ta on suurema osa oma karistusest ära kandnud, karistuse lõpp on 2020. a aprillis. Vanglas teda karistatud ei ole, ta osaleb tööhõives, vabaduses on kindel elukoht. Kaitsja nõustub, et vabaduses peab Riho Joanurm oma vaimse tervisega tegelema ja spetsialisti poole pöörduma. Kaitsja pidas oluliseks, et Riho Joanurm ei ole varem kriminaalkorras karistatud ega vangistuses viibinud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Riho Joanurm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (3)

Riho Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest, s.o muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealistega, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama ning alaealistelt seksi ostmise eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Riho Joanurmel on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire pedofiilia, mis temal avaldub seksuaaltungi esinemises puberteedieelses vanuses poiste suhtes. Karistuse kandmise ajal on Riho Joanurm osalenud tööhõives ning saanud psühholoogilist nõustamist. Tema käitumine on olnud korrektne. Kuigi kohtuistungil Riho Joanurm tunnistas õigusvastast käitumist, ei ole kohus veendunud, et ta ka tegelikult oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saab. Vangla iseloomustusest nähtub, et viimati, s.o 11.12.2018 on süüdimõistetuga viidud läbi nõustamine suhete teemal. Psühholoogi hinnangul on kinnipeetav kognitiivse defitsiidiga ja düssotsiaalsete hoiakutega. Jätkuvalt ei saa süüdimõistetu aru, et oleks sooritanud seksuaalkuriteo. Vabanemise korral asuks Riho Joanurm elama koos ema ja õega. Kohtuistungil selgitas Riho Joanurm, et ta asuks tööle maakohas, kus ei ole poisse ja noormehi, kuid täpsemaid andmeid selle kohta ei ole esitatud. Kinnipeetava ema on valmis poega majanduslikult toetama. Lisaks on Riho Joanurmel võimalus taotleda rahalist toetust puude tõttu. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olnud kaks elukaaslast, mõlemaga on ühine laps. Süüdimõistetu suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtleb ka praegu. Kinnipeetav selgitas, et vabaduses on ka üks poisslaps, kellega talle meeldib aega veeta. Hinnates kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et Riho Joanurme vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole jätkuvalt võimalik. Riho Joanurm on küll osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, kuid soovitud tulemusi ei ole see andnud. Süüdimõistetu arusaamine oma käitumise õigusvastasusest on olnud kõikuv. Varasemalt ei ole ta enda käitumist hukka mõistnud. Ennatlik oleks asuda seisukohale, et see on praeguseks muutunud, kuigi süüdimõistetu sõnades seda väljendas. Psühholoogi vestluste tulemused seda samuti ei kinnita. Kohtu arvates on Riho Joanurme varasema elukäigu ning kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole võimalik teda enne karistuse lõpptähtaega vangistusest vabastada. Menetluskulud Riho Joanurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.02.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 11.02.2019. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Riho Joanurmelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.