Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30.01.2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10798
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Zubtsova
Prokurör
Tiina Viru
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.D , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.12.2017 ja l õpp 14.08.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
08.01.2020, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.D-lt menetluskuluna riigituludesse 88,80 (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99916700004456. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 88,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu R.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, R.D-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja KrMS § 2 38 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööra mata, kui süüdimõistetu ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Kohtuotsus jõustus 08.03.2016. Viru Maakohtu 18.12.2017 määrusega pööras kohus täitmisele Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.12.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus t, ei toeta R.D tingimisi ennetähtaeg set vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti R.D vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas olemise ajal ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristustolnud. T a õpib riigikeelt ja palub, et kohus annaks võimaluse vabaduses tööl käia. Ta sattus vanglasse, kuna varem ei olnud tal teadmist, kui tähtis on käia registreerimistel. Sõltuvusi tal ei ole. Teda karistati tingimisi vangistusega emale raskete kehavigastuste tekitamise pärast. Emaga suhted ei edene, sest ema ei vasta kõnedele. Varem elas vanaema juures, aadressil xxxx on korter, mida ta endale elamiseks üürima hakkab N I. Vabaduses lähe b esmalt tööle, et tasuda kõik võlad, pärast plaanib minna õppima infotehnoloogiat. Tal on vanaema moraalne toetus. Tuttav otsis talle elukoha, kindel töökoht puudub, kuid kavatseb vabanemisel Viru Keemiat ööstuse poole pöörduda. Kaitsja leiab, et R. D-d on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. Ta oli küll juba 18-aastane, kui kuriteo toime pani, kuid ta on ikkagi veel liiga noor, et elust midagi aru saada. Tema suhted oma kõige lähedasema inimesega, s.o emaga olid keerulised ning ta ei suutnud ennast valitseda. Ta on ära kandnud 2 aastat vangistusest, vaid 8 kuud on jäänud kanda ja ei ole põhjust teda lõpuni vangistuses hoida. Kaitsja leiab, et ka palju raskemate õigusrikkumiste eest on leitud võimalus tingimisi karistada esmakordselt niivõrd noort inimest. Temal on see esimene karistus, mitte ühtegi õigusrikkumist ei ole ta rohkem toime pannud, ta on läbinud sotsiaalprogrammija vestlused vihaga toime tul emisest. Tööd teeb ta
hea meelega, s.t motivatsioon isikul senist eluviisi muuta on olemas. Elukohta aadressil xxxx hakkab ta üürima. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusnõuete rikkumine ei saa olla määrav, kuna tuleb siiski arvestada, et inimene on esimest korda nõuete ja kohustuste täitmisega seotud ja tõenäosus, et ta paari aasta jooksul mingi õigusrikkumise toime paneb, on minimaalne. Kaitsja leiab, et isikule tuleb määrata katseaeg, kontrollnõuded kuni karistusaja lõpuni jakohustus leida endale töökoht. Ta teab, et vastasel juhul võib jälle vanglasse sattuda. Riigikohtu lahendi kohaselt on reegeliks, et ennetähtaegselt isikud vabastatakse, kui isik on käitunud õiguskuulekalt ja puudub alus jätta isik enne tähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.D ära kandnud üle 2 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 2 aasta 8 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt t ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Käesolev kuritegu on emale raskete kehavigastuste tekitamine, mille põhjustas kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Ta on olnud vangistuse jooksul hõivatud erinevate töödega, varem töötas majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstuse komplekteerimise tsehhis. Lisaks on ta vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel ja vestelnud oma emotsioonide regulatsiooni teemal. Teda ei ole ka vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgsed elutingimused tema vabastamist aga ei toeta. Ta plaanib vabanemisel hakata üürima tuttavale kuuluvat korterit. Enne vangistust tal kindel elukoht puudus. Garanteeritud töökoht ning sellega kaasnev sissetulek vabanemisel puudub. Ka enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, teda toetasid materiaalselt vanavanemad, kuid enam ei ole neil toetamine võimalik, kuna on tekkinud majanduslikud raskused. Seega majanduslik toetus tal vabanemisel täielikult puudub, mis omakorda viitab sellele, et tal ei ole võimalik ka korterit üürida enne, kui töökoha leiab. Arvestades, et tal pikemaajaline töökogemus puudub tulenevalt tema noorest east, ei ole sobiva töökoha leidmine kerge. Enne vangistust vahetas ta töökohti laiskuse tõttu, seega puudub tal püsivus ühes kohas kohusetundlikult tööd teha. Majanduslikku toimetulekut mõjuta vad negatiivselt ka tasumata nõude d, mida tal on üle 14 000 euro. Ta on neid motiveeritud küll tasuma, kuid töökoha puudumise korral on tasumine vähetõenäoline. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et R.D vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne
tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd ta on varem olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus nõudeid ja tingimisi karistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 100,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi osutamisel hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kaitsja on tasutaotluses märkinud sõidukulud marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn 200 km summas 30 eurot (jagatud kahega). Sama korra § 17 lg 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul osutatakse riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates menetlustes, jagatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu - ja majutuskulu kulude hüvitamise ulatuse arvestamisel kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Kuna advokaat on samal päeval osalenud Rakvere kohtumajas veel kahel tingimisi enne tähtaega vabastamise kohtuistungil, tuleb sõidukulud jagada võrdselt kolme isiku vahel, s.o käesolevas asjas kuulub sõidukulu välja mõistmisele summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele kokku 88,80 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 14,80 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.