Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta FK. C.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta K.F C.E ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 09.01.2020 kohtuistungil palub K.F C.E vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Vabaduses on abikaasa ning 11-aastane laps. Nad vajavad tema abi. Ta ei hakka tarvitama alkoholi ega uusi kuritegusid toime panema. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 12.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3660 tunnistati K.F H .G (praegu C.E ) süüdi KarS § 200 lg 2 4,7 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtu maja 27.01.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning mõisteti K.F H. G-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust alates 20.02.2017. Kohtuotsus on jõustunud. C.E kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st 2. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on C.E temale mõistetud karistusajast, 4 aastat 3 kuud, ära kandnud

aastat 10 kuud ja 21 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.F C.E näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab K.F C.E kahe kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab karistust röövimise eest grupis vägivalda kasutades. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute

ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri - kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust neljandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.F C.E käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtib 1 distsiplinaarkaristus – kartser keskusega 5 päeva korralduse eiramise eest. K. F C.E-l on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile XXX. Tegemist on korteriga, mis kuulub T (endisele T) vallale. T vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialisti sõnul elavad eespool toodud elamispinnal kinnipeetava XXX T L ning XXX A L. Vald ei takista kinnipeetava elama asumist eespool toodud aadressile. Kinnipeetava XXX T L andis nõusoleku isiku vabanemiseks antud elukohta. Osutada aga elukoha kontrolli ning hinnata elamispinna seisukorda ei õnnestunud. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Arvestades seda, et isik pani viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 4460,50 eurot. Positiivseks loeb kohus seda, et K.F C.E-l on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähedasteks on tema ema, vennad ning abikaasa. Emaga on head suhtes. Abikaasa toetab kinnipeetavat rahaliselt. C.E suhtub õppimisele positiivselt. Soovib jätkata õppimist ning omandada elukutse, et saaks vabaduses tööle asuda. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“, osales vestlustes, mille käigus analüüsiti suhtlusringkonna mõju käitumisele, sõltuvusainete tarbimisharjumiste mõju. Uute kuritegude toimepanemist võib K. F C.E puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna viimane kuriteo ning varasemad süüteod pani ta toime alkoholijoobes. Alkoholi mõju all käitub vägivaldset. C.E läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening “ ning arvab, et peale vabanemist saab elada kaine t eluviisi, hakkab toetama perekonda ja leiab töö, vahetab suhtlusringkond a. Vaatamata sellele, et C.E on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning pärast programmi läbiviimist soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava kokkupuuteid alkoholiga ning tema suhtlusringkonda. Kinnipeetava C.E iseloo mustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, kasutab vägivalda, mida soodustab alkoholijoove, seab enda vajadused esimesele kohale, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks puudub. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused C.E tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos C.E puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu C.E t uleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.F C.E

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.