lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6356/202

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6356/202
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6356/109Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.11.20161-15-6356/196Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 6. detsember 2019 1-15-6356 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Leonard Špongoltsi (isikukood 37403234914) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. novembri 2019. a määrus Süüdimõistetu Leonard Špongolts, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Leonard Špongoltsi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Leonard Špongolts tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kogumis Tartu Maakohtu
8.detsembri 2014. a otsusega mõistetud vangistusega mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse tähtaega arvestati alates 11. novembrist 2014.
2.Harju Maakohtu 30. mai 2017. a määrusega vabastati L. Špongolts karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 8. maini 2019. Süüdimõistetu kandmata vangistuseks jäi 1 aasta 10 kuud 23 päeva. Katseaja esimeseks viieks kuuks kohaldati talle elektroonilist valvet, samuti allutati ta KarS § 76 lg 5 alusel käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 nimetatud kohustusi, samuti kohustust KarS § 75 lg 4 alusel igakuiselt hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Pärnu Maakohtu 21. mai 2018. a määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel L. Špongoltsi kandmata vangistusosa 1 aasta 10 kuud 23 päeva täitmisele. Tema karistusaeg algas 2. oktoobril 2018 ja lõpeb 25. augustil 2020.
4.26. septembril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid L. Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta.

Vaidlustatud kohtumäärus

5.Tartu Maakohus jättis 6. novembri 2019. a määrusega L. Špongoltsi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus luges positiivseks, et vangistuses on L. Špongolts läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, tema käitumine on olnud hea, ta on 5. augustil 2019 üle viidud avavanglasse ning vabaduses on tal kindlad elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus. Kohus märkis, et arvestab eeltoodud positiivseid asjaolusid, kuid leiab, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. L. Špongoltsi varasem elukäik annab piisava aluse arvata, et vabaduses võib ta suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist. L. Špongoltsi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglakaristust kannab ta juba seitsmendat korda. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et esimest korda asus süüdimõistetu vangistust kandma 16-aastaselt ja kuni käesoleva vangistuseni on ta vabaduses olnud periooditi 2 kuud kuni 3 aastat. L. Špongoltsi õigusvastast käitumist on soodustanud kriminaalsed hoiakud ja pikaaegsed sõltuvusprobleemid. Hetkel kannab süüdimõistetu liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel. Viimased kuriteod on olnud eriliigilised, s.o vara- ja rahvatervisevastased. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et käesoleva karistuse kandmiselt vabastas kohus L. Špongoltsi juba korra tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei tulnud toime katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, mistõttu tuli karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole L. Špongolts ühtegi kriminaalhooldust nõuetekohaselt läbinud. Kokkuvõttes ei olnud kohus veendunud, et L. Špongolts suudab vabaduses elada uusi rikkumisi sooritamata. Ükski varasematest karistustest, sh mitmed reaalsed vanglakaristused, ei ole soovitud mõju avaldanud. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalus kanda talle mõistetud karistusi ka vabaduses ja tegeleda probleemidega, kuid ta ei ole seda teinud. L. Špongolts on nüüdseks paigutatud avavanglasse, mis tähendab juba vähem intensiivset järelevalvet ja võimalust järk-järgult harjuda eluga vabaduses. See kogemus võib suunata L. Špongoltsi tegema seaduskuulekaid valikuid. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses, kus tema üle säilib vajalik kontroll.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Špongolts. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. L. Špongoltš märgib, et maakohus lähtus otsustuse tegemisel ainult tema varasematest karistustest ja käitumisest ega arvestanud, et ta on vangistuses teinud kõik asumaks õiguskuulekale teele. Ta on täitnud täitmiskava, läbinud narkorehabilitatsiooni ja kõik teised programmid, on käitunud eeskujulikult ning olles avavanglas, töötab ta väljaspool vanglat. Vanglal ei ole talle täiendavaid tegevusi pakkuda. Maakohus, jättes ta ennetähtaegselt vabastamata, ütles sisuliselt, et tema pingutused vanglas on olnud asjatud. Tema sellega ei nõustu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et L. Špongoltsi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või 2(3)

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

9.Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. L. Špongoltsi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused ei ole praeguseks veel täidetud ja põhjendatud on esimese astme kohtu otsustus jätta ta vanglasse karistust kandma. Nimelt nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu seisukohaga, et L. Špongoltsi varasem elukäik annab põhjuse prognoosida tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal kolm, tema kriminaalseid hoiakuid ja käitumist on korduvalt püütud mõjutada erinevate karistustega – nii tingimuslike kui reaalselt kandmisele pööratud vangistustega. Seni karistamised L. Špongoltsile mõju avaldanud ei ole. Iseäranis oluline on tähele panna, et praegusest vangistusest natuke enam kui 2 aasta 4 kuu ärakandmise järel sai süüdimõistetu võimaluse ennetähtaegselt vabanemiseks, kuid tema aeg vabaduses jäi üürikeseks. L. Špongolts ei tulnud kontrollnõuete ja kohustuste järgimisega toime ning vangistus pöörati täitmisele. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et L. Špongoltsi vabaduses olemise perioodid ongi olnud lühidad, s.t kestnud kolmest kuust kuni kolme aastani.
10.Selline ülevaade süüdimõistetu minevikust annab põhjendatud aluse kahelda, et nüüdne vanglas oldud natuke rohkem kui aastane periood, oleks olnud iseäranis tõhus ning L. Špongolts ei pane enam toime uusi kuritegusid ning suudab läbida käitumiskontrolli. Ka peab silmas pidama, et süüdimõistetu kuritegeliku käitumise jätkumise riski suurendavad tema pikaajalised sõltuvusprobleemid, nagu maakohuski õigesti esile tõi. Eelneva taustal ei sisenda positiivsed asjaolud, s.o L. Špongoltsi hea käitumine ja pingutused vanglas, tema üleviimine avavanglasse ning head elutingimused vabaduses, kuidagi usku sellesse, et L. Špongolts on tõesti valmis jätkama seaduskuulekalt
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus L. Špongoltsi määruskaebuse Tartu Maakohtu 6. novembri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja