Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Leonard Špongolts on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 22.12.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-6356 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi (04.-09.05.2014. a, 10.11.2014. a episoodid) ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust. Kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 17.-19.09.2014, s.o 3 päeva loeti karistusaja hulka ja karistuse kandmata osaks jäi 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaselt loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 08.12.2014. a otsusega mõistetud vangistus 3 aastat ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Leonard Špongolts mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (08.10.2014. a episood). Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja karistuse tähtaega arvestati vahistamisest 11.11.2014. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2016. a määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 22.12.2015. a otsus täies ulatuses ja saadeti kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus kohtuliku eelmenetluse staadiumist alates. Riigikohtu 21.09.2016. a määrusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-16 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2016. a määrus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 22.12.2015. a kohtuotsus osaliselt, s.o Leonard Špongoltsi õigeksmõistmises 08.10.2014. a varguse episoodis, tema tegevuse kvalifitseerimises KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning temale liitkaristuse mõistmise osas. Kohus tegi uue otsuse, millega tunnistas Leonard Špongolts süüdi kuritegude toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse (3 aastat 6 kuud vangistust) Tartu Maakohtu poolt 08.12.2014 mõistetud (3 aastat) vangistusega osalise suurendamise teel 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Harju Maakohtu 30.05.2017. a määrusega vabastati Leonard Špongolts karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.05.2019. a, millest esimeseks 5 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 76 lg 5 alusel allutati Leonard Špongolts kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 sätestatud kohustusi. Pärnu Maakohtu 21.05.2018. a määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016. a kohtuotsusega Leonard Špongoltsile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 10 kuud 23 päeva vangistust. Leonard Špongoltsi karistusaja algust arvati alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.10.2018 ja lõpeb 25.08.2020. Tartu Vangla edastas 26.09.2019. a kohtule materjalid Leonard Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Leonard Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 21.10.2019. Prokuröri arvates ei ole Leonard Špongoltsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Tegemist on sõltlasega, kes on pikaajaline õigusrikkuja. Tal on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud ning ta on omaks võtnud vangla

2 (4)

subkultuuri põhimõtted. Peamisteks riskideks on tema osas endine elukeskkond ja suhtlusringkond. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval motivatsiooni elada seaduskuulekat elu. Leonard Špongoltsile anti võimalus kanda viimast karistust vabaduses, kuid ta rikkus talle kehtestatud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Seega ei ole prokuröril antud isiku suhtes veendumust, et vabanemisel suudab ta elada seaduskuulekat elu. Leonard Špongolts avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et kohus võiks teda vabastada, kuna ta on praeguseks läbinud sotsiaalprogrammid ja püüab alkoholist ja narkootikumidest eemale hoida. Ta ei suhtle enam karistatud isikutega, üritab töötada. Praegu on ta paigutatud avavanglasse ja oota tööle suunamist. Kinnipeetav arvab, et ta ravi ei vaja, kuid vajab mingit toetusgruppi. Oma võlgnevusi soovib ta tasuda. Vabaduses ootavad teda ema ja elukaaslane. Kaitsja märkis, et alates 16. eluaastast on Leonard Špongolts veetnud pikki aastaid vanglas. Kaitsja arvates ei aita vangla kaasa sellele, et inimene muudaks oma suhtumist õiguskuulekasse ellu, inimene peab ise tahtma elada nii, et ei pane toime kuritegusid. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Leonard Špongolts lõpuks saanud aru, et tuleb seaduskuulekalt elada, tööd teha, hagisid tasuda, mitte suhelda nende isikutega, kes on karistatud. Kaitsja palus kohtul kaaluda, kas on võimalik süüdimõistetut vabastada iseloomustuses toodud tingimustel.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Leonard Špongolts temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Leonard Špongolts läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Kinnipeetav paigutati 05.08.2019 edasise karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla avavanglasse. Vabanemise korral on Leonard Špongoltsil kindel elukoht ja töökoht. Kuna vangistuste vahelised perioodid on olnud lühikesed, siis on ametlik töökogemus vähene, peamiselt on sissetulekut teeninud kuritegelikul teel. Ametliku töökoha olemasolu on vajalik, kuna 16.08.2019 seisuga on süüdimõistetul tasumata rahalisi nõudeid 22366,39 eurot. Võlgnevusi soovib ta tasuma hakata. Lähedastest suhtleb Leonard Špongolts emaga ja elukaaslasega. Tema suhtlusringkonda kuuluvad aga peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Leonard Špongoltsi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. Leonard Špongoltsi varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et vabaduses võib süüdimõistetu suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist. Leonard Špongoltsi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglakaristust kannab süüdimõistetu juba seitsmendat korda. Vangla iseloomustusest nähtub, et esimest korda asus

3 (4)

süüdimõistetu vanglakaristust kandma 16 aastaselt ja kuni käesoleva vangistuseni on ta vabaduses olnud periooditi 2 kuud kuni 3 aastat. Leonard Špongoltsi õigusvastast käitumist on soodustanud välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ja pikaaegsed sõltuvusprobleemid. Hetkel kannab kinnipeetav liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel (Pärnu Maakohtu 03.06.2014 otsus 1-14-4464, Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsus 1-14-9038 ja käesolev otsus). Viimased kuriteod on olnud eriliigilised, s.o varavastased, rahvatervisevastased. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesoleva karistuse kandmiselt vabastas kohus Leonard Špongoltsi korra tingimisi enne tähtaega, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, mistõttu tuli karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole Leonard Špongolts ühtegi kriminaalhooldust nõuetekohaselt läbinud. Kokkuvõttes ei ole kohus veendunud, et Leonard Špongolts suudab vabaduses elada uusi rikkumisi toime panemata. Ükski varasematest karistustest, sh korduvad reaalsed vanglakaristused, ei ole soovitud mõju avaldanud. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi ka vabaduses ja tegeleda temal esinevate probleemidega, kuid ta ei ole seda teinud. Süüdimõistetu on käesolevalt paigutatud avavanglasse, mis tähendab juba vähem intensiivset järelevalvet ja võimalust järk-järgult harjuda eluga vabaduses. Kohtu leiab, et see kogemus võiks aidata Leonard Špongoltsi ühiskonda sulandumist ja edasiselt seaduskuulekaid valikuid tegema suunata, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses, kus säilib tema üle vajalik kontroll. Menetluskulud Leonard Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.10.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 194,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 194,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Leonard Špongoltsilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.