1.Jätta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Aimar Pandi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Aimar Pant tunnistati Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2017. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 182 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle nende kuritegude eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt seda karistust A. Pandile Tartu Maakohtu 11. mai 2016. a otsusega mõistetud 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsuse kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. A. Pant tunnistati Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2
alusel suurendati seda karistust samas kohtuotsuses KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning A. Pandi lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 11. märtsil 2017. a.
2.Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018. a määrusega vabastati A. Pant mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Talle määrati katseaeg kuni 17. jaanuarini 2020. A. Pant allutati käitumiskontrollile, mille ajal teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati A. Panti mitte tarvitama alkoholi, läbima alkoholi tarvitamise vastast ravi ning osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtumäärus jõustus 4. jaanuaril 2019. a.
3.24. septembril 2019. a esitas kriminaalhooldaja A. Pandi kohta erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Selle järgi on A. Pant rikkunud kõiki talle KarS § 75 lg 2 alusel määratud lisakohustusi ning registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja arvates on A. Pandi motivatsioon enda probleemidega tegeleda ja neid tunnistada madal.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus pööras täitmisele A. Pandile Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tingimisi enne tähtaega vabastamise seisuga 1 aasta ja 13 päeva vangistust).
5.Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018. a määrusega määrati A. Pandile käitumiskontroll katseaja lõpuni. Seetõttu ei saa kohus pikendada käitumiskontrolli aega ning valida saab üksnes täiendavate kohustuste määramise ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise vahel.
6.Kohus tuvastas politsei poolt teostatud kontrolli ja A. Pandi ütluste põhjal, et süüdlane tarvitas 12. aprillil ja 11. juulil 2019. a alkoholi. Alkoholi tarvitamist 12. aprillil 2019. a A. Pant ka tunnistas. Teise juhtumi puhul aga väitis, et oli söönud terve paki liköörikomme. Samas 11. juulil 2019. a väitis A. Pant politseile, et oli saunas õlut joonud. Kohus luges alkoholi keelu rikkumise A. Pandi poolt tuvastatuks. A. Pant ei ole läbinud alkoholi tarvitamise vastast ravi, mida tõendavad A. Pandi ütlused ja 5. juunil 2019. a ja 27. augustil 2019. a SA Tartu Ülikooli Kliinikumist saadud vastused. Ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on A. Pandil siiamaani läbimata. Lisaks eelmainitud lisakohustuste rikkumisele, rikkus A. Pant ka registreerimiskohustust 10. juunil ja 4. juulil 2019. a. A. Pandi ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile määramine ei andnud soovitud tulemust, mistõttu tuleb talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pant, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata. A. Pant on pere ainus rahateenija. Tal on lapseootel elukaaslane. A. Pant kinnitab osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alkoholivastase ravi läbima asumist.
8.A. Pant soovib riigi õigusabi korras kaitsja määramist Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2019. a määruse vaidlustamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.A. Pant esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada maakohtu määrust advokaadi vahendusel.
10.Kohtukolleegium leiab, et A. Pandi taotluse rahuldamiseks ei ole alust. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. Pant ei ole kohtule esitanud teavet, mille alusel hinnata tema majanduslikku seisundit. Samas kinnitas A. Pant maakohtus ning ka määruskaebuses tööl käimist. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb hinnata ka RÕS §-s 7 sisalduvaid riigi õigusabist keeldumise eeldusi. RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtukolleegium leiab, et A. Pant on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seda näitavad isiku selgitused maakohtu istungil ning ka maakohtu määruse iseseisev vaidlustamine.
11.Sisuliselt heidab A. Pant maakohtule ette karistuse täitmisele pööramist seetõttu, et karistuse täitmisele pööramisel jääb määruskaebuse esitaja perekond ilma elatusvahenditest. Lisaks märgib A. Pant sedagi, et ta on läinud alkoholiravile ning osaleb ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
12.Kohtukolleegium leiab, et A. Pandi väited ei tingi maakohtu põhistatud määruse tühistamist.
13.Riigikohtu suuniste kohaselt käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel tuleb arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-13-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
14.KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras A. Pandile määratud karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud.
15.A. Pant ei ole vaidlustanud fakti, et ta rikkus kriminaalhooldusega pandud kohustusi korduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Pandi kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt põhjendanud, miks oleks A. Pandi suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Maakohtu määruse põhjendusi kordama ringkonnakohus ei hakka. A. Pant on kohtukolleegiumi hinnangul rikkunud kohustusi tahtlikult ning õigustavaid asjaolusid neile ei esine. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli A. Pandi poolt kolme lisakohustuse korduv rikkumine ning põhjusi, miks taas kohaldada nn alternatiivseid meetmeid A. Pandi mõjutamiseks, ei ole. A. Pandile olid teada tagajärjed, mis kaasnevad kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega.
Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et A. Pant uue võimaluse saamisel oma suhtumist muudaks ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2019. a määruse muutmata ja A. Pandi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.