elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.Keelata H.H Pandil KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. Kohustada H.H KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbima alkoholi tarvitamise vastane ravi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
6.Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo H.H Pandile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 200,40 eurot (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja H.H Pandilt. Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtumäärusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui ei tasuta tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Asjaolud ja menetluse käik
1.H.H tunnistati Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1952 (kokkuleppemenetluses) süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 182 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 11. mai 2016 otsusega mõistetud karistus ja A. Pandi liitkaristuseks saadi 2 aastat 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati H.H süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud ülal märgitud 2 aasta ja 6 kuulise liitvangistuse võrra, misläbi mõisteti A. Pandi lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. H.H kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks ning tema vangistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates vanglasse saabumisest.
2.H.H vabatahtlikult karistust kandma ei tulnud. Politsei kõrvaldas A. Pandi mootorsõiduki juhtimiselt Valgas 17. mail 2017. Seejärel toimetati H.H Tartu Vanglasse karistust kandma. Niisiis algas A. Pandi karistuse kandmise aeg 17. mail 2017 ja see lõpeb 17. jaanuaril 2020.
3.Tartu Maakohtu 3. mai 2018 määrusega jäeti H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
4.15. novembril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid A. Pandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
5.Vangla hinnangul seisneb A. Pandi ohtlikkus vägivalla kasutamises abikaasa ja laste suhtes ja noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamises alkoholi tarvitamisele. Oht on kõige tõenäolisem, kui H.H on impulsiivne, tarvitab liiga palju alkoholi, ei kontrolli enda
emotsioone ja kui tal puudub probleemide lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
6.H.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Ta kannab vangistust esimest korda. Praegu kannab ta vangistust kehalise väärkohtlemise, varguse ja alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, arvutikelmuse ja kehalise väärkohtlemise laste suhtes. Kuritegude soodusteguriteks on impulsiivsus, alkoholi liigtarvitamine, enda emotsioonide kontrollimatus, probleemide lahendamise oskuse puudumine ja majandusliku kasu saamine.
7.Kinnipeetav töötas Tartu Vangla majandustöödel 4. oktoobrist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ja ta töötab Tartu Vangla majandustöödel ka alates 1. septembrist 2018. Ta alustas 22. oktoobril 2018 osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. 8. jaanuaril 2018 alustas ta kutseõppega puhastusteenindaja erialal, kuid kukkus eksamil läbi. Tal võimaldatakse teha järeleksam 1. novembril 2018.
8.A. Pandil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
9.H.H saab vabanemisel asuda elama ema ja kasuisa juures kasuisale kuuluvas xxxxxxxxxxx, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodukülastust polnud võimalik teha, kuna kinnipeetava emaga ei õnnestunud kokku leppida kodukülastuse aega. H.H soovib vabanemisel asuda tööle K. T. O. -s. Telefonivestluses ütles K. T. O. juht, et ta ei saa A. Pandile garanteerida töökohta, sest A. Pandi vabanemine pole garanteeritud. Kraha andmetel on A. Pandil 30. oktoobri 2018 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 11 640 euro ulatuses. E-krediidiinfo andmetel kuulub A. Pandile ettevõte T. P. O. , mille on kohtutäitur pannud müüki.
10.Kinnipeetava lähikonda kuuluvad ema, kasuisa, vend, kasuvend, kolm õde ja viis last, kelle suhtes on tema hooldusõigus lõppenud. Tema isa, kasuvend ja vend on kriminaalkorras karistatud. Kasuvenda on karistatud joobes juhtimise eest ja venda varguse eest. Praegu kannatab ta karistust endise abikaasa löömise eest.
11.Kohtuotsuse järgi oli H.H abikaasa löömise ajal alkoholijoobes. H.H väidab, et ta ei pannud kuritegu toime mitte alkoholist tingituna, vaid seepärast, et abikaasa ärritas ja provotseeris teda. Ta on nõus osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening 2019. aasta teises kvartalis. A. Pandi suhtlemisoskused vastavad tema eale. Ta käitub impulsiivselt, tema enesekontroll on olnud puudulik ning ta ei oska ette näha oma tegude tagajärgi. Ta rikkus kriminaalhoolduse perioodil 28. oktoober 2013 kuni 8. september 2014 üldkasuliku töö nõudeid ja registreerimiskohustust, kuid ta tegi üldkasuliku töö ära ettenähtud tähtajaks. Ta sooritas viimase kuriteo kriminaalhoolduse ajal. Ta on õppinud vanglas ennast kontrolli all hoidma ja ta suudab enda emotsioone valitseda. Ta soovib vabanemisel asuda tööle ja saada eluga järje peale. Perekond motiveerib teda oma käitumist muutma.
12.Kriminaalhooldusametnik leidis, et A. Pandile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17. jaanuarini 2020. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas, sest töötamine aitab ennetada majanduslikke probleeme.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
13.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
14.Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta tahab vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. Tema vend kolis vanematekodust ära. Ta on õppinud oma viha talitsema. Oma endise abikaasaga pole ta ka pärast eelmist ennetähtaegse vabastamise menetlust suhelnud. Ta lõpetas hiljuti puhastusteenindaja eriala. Ta tahab minna tööle. Kuue kuu eest leidis ta naise, kellega ta soovib koos elama hakata.
15.Kaitsja rääkis kohtuistungil järgmist. Ta toetab A. Pandi ennetähtaegset vabastamist. Saab loota, et H.H suudab oma impulsiivsust kontrolli all hoida. Õnneks on A. Pandi kuriteod olnud kerget laadi. Vabanedes saab kinnipeetav hakata tööd tegema. Kohtu seisukoht
16.Ma vabastan A. Pandi vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel. Kõigepealt kordan ma suuresti seda, mida ütlesin oma eelmises A. Pandi ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud määruses.
17.H.H kannab karistust KarS § 121, § 121 lg 2 p 3, § 182, § 199 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 pde 7, 8 ja 9 järgi, mis on sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.H on temale mõistetud kahe aasta ja kaheksa kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui ühe aasta ja seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui kaks kuud. Niisiis on KarS §-s 76 sätestatud formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Peale selle on möödunud kuus kuud Tartu Maakohtu 3. mai 2018 määruse jõustumisest, millega jäeti süüdimõistetu vabastamata vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Seega on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev formaalne eeldus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
18.Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset
käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
19.Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
63.Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. H.H on pannud toime erinevat laadi kuritegusid, eeskätt vargusi ja kehalisi väärkohtlemisi. Need kuriteod o n keskmise raskusastmega. See tähendab seda, et A. Pandi vabastamine eeldab mitte küll väga väikest retsidiivsusohtu, aga see oht ei saa olla ka ülearu suur.
20.On tõsi, et mitmed asjaolud kõnelevad A. Pandi edasise õiguskuuleka elu kasuks. Süüdimõistetu on esimest korda vanglas, mistõttu võib loota, et vangla on tema puhul täitnud VangS § 6 lg-s 1 nimetatud eesmärgi. Kinnipeetaval võib olla võimalik minna kolimisettevõttesse tööle. Töötamine annaks talle sissetuleku, mis vähendaks vajadust hankida raha kuritegelikul viisil. Lisaks oleks A. Pandil töötamise tõttu vähem jõudeaega ja see võiks teda hoida eemal alkoholi tarbimiselt (mis on oluline retsidiivsusriski allikas: vt käesoleva määruse p 21). A. Pandil on mitmeid lähedasi isikuid: lähedaste hoolitsus või isegi juba pelk kohalolek võib hoida inimest õiguskuulekal teel. Vanglas on H.H käitunud hästi.
21.Hoolimata eelöeldust jätsin eelmisel korral A. Pandi siiski vabastamata ja seda järgmistel põhjustel. A. Pandi kuritegelik aktiivsus enne vanglasse sattumist oli väga kõrge. A. Pandil on suur alkoholiprobleem, mis on varem tinginud kuritegusid ja võib seda teha ka edaspidi; alkoholismi vastane ravi ei pruugi seda ohtu kõrvaldada. H.H on impulsiivne ja võib sellest lähtuvalt kuritegusid sooritada. H.H hakkaks elama koos kurjategijast vennaga, kellega tihe kontakt võib tingida uued kuriteod. H.H pole läbinud resotsialiseerivaid programme.
22.Mitmed käesoleva määruse eelmises punktis kajastatud faktorid on endised. On ilmne, et muutuda ei saa midagi tõdemuses, et A. Pandi kriminaalne aktiivsus enne vanglasse sattumist oli kõrge. Ka ei saa minu hinnangul öelda midagi 3. mai 2018 määruses öeldust erinevat alkoholi tarvitamise ohu osas. Ülejäänud ohufaktoritega seoses on siiski märgata vähemalt mõningaid arenguid positiivsuse suunas. Impulsiivne on H.H endiselt. Aga tänaseks päevaks on ta suutnud seda impulsiivsust võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlusega 8 kuud kauem kontrolli all hoida. Seega võib loota, et H.H on suutnud õppida oma temperamentse iseloomuga varasemast paremini toime tulema. Seda lootust suurendab mõnevõrra „Vihajuhtimise“ programmi läbimine: ei saa välistada, et H.H sellest programmist midagi õppis ja ta suudab edaspidi õpitut rakendada (nagu ta ise väidab). A. Pandi väitel ei ela tema vend A. P. enam selles majas, kuhu H.H elama minna soovib. Tõsi, seda väidet ei kinnita ükski objektiivne tõend. Ma siiski lähtun sellest, et see vastab tõele. Kui H.H oleks soovinud välja mõelda mingit valet, oleks ta ilmselt valetanud midagi seesugust, mis oleks tema jaoks A. P. ära kolimisest märksa kasulikum olnud ja/või mida oleks olnud keerukam kontrollida. A. P. ära minek vähendab oluliselt ohtu, et H.H hakkab koos A. P. vargil käima. Ka väitis H.H , et ta leidis endale pärast eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlust tüdruksõbra, kellega ta soovib koos elama hakata. Sedagi ei kinnita ükski objektiivset
laadi tõend. Samas vastas H.H minu küsimustele oma väidetava tüdruksõbra kohta ja tegi seda usutaval moel. Seetõttu ma lähtun sellest, et ka see väide vastab tõele. Elukaaslase olemasolu vähendab uute kuritegude riski, sest ta (st elukaaslane) võib oma positiivse eeskujuga kurjategijat õiguskuulekal teel hoida.
23.Käesoleva määruse eelmises punktis märgitud positiivsed arengud võimaldavad minu hinnangul püstitada A. Pandi suhtes positiivse retsidiivsusprognoosi. Tõsi, uute kuritegude oht ei ole eeskätt A. Pandi alkoholiprobleemi arvestades väga madal. Samas ei peagi ta tulenevalt käesoleva määruse p-s 19 märgitust seda olema. Seetõttu vabastan A. Pandi vangistusest ennetähtaegselt.
24.KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel tuleb A. Pandile määrata kuni 17. jaanuarini 2020 kestev katseaeg. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutan ma A. Pandi katseajaks käitumiskontrollile.
25.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelan A. Pandil alkoholi tarvitamise. A. Pandi retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. KarS § 75 lg 2 p 5 tuleb panna A. Pandile kohustus minna alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nagu eelnevast ilmneb, on alust kahelda selle meetme tõhususes, aga teisalt ei saa ka ette välistada, et ravi mõjub. KarS § 75 lg 2 p 8 kohustan H.H osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. See on programm, mis on talle vangistuse individuaalses täitmiskavas ette nähtud ja selle läbimine võib vähendada uute kuritegude riski.
26.Süüdimõistetu kaitsja Karl Saavo esitas kohtule kirjaliku taotluse 200,40 euro suuruse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 7 lg 4, 151 lg 1 p 2 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A. Pandilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.