Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

andmetel on isikul jooksvaid võlanõudeid 20.09.2019 seisuga summas 3 571,10 eurot. Vangla võimaldas koristaja tööd kinnipeetavale. Kinnipeetav keeldus tööle minemast. Rahaliselt toetab ema. Samuti toetab ka tuttav. Vestluses isiku emaga ilmnes, et tema koos kasuisaga on valmis igati toetama Barabaši. Isik on määratud majandustööle vanglas. 18.09.2019 kinnipeetav eiras valvuri seaduslikku korraldust asumaks tööle V6 osakonna koristajana. Intsident menetletakse distsiplinaarkorras. Vangistuse jooksul kinnipeetav ei ole üldse töötanud majandustöödel. Isiku perekonna moodustavad tema ema ja isa. Õdesid, vendi ei ole. Abielus pole olnud, lapsi ei ole. Lähedaste ringi kuuluvad veel kasuisa ning nõbu. Isik väidetavalt suhtleb tihedalt ema, kasuisa ja nõoga, isaga vähe. Isiku suhtlusringkonnas esineb kriminaalkorras karistatud isikuid. Ennast teiste poolt mõjutatavaks ei pea. Vajadusel suudab enda sõnul oma otsuseid iseseisvalt vastu võtta. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad korduvad seaduserikkumised ja alkoholi tarvitamine. Isik on varasemalt alkoholi kuritarvitanud, mida näitavad eelnevad seaduserikkumised. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Ise probleemi seoses alkoholi tarvitamisega ei näe, väidab, et kuriteo tulistamise episoodis oli ta kaine. Kinnipeetava sõnul narkootikume ei tarvitanud. Isik hindab oma tervislikku seisundit rahuldavaks. Väidab, et põeb kroonilist haigust. Kohanemisraskused igapäevaelus puuduvad. Käesoleva või kavandatava psühhiaatrilise ravi vajadus puudub. Kinnipeetaval on kõrgendatud enesehinnang. Isikul on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Andrei Barabaši kuritegelik käitumine näitab, et talle on iseloomulik impulsiivne käitumine. Isik võib rikkuda seadust hetketuju ajel. Isik ei lahenda alati oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist. Kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Andrei Barabaše väidetavalt ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga kuigi 18.09.2019 keeldus minna graafikujärgselt majandustöödele. Ametiisikute suhtes salliv kuid mitte abivalmis. Korduvad seaduserikkumised nii väärteo- kui ka kuriteokorras viitavad sellele, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Pani katseajal toime uue kuriteo. On enda sõnul valmis muutusteks. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Samuti seisneb oht tulirelvade kasutamises ja sellega kaaskodanike ohustamises ning kui isik omandab ja omab ebaseaduslikult tulirelvi ja lõhkeseadmeid, siis otsustab neid kasutada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Barabaš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andrei Barabašile katseaeg kuni 11.01.2023 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Barabašile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Viru Vangla, arvestades Andrei Barabaš ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Barabaši tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistung

3(5)

01.11.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, vabaduses on talle garanteeritud töökoht, ta hakkab elama ema juures ning teha korteris remonti. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Barabaši ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrei Barabaši tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Mõlemad karistused on seotud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega. Tuleb positiivseks lugeda, et Andrei Barabašil on vanglas osalenud vestlustel, on omandanud riigikeele A2 taseme. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused (kuid samas üks intsident veel menetletakse distsiplinaarkorras). Tal on olemas toetav lähivõrgustik ema ja kasuisa näol ja on olemas elukoht. Samuti peale vabanemist on isikul garanteeritud töökoht, ta on omandanud keevitaja eriala ja õpib eesti keelt. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning vabaduses käitumist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani vägivaldse kuriteo, kasutades ebaseaduslikku tulirelva. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel seoses samalaadse kuriteo toimepanemisega, kuid see ei ole suutnud teda hoida uute tahtlikke kuritegude toimepanemisest ning ta pani toime katseaja kestel uue, veel raskema, kuriteo. Seega Andrei Barabaš ei õigustanud talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud uue kiriteo toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele ning käesoleval hetkel Andrei Barabaši ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Töö- ja elukoht oli süüdimõistetul olemas ka kuriteo toimepanemise ajal aga nende asjaolude olemasolu ei saanud tagada Andrei Barabaši seadusekuulekat käitumist. Andrei Barabaši poolt uue samalaadse süüteo toimepanemise riski oluliselt suurendab ka asjaolu, et viimase kuriteo toimepanemiseks kasutatud tulirelv ei ole leitud ega väljaantud süüdimõistetu poolt käesoleva ajani. See tähendab, et on olemas tõsine oht, et vabaduses on nimetatud tulirelv Andrei Barabašile endiselt kättesaadav.

4(5)

Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Andrei Barabaši isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas riigikeele õppimine, vestlustel osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha, töökoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu) üle negatiivseid argumente (toimepandud kuritegude asjaolud, kuriteo toimepanemine katseaja kestel, korduvad karistused samalaadsete kuritegude eest, alkoholi tarvitamisega probleemid, võlgade olemasolu ja impulsiivne käitumine, võimalik ligipääs tulirelvale vabaduses). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Barabaši Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.