Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

263 lg 1 p 2 järgi ning mõistis KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 lg 2 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse (KarS § 420 lg 1 järgi mõistetud 6 kuud vangistust) kaetuks raskema karistusega (5 aastat vangistust) mõisteti Andrei Barabašile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust ning kohus mõistis Andrei Barabašile liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 06.03.2018. Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Barabaši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, tuginedes kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaoludele ning arvestades isiku kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Andrei Barabaši ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Barabaši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Barabaši ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur on lisanud, et Andrei Barabaši poolt toime pandud kuriteod on äärmiselt ohtlikud kogu ühiskonna suhtes (tulirelva ebaseaduslik käitlemine, tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine, avaliku korra raske rikkumine relvaga ähvardades). Märkimisväärne on ka asjaolu, et relva leitud ei ole. Prokuratuuril ei ole kahtlust, et tegemist on ohtliku inimesega. Kohtuistung 26.10.2018 kohtuistungil avaldas Andrei Barabaš, et vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on tal olemas. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib talle töökoha xxxx. Teda on karistatud teise astme kuritegude toimepanemise eest ning vangla on hinnanud ta kõrgohtlikuks, kuid vangla on hindamisel lähtunud Anglo-Ameerika õigusruumis kasutuses olnud arvutiprogrammist, mis on vananenud (viitab Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.03.2017 otsusele kriminaalasjas nr 1-092625) ning sellisel vangla hinnangul ei ole mingit juriidilist tähendust. Ta on paigutatud eeltoodust tulenevalt kinnisesse sektsiooni, kust saab käia vaid korra nädalas väljas sporti tegemas. Andrei Barabaš lisab, et ta on vanglas pannud ennast kirja igasugustesse ringidesse ning on ka eesti keele kursus. Andrei Barabaš ütleb, et alkoholiga ei ole tal probleeme olnud. Andrei Barabaš täpsustab, et ta nägi üleeile uudistest, et temaga sarnase teo toime pannud noormeest karistati tingimisi karistusega 1 aasta 6 kuud. Tema on vangis olnud juba üle 2 aasta. Lisaks palub Andrei Barabaš, et kohus arvestaks, et tal juhtus vanglas olles õnnetus (seljatrauma – selg vaja paika panna) ning vanglas ta vajalikku arstiabi ei saa. Andrei Barabaš tunnistab kuriteo toimepanemist katseajal. Eelmine karistus oli samuti seotud relvadega (oli külas tuttaval, kel olid relvad ning neid mõlemaid karistati). Ta on vabanemise korral valmis täitma kõiki tingimusi. Käesoleva kuriteoga seonduvalt täpsustab, et baaris oli kähmlus (neiu jalga väänati ning noormees läks vahele, kuid hakati peksma) ning ta tegi paar lasku (üks lask tabas ühte noormeest, kes peksis). Tal olid tol hetkel parimad kavatsused ning ta ei arvanud, et selline rikošett võib vigastusi tekitada. Relvaluba ta ei omanud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Barabaš ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Andrei Barabaš on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks on Andrei Barabaš võtnud osa individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest – kinnipeetav töötas, õppis riigikeelt ning võttis osa erinevatest vestlustest (vestlused viidi läbi mais ja augustis 2018, tegevus jätkub). Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal viitab, et isik on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning vanglas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Andrei Barabašil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kõnealune elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Vabanemise korral garanteerib Andrei Barabašile töökoha xxxx ning kinnipeetava lähedased, kes on teda seni rahaliselt toetanud, on nõus teda ka vabanemise korral toetama. Iseenesest on positiivne, et kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning toetus lähedastelt, kuid tegemist ei ole asjaoludega, mida süüdimõistetul poleks varem olnud. Andrei Barabašil olid lähedased, kindel elukoht ning sissetulek (sissetuleku moodustas juhutöödest saadud tasu) olemas ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud teda ära uusi süütegusid toime panemast. Järelikult ei saa häid vabanemisjärgseid elutingimusi pidada asjaoludeks, mis hoiaksid ära uue kuriteo toimepanemise või madaldaksid uue kuriteo toimepanemise riske. Vähetähtsaks ei saa pidada ka kinnipeetava iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod ei ole otseselt seotud töö ning tema majandusliku toimetulekuga. Andrei Barabaši näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral andis kohus isikule võimaluse kanda temale tulirelva ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistust vabaduses. Andrei Barabašile määratud 18-kuu pikkune katseaeg algas 19.04.2016, kuid 13.07.2016 pani isik kriminaalhooldusel olles toime juba uue kuriteo. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuriteod viitavad, et Andrei Barabaš on ettearvamatu ning talle on omane impulsiivne käitumine. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsusest nähtub, et Andrei Barabaš, olles varem karistatud tulirelva ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest, käitus seekord teisi isikuid mitte ainult häirival, vaid ka ohtu seadval viisil, kasutades selleks tulirelva, tulistades sellest korduvalt maha. Tema teguviis viis selleni, et ühest asfaldisse suunatud lasu rikošetist sai tabamise selga eemal seisnud kannatanu. Väärib tähelepanu, et kinnipeetav oli enda sõnul viimase kuriteo ajal kaine, mis kinnitab, et isik rikub seadust hetketuju ajel. Kinnipeetavat ei hoidnud uusi kuritegusid toime panemast ka teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda reaalne vanglakaristus. Kusjuures prokuratuur on juhtinud tähelepanu, et Andrei Barabaši tulirelva ei ole tänaseni leitud. Järelikult ei saa kohus vaatamata õiguskuulekale käitumisele kinnipidamisasutuses välistada ohtu, et probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest tulenevalt ning hetketuju ajel, võib isik taaskord uuesti süütegusid toime panna. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Andrei Barabaš on enda sõnul valmis muutusteks, kuid reaalset tegevusplaani ta selleks välja tuua ei oska. Käesolevaks ajaks on Andrei Barabaš kandnud temale mõistetud 6 aasta 5 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest vähemalt 2 aastat ja 4 kuud ning kandmata on rohkem kui 4 aastat. Kohus leiab, et seni kantud karistusajast ei saa teha tõsikindlaid järeldusi Andrei Barabaši muutumise kohta. Kinnipeetava varasem elukäik (kuriteo toimepanemine katseaja alguses) ja toimepandud kuriteod (tulirelvade ja tulirelva helisummutite ebaseaduslik käitlemine, avaliku korra raske rikkumine relvaga ähvardades), ei sisenda kohtule veendumust, et isikul oleks praegusel ajal, mil karistusest on kandmata rohkem kui pool, õiguskuulekad hoiakud ning ta ei ohustaks taaskord ühiskonda. Kusjuures kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et individuaalse täitmiskava raames plaanitakse temaga tegevusi jätkata. Kui võtta arvesse asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest,

siis saab teha järelduse, et isikule on omane vigade kordamine, mistõttu ei välistaks tulirelvadega seotud süütegude toimepanemist ka elektroonilise valve kohaldamine. Kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ei anna kohtule käesoleval ajal aga piisavalt kindlust, et isik neid vigu rohkem ei kordaks. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Andrei Barabaši vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 16. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 16.11.2018 kohtumäärus 1-16-9548 jõustus 08.01.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.