Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg
20. november 2017 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-9548
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv
Kriminaalasi
Andrei Barabaš süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2, § 114 lg 1 p-de 2,3 - § 25 lg 1,2, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. mai 2017 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Andrei Barabaš kokkuleppeline kaitsja Mihhail Firsov
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma
Süüdistatav
Andrei Barabaš (ik 37611242221). Elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 19. aprilli 2016. a otsusega KarS § 418 lg 2 p 3 ja § 420 lg 1 alusel. Tõkend vahistamine alates 14. juulist 2016.
Kaitsja
Mihhail Firsov
EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Kohus märkis, et tegemist oli avaliku kohaga, kus viibis palju inimesi, tulistati korduvalt ning järjepidevalt inimeste suunas. Tulistamise tagajärjel sai üks inimene vigastada. Sellistel asjaoludel möönab tulistaja alati, et viga võivad saada mitmed inimesed. Kohus leidis, et tulistades mitu korda tulirelvast teekattesse, kui läheduses on inimesed, ning arvestamata rikošeti võimalikke tagajärgi, pidas A. Barabaš võimalikuks, et ta võib tappa kaks või enam inimest. Samuti seadis ta oma tegevusega ohtu kolmanda isiku elu või tervise. Lastes inimeste suunas, pidi A. Barabaš pidama vähemalt võimalikuks, et tema tegude tagajärjel võivad saada mitmed inimesed surma, st ta tegutses kaudse tahtlusega ning tema tahtlus oli suunatud kahe või enama inimese tapmisele üldohtlikul viisil.
6.2.1 Süüdistatav tunnistas, et tulistas esimese lasu maapinna suunas, teise asfalti, ent ta ei oska öelda, mitu lasku tegi. Inimesi A. Barabaš ei sihtinud. Kolmandal korral tegi ta üksiklasu. Kannatanu A.S. ütlustest ei saa teha järeldust, et tulistati inimeste suunas, sest ta ei näinud seda. Samuti ei tõenda tema ütlused tulistamist valangutega, kuna see üksnes „tundus“ A.S. nii. Tunnistaja S.I. ei öelnud kordagi, et A. Barabaš tulistas inimeste suunas. Ka tulistamist valangutega ei saa tõendatuks pidada, sest tunnistaja S.I. ei ole spetsialist, et kuulmise järgi väita, et tegu oli järjestikuste, mitte aga üksiklaskudega. Kui tulistamise kiirus on suur, võib kõrvalt tunduda, et tegemist on valanguga, ent tegelikkuses ei ole ümber lükatud süüdistatava ütlusi, et igal päästikule vajutamisel toimus lask. 6.2.2 S.I. kinnitas, et A. Barabaš suunas relva ärajooksva inimese poole ja tulistas. Kaitsja leiab, et S.I. ei saanud oma asukoha tõttu näha, et tulistamise momendil suunas A. Barabaš relva just konkreetse inimese suunas ja teda tulistas. S.I. viibis tulistamise momendil autos, mis seisis süüdistatava asukohast u 10-15 m kaugusel. Samuti seab S.I. i ütlused kahtluse alla tema väide, et teisi isikuid peale raudtee suunas jooksva inimese ei olnud. Videosalvestiselt on näha, et tulistamise momendil oli süüdistatavast mitte eriti kaugel ka teisi isikuid. Järelikult ei ole S.I. i ütlused selles osas tõesed. 6.3 Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et tulistades 9. juuli 2016. a kell 2:50 asfalti ja inimeste suunas tegutses A. Barabaš kaudse tahtlusega. A. Barabaši ütluste kohaselt tulistas ta sellepärast, et ei tundud seda seltskonda, tahtis kaitsta end ja oma sõpra J.P. ning konflikti peatada. Selles osas ei ole A. Barabaši ütlusi uuritud ega ümber lükatud. Süüdistatav tegi kõik selleks, et mitte tabada inimesi. Ta ei pidanud ka võimalikuks, et kuulid võivad inimesi tabada, sest ta ei suunanud relva inimeste suunas. Süüdistatav ei pidanud võimalikuks ka kellegi surmavalt haavamist. Tavainimese jaoks ei ole eluliselt usutav, et tulistades teises suunas asfaltkattesse, võivad kuulid tabada inimest ja tekitada surmavaid haavu. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et A. Barabaš tuleks õigeks mõista seoses kuriteokoosseisu tunnuste puudumisega ja tunnistada ta süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Karistus tuleks mõista sanktsiooni piire arvestades.
kolmandate isikute elu ja tervis. Samuti arvas kohus, et tulistades mitu korda teekattesse inimeste vahetus läheduses, arvestamata rikošeti võimalikke tagajärge, tulistades korduvalt inimeste suunas, pidas A. Barabaš võimalikuks, et saab tappa kaht või enamat inimest, samuti seadis ohtu kolmanda isiku elu või tervise (maakohtu otsuse lk 21). 10.5 Eelnevas punktis toodud maakohtu seisukoht ongi põhiliseks vaidlusküsimuseks. Süüdistatava ütluste kohaselt tunnistab ta tulistamist väidetavalt juhuslikult leitud relvast, kuid ta tulistas maha, inimeste suunas ei teinud ühtegi lasku. Emalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed tulirelva leidmise osas ning ka selles, et alles pärast esimest lasku sai ta aru, et tegemist on tulirelvaga (vt ka maakohtu otsus, lk 18). Siinkohal tuleb märkida, et eeltoodud hinnangut süüdistatava ütlustele apellatsioonis ei vaidlustata. Meditsiiniliste dokumentide ja isiku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et süüdistuses näidatud kohas kella 03:05 paiku toimetati kiirabiga haiglasse A.S. . Ekspertiisiakti kohaselt esinesid A.S. vigastused - kõhuõõnde mitteulatuv, seljalihaste vigastustega haav seljal nimmepiirkonnas, metalli tihedusega võõrkeha haavakanali lõpus, mis tekkisid tulirelva toimest, mille pihtalaenguks oli kuul (tõendite kd, lk 13-17). Kus, millal ning millist laadi vigastuse sai A.S. , ei ole vaidluse all. 10.6 Kannatanu A.S. , tunnistajate V. G, I. K ja J.P. ütlustega tuvastas maakohus, et ööl vastu 09.07.2016 toimus Risti baaris konflikt I. K ja N.-nimelise tütarlapse vahel. Tütarlaps murdis jalaluu. Tänaval toimus I. K ja V. T ja J.P. vahel sel teemal sõnavahetus, s.t enne tulistamist toimus kahe seltskonna vahel sõnavahetus. Kes tulistas, keegi ei näinud, kuid A.S. sai selga haavata. Nende asjaolude üle vaidlust ei ole. 10.7 Kannatanu A.S. ütluste kohaselt kuulis ta laske, tundus, et tulistati valangutega ning kõik hakkasid laiali jooksma. Tundus, nagu oleks kiviga selga visatud. Ta jooksis 150 meetrit üle raudtee, teised jooksid maja nr 55 poole. Pärast laske koguneti taas kokku ning I. K ütles talle, et tal on selg verine. 10.8 Tunnistaja S.I. i ütluste kohaselt oli ta avariiväljakutsel. Parkis auto maja juurde ning nägi kahte seltskonda, kes klaarisid omavahelisi suhteid. Tunnistaja istus sel ajal pargitud autos. Temast vasakult poolt tuli tumedas riietuses noormees, kes hoidis kahe käega relva. Tegi mitu lasku asfaldisse, tuli sädemeid. Arvab, et tulistati valangutega. Inimesed ülekäiguraja juures jooksid laiali. Tulistaja läks 10 m edasi ja tulistas jooksva inimese suunas. Tunnistaja arvates kostis kaks lasku valangutena. Pärast nägi, et heledas jopes noormees hoiab seljast kinni. Kokku tulistas kolm korda, esimest korda ette maha, läks 2 m edasi ja lasi veelkord maha siis jooksis 10 m edasi ja tõstis relva õlani ette ja tulistas inimeste suunas. Sihtis üle Ahtme mnt jooksnud isikut, teised isikud jooksid majade hoovidesse. 10.9 Apellatsioonis leiab kaitsja, et kohtu järeldus sellest, et süüdistatav tulistas valangutega, ei ole õige, sest tunnistajad ei ole selliste teadmistega, et vastavat järeldust teha. Ringkonnakohus märgib, et ülekuulatud isikute ütlused valangutega tulistamise kohta on erinevad (tunnistaja S.I. arvab, et tulistati valangutena asfaldisse, kannatanu A.S. tundus, et tulistati valangutega, tunnistaja V. G - laske oli mitu, kas valangutega, ei oska öelda, tunnistaja V. T rääkis asfaldisse tulistamisest ja sädemetest, midagi enamat ei tea, tunnistaja I. K - ei olnud üksikud lasud, ei tea palju neid oli, tunnistaja J. P- kuulis laskmist, kes laskis, ei tea, inimesed jooksid laiali, süüdistatava ütluste kohaselt tulistas üksikute laskudega asfaldisse, mitu korda, ei osanud öelda). Seega isikute ütlustest ei saa üheselt järeldada, et süüdistatav tulistas valangutega. Täpsemalt võib selle asjaolu kohta teavet saada videosalvestiselt, kuid nimetatud tõendil peatub ringkonnakohus eraldi pikemalt alljärgnevalt. Samas on ringkonnakohus arvamusel, et süüdistuse tõendatuse aspektist ei ole oluline, kas süüdistatav tulistas valangutega või sooritas järjestikused lasud.
10.10 Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlused 09.07.2016 öösel aset leidnud sündmuse detailsemaks tuvastamiseks on ebapiisavad, mistõttu kõige olulisemaks tõendiks on siinkohal siiski videosalvestis, mis on saadud Ahtme mnt 55 juures olevatelt kaameratelt. 10.11 Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus kajastanud nimetatud tõendist nähtuvaid asjaolusid ning koostoimes tunnistajate ütlustega jõudnud järeldusele, et A. Barabaš võttis jaki hõlma alt välja tuvastamata tulirelva, tulistas valangu teekatte pihta ja baari „Risti“ läheduses õues viibivate inimeste suunas. Seejärel, hoides endiselt relvatoru suunaga väljas viibivate inimeste poole, jooksis nende suunas ja jätkas relvast tulistamist nende pihta, seades sellega ohtu kohalviibijate elu ja tervise. Üks rahva suunas tulistatud valangust pärinev kuul tabas A.S. selga (vt maakohtu otsuse lk 15-16). 10.12 Ringkonnakohus tutvus samuti videosalvestisega ning ei saa nõustuda maakohtu kõigi järeldustega selle kohta, mis salvestiselt nähtub. Enne videofailidel jäädvustatud sündmuste väljatoomist tuleb täpsustada, et salvestistel märgitud kellaaeg on 1 tunni võrra ajalises nihkes (vt tunnistaja R. L ütlused). Toimunud sündmuste kellaaegades vaidlus puudub. 10.12.1 Toimikus oleva asitõendi vaatlusprotokolli juures on (tõendite toimik, lk 28-34, 35) DVDR plaat, millel on videosalvestised kaameratest, mis asusid Ahtme mnt 55-77. Videofalil-20160709015813.avi 192.168.1.115-IPC –main 20160709010000 (maht 1759016 kB) nähtub Ahtme mnt 55 ja maja nt 57a vaheline ala, kus on pargitud autod. Kell 1:43 paiku ilmuvad kaadrisse paremal pool baarist väljuvad inimesed, paari minuti jooksul inimesi tuleb järjest juurde. Kell 1:49 paiku pargib autode parkimisalale sõiduk (tunnistaja S.I. ). Juht autost ei välju. Poole minuti jooksul ilmub kaadrisse vasakult poolt tumedas riietes isik (süüdistatav A. Barabaš), kes liigub pargitud autode juurde ja jääb suitsetades nende juurde seisma. Mõne aja pärast hakkab vasakul kaadris tumedas riietes meesterahvas (süüdistatav) liikuma paremale piki pargitud autode rida, avab tagi ning võtab hõlma alt välja relva, kohendades õlal olevat relvarihma. Süüdistatav teeb esimese lasu asfaldisse, lendab sädemeid. Seejärel liigub isik edasi paremale, kus on hulk inimesi, seejärel sooritab veel kaks järjestikust lasku maha asfaldisse, näha on sädemeid. Järgnevalt teeb isik mõned jooksusammud paremale kaadrist väljas olevate inimeste poole, relv on jätkuvalt käes, suunatud alla ning väljub kaadrist. 10.12.2 Järgmine oluline videofail on embedded Net DVR-192.168.1.113-1-2016070901504020160709015029-1468313585024.mp4 (maht 59236 kB), millel on must-valge videopilt Ahtme mnt 55 ja Ahtme mnt 57a vahelisele alale suunatud tänavate ristmikule. Umbes 1:50 liigub kümmekond inimest baari poolt Ahtme mnt 55 suunas. Jäävad seisma ristmikul liiklusmärgi juures. Parklasse sõidab auto (S.I. ). Seejärel lahkuvad 6 isikut paremale ristmikult üle tee ja jäävad haljasalale seisma. Baari suunast läheneb ristmikule liiklusmärgi juurde üks isik, mille peale paremale suundunud 6-liikmeline grupp isikuid naasevad ristmikule liiklusmärgi juurde. Kaks isikut kõnnivad eespoolt, neli järgnevad. Kaks isikut jäävad seisma ristmikul oleva isiku juurde, üks neist seisab seljaga parkimisala suunas. Järgnevalt nähtub kaadris vasakult sähvatus asfaldilt S.I. i pargitud auto juures, ning koheselt asetab ristmikul seljaga parkimisala suunas seisnud heledas jopes isik parema käe alaseljale ning lahkub joostes paremale suunaga raudtee poole. Kaadrisse ilmub süüdistatav relvaga ja suundub pargitud autode rea otsa, kuhu jäid seisma ristmikult peale esimesi laske lahkunud kaks isikut ning tulistab veelkord maha seisnud isikute jalge ette, kes seejärel joostes lahkuvad. Süüdistatav liigub autode taha, kohendab relva jope alla ning liigub ristmikule seal olevate inimeste poole. 10.12.3 Järgnevalt nähtub faililt embedded Net DVR-192.168.1.113-1-2016070901572220160709015816-1468313984504. mp 4 (maht 15154 kB) must-valge videopilt, ca kell 1:57, et paremalt ilmub kaadrisse heledas jopes isik, kes hoiab vasakut kätt alaseljal ning liigub ristmikul seisvate inimeste juurde. Näha on plekki heleda jope seljaosal. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et heledas jopes olev isik on kannatanu A.S. .
10.13 Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et videofailidelt nähtuv süüdistatava tegevus sisaldas endas nelja lasku, esmalt üks maha, seejärel kaks järjestikust maha suunatud lasku ning neljas juba pargitud autode rea lõpus kahe seisva isiku juures suunatud maha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka videolt nähtuva alusel võimalik kindlalt väita, et süüdistatav tulistas valanguga, kuid kindlalt saab väita, et teine ja kolmas lask olid järjestikku. Kuid nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, pole olulist tõenduslikku tähendust, kas süüdistatav tulistas valanguga või sooritas mitu (vähemalt kaks) järjestikust lasku. 10.14 Edasi asus maakohus seisukohale, et süüdistatav pärast teist lasku jookseb inimeste suunas ja sihib inimesi. Sellise järeldusega ringkonnakohus ei nõustu. Videost (p-s 10.12.1 kirjeldatud fail) nähtub, et süüdistatav teeb esimese lasu asfaldisse, lendab sädemeid. Seejärel liigub ta mõned sammud edasi paremale kus on hulk inimesi ning seejärel sooritab veel kaks järjestikust lasku maha asfaldisse, näha on jällegi sädemed. Järgnevalt teeb süüdistatav mõned jooksusammud kaadrist väljas paremal pool olevate inimeste poole, relv on jätkuvalt käes, suunatud alla ning väljub kaadrist. Nimetatust ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav sihtis inimesi. 10.15 Järgnevalt must-valgelt videopildilt nähtuva alusel tegi maakohus järelduse, et relvastatud isik autode tagant tulistab ja sihib ärajooksvaid inimesi. Sellise järeldusega ei saa nõustuda, sest see ei ole kooskõlas videopildilt nähtuvaga. Nagu ringkonnakohus eelnevalt p-s 10.12.2 muuhulgas välja tõi, on kaadris vasakul näha sähvatust asfaldilt pargitud S.I. i auto ees ning seejärel koheselt asetab ristmikul seljaga parkimisala suunas seisnud heledas jopes isik parema käe alaseljale ning lahkub joostes paremale suunaga raudtee poole. Kaadrisse ilmub süüdistatav relvaga ja suundub pargitud autode rea otsa, kuhu jäid seisma ristmikult pärast esimesi laske lahkunud kaks isikut ning tulistab veelkord maha seisnud isikute jalge ette, kes seejärel joostes lahkuvad. Süüdistatav liigub autode taha, kohendab relva jope alla ning liigub ristmikule seal olevate inimeste poole. Seega maakohtu järeldus selle kohta, et süüdistatav tulistas autode tagant ärajooksvaid inimesi, ei ole kooskõlas videopildilt nähtuvaga ning on ilmselgelt meelevaldne. 10.16 Eeltoodud tõenditest saab objektiivselt järeldada, et süüdistatav tulistas neljal korral maha, seejuures olid teine ja kolmas lask, millised olid tulistatud tunnistaja S.I. i auto läheduses, sooritatud järjestikku ning nagu nähtub videotelt, tabas kolmandast maha tulistatud lasust kuul rikošetina seljaga sõidutee poole seisva kannatanu alaselga. Selline järeldus on täielikult kooskõlas videolt nähtuvaga, sest koheselt pärast maha tulistatud kolmandat lasku asetab kannatanu käe alaseljale ning lahkub joostes. Sama isik ühineb pärast tulistamise lõppu seltskonnaga, hoides kätt jätkuvalt alaseljal. Asjaolu, et kohus on oma järeldustes suuresti tuginenud tunnistaja S.I. i ütlustele ei ole põhjendatud. Tunnistaja parkis sõiduki parkimisalale ja jäi autosse. Kuigi tunnistaja suutis adekvaatselt kirjeldada süüdistatava liikumist temast vasakult poolt paremale poole teiste seisvate inimeste suunas, tegigi tunnistaja tema jaoks ilmse, kuid eksliku järelduse, et kuna isik tulistas juba korduvalt maha ning jooksis relv käes inimeste poole ning kuulda oli veel neljas lask, siis ilmselt tulistas süüdistatav inimeste suunas. Nagu märgitud, viibis tunnistaja pargitud autos ning ei saanud kogu tegevustiku tervikuna näha. Seega tunnistaja ütlused ei ole tervikuna täpsed, sest põhinevad suures osas mitte tema poolt nähtul, vaid osaliselt tuletatud arvamusel. Seepärast ei olegi tema ütlused mingis osas kooskõlas videolt nähtuvaga. 10.17 Eeltoodud tõendite analüüsist nähtuvalt tõusetub küsimus, kas süüdistatav A. Barabaš pani koos avaliku korra raske rikkumisega toime ka isikuvastase kuriteo, s.o mõrvakatse, nagu leidis prokuratuuriga nõustuvalt maakohus.
Ringkonnakohtu hinnangul kontrollitud tõendid annavad eeltoodud küsimusele selgelt eitava vastuse. Süüdistatav ise selgitas, et baaris aset leidnud konflikti tõttu (tütarlaps murdis jalaluu) jätkus sõnavahetus õues kahe erineva seltskonna vahel ning selleks et ära hoida võimalikku rünnet J.P. suhtes soovis ta laskudega inimesi laiali peletada. Kellegi suunas ei tulistanud, lasud olid suunatud maha. A. Barabaši tapmistahtluse vastu räägib seegi, et tulistamise ajal viibisid tema kaaslased, kelle kaitseks ta tulistama asus, samuti kõrvalised isikud, kannatanu lähedal. Tõenäosus, et mõni A. Barabaši tulistatud kuul võinuks (rikošetist) tabada mõnd tema kaaslast või hoopiski asjasse mittepuutuvaid isikuid, oli välisel vaatlusel umbkaudu sama suur kui tõenäosus, et see tabab mõnd konflikti teise osapoole (kannatanu) seltskonda kuuluvat inimest. Videosalvestis kinnitab selgelt, et süüdistatav tulistas relvast neljal korral, kuid kõik lasud olid suunatud tõepoolest maha, kusjuures kolm esimest olid sooritatud ristmikul seisvatest inimestest eemal sõiduteel. Kannatanu sai lasutabamuse kolmandast maha suunatud lasust rikošetina. Ükski lask ei olnud suunatud inimestele. Viimane neljas lask suunaga maha oli sooritatud kõige lähemal kahele isikule, kuid nende suhtes isikuvastase süüteo toimepanemise katset pole A. Barabašile süüks arvatud. Seega isikuvastane süütegu A. Barabaši käitumises on välistatud. 10.18 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga süüdistatava teole antava hinnangu osas. Nimelt arvab kaitsja, et A. Barabaši tegu on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kuna A. Barabaš pani toime avaliku korra raske rikkumise tulirelvaga, siis tuleb tema tegu hinnata süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime pandud ühe teona, s.o avaliku korra raske rikkumisena relvaga ähvardades KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. Maakohus tuvastas, et A. Barabaš pani KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist kavatsetusega. A. Barabaši käitumine oli teadlik ja sihipärane. Ta võttis tagi hõlma alt relva ning tulistas korduvalt teekattesse. Selline käitumine ei jäta kahtlustki selles, et süüdistatava eesmärk oli häirida (KorS § 55 lg 1 mõttes) ja hirmutada teisi avalikus kohas viibinud isikuid ning ta teadis, et tema tegevus sellise tulemuse ka saavutab.
Eelnevaid asjaolusid arvestades mõistab ringkonnakohus A. Barabašile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. Samuti tuleb süüdistatavale mõista uued liitkaristused KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi maakohtuga samadel alustel (KarS § 64 lg 1 puhul karistuste liitmine absorbtsiooni põhimõttel ning § 65 lg 2 puhul karistuste täies ulatuses liitmine).
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.