Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (3)

Pavel Novaki karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 04.02.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.08.2019. Tartu Vangla esitas 12.06.2019 kohtule Pavel Novaki isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Pavel Novak, et ta plaanib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda ja minna elama Kiievisse oma õe juurde. Kinnipeetav selgitas, et valitsus ei ole talle siin elamiseks midagi peale kodakondsuse andnud. Ta on elukohta küsinud, kuid talle ei ole seda antud. Isikut tõendavatest dokumentidest on tal ID-kaart. Prokurör toetas Pavel Novakile käitumiskontrolli kohaldamist vähemalt kuueks kuuks koos lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht või võtta arvele Töötukassas. Soov sõita oma õe juurde ei ole prokuröri arvates pikemalt läbi mõeldud. Seda ei ole kajastatud ka dokumentides. Ukrainasse ei saa EV kodanik minna ID-kaardiga, selleks on vaja passi. Seega süüdimõistetu väide, et ta kolm päeva pärast vabanemist sõidab Kiievisse, ei ole realiseeritav. Vanglas ei ole Pavel Novak talle määratud programmides osalenud. Suhtluses ametnikega on ta manipuleeriv ja omakasu silmaspidav. Prokuröri arvates on Pavel Novak olnud kuritegude sooritamisel kõrgohtlik ja vajab kindlasti karistusjärgset käitumiskontrolli.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Pavel Novak kannab praegu 3 aasta 6 kuud 19 päeva pikkust liitkaristust süütegude eest, sealhulgas kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Pavel Novakit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu taas varavastaste kuritegude, s.o varguste ja röövi eest. Vähetähtis ei ole seegi, et kuriteod, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab, on toime pandud varasema kohtulahendiga määratud katseajal. Nimelt vabastas Harju Maakohus Pavel Novaki 04.11.2015. a määrusega tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 28.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2604 mõistetud karistuse kandmiselt. Pavel Novaki õigusvastast käitumist on mõjutanud oluliselt sõltuvus narkootilistest ainetest. Karistuse kandmise ajal ei ole Pavel Novak võtnud osa individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest, seega on maandamata temast tulenevad kuriteoriskid. Ka kinnipeetava

2 (3)

käitumist ei saa pidada korrektseks- hetkel on tal küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid vangla iseloomustuse esitamise ajal oli neid kolm. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et 15.11.2018. a kuni 08.04.2019. a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetavate mõjutamise ja enda tahtele allutamise tõttu. Ta järgib rangelt vangla subkultuuri. Pärast karistuse ärakandmist soovib Pavel Novak Eestist lahkuda ja sõita Ukrainasse. Väidetavalt elavad Kiievis tema õed, kellest üks on lubanud talle elukohta pakkuda. Vangistuste vahelisel ajal on Pavel Novak elanud tuttavate juures. Vanglast vabanemisel puudub tal Eestis elukoht ja ta peab selle saamiseks pöörduma Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse poole. Hinnates kõike eeltoodut kogumis nõustub kohus nii Tartu Vangla kui prokuröriga selles, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võiks Pavel Novaki suhtes olla põhjendatud. Tema varasema elukäigu, isiku ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ei ole tema käitumisharjumusi suutnud muuta. Puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on Pavel Novak võimeline seadma seadusekuulekaid eesmärke. Vaatamata eeltoodule, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes võimalik. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui Pavel Novak tegelikult pärast karistuse ärakandmist ei lahku välisriiki, puudub tal Eestis ikkagi elukoht. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. VangS § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuna Pavel Novakil elukoht puudub ning vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad ka väljavaated seda enne vanglast vabanemist leida, ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ka juhul kui muud eeldused selleks on täidetud. Eeltoodust tulenevalt kohaldamata.

jätab

kohus

Pavel Novakile karistusjärgse käitumiskontrolli

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.