Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

12.06.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Novaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ohtlik vangidele (risk vanglas) ja ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, sh kaasvangid, kellega on tekkinud konflikt kinnipeetava või tema lähedastega. Väljaspool vanglat lisaks isikud, kellel on vara. Ametnikud, kes oma töökohustusi täites isikuga kokku puutuvad. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises kuni surmavate vigastuste põhjustamiseni. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on joobes ja tal ei ole raha, riski suurendab puudulik probleemi- ja konflikti lahendamise oskus, prosotsiaalse võrgustiku puudumine ning kalduvus viha pidada ja kätte maksta. Uue üldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 64%. Uue vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabanemist. Vabaneb vähem kui aasta pärast ja soovib karistuse lõpuni kanda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Pavel Novaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Pavel Novaku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isik on varasemalt korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik osalenud individuaalse täitmiskava täitmises ja puudub ka prosotsiaalne võrgustik. Antud juhul on meil tegemist isikuga, kes olles joobes on vägivaldse ja ettearvamatu käitumisega. Vabanemise korral puudub isikul elu- ja töökoht. Eelnevalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks ja seda on isik teinud vahendeid valimata. Tegemist on narkosõltlasele iseloomuliku käitumisega, kuigi ta ise seda ei tunnista. Rehabilitatsioonis osalema ei ole nõustunud. Isikul puudub kindel elukoht, mis on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Pavel Novaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Pavel Novaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Novaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Pavel Novak kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Pavel Novak temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 7 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku ütluste kohaselt läheb ta vabanemisel elama XXX. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist sotsiaalmajaga. Telefonivestlusest 07.05.2018 Sotsiaalhoone Ühingu juhataja XXX selgus, et Pavel Novakul ei ole antud sotsiaalmaja juhatajaga eelnevat kokkulepet, seega XXX ei saa hetkel garanteerida kinnipeetavale kindlat elukohta. Seega puudub isikul vabanemise korral kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Pavel Novak tuleb jätta temale Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4634 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.