Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Prokuratuuris on käesoleval ajal kriminaalasi nr 18233000637, kus M.S kahtlustatakse KarS § 203 lg 1 kvalifitseeritavas kuriteos. Kahtlustuse kohaselt pani M.S teo toime 28.05.2018, s.o. ajal, kui viimase kohtuotsuse järgi oli isikul katseaeg. Viimati nimetatud kriminaalasjas on osapooled jõudnud kokkuleppele lahendada asi kokkuleppemenetluses. Kuna eelpool kirjeldatust nähtub, et 26.09.2016 tehtud otsusest on jäetud välja 16.09.2016 otsusega mõistetud karistus, siis praegusel hetkel ei ole prokuratuuril võimalik kokkulepet sõlmida, kuna karistuste liitmisel tekiks automaatselt viga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 04.07.2019 kohtuistungil prokurör leidis , et M.S karistuste liitmisel tuleb lugeda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 otsus kaetuks 26.09.2016 otsusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 2 8 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat KarS § 73 alusel. Maakohtu seisukoht Tutvunud Viru Maakohtu kohtuotsustega nr 1-16-7245 ja 1-15-9527 ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, leiab kohus järgnevat. KrMS § 413 sätestab, et juhul kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes KarS §-st 65. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7245 tunnistati M.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. Otsustati kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Katseaja algus – 16.09.2016. Kohtuotsus jõustus 24.09.2016. Viru Maakohtu Rakverejakohtuma 04.01.2018 määrusega pikendati M.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7245 määratud katseaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 16.04.2018. Kohtumäärus jõustus 24.01.2018. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9527 tunnistati M.S süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 200 lg 2 p 7,8 - § 25 lg 1,4 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2015 kuni 24.04.2015, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõisteti M.S-ile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Otsustati

kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrati katseajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 78 p 1 alusel loeti katseaja alguseks 26.09.2016. Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. Kuivõrd Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1 -16-7245 ei olnud jõustunud (märge puudus) ajaks, mil kohus tegi otsuse kriminaalasjas nr 1-15-9527, ei saanud kohus viimase otsuse tegemisel arvestada kohtuotsusega nr 1-16-7245 mõistetud karistust ning mõistetud karistusi liita. Arvestades siinkohal KrMS § -s 413 sätestatut tuleb täitmiskohtunikul tekkinud olukord lahendada juhindudes KarS §-st 65. KarS § 65 lg 1 näeb ette, et juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § -s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Vastavalt KarS § 64 lg -le 1 mõisteta kse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. M.S on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta pani toime nii teise kui ka esimese raskusastme kuriteod, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita M.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus – 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.09.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega - 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning arvestades M.S süü ningsuurust toimepandud kuritegude raskust, tuleb mõista talle liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 16.09.2016. Käesolevaks ajaks lugeda liitkaristus täielikult ära kantuks. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.