Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2019, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-6644
Kohtunik
Galina Jasnjuk
Kohtuistungi sekretär
Aliis Peri
Tõlk
Olga Abakumova
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Zagorets
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Z.H-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Z.H
abiprokurör
Marina
isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxx Karistuse kandmise algus 24.05.2017 ja lõpp 31.08.2019 Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev
Kohtuasja läbivaatamise aeg
04.07.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4
Jätta Z.H suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja D. Matvejevi tasu summas 210 (kakssada kümme) eurot riigi kanda. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, prokurörile, Z.H-le ning tema kaitsjale. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Z.H-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6644 tunnistati Z.H süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kohus karistas Z.H vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2015 otsusega mõistetud karistus ning kohus mõistis Z.H-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Kohus arvas karistusest maha teostatud üldkasliku töö tunnid ning mõistis Z.H-le lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus määras, et vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud osa 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et Z.H ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg -s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 14.01.2016. Viru Maakohtu 31.05.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel Z.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6644 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges Z.H karistuse kandmise alguseks 24.05.2017. Kohtumäärus jõustus 16.06.2017. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole vabanemisel kuhugi elama minna. Ta tahab elada xxx linnas ning üürida korterit. Ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Kaitsja D. Matvejev ei toetanud vangla taotlust, kuna ei ole põhjust Z.H-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldada. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata. Prokurör toetas vangla taotlust Z.H-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Z.H, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Z.H suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Z.H on karistatud 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, s.t KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, ning liitkaristuseks mõisteti talle 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 31.08.2019, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Rahvastikuregistri andmete kohaselt Z.H elukohaks on xxx. Enne vangistust elas Z.H ühiselamus aadressil xxx. Samas ühiselamus elas ka kannatanu. Vanglas isik suunatud tugiisiku teenusele. Tugiisik tegeleb kinnipeetava elukoha probleemidega ning kelle sõnul on isikul võimalus elama asuda vabanemisjärgselt xxx ühiselamuses, mis asub aadressil xxx. Kinnipeetav ise peaks antud elukohta ajutiseks, edaspidi soovib Tallinnasse elama asuda. Tugiisik on käinud kinnipeetava vanaema juurde ning vanaema oleks nõus Z.H enda juurde võtma, kui ta parandaks enda käitumist ja elaks seaduskuulekalt. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal kindlat elukohta Eestis ei ole, pärast vabanemist hakkab ta korterit üürima. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Z.H puudub vabanemisjärgselt Eestis konkreetne ja kindel elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Z.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.
Käesolevas asjas on menetluskuludeks Z.H riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 210 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16 tuleneb, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Eelnevast tulenevalt jääb Z.H riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Deniss Matvejevile makstud tasu 210 eurot, riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.