Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-6644
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Riina Palmi
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.P, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 24.05.2017 ja lõpp 31.08.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
17.12.2018, videokohtuistung
Jätta S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.P-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6644 tunnistati S.P süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kohus karistas S.P vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2015 otsusega mõistetud karistus ning kohus mõistis S.P-leliitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Kohus arvas karistusest maha teostatud üldkasliku töö tunnid ning mõistis S.P-le lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus määras, et vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud osa 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et S.P ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
Viru Maakohtu 31.05.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel S.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6644 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges S.P karistuse kandmise alguseks 24.05.2017. Kohtumäärus jõustus 16.06.2017. Viru Vangla esitas 07.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava S.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, S.P ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.12.2018 kohtuistungil avaldas S.P, et ta tahaks alustada elu algusest peale. Ta tahab leida endale töökoha ning töötada. Elama hakkaks ta vanaema juures aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. S.P selgitab, et varasemalt ei ole ta ametlikult töötanud. Ta saaks vabanemise korral tuttava juurde tööle ning ta on sellest võimalusest rääkinud ka kontaktisikule. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus asub kinnipeetava iseloomustuse põhjal seisukohale, et kinnipeetav S.P on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. S.P puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks heale käitumisele on S.P võtnud osa temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest. S.P on vangistuses töötanud, osalenud riigikeele kursusel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik suudaks ka tegelikult vabaduses alluda kriminaalhooldusalastele reeglitele ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. S.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Karistusregistrist nähtub, et käesoleval ajal on S.P 3 kehtivat kriminaalkaristust omastamise, kelmuse ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohus on andnud mitmel korral S.P-le võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid isik ei teinud temale mõistetud karistustest vajalikke järeldusi ning jätkas uute kuritegude toimepanemist. Lisaks rikkus S.P korduvalt kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi (tarvitas vaatamata keelule alkoholi ja rikkus korduvalt registreerimiskohustust). Seega viitab kinnipeetava varasem elukäik, et kriminaalhooldusele allutamine ning sellega kaasnevad lisakohustused ei pruugi olla piisavaks, et välistada S.P poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetavat ootab vabanedes toetav lähisuhtevõrgustik vanaema näol, kellega suhted on head ja toetavad. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vangla materjalidest nähtuvalt soovib S.P vabanemisjärgselt asuda elama vanaema juurde, kes aitaks S.P alkoholi tarbimist kontrolli all hoida. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud küll S.P vanaemaga kontakti saada, kuid kinnipeetav ise kinnitab, et ta on saanud vanaemalt loa sinna
elama asumiseks ning tema vanaema aitaks tal ka alkoholi tarbimist kontrolli all hoida. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus asuda käesoleval ajal seisukohale, et S.P vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad tema õiguskuulekust vabaduses. Vangla materjalidest ei nähtu, et S.P omaks garanteeritud töökohta, mis aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid (omastamine, kelmus) ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses võib lisaks negatiivselt mõjutada vähene haridus, minimaalne töökogemus ning üle 7000 euro tasumata võlgnevused (motivatsioon võlgnevusi tasuda kinnipeetaval puudub). Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud asjaolud pigem halvendavad isiku toimetulekut vabaduses. Kohtul puudub kinnipeetava korduvkaristatust, varasemat elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates kindlustunne, et isik suudab edukalt läbida kriminaalhooldaja kontrolli all ennetähtaegse vabastamise kaasneva katseaja ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest kohtule on varasemalt S.P suhtes laekunud korduvalt erakorralisi ettekandeid kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise tõttu. Uute kuritegude toimepanemist võib S.P puhul lisaks soodustada ka alkoholi kuritarvitamine. S.P on vangistuses läbinud küll sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et isik mõistab muutuste vajalikkust. Võttes arvesse aga kinnipeetava isikut ning tema varasemat elukäiku, ei ole kohus piisavalt veendunud, et S.P ka tegelikult suudaks vabaduses elada kainet eluviisi. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu S.P vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.