Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Aare Kärsinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
Aare Kärsin. Isikukood 35810256527; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxx; viibib vahistatuna Võru arestimajas alates 24. aprillist 2019
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaidi Rammo
Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 14. mail 2019
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 12. märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19572 mõistetud karistuse ärakandmata osa ning saata Aare Kärsin vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 27 päevaks.
2.Kui Aare Kärsin viibib käesoleva määruse jõustumise ajal vahi all, tuleb Aare Kärsini karistuse kandmise aja algust arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest.
3.Kui Aare Kärsin viibib käesoleva määruse jõustumise ajal vabaduses, peab Aare Kärsin ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Sellisel juhul tuleb Aare Kärsini karistuse kandmise aja algust arvata alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
4.Määrus edastada Aare Kärsinile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtuotsus
1.Tartu Maakohtu 12. märtsi 2019 otsusega tunnistati Aare Kärsin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.– 17. juuni 2018, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Kärsini kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Kärsin ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12. märtsist 2019. Erakorraline ettekanne
2.29. aprillil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Kärsini kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et A. Kärsin tarvitas alkoholi 8. aprillil 2019 kahel korral ja 20. aprillil 2019.
4.A. Kärsini kriminaalhooldus algas 28. märtsil 2019. Esimest korda kohtus kriminaalhooldusametnik A. Kärsiniga 8. aprillil 2019, mil kriminaalhooldusametnik tutvustas süüdimõistetule kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kohtu määratud lisakohustusi. A. Kärsin on järginud registreerimiskohustust täpselt. Ta on olnud napisõnaline ja viisakas. Koostöö süüdimõistetu ja ametniku vahel on kaheldav, sest süüdimõistetu pisendab oma süüd, pole avameelne ega tunnista oma probleeme alkoholiga. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud kahel korral ja mõlemal korral osutus tulemus positiivseks. Selle keelu rikkumise eest on süüdimõistetule tehtud kaks kirjalikku hoiatust. 8. aprillil 2019 joobe tuvastamiseks tehtud vereproovi tulemustest nähtub, et A. Kärsini joove oli õhtul suurem kui hommikul. Sellest saab järeldada, et A. Kärsin jätkas pärast esimese proovi tegemist alkoholi tarvitamist ja suhtub ükskõikselt kohtu määratud lisakohustusse. 22. aprillil 2019 saatis Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi uurija kriminaalhooldusametnikule nõudekirja, milles märkis, et alates 9. aprillist 2019 on Kagu politseijaoskonna menetluses kriminaalasi number 19261000292 KarS § 424 lg 2 tunnustel selles, et A. Kärsin juhtis 8. aprillil 2019 Põlva linnas mootorsõidukit joobeseisundis. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2019 määrusega kriminaalasjas number 1-19-3282 vahistati A. Kärsin kaheks kuuks ja ta viibib alates 24. aprillist 2019 Võru arestimajas.
5.Kriminaalhooldusametnik taotleb A. Kärsinile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest A. Kärsin on kahel korral rikkunud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, need rikkumised on toimunud väga lühikese perioodi jooksul ning A. Kärsinit kahtlustatakse uues kuriteos. See näitab, et A. Kärsin pole aru saanud oma rikkumise tõsidusest ega mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele. Poolte seisukohad kohtuistungil
6.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata A. Kärsinile Tartu Maakohtu 12. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.
7.A. Kärsin tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata, sest ta hakkab karsklaseks. Kohtu seisukoht
8.Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja A. Kärsini ütluste alusel, et A. Kärsin tarvitas alkoholi
8.aprilli 2019 hommikul ja pärastlõunal ning 22. aprillil 2019. Viidatud protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas indikaatorvahendiga alkoholisisalduse süüdimõistetu väljahingatavas õhus 8. aprillil 2019 kell 10.57 (0,698 mg/l) ja 22. aprillil 2019 kell 10.33 (0,393 mg/l). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 8. aprilli 2019 õhtul AS Põlva Haiglas A. Kärsinilt võetud vereproovi alusel tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 10. aprillil 2019, et alkoholisisaldus A. Kärsini ühes grammis veres oli 3,36 milligrammi. Seega oli A. Kärsini joove 8. aprilli 2019 õhtupoolikul suurem kui 8. aprilli 2019 hommikul, mis näitab, et A. Kärsin tarvitas 8. aprillil 2019 alkoholi ka pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik tuvastas tal alkoholijoobe. Ka A. Kärsin tunnistab, et ta tarvitas alkoholi 8. aprilli 2019 hommikul, 8. aprilli 2019 õhtupoolikul pärast registreerimisel käimist ja 22. aprilli 2019. A. Kärsin pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seega rikkus A. Kärsin kolmel korral talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
9.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb A. Kärsinile täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. Vangistuse täitmisele pööramine on KarS § 74 lg 4 alternatiividest kõige raskem. Seetõttu tuleb selle kohaldamine kõne alla eeskätt juhul, kui rikkumised on olnud tõsist laadi ja kui süüdimõistetult ei ole õiguskuulekat elu oodata ka tulevikus. Kohtu hinnangul on praegu need eeldused täidetud.
10.Kõigepealt tuleb märkida seda, et kolm alkoholi tarvitamist toimusid lühikese ajavahemiku kestel: esimest ja kolmandat rikkumist eraldas ca kahe nädala pikkune ajavahemik. Lisaks ei saa jätta kuidagi tähelepanuta seda, et alkoholi tarvitamine leidis aset kriminaalhoolduse täielikus alguses: esimese rikkumise tuvastas kriminaalhooldusametnik esimesel A. Kärsiniga toimunud kohtumisel. Kohtuotsuse tegemisest oli selleks ajaks möödunud alla kuu ja otsuse jõustumisest ei olnud möödas kahte nädalatki. Teise rikkumise etteheidetavust A. Kärsinile suurendab see, et süüdimõistetu tarvitas väga palju alkoholi kohe pärast seda, kui ta oli kriminaalhooldajale kinnitanud, et ta enam ei joo ja tal alkoholiga probleeme ei ole. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal öelda, et A. Kärssini rikkumised on olnud rasked: need toimusid lühikese aja kestel peaaegu kohe pärast käitumiskontrolli seadva otsuse jõustumist.
11.Samuti ei saa kohtu hinnangul loota, et A. Kärsin hakkab edaspidi õiguskuulekalt käituma. Alkoholi tarvitamise ohule viitab esiteks ülal öeldu. Et kõik kolm A. Kärsinile ca kahe nädala jooksul tehtud alkoholi tarvitamise testi olid positiivsed, on tõenäoline, et A. Kärsin tarvitas enne tema vahistamist alkoholi väga tihedalt. Seetõttu on kõigiti võimalik, et ta jätkab sel viisil edaspidigi. Seda võimalust ei väära A. Kärsini lubadus tulevikus enam alkoholi mitte tarvitada. Isegi kui A. Kärsin ise seda lubadust tõsiselt võtab (ega valeta), ei saa seda kohtu hinnangul uskuda. Niisuguseid lubadusi andis A. Kärsin oma lühikese kriminaalhoolduse kestel ka
kriminaalhooldajale. Ometigi ta neid ei pidanud. Seepärast pole alust arvata, et ta peab kinni kohtus antud niisugusest lubadusest. Ka peab nõustuma kriminaalhooldajaga, et A. Kärsinil paistab olevat tõsine alkoholiprobleem ja et A. Kärsin ise seda ei mõista. Alkoholi kuritarvitamisele viitavad juba ülal kirjeldatud korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Lisaks tuleb silmas pidada, et on põhjust eeldada, et A. Kärsin juhtis 8. aprilli 2019 autot ligi kolme ja poole promillises joobes. Kui inimene suudab sedavõrd suures joobes n-ö edukalt toimetada (nt autoga sõita), on tema organism kohandunud väga suurte alkoholikogustega. Seegi asjaolu annab aluse karta, et A. Kärsin jätkab alkoholi joomist. Seda teeb ka A. Kärsini väide, et ta lihtsalt loobub alkoholist: kui inimesel on sedavõrd suured alkoholiprobleemid, nagu A. Kärsinil olevat paistavad, ei saa ta väga suure tõenäosusega alkoholi tarvitamist üksinda maha jätta, vaid vajab professionaalset abi. Et A. Kärsin sellist abi otsima ei hakka, ei näita mitte üksnes tema lubadus alkoholi tarvitamine lihtsalt omal jõul päevapealt maha jätta, aga seegi, et ta ei võtnud hoolimata selle kriminaalhooldajale lubamisest ühendust programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbi viivate inimestega. Kindlasti tuleb A. Kärsinist lähtuvat ohuprognoosi püstitades võtta arvesse sedagi, et tõenäoliselt pani süüdimõistetu 8. aprillil 2019 toime uue niisuguse kuriteo, mille eest teda karistati. Nimelt võeti A. Kärsin 25. aprillil 2019 vahi alla kahtlustatuna auto juhtimises 8. aprilli 2019 pärastlõunal Põlva linnas. Selline kahtlus on kriminaalhoolduse edasist käiku silmas pidades veel eriti alarmeeriv: kriminaalhoolduse mõte on suuresti uute kuritegude ära hoidmine ja viidatud kahtlus annab aluse väita, et A. Kärsini puhul ei saa tulevane kriminaalhooldus olema edukas.
12.Olgu lisaks märgitud, et vangistuse alternatiivid (katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine) paistavad hetkel olevat välistatud ka seetõttu, et A. Kärsin viibib vahi all. Käitumiskontrolli raames peab kriminaalhooldusametnik toetama süüdimõistetut seaduskuuleka elu elamisel vabaduses. Vahi all olevat isiku puhul see võimalik pole.
13.Eeltoodut kokku võttes tuleb A. Kärsinile Tartu Maakohtu 12. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pöörata.
14.Viimaks tuleb otsustada sedagi, kuidas toimub A. Kärsini vangistuse alguse aja arvestamine. See küsimus tõusetub seepärast, et A. Kärsin viibib praegu (teises kriminaalasjas) vahi all. Seega on võimalikud kaks varianti: 1) vahi alla on A. Kärsin ka käesoleva määruse jõustumise hetkel; 2) käesoleva määruse jõustumise ajaks on A. Kärsin vahi alt vabanenud. 1. variandi puhul tuleb A. Kärsini karistusaega arvestada alates määruse jõustumisest: ta on sel hetkel niikuinii kinni peetav ja tema vangistuse kandmist on seega võimalik lugema hakata. 2. variandi puhul tuleb aga talitada n-ö tavapärasel viisil: kohus annab A. Kärsinile vanglasse minemiseks tähtaja ja karistus hakkab kulgema hetkest, mil A. Kärsin vanglasse läheb. Et ei ole teada, millises staatuses A. Kärsin käesoleva määruse tegemise ajal on (st kas ta on vahi all või vabaduses), tulebki resolutsioonis näha karistuse alguse arvestamise osas ette kaks alternatiivi. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.