Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Kaitsja

määrati 2 aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o kuni 03.11.2019. Seisuga 24.04.2019 on tehtud 367 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 119 tundi. Advokaat Veera TOi-Baskin

RESOLUTSIOON

määratud kaitsjale Kadi Sitska kohtueelses menetluses makstud tasu 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 64 (kuuskümmend neli) senti ja kohtumenetluses makstud tasu 210 (kakssada kümme) eurot, s.o on kokku määratud kaitsjale makstud tasu summas 608 (kuussada kaheksa) eurot ja 64 (kuuskümmend neli) senti, st. kokku menetluskulu 1418 (tuhat nelisada kaheksateist) eurot ja 64 (kuuskümmend neli) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja TOiameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Veitman, 1-19-2204, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Veitmanile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11.05.2018 kella 19.23–19.35 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx Xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - forelliM 250g maksumusega 15,90 eurot; - 3 pakki forellimarja 250 g maksumusega 19,90 eurot tükk, kokku maksumusega 59,70 eurot; - 5 pakki raseerimisteri Gillet Fusion (pakendis 4 tk) maksumusega 16,90 eurot pakk, kokku maksumusega 84,50 eurot; - 10 pakki raseerimisteri Fusion Power (pakendis 2 tk) maksumusega 13,30 eurot pakk, kokku maksumusega 133 eurot; - raseerimisterad PRO Manual (pakendis 4 tk) maksumusega 21,90 eurot; - 2 pakki raseerimisteri Proshield (pakendis 4 tk) maksumusega 27,50 eurot pakk, kokku maksumusega 55 eurot. Kokku võttis kaupa summas 370 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 28.07.2018 kella 18.12–18.24 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: - Kolm 0,5-liitrist pudelit konjakit Hennessy VSOP 40% maksumusega 49,99 eurot pudel, kokku maksumusega 149,97 eurot; - 0,5-liitrine pudel konjakit Larsen VS 40% maksumusega 18,99 eurot. Kokku võttis kaupa summas 168,96 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 02.09.2018 kella 17.46 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx Xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad kuus 0,5-liitrist pudelit konjakit Cognac Remy Martin VSOP maksumusega 42,90 eurot pudel, kokku maksumusega 257,40 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 10.09.2018 kella 17.16 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx Xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad viis 0,5-liitrist pudelit konjakit Cognac Remy Martin VSOP maksumusega 42,90 eurot pudel, kokku maksumusega 214,50 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 10.09.2018 kella 17.25 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-ile xxx kuuluvad järgmised kaubad: - Kolm 0,75-liitrist pudelit vahuveini Moet & Shandon Brut Imperial (karbis) maksumusega 39,88 eurot pudel, kokku maksumusega 119,64 eurot; - 12 tuubi hambapastat Parondotax Classic 75 ml maksumusega 3,98 tükk, kokku maksumusega 47,76 eurot; - 5 pakki kohviube Jacobs Krönung 1 kg maksumusega 12,88 eurot pakk, kokku maksumusega 64,40 eurot. Kokku võttis kaupa summas 231,80 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 13.09.2018 kella 18.45 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 0,5-liitrine pudel konjakit Cognac Remy Martin VSOP maksumusega 42,90 eurot; - Kuus 0,35-liitrist pudelit konjakit Meukow maksmusega 18,99 eurot pudel, kokku maksumusega 113,94 eurot; - 4 pakki kohviube Lavazza 1 kg maksumusega 20,90 pakk, kokku maksumusega 83,60 eurot; - 2 pakki sõbrateed Forsman maksumusega 2,89 eurot pakk, kokku maksumusega 5,78 eurot;

9 pakki Kreeka pähkleid Germund maksumusega 4,49 eurot pakk, kokku maksumusega 40,41 eurot; - 4 pudelit raseerimisgeeli Gillette Proglide Ocean Breeze 170 ml maksumusega 6,95 eurot tükk, kokku maksumusega 27,80 eurot; - 6 rulldeodoranti Cool Power 50 ml maksumusega 3,45 eurot tükk, kokku maksumusega 20,70 eurot. Kokku võttis kaupa summas 335,13 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. -

13.09.2018 kella 18.53 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-ile xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 5 paari meeste boksereid maksumusega 6,48 eurot paar, kokku maksumusega 32,40 eurot; - meeste bokserid maksumusega 9,48 eurot; - 2 paari meeste boksereid maksumusega 6,98 eurot paar, kokku maksumusega 13,96 eurot; - meeste bokserid maksumusega 3,48 eurot; - 11 pudelit habemeajamisvahtu maksumusega 1,88 eurot tükk, kokku maksumusega 20,68 eurot; - 3 pudelit habemeajamisgeeli maksumusega 5,88 eurot tükk, kokku maksumusega 17,64 eurot; - 9 pakki kohviube Lavazza Crema Aroma maksumusega 19,88 eurot pakk, kokku maksumusega 178,92 eurot; - 30 pakki närimiskummi Orbit padi Sweet Mint maksumusega 0,44 eurot pakk, kokku maksumusega 13,20 eurot; - 40 tahvlit piimashokolaadi Snickers 50g maksumusega 0,48 eurot tükk, kokku maksumusega 19,20 eurot. Kokku võttis kaupa summas 304,48 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 05.10.2018 kella 16.45 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-ile xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 20 pakki sigarette West Blue maksumusega 3,48 eurot pakk, kokku maksumusega 69,60 eurot; - tekstiilkott Grossi Toidukaubad logoga maksumusega 0,98 eurot; - 5 tahvlit tumedat šokolaadi Kalev metspähklitega 300 g maksumusega 3,78 eurot tükk, kokku maksumusega 18,90 eurot; - 2 tahvlit piimašokolaadi Piret tervete metspähklitega 300 g maksumusega 4,98 eurot tükk, kokku maksumusega 9,96 eurot. Kokku võttis kaupa summas 98,70 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 06.10.2018 kella 14.42–14.55 vahel aadressil xxx Harjumaa asuvas xxx kaupluses, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Maksim Jeršoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 7 pakki külmsuitsu lõhefileed 100 g maksumusega 1,95 eurot pakk, kokku maksumusega 13,65 eurot; - 3 pakki külmsuitsu lõheviilusid 200 g maksumusega 4,45 eurot pakk, kokku maksumusega 13,35 eurot; - soolalõhe viil 100 g maksumusega 2,16 eurot; - vähisabad soolvees 200 g maksumusega 2,69 eurot; - 6 pakki suitsutatud tursamaksa 120 g maksumusega 1,87 eurot pakk, kokku maksumusega 11,22 eurot; - forelliM 250 g maksumusega 8,88 eurot;

-

4 pakki kuumsuitsu angerjat 250 g maksumusega 7,101 eurot pakk, kokku maksumusega 28,404 eurot; - 7 pakki Mneeritud angerjat 250 g maksumusega 8,39 eurot pakk, kokku maksumusega 58,73 eurot; - silmud 250 g maksumusega 6,453 eurot; - 2 pakki poolsuitsu grillvorsti Õhtugrill 1 kg maksumusega 3,69 eurot pakk, kokku maksumusega 7,38 eurot; - 4 tükki juustu Forte maksumusega 1,81 eurot tükk, kokku maksumusega 7,24 eurot; - 2 tükki juustu ananassi-mandli 125 g maksumusega 1,599 eurot tükk, kokku maksumusega 3,198 eurot; - 20 pakki taluvõid 200 g maksumusega 1,472 eurot tükk, kokku maksumusega 29,44 eurot; - 6 tuubi hambapastat Ecodenta 100 ml maksumusega 2,40 eurot tükk, kokku maksumusega 14,40 eurot; - 7 tuubi hambapastat Sensodyne 75 ml maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku maksumusega 27,86 eurot. Kokku võttis kaupa summas 235,055 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 06.10.2018 kella 15:37-15:45 vahel aadressil xxx vald asuvas xxx kaupluses, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Maksim Jeršoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 8 tahtvlit šokolaadi Metsapähkel 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 33,52 eurot; - 4 tahvlit šokolaadi Linda 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 16,76 eurot; - 2 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 8,38 eurot; - 3 paari musta värvi sokke Mode maksumusega 0,75 eurot tükk, kokku maksumusega 2,25 eurot; - 4 pakki kohviube Lavazza 1 kg maksumusega 21,35 eurot pakk, kokku maksumusega 85,40 eurot; - 8 pakki sigarette Glamour amber maksumusega 3,90 eurot pakk, kokku maksumusega 31,20 eurot; - 13 pakki sigarette Marlboro Fine Touch maksumusega 4,00 eurot pakk, kokku maksumusega 52 eurot; - 15 pakki sigarette Chesterfield Rose maksumusega 3,75 eurot pakk, kokku maksumusega 56,25 eurot; - 8 pakki sigarette LD Blue Line maksumusega 3,75 eurot pakk, kokku maksumusega 30 eurot; - 8 pakki sigarette Kent Surround maksumusega 4,25 eurot pakk, kokku maksumusega 34 eurot; - pakk Saarema võid maksumusega 1,95 eurot. Kokku võttis kaupa summas 351,71 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 16.10.2018 kella 16.51–16.58 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 2 pakki kohviube Lavazza Qualita Oro (1 kg) maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku maksumusega 49,98 eurot; - 2 pakki kohviube Lavazza Crema e Aroma (1 kg) maksumusega 19,99 eurot pakk, kokku maksumusega 39,98; - kilekott Rimi maksumusega 0,19 eurot.

Kokku võttis kaupa summas 90,15 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 25.10.2018 kella 16.50–16.55 vahel aadressil xxx asuvas kaupluses xxx, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Maksim Jeršoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 3 pakki kohviube Lavazza Crema (1 kg) maksumusega 19,99 eurot pakk, kokku maksumusega 59,97; - 8 pakki kohviube Lavazza Qualita (1 kg) maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku maksumusega 199,92 eurot; - 30 tahvlit šokolaadi Kalev metspähklitega (300 g) maksumusega 2,45 eurot tükk, kokku maksumusega 73,50 eurot. Kokku võttis kaupa summas 333,39 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 25.10.2018 kella 18.08–18.15 vahel aadressil xxx asuvast xxx kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 7 pudelit viskit Jack Daniel’s Tennessee maksumusega 22,99 eurot pudel, kokku maksumusega 160,93 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 28.10.2018 kella 16.05–16.10 vahel aadressil xxxasuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - kolm 0,75-liitrist pudelit šampust Moet&Chandon Brut maksumusega 49,99 eurot pudel, kokku maksumusega 149,97 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 07.11.2018 kella 16.11 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - Kolm 0,5-liitrist pudelit konjakit Cognac Braastad XO 40% maksumusega 42,99 eurot pudel, kokku maksumusega 128,97 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 08.11.2018 kella 13.08–13.10 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 2 pakki kohviube Lavazza Crema e Aroma (1 kg) maksumusega 19,99 eurot pakk, kokku maksumusega 39,98 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest Aleksei Veitman oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. 03.12.2018 kella 17.14–17.22 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 2 pakki jahvatatud kohvi Presidentti Gold Label 500 g maksumusega 8,55 eurot pakk, kokku maksumusega 17,10 eurot; - 3 pakki kohviube Lavazza Qualita Oro 1 kg maksumusega 28,75 eurot pakk, kokku maksumusega 86,25 eurot; - hurmaa kaaluga 0,226 kg, maksumusega 0,54 eurot. Kokku võttis kaupa summas 103,89 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 04.12.2018 kella 13.09 paiku aadressil xxx asuval xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx OÜ toiduletilt M Oile kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 Compact, IMEI-kood xxx, hetkeväärtusega 300 eurot, milles oli SIM-kaart ilma väärtuseta ja ümber oli läbipaistev silikoonist ümbris, ilma väärtuseta. Vargusega tekitas M Oile varalist kahju summas 300 eurot.

04.12.2018 kella 19.34 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - pudel konjakit Hennessy maksumusega 40,19 eurot; - pudel konjakit Remy Martin maksumusega 31,00 eurot; - 2 pudelit konjakit Remy Martin VSOP maksumusega 44,20 eurot pudel, kokku maksumusega 88,40 eurot. Kokku võttis kaupa summas 159,59 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 04.12.2018 kella 20.12–20.29 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 0,5-liitrine pudel viskit Jim Beam maksumusega 18,49 eurot; - kaks 0,7-liitrist pudelit viskit Jameson maksumusega 24,89 eurot pudel, kokku maksumusega 49,78 eurot; - 0,5-liitrine pudel brändit Ararat maksumusega 18,99 eurot; - 0,7-liitrine pudel brändit Raynal maksumusega 19,29 eurot; - 3 pudelit likööri Jägermeister maksumusega 19,99 eurot pudel, kokku maksumusega 59,97 eurot; - 3 pakki žilette Gillette Mach 3 maksumusega 9,99 eurot pakk, kokku maksumusega 29,97 eurot; - sinihallitusjuust maksumusega 1,39 eurot; - 7 pakki forellimarja maksumusega 7,39 eurot tükk, kokku maksumusega 51,73 eurot; - ostukott Rimi maksumusega 0,79 eurot; - kohviollad Lavazza maksumusega 19,99 eurot; - 5 pakki kohviube Lavazza Qualita maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku maksumusega 124,95 eurot. Kokku võttis kaupa summas 395,34 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 07.12.2018 kella 19.45–19.59 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: - 0,5-liitrine pudel konjakit Hennessy VSOP 40% (karbis) maksumusega 39,98 eurot; - kaks 0,75-liitrist pudelit vahuveini Moet Brut Imperial (karbis) maksumusega 31,99 eurot tükk, kokku maksumusega 63,98 eurot; - 1-liitrine pudel viskit Jack Daniels S Black label 40% maksumusega 32,99 eurot. Kokku võttis kaupa summas 136,95 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Seega Aleksei Veitman pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Maksim Jeršovile esitatud süüdistus Maksim Jeršovi süüdistatakse selles, et tema on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt: 06.10.2018 kella 14.42–14.55 vahel aadressil xxx Harjumaa asuvas xxx kaupluses, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Aleksei Veitmaniga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 7 pakki külmsuitsu lõhefileed 100 g maksumusega 1,95 eurot tükk, kokku maksumusega 13,65 eurot; - 3 pakki külmsuitsu lõheviilusid 200 g maksumusega 4,45 eurot pakk, kokku maksumusega 13,35 eurot; - soolalõhe viilud 100 g maksumusega 2,16 eurot; - vähisabad soolvees 200 g maksumusega 2,69 eurot;

-

6 pakki suitsutatud tursamaksa 120 g maksumusega 1,87 eurot pakk, kokku maksumusega 11,22 eurot; - forelliM 250 g maksumusega 8,88 eurot; - 4 pakki kuumsuitsu angerjat 250 g maksumusega 7,101 eurot pakk, kokku maksumusega 28,404 eurot; - 7 pakki Mneeritud angerjat 250 g maksumusega 8,39 eurot pakk, kokku maksumusega 58,73 eurot; - silmud 250 g maksumusega 6,453 eurot; - 2 pakki poolsuitsu grillvorsti Õhtugrill 1 kg maksumusega 3,69 eurot pakk, kokku maksumusega 7,38 eurot; - 4 tükki juustu Forte maksumusega 1,81 eurot tükk, kokku maksumusega 7,24 eurot; - 2 tükki ananassi-mandli juustu 125 g maksumusega 1,599 eurot tükk, kokku maksumusega 3,198 eurot; - 20 pakki taluvõid 200 g maksumusega 1,472 eurot pakk, kokku maksumusega 29,44 eurot; - 6 tuubi hambapastat Ecodenta 100 ml maksumusega 2,40 eurot tükk, kokku maksumusega 14,40 eurot; - 7 tuubi hambapastat Sensodyne 75 ml maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku maksumusega 27,86 eurot. Kokku võttis kaupa summas 235,055 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 06.10.2018 kella 15.37–15.45 vahel aadressil xxx vald asuvas xxx kaupluses, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Aleksei Veitmaniga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 8 tahtvlit šokolaadi Metsapähkel 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 33,52 eurot; - 4 tahvlit šokolaadi Linda 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 16,76 eurot; - 2 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg 300 g maksumusega 4,19 eurot tükk, kokku maksumusega 8,38 eurot; - 3 paari musta värvi sokke Mode maksumusega 0,75 eurot paar, kokku maksumusega 2,25 eurot; - 4 pakki kohviube Lavazza 1 kg maksumusega 21,35 eurot pakk, kokku maksumusega 85,40 eurot; - 8 pakki sigarette Glamour Amber maksumusega 3,90 eurot pakk, kokku maksumusega 31,20 eurot; - 13 pakki sigarette Marlboro Fine Touch maksumusega 4,00 eurot pakk, kokku maksumusega 52 eurot; - 15 pakki sigarette Chesterfield Rose maksumusega 3,75 eurot pakk, kokku maksumusega 56,25 eurot; - 8 pakki sigarette LD Blue Line maksumusega 3,75 eurot pakk, kokku maksumusega 30 eurot; - 8 pakki sigarette Kent Surround maksumusega 4,25 eurot pakk, kokku maksumusega 34 eurot; - pakk Saaremaa võid maksumusega 1,95 eurot. Kokku võttis kaupa summas 351,71 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 25.10.2018 kella 16.50–16.55 vahel aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis Aleksei Veitmaniga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 3 pakki kohviube Lavazza Crema (1 kg) maksumusega 19,99 eurot pakk, kokku maksumusega 59.97 eurot;

-

8 pakki kohviube Lavazza Qualita (1 kg) maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku maksumusega 199,92 eurot; - 30 tahvlit šokolaadi Kalev metspähklitega (300 g) maksumusega 2,45 eurot tükk, kokku maksumusega 73,50 eurot. Kokku võttis kaupa summas 333,39 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 25.10.2018 kella 18.09–18.17 vahel aadressil xxx asuvast xxx kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 4 pakki kohviube Lavazza Qualita Oro maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku maksumusega 99,96 eurot; - 6 pakki Atlandi lõhefilee viile maksumusega 2,99 eurot pakk, kokku maksumusega 17,94 eurot; - 3 pakki külmsuitsu lõhefilee viile maksumusega 2,99 eurot pakk, kokku maksumusega 8,97 eurot. Kokku võttis kaupa summas 126,87 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. 28.10.2018 kella 16.02–16.07 vahel aadressil xxx asuvast kauplusest xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluvad järgmised kaubad: - 0,7-liitrise pudeli viskit Laphrollaig 10YO maksumusega 57,50 eurot; - 0,7-liitrise pudeli viskit Laphrollaig Select maksumusega 41,90 eurot; - 0,7-liitrise pudeli viskit Ballantines 15YO maksumusega 71,29 eurot. Kokku võttis kaupa summas 170,69 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Seega Maksim Jeršov, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

19:27 liigub isik kodukeemia osakonda ning paneb ostukorvist purgid omale tagi taskusse. Kell 19:35 lahkub isik kauplusest ilma, et oleks millegi eest maksnud. Samal kuupäeval, kell 19:43 siseneb isik uuesti Xxx Xxx kauplusesse ning lahkub midagi ostmata kauplusest kell 19:49. Tunnistaja B M ütluste (I kd tl 21-23) kohaselt töötab ta XXX turvatöötajana xxx kuuluva Xxx Xxxi kaupluses. 11.05.2018 kell 19:45 paiku vaatas ta turvaruumis turvakaameraid ja märkas meesterahvast, kes möödus kassast, hoides käes kinkekotte. See mees tundus sama, kes oli umbes aasta tagasi kinkekotte kasutades alkoholi varastanud. Vaatas kiiresti alkoholikaamerat ja nägi, et keegi võttis karpidega kallist alkoholi. See oli üks teine meesterahvas, aga arvas, et tegemist on vargapundiga ning jooksis kohe kauplusest välja ja nägi sama kinkekottidega meest xxx keskuse poole jooksmas. Seejärel vaatas videosalvestusi ja sai aru, et kaupluses tegutses koos kolm varast. Üks valvas ja üks võttis alkoholi ning viis selle käruga kinkekottidega isikule, kes andis talle tühja ostukorvi vastu ning peitis alkoholi riiulite vahel kinkekottidesse ning väljus kauplusest alkoholi eest tasumata. Isikud varastasid mitmesugust alkoholi 222,70 eurot väärtuses, möödudes kassast tasumata kaubaga kell 19:49. Järgmisel hommikul vaatas uuesti videosid ja avastas, et sama kolmeliikmeline seltskond käis

meesterahvas, kes kannab seljas halli värvi kapuutsiga dressipluusi, mille hõlmad on eest lahti. Dressipluusi all kannab meesterahvas valget värvi särki, mille rinnal on näha kirjet „New York“. Meesterahva seljas oleva dressipluusi vasakus taskus on näha punast värvi riidest nutsakut. Meesterahvas kannab jalas halli värvi lühikesi pükse ning plätusid. Meesterahvas on pikemat kasvu, kõhna kehaehitusega ning lühemate tumedate juustega. Meesterahvana on menetluse käigus tuvastatud Aleksei Veitman. Aleksei võtab vasakusse kätte ostukorvi ning siseneb kauplusesse. Kell 18:12 läheneb Aleksei kangete alkohoolsete jookide riiulile ostukorviga. Tema dressipluusi vasakus taskus on endiselt näha punast värvi riidest nutsakut. Aleksei võtab alkohoolsete jookide riiulist kaks musta värvi karpi konjakit „Hennessy VSOP“ ning asetab karbid ostukorvi. Seejärel lahkub Aleksei alkohoolsete jookide riiuli juures. Tema ostukorvis on näha veel tualettpaberi pakendit, millega ta püüab korvis olevaid karpe varjata. Kella 18:13 ajal liigub ta piimatoodete leti juurde, võtab riiulist piimapaki ning asetab selle ostukorvi. Kell 18:14 ilmub Aleksei kaamera vaatevälja ning asetab ostukorvi riiulivahesse, vaatab mitmeid kordi üle õla, võtab taskust punast värvi nutsaka ning kohmitseb ostukorvi kohal. Seejärel tõuseb isik kell 18:16 püsti ning hoiab käes punast värvi riidest ostukotti, mille küljel on näha „Selver“ logo. Aleksei asetab ostukoti üle parema õla ning võtab vasakusse kätte ostukorvi, milles varasemalt riiulist võetud konjakikarpe enam näha ei ole. Kell 18:22 ilmub alkohoolsete jookide riiuli juurest kaamera vaatevälja Aleksei, vaatab paar korda üle parema õla olevasse punasesse ostukotti. Seejärel kohendab pisut ostukotti ning lahkub kaamera vaateväljast. Kell 18:22 tuleb Aleksei kassa järjekorda ning asetab kaubalindile tualettpaberi pakendi, piimapakendi ning läbipaistva kilekoti, milles näha banaane. Kell 18:23 tasub Aleksei nimetatud asjade eest sularahas. Aleksei kannab üle parema õla endiselt punast värvi „Selveri“ ostukotti ning on näha, et ostukott on täidetud asjadega. Peale tasumist võtab Aleksei banaanid, piima ja tualettpaberi pakendi kätte ning lahkub kell 18:23 xxx kauplusest. xxx OÜ esindaja J S ülekuulamise protokolli (I kd tl 37-38) kohaselt esitas xxx OÜ 01.08.2018 politseile avalduse xxx linnas xxx asuva xxx kaupluses toimunud pisivarguse kohta koos turvakaamerate salvestistega. 28.07.2018 kell 18:23 ajal võttis üks pikemat kasvu, kõhna kehaehitusega meesterahvas müügisaalist 3 tk 0,5 liitrist pudelit konjakit Hennessy VSOP väärtusega 149,97 eurot ning 0,5 liitrise pudeli konjakit Larsen VS väärtusega 18,99 eurot, peitis asjad punasesse Selveri ostukotti, mille asetas üle õla. Kassas tasus meesterahvas tema ostukorvis olnud piima, banaani ning WC paberi eest sularahas. Ostetud asjade summa oli 1,51 eurot. Seejärel läbis isik kassade rivi, jättes punasesse Selveri kotti pandud alkoholi eest tasumata ning lahkus kauplusest varastatud kaubaga. Turvakaamerate salvestiselt nähtub, et meesterahvas paneb alkoholi esmalt ostukorvi ning seejärel veidi aja pärast võtab taskust punase Selveri koti ning paneb pudelid sinna kotti ja koti üle õla. Meesterahvas tekitas vargusega xxx OÜ-le varalist kahju 168,96 eurot. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu xxx OÜ avaldusest (I kd tl 25) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Episood 02.09.2018 ja 10.09.2018 xxx Kohus leiab, et 02.09.2018 kella 17:46 paiku aadressil xxx asuvast kauplusest xxx kauba maksumusega 257,40 eurot ja 10.09.2018 kella 17:16 paiku samast kauplusest kauba maksumusega 214,50 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 45-66), milles on vaadeldud 02.09 ja 10.09.2018 xxx asuvas xxx Xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 02.09. 2018 kella 17:32-17:44 ajal liigub kaupluses meesterahvas, kelle seljas on sinine T-särk ja must vest, jalas sinised teksad. Kaupluses võtab ta mitu korda alkoholi pudelitega riiulilt mitu karpi, siis liigub riiulite juurest eemale, tuleb tagasi ja võtab veel mitu karpi. Siis liigub ta kaupluse müügisaalis, jääb seisma ühe riiuli juures, peidab kaks karpi alumisele riiulile ning paneb mingi karbi tema poolt peidetud karpide ette ja liigub riiuli juurest eemale. Läheb riiulite vahele, kus toimetab ostukorvis olevate karpidega ja paneb mingit väiksemat asja tasku. Liigub edasi tagasi (käitub närviliselt, vaatab koguaeg ringi), liigub riiulite juurest eemale. Tema juurde tuleb teine isik (sinine särk seljas ja musta värvi õlakott üle keha), kes eelnevalt oli käinud sama riiuli juures, kust sinises T-särgis ja mustas vestis meesterahvas võttis karbid (alkoholi pudelitega riiul). Sinises T-särgis ja mustas vestis meesterahvas liigub riiulite vahele, kus võtab taskust musta värvi ostukoti, võtab ostukorvist karbid ja paneb ostukotti, asetab koti parema õla peale ja liigub edasi. Siis tuleb tagasi, võtab alumiselt riiulilt kaks karpi, mis oli ta enne sinna peitnud, liigub riiulite vahele ja paneb need karbid samasse musta värvi ostukotti. 10.09.2018 toimunud varguse kohta videosalvestustel on erinevate kaameratega kajastatud, et 10.09.2018 kella 17:08-17:16 ajal tuleb kaupluses alkoholi pudelitega riiulite juurde mustas riietes ja musta nokamütsiga meesterahvas, võtab riiuli pealt mitu karpi, paneb ostukorvi ja liigub riiulite juurest eemale. Meesterahvas tuleb meesterahva juurde, kelle seljas on sinine T-särk ja must vest. Jääb tema juures seisma, hoiab kõrva juures mobiiltelefoni. Meesterahvas, kelle seljas on sinine T-särk ja must vest võtab teise meesterahva ostukorvist karbid, teeb lahti, võtab korraks pudeli karbist välja, vaatab, paneb tagasi pudeli karpi ning paneb karbi enda ostukorvi. Teeb niimoodi mitu korda. Siis meesterahvas nokamütsiga liigub sinises T-särgis ja mustas vestis meesterahva juurest eemale. Sinises T-särgis ja mustas vestis meesterahvas võtab taskust sinist värvi ostukoti, paneb tema ostukorvis olevad karbid sinist värvi ostukotti ja asetab ostukoti õla peale ja liigub kaamera juurest eemale. On näha, et ostukorv on tühi. Sinises T-särgis ja mustas vestis meesterahvas tuleb kassa juurde, maksab kolme kauba eest (üks nendest on sai, siis võib Olla suhkur ja midagi valget värvi). Tema õla peal on sinist värvi ostukott, milles on midagi. Kauba, mille eest ta maksis kassas paneb ostukotti ja möödub turvaväravatest. Tunnistaja J G ütluste (I kd tl 68-69) kohaselt käis 02.09.2018 ja 10.09.2018 xxx Xxxis üks ja sama meesterahvas, kes kahe päeva peale kokku võttis kaupluse müügisaalist 11 0,5 liitrist konjakit Cognac Remy Martin väärtusega 42,90 eurot/tk. 02.09.2018 lahkus ta müügisaalist ja mõõdus kassadest kell 17:46 ja 10.09.2018 kell 17:16. Noormees oli tumedate lühikeste juustega. Mõlemal korral olid jalas sinised teksad, seljas sinine T-särk ja must vest. 02.09.2018 olid tal pudelid Grossi poe kirjaga musta värvi riidest kotis, mis oli poest lahkude üle õla. 10.09.2018 olid pudelid sinises Coop kirjaga riidest kotis ja samuti üle õla. 10.09.2018 ostis ta paar toiduainet nutikassade kõrval asuvast kassast ning lahkus siis kotis olnud konjakipudelite eest maksmata. 10.09.2018 oli ta koos teise noormehega, kellel jalas lühikesed püksid, seljas must T-särk ja peas must nokamüts. Noormehed olid koos konjakite riiuli juures. Lühikeste pükstega noormees võttis 5 konjakit riiulilt, pikkade teksadega noormees võttis pudelitelt turvaelemendid küljest ära ja pani tal kaasas olnud sinisesse Coop

kirjaga kotti, millega lahkus poest kauba eest maksmata. 02.09.2018 võttis ta samalt riiulilt 6 sama konjakit ja lahkus samuti maksmata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 42), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 02.09.2018 ja 10.09.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 471,90 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 10.09.2018 xxx toidukaubad Kohus leiab, et 10.09.2018 kella 17:25 paiku aadressil xxx toidukaupade kauplusest kauba maksumusega 231,80 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 100-111), milles on vaadeldud Xxx linnas asuvas xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 10.09.2018 kell 17:25 siseneb kauplusesse meesterahvas (vanus umbes 35. a, seljas hall vest, sinine T-särk, sinised teksapüksid, pruunid kingad, sarnaneb Aleksei Veitmanile) ja teine meesterahvas (vanus umbes 40. a, seljas tume T-särk kirjaga „PP“, lühikesed püksid, peas nokamüts ja päikeseprillid, sarnaneb Maksim Jeršovile). Kell 17:26 Aleksei Veitmanile sarnanev isik võtab riiulist mitu hambapastakarpi ja paneb need ostukorvi. Kell 17:27 võtab ta ostukorvist karbid ja paneb need sinist-valget värvi kilekotti, on näha, et ostukorv on praktiliselt tühi. Kell 17:28 võtab ta kassade juurest musta koti ning liigub kohviosakonda, kus paneb ostukorvi mitu pakki kohvi ja sokkide osakonnas paneb kohvipakid musta kotti. On näha, et ostukorv on tühi. Kell 17:26 on Maksim Jeršovile sarnanev isik alkoholiosakonnas ja võtab riiulist kolm karpi ja paneb need ostukorvi ning esemete peale paneb majapidamispaberite paki. Kell 17:30 Aleksei Veitmanile sarnanev isik ja Maksim Jeršovile sarnanev isik kohtuvad riiulite taga, peale mida Maksim Jeršovile sarnanev isik asetab majapidamispaberi paki riiulile tagasi ning paneb tühja ostukorvi kassade juurde ja kell 17:32 väljub kauplusest midagi võtmata. Kell 17:32 Aleksei Veitmanile sarnanev isik võtab midagi külmkapist. Tema käes on näha juba kaks sinist-valget värvi kilekotti ja üle õla must kott. Kell 17:35 tuleb Aleksei Veitmanile sarnanev isik kassade juurde ning asetab kassalindile piima ja saia tasub nende eest ning lahkub kauplusest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 96-97), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 10.09.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 231,80 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava

jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 13.09.2018 Xxx Xxx Kohus leiab, et 13.09.2018 kella 18:45 paiku aadressil xxx, Xxx asuvast kauplusest xxxi Xxx Xxx kauba maksumusega 335,13 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 115-134), milles on vaadeldud 13.09.2018 xxx Xxx asuvas Xxx Xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 13.09.2018 kella 18:33 ajal sisenevad kauplusesse kaks meesterahvast. Ühel on seljas heledat värvi ruuduline särk ja peas hele nokamüts ning teisel meesterahval on seljas musta värvi jope. Meesterahvad liiguvad müügisaalis ning jäävad seisma karpide juures, kus nokamütsiga meesterahvas paneb enda ostukorvist mustas jopes meesterahva ostukorvi midagi ning teeb niimoodi mitu korda. Siis liigub eemale ja mustas jopes meesterahvas toimetab ja paneb midagi enda tasku ning ka seal seisvate karpide sisse ja viskab midagi riiulite alla. Nokamütsiga meesterahvas võtab midagi hügieeni ja kosmeetikatoodete osakonnas riiulite pealt, mitu korda ja paneb ostukorvi. Siis liigub riiulite juurest eemale ja katab ostukorvis olevad asjad kilekotiga. Mustas jopes meesterahvas jääb seisma pudelitega aluste juures, jätab sinna ostukorvi, liigub eemale, tuleb tagasi, võtab sinist värvi ostukoti riiulist, kus ripuvad kile- ja ostukotid, liigub enda ostukorvi juurde ja paneb ostukorvist asju ostukotti. Ostukoti paneb õla peale, võtab ostukorvi ja liigub eemale. Nokamütsiga meesterahvas on eemal. Mustas jopes meesterahvas on juba teiste riiulite juures, paneb midagi ostukotti (kohviubade pakendile sarnased esemed) ning seejärel ostukoti õla peale ja liigub edasi. Karpide juures seisab nokamütsiga meesterahvas ja peidab midagi seal seisvate karpide sisse. Tema juurde liigub mustas jopes meesterahvas. Nokamütsiga meesterahvas lahkub ja mustas jopes meesterahvas võtab karpide seest midagi ning toimetab (nagu eemaldaks midagi pudelile sarnase eseme küljest). Tema juurde tuleb uuesti nokamütsiga meesterahvas ning mõlemad võtavad midagi karpide seest. Mõlemad liiguvad eemale. Mustas jopes meesterahvas liigub teiste riiulite vahel, võtab midagi ja paneb õla peal olevasse ostukotti ja liigub eemale. Mustas jopes meesterahvas tuleb kassa juurde, maksab mingi kahe asja eest, samal ajal hoiab käes sinist värvi ostukotti, mis on asjadest täis ja möödub turvaväravatest. Tunnistaja J G ütluste (I kd tl 135-136) kohaselt vaadates turvakaamerate salvestusi avastas ta, et 13.09.2018 kell 18:33 tulid kauplusesse kaks noormeest. Ühel oli seljas ruuduline pluus ja teisel tumedad riided. Mõlemad võtsid korvid ja panid müügisaalis oma korvidesse ühe konjaki Remy Martin (0,5l) väärtusega 42,90 eurot, kuus 0,35 liitrist konjakit Meukow väärtusega 18,99 eurot/tk, kokku 113,94 eurot. Neli pakki kohviube Lavazza väärtusega 20,90

eurot/tk, kokku 83,60 eurot, 2 pakki sõbrateed Forsman väärtusega 2,89 eurot/tk, kokku 5,78 eurot, 9 pakki Premium Kreeka pähkleid väärtusega 4,49 eurot/tk, kokku 40,41 eurot, 4 raseerimisgeeli Gillette Proglide Ocean Breeze väärtusega 6,95 eurot/tk, kokku 27,80 eurot ja 6 rulldeodoranti Loreal Men Expert God Power väärtusega 3,45 eurot/tk, kokku 20,70 eurot. Kõik võetud kaubad panid noormehed sinisesse riidest „Coop“ kirjaga poekotti, millega tumedates riietes noormees möödus kell 18:45 kassast ilma kaupade eest maksmata. Noormees ostis ja maksis kassas kahe toidukauba eest, mille pani samuti oma sinisesse poekotti ja lahku kauplusest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 112), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 13.09.2018 xxx asuva Xxx Xxxi kauplusest varastas kaupa 335,13 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 13.09.2018 xxx toidukaubad Kohus leiab, et 13.09.2018 kella 17:25 paiku aadressil xxx toidukaupade kauplusest kauba maksumusega 304,48 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 141-155), milles on vaadeldud Xxx linnas asuvas xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 13.09.2018 sisenevad kauplusesse kaks meesterahvast. Ühel meesterahval on seljas heledat värvi ruuduline särk ja peas hele nokamüts ning teisel meesterahval on seljas musta värvi jope, kes sarnaneb Aleksei Veitmanile. Musta värvi jopega meesterahvas jääb kohe kassa juures seisma, võtab kassa juurest mitu korda midagi (närimiskummidega karbikestele sarnased esemed) ning liigub edasi müügisaali. Meesterahvad liiguvad müügisaalis, võtavad erinevate riiulite pealt erinevaid asju ja panevad ostukorvi. Jäävad riiulite vahele toimetama. Mustas jopes meesterahval on õla peal sinist värvi ostukott, milles on midagi. Ta liigub müügisaalis. Liikudes riiulite vahel võtab ta ostukorvist asju ja paneb õla peal olevasse ostukotti. Liigub kassa juurde, mille lindi peal on kaks asja (suhkur ja piim). Ostukott on õla peal ja on näha, et ostukotis on midagi. Kassapidaja midagi räägib mustas jopes meesterahvale. Meesterahvas jätab kaks asja lindi peale ja kiire sammuga möödub kassast ja lahkub kauplusest. Teine meesterahvas jätab ostukorvi kassa juurde ja lahkub kauplusest tühjade kätega. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 137-138), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 13.09.2018 xxx,

Xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 304,48 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 05.10.2018 xxx toidukaubad Kohus leiab, et 05.10.2018 kella 16:41 paiku aadressil xxx toidukaupade kauplusest kauba maksumusega 98,70 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 168-183), milles on vaadeldud xx asuvas xx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 05.10.2018 kell 16:40 siseneb läbi väravate müügisaali kõhna kehaehitusega, tumedate juustega meesterahvas, kes kannab musta jopet, helesiniseid teksapükse ja musti kingi. Mees liigub kaasade juurde ja võtab parempoolse kassa leti alt tekstiilist poekoti. Seejärel liigub ta sama kassa müügisaalipoolsesse otsa ja võtab ostukorvi. Ta kõnnib ostukorv käes, teisele poole kassat, kus kell 16:41 küünitab ühe käega üle kassaleti ja võtab sealt midagi. Kell 16:41 vilksatab kaamera vaatevälja sama isik, käes sinise-valge kirju ese. Meesterahvas seisab kassa juures ja kell 16:41 küünitab uuesti üle kassaleti ja võtab sealt midagi. Taaskord vilksatab kaamera vaatevälja isiku vasakus käes olev sinise-valge kirju ese. Seejärel liigub sama isik müügisaali lettide vahele, ostukorv paremas käes. Salvestiselt nähtub, et korvis on heledat värvi kaup. Kell 16:41, kui meesterahvas on jõudnud kaubariiulite vahele, võtab ta parema käega oma vasaku käe käevangus olevast ostukorvist välja heledat tooni eseme, pöörab ennast ümber ja kõnnitab tagasi, jäädes kaamera poole seljaga. Samal ajal topib meesterahvas midagi endale põue. Meesterahvas võtab veel midagi ostukorvist ning kohendab jopet. Seejärel pöörab ta ennast samas riiulivahes ümber, jäädes näoga kaamera poole. Paremas käes ei ole tal midagi, vasakus käes on ostukorv. Meesterahvas kõnnib veel mõned korrad samade riiulite vahel edasi-tagasi ja sama ajal kohendab jopet. Seejärel suundub meesterahvas kaubariiulite juurde. Ühelt otsmise riiuli kõige ülemiselt riiulilt võtab ta kolmel korral kaupa, mille paneb ostukorvi. Seejärel liigub meesterahvas alkoholiriiulite vahele. Seal võtab ta parempoolselt riiulilt midagi ja liigub edasi, kus paremal pool on tualett- ja kätepaberite riiulid. Vasakul pool on taimed. Taimeriiulite otsas on kaubaalus majapidamispaberite rullidega. Kell 16:44 võtab meesterahvas ostukorvist pudeli ja asetab vasakpoolsele riiulile. Seejärel liigub ta kaubaaluse poole, jäädes osaliselt majapidamispaberite rullide taha. Meesterahvas võtab ostukorvist tekstiilist ostukoti, avab selle suu ning hakkab kaupa kotti panema. Ostukorv jääb paberirullide varju. Meesterahvas kõnnib tagasi sama riiulivahet pidi, samal ajal musta ostukotti paremale õlale asetades. Meesterahva käes olevas ostukorvis kaupa ei ole. Kell 16:45 läbib meesterahvas kassavärava, õlal must ostukott. Meesterahvas väljub poest välisukse kaudu.

Tunnistaja K V ülekuulamise protokolli (I kd tl 185-186) kohaselt 05.10.2018 kella 16:41 ajal võttis üks pikemat kasvu, kõhna kehaehitusega meesterahvas kassa juurest 20 pakki sigarette White Blue väärtusega 69,60 eurot (2 plokki) ning müügisaalist tekstiilkoti xxx toidukaubad logoga väärtusega 0,98 eurot, 5 tk tumedat šokolaadi Kalev metspähklitega 300 g koguväärtusega 18,90 eurot, 2 tk piimašokolaadi tervete metspähklitega 300 g koguväärtusega 9,96 eurot, peitis asjad tumedasse tekstiilkotti ning lahku kauplusest kauba eest tasumata. Turvakaamerate salvestistelt nähtub, et meesterahvas paneb esemed esmalt ostukorvi ning seejärel veidi aja pärast võtab taskust punase Selveri koti ning paneb pudelid sinna kotti ja koti üle õla. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 165-166), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 05.10.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 98,70 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 06.10.2018 xxx kauplus Kohus leiab, et ajavahemikul 06.10.2018 kella 14:42 kuni 14:55 ajal aadressil xxx asuvas xxx kauplusest kauba maksumusega 235,05 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt grupis koos Maksim Jeršoviga on tõendatud kannatanu esindaja ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Maksim Jeršovi 22.01.2019 antud ütluste (III kd tl 106-113) kohaselt tunnistab ta, et kaupluses tekkis tal mõte varastada. Ta täpselt ei mäleta, mida võttis, kuid kui ei eksi, siis võttis 2 tk angerjat, 4 tk lõhe viile vaakum pakendis ja 1 purgi forellimarja. Pani asjad kaasas olnud spordikotti, möödus kassast ja ei maksnud kauba eest, kuna raha ei olnud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et nii palju asju ta ei varastanud. Võttis vaid kolm pakki lõheviilusid, seitse pakki lõhefileed, vähisabad ja neli pakki kuumsuitsu angerjat, muid asju ei võtnud. Süüteo toimepanemist süüdistatavate poolt vaatamata süüdistatava Maksim Jeršovi selgitustele tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 207-233) milles on vaadeldud xxx asuvas xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 06.10.2018 kell 14:42:30 siseneb kauplusesse mustas jopes ja sinistes teksades meesterahvas ning kell 14:43:59 siseneb teine meesterahvas, kes on mustas jopes, helehallide varrukatega ja kapuutsiga, jalas mustad püksid, õla peal on musta värvi kott. Kell 14:43:00 mustas jopes ja sinistes teksades meesterahvas (edaspidi esimene meesterahvas) liigub riiulite juurde, on näha, et ostukorvis on sai. Kell 14:43:29 tuleb riiuli juurde ning võtab riiulilt midagi mitu korda ja paneb ostukorvi. Sama riiuli juurde tuleb teine meesterahvas (mustas jopes

helehalli värvi varrukatega, edaspidi teine meesterahvas) ning mõlemad meesterahvad võtavad midagi riiulist ja panevad enda ostukorvi. Teine meesterahvas liigub riiuli juurest eemale, esimene meesterahvas jääb riiuli juurde. Esimene meesterahvas liigub riiuli juures ja uuesti võtab midagi riiulist mitu korda ja paneb enda ostukorvi. Teine meesterahvas liigub müügisaalis ja kell 14:45:43 jääb seisma jookidega kastide juures, võtab midagi ostukorvist mitu korda ja paneb enda musta värvi kotti, mis on tal õla peal. Müügisaalis liigub teise meesterahva poole esimene meesterahvas ja jääb kell 14:45:15 seisma teisest meesteravast natukene eemal ja paneb ostukorvi maha (on näha, et ostukorvis on palju asju). Teine meesterahvas liigub esimese meesterahva juurde ja on näha, et teine meesterahvas liikudes esimese meesterahva juurde paneb õla peal oleva koti kinni. Esimene meesterahvas kükitab ja paneb midagi ostukorvist sinist värvi ostukotti. Kukub või pakk, ta võtab selle maast ja samuti paneb ostukotti. Edasi paneb midagi ostukorvist sinist värvi ostukotti, teine meesterahvas seisab kõrval ja hoiab kõrva juures mobiiltelefoni. Esimene meesterahvas tõuseb püsti ja on näha, et ta hoiab käes sinist värvi Coop ostukotti, milles on midagi. Mõlemad meesterahvad liiguvad kaamera juurest eemale ja on näha, et esimese meesterahva ostukorvis on ainult sai. Teine meesterahvas korraks jääb seisma riiuli juures ja kell 14:47:56 võtab riiulist mitu korda midagi ja paneb ostukorvi, siis liigub riiulite juurest eemale ja kaob kaamera vaateväljast. Teine meesterahvas liigub riiulite juurde ning kell 14:49:28 teine meesterahvas liigub müügisaalis, jääb korraks seisma, võtab midagi ostukorvist ja paneb enda musta värvi kotti, mis on tal õla peal. Teeb niimoodi mitu korda ja on näha, et müügisaalis liigub esimene meesterahvas, kelle õla peal on sinist värvi COOP ostukott, mis on punnis (kotis on midagi). Käes on tal ostukorv, milles on sai. Liigub riiulite juurde, kust võtab midagi ja paneb ostukorvi. Kell 14:53:36 on näha, et kassa juurde tuleb teine meesterahvas, kelle õla peal on musta värvi kott, maksab kassas veepudeli eest ja lahkub. Kell 14:54:00 tuleb kassa juurde esimene meesterahvas, kelle õla peal on sinist värvi ostukott Coop, mis on punnis (kotis on midagi). Ta maksab kassas saia eest ja lahkub. Videosalvestusel olev mustas jopes ja sinistes teksadest meesterahvas sarnaneb Aleksei Veitmanile ning mustas jopes helehallide varrukatega ja mustades pükstes meesterahvas sarnaneb Maksim Jeršovile. Kannatanu O M ütluste (I kd tl 196-198) kohaselt varastati 06.10.2018 kell 14:54 xxx kauplusest aadressiga xxx järgnev kaup: 7 pakki külmsuitsu lõhefileed 100 g maksumusega 1,95 eurot pakk, kokku maksumusega 13,65 eurot, 3 pakki külmsuitsu lõheviilusid 200 g maksumusega 4,45 eurot pakk, kokku maksumusega 13,35 eurot, soolalõhe viil 100 g maksumusega 2,16 eurot, vähisabad soolvees 200 g maksumusega 2,69 eurot, 6 pakki suitsutatud tursamaksa 120 g maksumusega 1,87 eurot pakk, kokku maksumusega 11,22 eurot, forelliM 250 g maksumusega 8,88 eurot, 4 pakki kuumsuitsu angerjat 250 g maksumusega 7,101 eurot pakk, kokku maksumusega 28,404 eurot, 7 pakki Mneeritud angerjat 250 g maksumusega 8,39 eurot pakk, kokku maksumusega 58,73 eurot; silmud 250 g maksumusega 6,453 eurot, 2 pakki poolsuitsu grillvorsti Õhtugrill 1 kg maksumusega 3,69 eurot pakk, kokku maksumusega 7,38 eurot, 4 tükki juustu Forte maksumusega 1,81 eurot tükk, kokku maksumusega 7,24 eurot, 2 tükki juustu ananassimandli 125 g maksumusega 1,599 eurot tükk, kokku maksumusega 3,198 eurot, 20 pakki taluvõid 200 g maksumusega 1,472 eurot tükk, kokku maksumusega 29,44 eurot, 6 tuubi hambapastat Ecodenta 100 ml maksumusega 2,40 eurot tükk, kokku maksumusega 14,40 eurot, 7 tuubi hambapastat Sensodyne 75 ml maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku maksumusega 27,86 eurot. Meesterahvad varastasid Xxx kauplusest kaupa kogumaksumusega 235,05 eurot. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu xxx avaldusest (I kd tl 192-193) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad esemete seniste valdajate valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks

esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rOijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrOi all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist, kuid selgitab, et pani varguse toime üksi. Ka süüdistatav Maksim Jeršov tunnistab (III kd tl 106-116), et pani varguse kaupluses toime, kuid täpselt ei mäleta, mida võttis, kuid kui ei eksi, siis võttis 2 tk angerjat, 4 tk lõhe viile vaakum pakendis ja 1 purgi forellimarja. Enda sõnul käis ta xxx mingis kaupluses, kuhu sõitis koos Alekseiga. Tema sõnul Aleksei nimetas kaupluse, kuhu peab sõitma ning tema oli ainult autojuht, kes sõidutas sinna kuhu oli vaja. Tema ei tea, mida Aleksei tegi kaupluses, kas ja mida võttis, tema ei näinud. Kaubad poest võttis enda jaoks ja ise sõi need kodus samal päeval ära. Pani asjad kaasas olnud spordikotti, möödus kassast ja ei maksnud kauba eest, kuna raha ei olnud. Kohtuistungil on asunud süüdistatav Maksim Jeršov täpsustama mida ta kaupluses võttis. Kohtu hinnangul ei riimu süüdistatavate ütlused asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestustega. Xxx kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestustelt on näha, kuidas 06.10.2018 kell 14:42:30 siseneb kauplusesse mustas jopes ja sinistes teksades meesterahvas, kelleks on Aleksei Veitman ning minut hiljem, s.o 14:43:59 siseneb samasse kauplusesse teine meesterahvas, kes on mustas jopes, helehallide varrukatega ja kapuutsiga, jalas mustad püksid, õla peal musta värvi kott, kelleks on Maksim Jeršov. Mõlemad isikud liiguvad poes erinevate riiulite vahel ning asetavad enda korvi erinevaid kaupu. Kell 14:45:43 jääb Maksim Jeršov seisma jookidega kastide juures, võtab mitmel korral midagi ostukorvist ning paneb need enda õlal olevasse spordikotti. Kell 14:45:15 tuleb Maksim Jeršovi juurde Aleksei Veitman. Maksim Jeršov jääb Aleksei Veitmanist veidi eemale seisma, samal ajal Aleksei Veitman kükitab maha ning hakkab enda ostukorvist asju ostukotti panema. Samal ajal Maksim Jeršov seisab Aleksei Veitmani juures, et talle nn katet teha seniks kuni viimane asjad ostukorvist ostukotti ümber paigutab. Videosalvestuselt nähtub, et Maksim Jeršov võtab mobiiltelefoni ning jätab mulje nagu räägiks telefoni teel kellegagi ning vaatab aeg ajalt, mida Aleksei Veitman teeb. Kui Aleksei Veitman on korvist asjad ostukotti asetanud liiguvad mõlemad koos kaamera vaateväljast eemale. Seejuures nähtub videosalvestistelt, et M. Jeršov paneb oma kotti erinevatelt riiulitelt võetud kaupa, mistõttu on tema ütlused ainult suitsukala toodete võtmise kohta ümber lükatud. Kohtu hinnangul süüdistatavate väited, et varguse panid nad toime üksi teadmata, mida teine isik poes teeb, ei ole usaldusväärsed ega ühti

asitõendi vaatlusprotokolli ning Xxx kaupluse videosalvestustega. Kuna süüdistatavate kohtueelses menetluses ja süüdistatava M. Jeršovi kohtuistungil antud ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kaupluses tegutsemist üksmeelselt ja kooskõlastatult, leiab kohus, et süüdistatavate ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Hinnates asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime kahe meesterahva poolt vastavalt ühtsele teoplaanile. Koos otsustati minna poodi varastama, mõlemad võtsid poest kaupa ja mõlemad maksid kauba eest vaid osaliselt ning ülejäänud kaubaga möödusid kassadest kauba eest maksmata. Seega on tuvastamist leidnud, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt ühtsele teoplaanile ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistatavate ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 06.10.2018 Xxx kauplus Kohus leiab, et ajavahemikul 06.10.2018 kella 15:37 kuni 15:45 ajal aadressil xxx asuvas Xxx Xxx kauplusest kauba maksumusega 351,71 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt grupis koos Maksim Jeršoviga on tõendatud tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Samuti on ta selgitanud, et nendel kordadel, kui käis kauplustes koos Maksim Jeršoviga, siis kumbki varastas enda tarbeks. Kahetseb puhtsüdamlikult. Süüdistatav Maksim Jeršovi 22.01.2019 antud ütluste (III kd tl 106-113) kohaselt tunnistab ta, et Xxx kaupluses varastas paar tükki šokolaadi. Ta ei mäleta, kust ta need võttis ja mitu tükki, kuid mäletab, et varastas ainult šokolaadi ning rohkem ei võtnud midagi. Varastas, sest ei olnud raha maksta. Kõik asjad võttis enda jaoks ja sõi need kodus kõik samal päeval ära. Süüteo toimepanemist süüdistatavate poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 30-35), millelt on näha, kuidas 06.10.2018 Xxx Xxx kauplusesse siseneb kell 14:37:25 (videosalvestuse ja tegeliku kellaaja vahe on üks tund, s.t et videosalvestusel on üks tund varasem kellaaeg ning seega toimus sündmus 06.10.2018 vahemikus kell 15:37:25 kuni 15:45:20) (tegeliku kellaaja järgi 15:37:25) meesterahvas, kes on pikemat kasvu ja peenike ning mustade juustega. Seljas kannab tumedat värvi kapuutsiga jopet. Jalas sinist värvi teksaseid. Paremal õlal on sinist värvi ostukott. Tegemist on Aleksei Veitmaniga. Kell 14:37:40 (tegeliku kellaaja järgi 15:37:40) siseneb kauplusesse teine meesterahvas, kes kannab seljas musta värvi vesti nimetusega „Columbia“ ning selle all kapuutsiga helehalli värvi pusa. Peas on musta värvi nokamüts, mille nokal on kaks heledat triipu. Mehel on paremal õlal musta värvi spordikott. Jalas on musta värvi dressipüksid ja mustad valge tallaga vabaaja jalatsid. Parema käega hoiab mobiiltelefoni parema kõrva ääres. Kell 14:37:35 (tegeliku kellaaja järgi 15:37:35) tuleb riiulite juurde Aleksei Veitman, kelle õlal on tühi Coop ostukott ning käes tühi korv. Ta peatub sokkide riiuli juures ja võtab sealt kolm paari sokke ning paneb kotti. Kell 14:38:01 (tegeliku kellaaja järgi 15:38:01) tuleb Aleksei Veitman riiulite vahele ja võtab neli kohviubade pakki ja paneb korvi ning liigub riiulite vahelt ära kõrval olevate riiulite vahele. Samade riiulite vahele tuleb tagasi kell 14:38:59 (tegeliku kellaaja järgi 15:38:59) ja on näha, et tema õlal olev Coop ostukott on pungis ning korv on tühi. Aleksei Veitman võtab lähemal asuvast riiulist kolm korda midagi ja paneb korvi ning läheb uuesti kõrvalolevate riiulite vahele. Kell 14:38:20 (tegeliku kellaaja järgi 15:38:20) Aleksei Veitman tuleb kõrval olevate riiulite vahelt ning korvis on kaup ning liigub tahapoole riiulite vahele. Võtab paremalt õlalt Coop ostukoti ja paneb nii korvi, kui koti maha, jäädes vasaku käega seda hoidma. Edasi paneb korvist asju kotti. Samal ajal liigub tema suunas nokamütsiga ja spordikotiga mees, kes vaatab korraks Aleksei Veitmani suunas ja astub tagasi ning jääb riiuleid vaatama. Aleksei Veitman tõstab ostukoti üles ja paneb paremale õlale. Korv

jääb põrandale tühjana. Kuna riiulite vahel liigub veel üks isik, siis Aleksei Veitman võtab ühe krõpsupaki ja paneb korvi ning võtab saia riiulist saia. Kui kõrvaline isik on läinud paneb ta krõpsupaki ja saia riiulitesse tagasi ja liigub tühja korviga kõrval olevate riiulite vahele. Nokamütsi ja spordikotiga mees on selleks ajaks juba nende riiulite vahelt lahkunud. Kell 14:39:31 (tegeliku kellaaja järgi 15:39:31) tuleb Aleksei Veitman riiulite vahelt koos kaubaga korvis, mida ei ole näha ja kohtub siis riiulite vahel nokamütsi ja spordikotiga mehega, kes võtab Aleksei Veitmani käes olevast korvist kauba ja paneb enda spordikotti. Tegemist on tahvlite sarnaste esemetega ehk võivad Olla šokolaaditahvlid. Kell 14:41:38 (tegeliku kellaaja järgi 15:41:38) võtab Aleksei Veitman vasaku käega paremal asuva kassa kohal sigarettide riiulist sõrmedega sigarettide pakke nii palju kui sõrmede vahele mahub ning paneb need enda paremal õlal asuvasse Coop kotti. Mõni sekund hiljem võtab ta uuesti samast sigarettide riiulist ühe paki sigarette ning paneb Coop ostukotti. Peale seda on videolt näha, et sama mees võtab uuesti kolm sigarettide pakki ja paneb ostukotti. Siis võtab uuesti kolm sigarettide pakki ja paneb ostukotti. Peale seda võtab uuesti sigarettide pakke, mida võib Olla vähemalt kuus tükki (täpselt ei ole võimalik videolt välja lugeda) ja paneb ostukotti. Siis jälle võtab uuesti sigarettide riiulist peotäie sigarettide pakke ja paneb ostukotti. Võtab uuesti kolm sigarettide pakki ja paneb ostukotti. Ning taaskord võtab kolm sigarettide pakki ja paneb vasakusse jope taskusse. Peale seda võtab uuesti kolm pakki sigarette ja paneb ostukotti. Siis uuesti võtab üheksa pakki sigarette ja paneb ostukotti. Lõpuks paneb korvist letile ühe kilest piimapakendi ja ühe sigarettide pakendi. Samal ajal on tema ees teine meesterahvas, kes sisenes kauplusesse teisena. Oma tegevuse jooksul varjub Aleksei Veitman tema ees oleva mehe taha. Kell 14:43:43 (tegeliku kellaaja järgi 15:43:43) teeb nokamütsiga meesterahvas makseterminaliga tehingu ning tema kõrval sigarette kotti toppinud Aleksei Veitman ootab oma järjekorda. Maksetehing ei õnnestunud ning nokamütsiga mees palub kassapidajalt tegeleda järjekorras järgmise isiku ehk Aleksei Veitmaniga. Videolt on näha, et Aleksei Veitman paneb letile kolm mündist raha. Ise näpib oma mobiiltelefoni ja asetab selle vasaku käega vasaku kõrva äärde. Kell 14:44:32 (tegeliku kellaaja järgi 15:44:32) on videolt näha, et kassapidaja küsib midagi Aleksei Veitmanilt näidata. Mees teeb imestava näo ja laiutab käsi. Kassapidaja hoiab tema piimapakki ja sigarettide pakki enda käes. Aleksei Veitman võtab need kassapidaja käest ära. Müüja võtab letilt kaks münti ära ja Aleksei Veitman võtab ühe mündi ja hakkab lahkuma. Samal ajal tekib Aleksei Veitmani ja kassapidaja vahel sõnelus ning Aleksei Veitman kiirustab kauplusest välja. Kassapidaja hüüab talle midagi. Aleksei Veitman lahkub. Teine nokamütsiga mees on sel ajal leti ees. Räägib midagi kassapidajaga ja osutab kätega väljapääsu poole. Nokamütsiga mees lahkub kauplusest kell 14:45:20 (tegeliku kellaaja järgi 15:45:20) jättes oma kauba letile. Tunnistaja P G ülekuulamise protokolli (II kd tl 4-6) kohaselt sisenesid 06.10.2018 kella 15:37 ajal Xxx Xxx kauplusesse kaks meesisikut. Isikud sisenes kauplusesse eraldi. Ta nägi sisenedes ühte meest, kellel oli õlal suur sinist värvi Coop kaupluse kott. Teise isiku sisenemist kauplusesse ta tähele ei pannud. Ta nende liikumist ei näinud, kuna teenindas kassas inimesi. Kõigepealt jõudis turskem mees kaupluse kassa juurde ja tema järgi tuli kohe teine mees Coop kaupluse kotiga. Talle jäi mulje, et isikud on eraldi, mitte koos. Turskem mees pani asjad lindile ning ta hakkas asju kassast läbi lööma. Samal ajal talle tundus, et kotiga mees, Oes kassa juures turskema mehe järgi ning oodates oma järjekorda, võttis vastas kassa kohalt suitsu riiulilt suitsu. Turskem mees hakkas kaardiga maksma, kuid tema arvel ei olud piisavalt raha. Turskem mees ütles, et ta kohe helistab ja talle tuuakse autost raha. Ta pani ta ootele ning hakkas Coop kotiga meest teenindama. Coop kotiga mehel oli üks piimapakk ja üks suitsupakk. Ta küsis kassa juures Coop kotiga mehelt, et mis tal kotis on. Mees ütles, et tal on ainult piimapakk. Samal ajal hüüdis ta teist müüjat G. Mees nähes, et talle läheneb ka teine müüja, võttis nii suitsupaki kui ka piima ning tormas poest välja. Turskem mees oli sel ajal paigal ning tegi nagu ootaks, et keegi talle raha toob. Kui G jõudis tema juurde, siis ta selgitas, et mees, kes poest välja tormas vist varastas suitsu. Korraga ütles teine mees, kes ootas kassa juures, et ta läheb jookseb talle järgi. Kaupa letilt ta ära ei võtnud. Umbes 5 minuti pärast sai aru, et isikud tegutsesid koos, sest turskem mees oma kaubale järgi

ei tulnud. Hiljem selgus, et isikute poolt varastati šokolaadi, kohviuba, suitsu, võid ja sokke. Kokku kaupa 351,71 eurot eest. Tunnistaja K P ülekuulamise protokolli (II kd tl 7-8) kohaselt kella 15:45 paiku hüüdis teda müügisaali kassas olev P G. Ta hüüdis, et mingi mees pani suitsupaki oma kotti. Läks P juurde ja nägi, et üks mees oli kassa ees, kes sel hetkel, kui ta teda nägi, vehkis kätega ja jooksis poest välja. Nägi, et kassa juures seisis ka Nike nokamütsiga ning väikese spordikotiga mees. Talle algul tundus, et see mees ei ole seotud mehega, kes kauplusest minema jooksis. Ta läks kaameraid vaatama ning mees nokamütsiga jäi temast kassa juurde. Kaamerast nägi, kuidas isik Coop kotiga võttis suitsu riiulist suitsu ja pani need kotti. Samuti oli näha kuidas Coop kotiga mees pani šokolaade algul oma korvi ning mingil ajal pani need kotti. Samuti võttis ta kohviube. Mõlemad isikud omavahel ei suhelnud, kuid salvestuselt on näha, kuidas nad leivasaia riiuli juures kokku saavad. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 2), varastasid 06.10.2018 kell 15:37 kaks kodanikku xxx Xxx Xxx kauplusest (xxx) kaupa 351,71 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rOijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrOi all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist, kuid selgitab, et nende kordadel kui Maksim Jeršoviga koos kaupluses varastamas käis, siis kumbki varastas enda tarbeks. Ka süüdistatav Maksim Jeršov tunnistab (III kd tl 106-116), et pani varguse kaupluses toime ning varastas paar tükki šokolaadi. Varastas, sest raha ei olnud. Pani šokolaadid enda spordikotti ja lahkus kauplusest. Varastas enda jaoks ja samal päeval sõi need ära. Kohtuistungil ülekuulamisel jäi süüdistatav M. Jeršov oma versiooni juurde, selgitades, et võis võtta Linda ja Kalevipoeg šokolaade, kuid midagi muud ei võtnud ja nad tegutsesid iseseisvalt, mitte grupis. Kohtu hinnangul ei riimu

süüdistatavate ütlused asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestustega. Xxx Xxx kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestustelt on näha, kuidas Aleksei Veitman ning mõni sekund hiljem ka Maksim Jeršov sisenesid kauplusesse. Mingi hetk saavad mõlemad isikud riiulite vahel kokku ning Maksim Jeršov võtab Aleksi Veitmani korvist Aleksei Veitmani välja valitud kauba ja paneb enda spordikotti. Samuti on sokiriiulite juures näha, kuidas isikud omavahel suhtlevad ning kui Aleksei Veitman hakkab korvist Coop ostukotti kaupu panema, liigub Maksim Jeršov Aleksei Veitmani suunas, et talle katet teha ja teda varjata kuniks ta korvist asjad kotti tõstab. Kuivõrd Maksim Jeršovil puudusid rahalised vahendid kauba eest tasumiseks, siis ladus ta kauba letile eesmärgiga teenindaja tähelepanu suunata kaupade läbilöömisele, et samal ajal saaks Aleksei Veitman tema selja taga tegutseda ning suitsupakke kotti panna. Maksim Jeršov letile pandud kauba eest ei tasunud, vaid järgnes Aleksei Veitmanile pärast seda, kui viimane oli kaubaga poest välja jooksnud ega naasnud enam kauplusesse ka hiljem. Seejuures lõi ta kaupluse töötajates mulje, et läheb varast kinni pidama, kuid tegelikkuses jooksis ka ise varastatud kaubaga A. Veitmanile järele, välistades sellega võimaluse, et kaupluse töötaja A. Veitmanile järele jookseks ja varga kinni peaks. Kohtu hinnangul süüdistatavate väited, et varguse panid nad toime enda tarbeks ning üksi, teadmata, mida teine isik poes teeb, ei ole usaldusväärsed ega ühti asitõendi vaatlusprotokolli ning Xxx kaupluse videosalvestustega. Kuna süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused ja M. Jeršovi kohtuistungil antud ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kaupluses tegutsemist üksmeelselt ja kooskõlastatult, leiab kohus, et süüdistatavate ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Hinnates asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime kahe meesterahva poolt vastavalt ühtsele teoplaanile. Koos otsustati minna poodi varastama, mõlemad võtsid poest A. Veitmani välja valitud kaupa ning panid kauba kaasas olevatesse kottidesse ning möödusid kassadest kauba eest maksmata. Seega on tuvastamist leidnud, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt ühtsele teoplaanile ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistatavate ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 16.10.2018 xxx Kohus leiab, et 16.10.2018 kella 16:51 kuni 16:58 paiku aadressil xxx kauplusest kauba maksumusega 90,15 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 48-54), milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 16.10.2018 kell 16:51 siseneb kauplusesse Aleksei Veitmanile sarnanev isik. Meesterahvas võtab ostukorvi ja käib kaupluses mööda erinevaid osakondasid. Kell 16:53 tuleb meesterahvas kohviosakonda, võtab riiulist ja paneb ostukorvi mitu kohvipakki ning peale seda lahkub osakonnast. Kell 16:56 peidab meesterahvas ennast juurvilja osakonnas riiulite vahel ning 16:57 väljub juurvilja osakonnast. Käes on näha suur punane kilekott ja tühi ostukorv. Kell 16:57 lahkub meesterahvas kauplusest. Tunnistaja K P ülekuulamise protokolli (II kd tl 43-45) kohaselt on videosalvestuselt näha, et 16.10.2018 kell 16:51 siseneb meesterahvas xxx kauplusesse kassa nr 1 eest. Võtab kassa juures ostukorvi ja punast värvi xxx kilekoti maksumusega 0,19 eurot. Liigub müügisaalis

kohviubade riiuli juurde. Kohvi osakonnas võtab ta kahel korral kohviollad Lavazza Qualita Oro 1 kg-seid pakke maksumusega 24,99 eurot tükk, kokku 49,98 eurot. Võtab veel kahel korral kaks 1 kg-st pakki kohviube Lavazza Crema e Aroma, maksumusega 19,99 eurot tükk, kokku 39,98 eurot. Meesterahvas liigub juurvilja osakonda, kus paneb ostukorvi korraks maha. Mõne aja pärast liigub edasi ja pähkli osakonna juures võtab ta ostukorvist xxx kilekoti kätte ja paneb ostukorvist neli kohviolla pakki kilekotti. Siis suundub suletud kassa juurde, jätab tühja ostukorvi kassa juurde, möödub kassast, jätab kauba eest maksmata ja lahkub kauplusest koos kaubaga. Videosalvestuselt on näha, et meesterahvas lahkus kauplusest hoides käes punast värvi xxx kilekotti, mis on täis. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 42), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.10.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 90,15 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 25.10.2018 xxx Kohus leiab, et ajavahemikul 25.10.2018 kella 16:50 kuni 16:55 ajal aadressil xxx asuvas xxx kauplusest kauba maksumusega 333,39 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt grupis koos Maksim Jeršoviga on tõendatud videosalvestustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Samuti on ta selgitanud, et nendel kordadel, kui käis kauplustes koos Maksim Jeršoviga, siis kumbki varastas enda tarbeks. Kahetseb puhtsüdamlikult. Süüdistatav Maksim Jeršovi 22.01.2019 antud ütluste (III kd tl 106-113) kohaselt tunnistab ta, et käis Alekseiga Jõgeval kaupluses, kus varastas enda mäletamist mööda kaks pakki kohviube. Pani kohviollad enda spordikotti ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest maksmata, kuna raha ei olnud. Kohtuistungil selgitas M. Jeršov ülekuulamisel, et võttis 3 pakki kohviube. Selleks, et kõiki kohviubasid võtta, peaks olema 100 liitrine kott. Šokolaadi samuti ei võtnud Süüteo toimepanemist süüdistatavate poolt vaatamata süüdistatavate ütlustele tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 57-66), millelt on näha, kuidas 25.10.2018 kell 16:50:52 tumeda peaga meesterahvas, kellel on käes kott ja ostukorv, võtab riiulist paki kohvi. Sama tegevust kordab meesterahvas mõni sekund hiljem ning võtab samast riiulist lisaks kaks korda kohvipakke. Kell 16:51:28 heleda peaga meesterahvas, seljas hallide varrukatega riideese ning kellel on käes ostukorv ja õlal kott, läheneb samale kohviriiulile ning sekund hiljem võtab kohviriiulist neli korda kohvipakke. Kell 16:52:23 askeldab sama meesterahvas riiuli juures plakati varjus. Kell 16:52:34 tuleb heleda peaga meesterahvas riiuli juurest plakati varjust turvakaamera vaatevälja ning on näha, et ostukorv on tühi. Kell 16:52:32 võtab tumeda peaga meesterahvas šokolaadi riiulist kaupa. Kell 16:52:59 heleda peaga meesterahvas, tuleb peale helistamist plakati varjus asuva koha juurde riiulite juures, kuhu enne saabus tumeda peaga meesterahvas, kellel on käes kott ja ostukorv. Tumeda peaga

mees askeldab samas kohas riiuli juures. Kell 16:53:10 heleda peaga meesterahvas möödub plakati varjus asuva koha juurest, kus tumeda peaga meesterahvas askeldab samas kohas riiuli juures. Kell 16:54:12 heleda peaga meesterahvas asetab tühja ostukorvi käest ja ostab ühe paki sigarette sularaha eest. Kell 16:54:25 peale heleda peaga meesterahva maksmist kassas suitsude eest saabub sama kassa juurde tumeda peaga meesterahvas, kes ostab ühe saia ja paki piima ning maksab sularahas. Tumeda peaga mehel on õlal ja käes kott. Kell 16:54:35 lahkub heleda peaga mees kauplusest ning tema järel kohe ka tumeda peaga mees. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 55), taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 25.10.2018 xxx kauplusest varastasid kaupa 333,39 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rOijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrOi all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist, kuid selgitab, et nendel kordadel kui Maksim Jeršoviga koos kaupluses varastamas käis, siis kumbki varastas enda tarbeks. Ka süüdistatav Maksim Jeršov tunnistab (III kd tl 106-116), et pani varguse kaupluses toime ning varastas kaks pakki kohviube, kohtuistungil aga tunnistas kolme paki võtmist. Enda sõnul ta ei näinud, mida Aleksei kaupluses tegi. Tema varastas üksi ning Alekseiga mingit kokkulepet ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate ütlused usutavad selles osas, mis puudutavad varguse toimepanemist üksinda ning teadmata, mida teine inimene kaupluses teeb. Videosalvestuselt on näha, kuidas Maksim Jeršov ja Aleksei Veitman võtavad kaupluse riiulilt kohviube. Kuigi mõlemad süüdistatavad võtavad erinevatel aegadel riiulilt kohviube, nähtub videosalvestuselt, et ajal, mil Aleksei Veitman kohviube endale kotti paneb möödub temast Maksim Jeršov ning näeb Aleksei Veitmani tegevust pealt, kuid ei sekku sellesse. Seega oli Maksim Jeršov teadlik, et Aleksei Veitman poest varastab, kuna nägi seda ise pealt. Taoline käitumine viitab selgelt isikute ühtsele plaanile ning üksmeelsele tegutsemisele, s.o koos

poest varastada. Seejuures nähtub videosalvestiselt, et A. Veitman võtab kohviubade riiulit kaupa kahel korrl, kuid M. Jeršov neljal korral ning A. Veitman võtab ka šokolaadiriiulilt kaupa. Juhul, kui isikutel ei olnud plaanis koos poest varastada, siis tekib küsimus, miks nad erinevates poodides üldse koos käisid ning selleks sadu kilomeetreid maha sõitsid. Lisaks on mõlemad süüdistatavad varastanud kauplusest sama kaubagruppi, s.o kohviube, mis samuti on märk kooskõlastatud tegevusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul süüdistatavate väited, et varguse toimepanemiseks enda tarbeks ning üksi, teadmata, mida teine isik poes teeb, usaldusväärsed ega ühti asitõendi vaatlusprotokolli ning xxx kaupluse videosalvestustega. Kuna süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused ja M. Jeršovi kohtuistungil antud ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kaupluses tegutsemist üksmeelselt ja kooskõlastatult, leiab kohus, et süüdistatavate ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Hinnates asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime kahe meesterahva poolt vastavalt ühtsele teoplaanile. Koos otsustati minna poodi varastama, mõlemad võtsid poest sama kaupa ning panid kauba kaasas olevatesse kottidesse ning möödusid kassadest kauba eest maksmata. M. Jeršovi väide, et ta ei oleks saanud nii palju kohvi korraga ära viia ja selleks olnuks vaja 100 liitrist kotti, ei ole tõsiseltvõetav. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavaid ei süüdistata 100 kohvipaki varguses, vaid kokku 11 paki varguses. Teiseks on videosalvestuselt näha, et M. Jeršov väljub kauplusest suure spordikotiga ning A. Veitman suure riidest kotiga, mis on täis ja ripub õlal ja teise kotiga käes. Arvestades nendesse kottidesse mahtuva kauba hulka on täiesti võimalik süüdistuses märgitud koguses kaupa kauplusest välja viia. Seega on tuvastamist leidnud, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt ühtsele teoplaanile ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistatavate ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 25.10.2018 xxx Kohus leiab, et 25.10.2018 kella 18:08 kuni 18:15 paiku aadressil xxx xxx kauplusest kauba maksumusega 160,93 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 81-85) milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 25.10.2018 kell 18:09:16 Aleksei Veitman, kellel seljas sinine kapuutsiga pusa, mustad püksid, jalas mustad valge tallaga jalanõud, käes roheka/valgekirju kott, võtab alkoholiriiulilt seitse pudelit alkoholi. Riiulilt ükshaaval võetud alkoholipudelid asetab Aleksei Veitman ostukorvi. Pannud alkoholipudelid ostukorvi, lahkub Aleksei Veitman riiulite vahelt. Kell 18:10:18 ilmub Aleksei Veitman kaamera vaatevälja. Näha on, kuidas ta asetab puuviljariiulite riiuli nurgas korvi riiulile ja koti selle ette põrandale ning asetab korvis olevad pudelid põrandal olevasse rohelisse-valgekirjusse kotti. Pudelid kokku asetanud, võtab Aleksei Veitman koti ja korvi kätte. Kell 18:13:10 ilmub Aleksei Veitman kassaliinide juurde ja möödub kassadest rohelise/valgekirju kott käes. Jõudnud kassadest mööda asetab Aleksei Veitman koti kassade taha põrandale. Aleksei Veitman eemaldub kotist, võtab taskust telefoni, vaatab välisukse ja kassaliini vahelisel alal olevat kaupa, liigub kaupluse välisukseni ja sellest mööda. Kaupluse välisukse juurest suundub kassa ette põrandale jäetud koti poole ja kell 18:14 võtab põrandalt koti. Seejärel liigub välisukse juurde ja väljub koos kotiga kauplusest.

Tunnistaja J V ülekuulamise protokolli (II kd tl 78) kohaselt sisenes 25.10.2018 kella 18:08 ajal xxx kauplusesse kolm erinevat meest, kes hakkasid seal toimetama. Üks mees oli keskmist kasvu ja saledam, kandis sinakat pluusi, tumedaid pükse ja käes oli tal roheline paberkott. Mees võttis korvi ja suundus alkoholiriiuli ette. Pani korvi 7 Jack Danielsi viskit maksumusega 22,99 eurot, kogumaksumusega 160,93 eurot. Edasi kõndis mees ringiga puuvilja leti juurde, ladus asjad kotti ja väljus koheselt asjade eest maksmata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 77), varastas 25.10.2018 kell 18:08 kuni 18:15 isik xxx kauplusest (xxx maakond) kaupa 160,93 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 25.10.2018 xxx Kohus leiab, et 25.10.2018 kella 18:09 kuni 18:17 paiku aadressil xxx kauplusest kauba maksumusega 126,87 eurot varguse toime panemine Maksim Jeršovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Maksim Jeršovi 22.01.2019 antud ütluste (III kd tl 106-111) kohaselt tunnistab ta, et varasema vargusega samal päeval käis ühes kaupluses väljaspool Tallinna, kus varastas lõhefilee viilud vaakumpakendis. Pani kauba endale spordikotti ja lahkus kauplusest ilma kauba eest maksmata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 97-108) milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 25.10.2018 kell 18:10:57 liigub müügisaalis meesterahvas, kelle seljas helehalli värvi dressipluus ja must vest, kannab üle õla spordikotti ning kes sarnaneb Maksim Jeršovile. Meesterahvas võtab midagi riiulilt, paneb ostukorvi, liigub edasi ja võtab teiselt riiulit midagi. Liigub samuti edasi ja on näha, et ostukorvis on midagi. Liigub edasi ning ühe riiuli juures jääb seisma ning ülemiselt riiulilt võtab neli korda kohviubadega pakile sarnaseid esemeid ning paneb ostukorvi. Siis liigub riiuli juurest eemale ning kell 18:41:11 võtab midagi ostukorvist ning paneb üle õla olevasse musta värvi spordikotti ja tõmbab koti lukust kinni. Liigub müügisaalis edasi ja jääb korraks riiulite taha toimetama. Liigub edasi ning tuleb kassa juurde ja on näha, et ostukorvis on ainult sai. Paneb saia kassalindile ning maksab kassas ainult saia eest. Kell 18:16:53 möödub kassast ja kaob kaamera vaateväljast. Tunnistaja J V ülekuulamise protokolli (II kd tl 94) kohaselt sisenes 25.10.2018 kella 18:08 ajal xxx kauplusesse kolm erinevat meest, kes hakkasid seal toimetama. Valisid asju eraldi ja panid kotti eraldi, aga enamvähem ühel ajal väljuvad kauplusest, s.o 18:14 ajal. Tema sõnul oli mees musta vesti ja heleda dressikaga. Lühemat kasvu ja turskem mees. Heledate juustega ja kandis üle õla spordikotti. Mees pani asjad kalaleti ees korvi. Külmsuitsu lõhefilee viilud maksumusega 2,99 eurot ja 3 pakki kokku 8,97 eurot. Atlandi lõhefilee viilud maksumusega

2,99 eurot kokku 6 pakki maksumusega 17,94 eurot. Pani need tööstuse vahel kõndimise ajal kotti. Kohviriiuli juures võttis mees kohviollad Lavazza Qualita Oro maksumusega 24,99 eurot pakk, kokku 4 pakki maksumusega 99,96 eurot ja pani hiljem käigu pealt kotti ning möödus kassast kauba eest maksmata. Kassas maksis ainult ühe sepiku eest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 77), varastas 25.10.2018 kell 18:09 kuni 18:17 isik xxx kauplusest (xxx maakond) kaupa 126,87 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 28.10.2018 xxx Kohus leiab, et 28.10.2018 kella 16:05 kuni 16:10 paiku aadressil xxx kauplusest kauba maksumusega 170,69 eurot varguse toime panemine Maksim Jeršovi poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Maksim Jeršovi 22.01.2019 antud ütluste (III kd tl 106-111) kohaselt Aleksei palus tal sõita kuhugi, võis xxx. Käis seal kaupluses. Ta ei mäleta, kas käis kaupluses koos Alekseiga või mitte, kuid liikus kaupluses üksinda. Otsustas varastada viskit. Algul võttis kolm viski pudelit ning tahtis need varastada. Liikus pudelitega müügisaalist ja tegi karbid, milles viski sees oli lahti ja avastas, et kõikide pudelite küljes oli turvaelement. Tal ei olnud midagi kaasas, millega turvaelemente eemaldada ja sai aru, et ei õnnestu neid varastada. Enda sõnul jättis ta kõik kolm pudelit koos karpidega müügisaali mingi riiuli peale ja lahkus kauplusest. Ta ei ole viski pudeleid varastanud. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid täpsemaid selgitusi kuriteo kohta ei andnud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 127-132) kohaselt on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 28.10.2018 kell 16:02:08 siseneb xxx kauplusesse xxx meesisik, kes liigub alkoholiriiuli suunas ning kell 16:03:26 paneb ostukorvi kahelt erinevalt riiulilt alkoholipudeleid ja nii vähemalt kolmel korral. Kell 16:04:38 liigub meesterahvas ostukorvis olevate alkoholipudelitega kaubariiulite vahel ringi. Üks alkoholipudel on meesterahval käes. Kell 16:06:31 on meesterahvas ostukorviga kassade juures, käes veepudel, ostukorv on tühi. Kell 16:07:00 pani meesterahvas tühja ostukorvi ära ning käes on veepudel. Kell 16:07:06 pani meesterahvas veepudeli käest ja väljub telefoniga rääkides kassadest sisenemisväravate kaudu, sealjuures kassat ja turvaväravat läbimata. S K avalduse (II kd tl 122) kohaselt täitis ta 28.10.2018 xxx oma töökohustusi ning korraldas karastusjookide riiuleid ning leidis riiulisse mittekuuluva kalli viski. Eelnevalt oli korrastanud alkoholi riiuleid ja siis oli viski omal kohal. Viis viski oma kohale ja avastas, et kallite viskide kohad on tühjad. Läks küsis kassapidajatelt, kas nad on mõne aja eest müünud nelja kallist viskit Saades teada, et nad pole müünud, tekkis kahtlus, et viskid on varastatud. Viskit võtnud isik oli mustade pükste ja musta tagiga, peas must nokamüts, millel päikseprillid. Ta võttis

viskid Laphrollaig 10Y0, 0.7l hinnaga 57,50 eurot, Laphrollaig Select 0,7l hinnaga 41,90 eurot ja viski Ballantines 15YO 0,7l hinnaga 71,29 eurot. Kohtu hinnangul Maksim Jeršovi väide, et ta ei ole xxx midagi varastanud, kuna tal ei olnud viski pudelitel olevaid turvaelemente millegagi eemaldada, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. xxx turvakaamera salvestustelt on näha, kuidas 28.10.2018 kell 16:02 siseneb Maksim Jeršov spordikotiga xxx kauplusesse, kus paneb alkoholiriiulilt endale korvi alkoholipudeleid ning seejärel toimetab riiulite vahel. Kell 16:05 on näha videosalvestuselt, kuidas Maksim Jeršov paneb kolm alkoholipudelikarpi endale spordikotti. Edasi liigub Maksim Jeršov mööda müügisaali mõnda aega tühja korviga ringi ning paneb siis ostukorvi kassa juurde ning väljub kauplusest läbi sisenemisväravate, ilma turvaväravaid läbimata. Seega on süüdistatava antud ütlused diametraalses vastuolus teiste kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõenditega. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelnimetatud videosalvestus kinnitab, et varguse xxx pani toime süüdistatav Maksim Jeršov. Samuti on videosalvestus objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega kuidagi teisiti mõista. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 121), varastas 28.10.2018 isik xxx kauplusest (xxx) viskit 170,69 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 28.10.2018 xxx Kohus leiab, et 28.10.2018 kella 16:05 kuni 16:10 paiku aadressil xxx kauplusest kauba maksumusega 149,97 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 153-159) milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 28.10.2018 kell 16:05:10 siseneb meesterahvas xxx, kellel on seljas avatud hõlmadega jope, kaelas sall ning peas halli värvi suusamüts. Kell 16:06:23 võtab meesterahvas alkoholiriiulilt karpidega alkoholipudelid ning asetab need korvi. Kell 16:07:24 kõnnib meesterahvas riiulite vahel karpidega alkoholipudelid korvis. Kell 16:08:29 võtab meesterahvas karbiga alkoholipudeli korvist välja ning on näha kuidas ühes käes on tal karp ja teises käest kott. Kell 16:09:44 läheneb meesterahvas tühja korviga kassale, kott üle parema õla küljel käe all vastu keha. Paneb korvi ära ning möödub kassast kauba eest maksmata.

S K avalduse (II kd tl 122) kohaselt täitis ta 28.10.2018 xxx oma töökohustusi ning korraldas karastusjookide riiuleid ning leidis riiulisse mittekuuluva kalli viski. Eelnevalt oli korrastanud alkoholi riiuleid ja siis oli viski omal kohal. Viis viski oma kohale ja avastas, et kallite viskide kohad on tühjad. Läks küsis kassapidajatelt, kas nad on mõne aja eest müünud nelja kallist viskit Saades teada, et nad pole müünud, tekkis kahtlus, et viskid on varastatud. Seejärel vaatas kaamerast järele ja sai kinnitust, et viskit on varastatud. Kaamerast vaadates avastas, et üks isik võttis veel kolm kvaliteet šampust hinnaga 51,90. Šampust varastanud isik oli sinise jopega ja pani šampused riidest kotti, millel peal Grossi poe logo. Kannatanu xxx esindaja xxx xx ülekuulamise protokolli (II kd tl 170-172) kohaselt võeti ära kolm kvaliteetšampust Moet&Chandon Brut 0,75l pudeli hind 49,99 eurot. xx xx poolt algselt märgitud summa 51,90 pudeli hinnaks oli tingitud kaupluses hindade ümberkorrigeerimisest ning lõplikuks pudeli hinnaks jäi 49,99 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 150), varastas 28.10.2018 isik xxx kauplusest (xxx) šampust 149,97 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 07.11.2018 xxx Kohus leiab, et 07.11.2018 kella 16:11 paiku aadressil xxx kauplusest xxx kauba maksumusega 128,97 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 180-184) milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et meesterahvas kaupluses xxx võtab kange alkoholi riiulilt neli pudelit kanget alkoholi ning paneb kaasas olevasse ostukorvi (foto 1, 2). Isik liigub kaupluse müügisaalis riiulite vahele, kus paneb ostukorvist esemed kaasas olevasse kotti (foto 3, 4). 07.11.2018 ajavahemikus kell 16:11:13 kuni kell 16:11:45 ilmub isik kassasse, käes kott. Isik tasub ühe toote eest sularahas, paneb selle kaasas olevasse kotti ning lahkub (foto 57). Tunnistaja xx xx ülekuulamise protokolli (II kd tl 185-187) kohaselt töötab ta xxx kaupluses asukohaga xxx müügiosakonna juhatajana. 07.11.2018 kella 16:00 ajal toimetas ta alkoholi osakonnas, kui tema tähelepanu äratas mööduv meesterahvas, kellel oli korvis xxx paberkott. Tal tekkis mõttes küsimus, et kui tavaliselt võetakse kott kassas, siis miks ta võttis koti poodi tulles. Kahtlaseks muutus asi siis, kui ta mõni minut hiljem läks veini riiulite vahele ja võttis koti korvist välja ning avas selle. Järgmisena nägi ta isikut endast möödumas kott korvi kõrval

rippumas. Võimalik, et sel hetkel isik arvas, et ta kahtlustab midagi. Isik lahkus alkoholi osakonnast ja läks mujale müügisaali jalutama. Igaks juhuks otsustas ta kaupluse tagaruumides kontrOida kaameratest isiku liikumist. Samal ajal, kui ta kaameraid vaatas, avastas ta, et alkoholi riiulite juures oli veel teinegi meesterahvas, kellel oli spordikott õlal ja ostukorv käes. Isik võttis väga palju pudeleid ja pani neid korvi. Ta sai aru, et paberkotiga mees pole üksi ja spordikotiga mees võib Olla koos temaga. Samal ajal tuli tema juurde koristaja Xxx, kes ütles, et sama mees oli ka talle silma jäänud. Ta saatis koristaja Xxx müügisaali meest otsima ja tal silma peal hoidma. Kaamerast oli näha, et Xxx läks pagaritoodete leti juurde ning samal ajal möödus sealt spordikotiga meesterahvas. Tõenäoliselt tuli otsima head kohta, kus „saak“ kotti panna, aga kuna kell lähenes 16.30-le, siis oli poes üsna palju rahvast ja vaikset nurka tal leida ei õnnestunud. Hiljem lahkus ta poest jättes korvi lauavee pudelite aluste juurde maha. Paberkotiga mees vist arvas, et teda kahtlustatakse ning ta liikus väga kiirelt paberite ja mähkmete vahesse. Ta nägi kaamerast, et edasi-tagasi jalutades pani ta kotti kolm pudelit ning liikus kassajärjekorda. Seal ostis midagi ja lahkus pärast seda hoonest. Kõik see toimus 4-5 minuti jooksul. Peale seda ta kontrOis üle alkoholi riiuli ja avastas, et xxx paberkotti kasutanud mees oli ära võtnud kolm 0,5l Cognac Braastad pudelit hinnaga 42,99 eurot. Järgmisel päeval fotosid ja videosalvestusi üle vaadates tundis ta ära, et poes varguse toimepannud meesterahvas on sama meesterahvas, kes käis Xxx Xxx kaupluses vargil. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 176), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.11.2018 xxx kauplusest varastas kaupa 128,97 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 08.11.2018 xxx Kohus leiab, et 08.11.2018 kella 13.08 kuni 13:10 ajal Tallinnas, aadressil xxx asuvast kauplusest xxx kauba maksumusega 39,98 eurot (kaks pakki kohviube Lavazza Crema e Aroma maksumusega 19,99 eurot, kokku maksumusega 39,98 eurot) varguse katse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani antud ütluste (II kd tl 211-213; III kd tl 124-133) kohaselt läks ta 08.11.2018 kella 13:00 paiku xxx tänaval asuvasse xxx kauplusesse, et osta endale süüa. Oes kaupluses tekkis mõte võtta kohviollad. Võttis kaks pakki Lavazza kohviube ning pani need kaasas olevasse kilekotti ning kuna sai aru, et kohviollad maksavad rohkem, kui tal raha kaasas oli, siis otsustas ta need varastada. Võttis kaks pakki kohviube enda jaoks. Möödus kassast, jättes kohviubade eest maksmata. Väljapääsu juures peeti ta kinni. Peale kinnipidamist andis ta kauplusest võetud kaks pakki kohviube vabatahtlikult välja. Tunnistab varguse toimepanemist. Kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud.

Tunnistaja xx xx ütluste (II kd l 189-190) kohaselt Oes 08.11.2018 tööl xxx aadressil xxx liikus kell 13:10 xxx teenindaja iseteeninduskassa turvaväravatest mööda, käes turvaelement ja andis häiret. Teenindaja andis häiret, kuna samal ajal liikus kassa nr 2 ja kassa nr 3 vahelt välja tumesinise jopega meesterahvas, kellel oli käes kaks kotti – pruuni värvi paberkott ja punast värvi kilekott. Kell 13:08 pani meesterahvas endale müügisaalis punasesse xxx ostukorvi kaks pakki 1 kg Lavazza Crema e Aroma kohviube, hinnaga 19,99 eurot, kogusummaga 39,98 eurot. KontrOimisel selgus, et isik möödus kassast kauba eest tasumata. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 195-202), milles on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 08.11.2018 kell 13:06 sisenes kauplusesse Aleksei Veitmanile sarnane isik, kellel seljas tumedad riided ning käes hoiab paberkotti. Meesterahvas liigub kaupluse müügisaalis ning kell 13:08 võtab mitu korda riiulilt midagi (sarnaneb kohviubade pakkidele), paneb ostukorvi ja liigub edasi. Müügisaalis liigub riiulite juures olevate kastide vahele ning on näha, et ostukorvis on midagi. Kastide vahel jääb seisma, mitu korda kummardub ja kui väljub liigub kaamerast eemale. On näha, et ostukorvis ei ole enam midagi. Kell 13:09:56 möödub meesterahvas turvaväravatest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 188), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 08.11.2018 Tallinnas, aadressil xxx asuvast kauplusest xxx pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xx AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 39,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 03.12.2018 xxx Kohus leiab, et 03.12.2018 kella 17:14 kuni 17:22 paiku aadressil xxx kauplusest xxx kauba maksumusega 103,89 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. xxx kaupluse juhataja xx xx (II kd tl 222-223) sõnul sisenes 03.12.2018 kell 17:14 poodi umbes 35. aastane meesterahvas, seljas hall fliis jope, pruunid jalatsid ja teksad. Isik liikus kohviriiuli juurde ning võttis sealt kolm pakki kohviube Oro ja liikus teise riiuli juurde, kus ta eemaldas turvaelemendid ning pani kohviollad Maxima suurde kotti. Peale seda liikus ta piima riiuli juurde, võttis sealt piimapaki ja liikus uuesti kohvi riiuli juurde ning võttis veel kaks pakki President Gold kohvi. Seejärel liikus meesterahvas teise riiuli juurde ja pani

kohvipakid kotti ja lahkus sealt osakonnast. Enne poest lahkumist võttis meesterahvas juurvilja osakonnast puuvilja ja lahkus poest 17:21 kogu kaubaga ilma kauba eest tasumata. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 225-235) kohaselt on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 03.12.2018 kell 17:14:12 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes sarnaneb Aleksei Veitmanile. Kell 17:15:08 liigub meesterahvas kohviosakonda, võtab riiulist ja paneb ostukorvi kolm suurt kuldset kohvipakki ning lahkub seejärel osakonnast. Kell 17:16:09 peidab meesterahvas ennast riiulite taga, võtab kõigilt kolmelt kohvipakilt turvakleebised ja paneb need riiulisse. Kell 17:19:04 võtab meesterahvas taskust koti ja avab selle ning paneb kolm kohvipakki ostukorvist endale kotti. Kell 17:20:31 võtab meesterahvas midagi riiulist ja paneb ostukorvi. Kell 17:20:39 peidab meesterahvas ennast riiulite taga, võtab mingid asjad ostukorvist ja paneb enda kotti. Kell 17:21:19 lahkub meesterahvas kauplusest. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt ei tunnista ta varguse toimepanemist. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtu hinnangul Aleksei Veitmani väide, et ta ei ole xxx midagi varastanud, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohtuistungil on ta küll süüd tunnistanud, kuid ütlusi ei andnud, mistõttu puuduvad tõendikogumis süüdistatava ütlused ning süüküsimus tuleb lahendada kriminaaltoimikus leiduvate tõendite pinnalt. xxx turvakaamera salvestustelt on näha, kuidas 03.12.2018 kell 17:14:12 siseneb Aleksei xxx kauplusesse, kus paneb kohviosakonnas endale korvi kohvipakid ning seejärel toimetab riiulite vahel. Kell 17:19:04 on näha videosalvestuselt, kuidas Aleksei Veitman paneb kolm kohvipakki kaasasolevasse kotti. Samamoodi tegutseb Aleksei Veitman ka kell 17:20:31 - võtab midagi riiulist ja paneb ostukorvi. Seejärel võtab asjad ostukorvist, paneb enda kotti ning väljub kauplusest kauba eest tasumata. Eeltoodut kinnitab ka kaupluse juhataja xx xx 06.12.2018 antud seletus (II kd tl 222-223). Seega on süüdistatava antud ütlused diametraalses vastuolus teiste kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõenditega. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu videosalvestusega ega kaupluse juhataja antud seletusega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelnimetatud videosalvestus kinnitab, et varguse xxx pani toime süüdistatav Aleksei Veitman. Samuti on videosalvestus objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega kuidagi teisiti mõista. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 221), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.12.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 103,89 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 04.12.2018 xxx

Kohus leiab, et 04.12.2018 kella 13:09 paiku aadressil xxx xxx mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 Compact maksumusega 300 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu M O ülekuulamise protokolli (II kd tl 236-237) kohaselt oli ta 04.12.2018 tööl xxx xxx OÜ-s. Ta istus leti ääres. Kell 13:09 oli vaja tal midagi teha tööruumis sees ja ta jättis oma telefoni leti peale. Telefoniks Sony Xperia Z5 Compact, millel oli ümber läbipaistev silikoon ümbris. Tööruumis oli ta mõned sekundid. Sel ajal oli ta telefoni poole seljaga. Kui ta uuesti ümber pööras, oli telefon leti pealt kadunud. Uuris ümberringi, aga telefoni ei näinud. Pärast seda läks ta kaamerapilti vaatama ja nägi, et kaks noormeest umbes 20-32 aastased kõndisid leti mööda ja võtsid telefoni kaasa. Tunnistaja xx xx ülekuulamise protokolli (II kd tl 261-265) kohaselt helistas talle 04.12.2018 M O ja teatas, et xxx OÜ leti pealt varastati temale kuuluv mobiiltelefon. M palus, et ta vaataks videosalvestust. Videosalvestuse läbi vaatamisel nägi, et 04.12.2018 kell 13:09 paiku liikusid leti juurde kaks meesterahvast. Ühe meesterahva seljas oli must jope, teise meesterahva seljas oli heledam, hallikat värvi pusa moodi jope. Videosalvestusel oli näha, et mustas jopes meesterahvas jäi eemal seisma ning hallikat värvi pusas meesterahvas liikus leti juurde ning oli näha, et ta võttis leti pealt mobiiltelefoni ja suundus tagasi koos teise meesterahvaga seda teed, kust nad tulid. Ta ei mäleta, kas video pealt oli näha, kuhu ta mobiiltelefoni pani, aga ta mäletab hästi, et nägi videosalvestuse pealt, et meesterahvas võttis mobiiltelefoni leti pealt enda kätte. Samuti oli näha, et kui meesterahvas liikus leti juurest eemale, mobiiltelefoni enam leti peal ei olnud ning mobiiltelefoni koht oli tühi. Ta mäletab väga hästi, et mobiiltelefoni võttis just see meesterahvas, kelle seljas oli hallikat värvi pusa moodi jope. Teine meesterahvas mustas jopes seisis eemal, ta ei võtnud midagi. Meesterahvas hallikat värvi pusa moodi jopes oli kaamera poole selja, külje ja ka näoga. Tunnistajale sõnul talle esitatud fotol olev hallikat värvi pusa moodi jopes meesterahvas on see sama meesterahvas, keda ta 04.12.2018 videosalvestusel nägi ja kes kella 13:09 paiku võttis toiduleti pealt mobiiltelefoni ja lahkus sellega (II kd tl 265). Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (II kd tl 249-254) kohaselt on vaadeldud xxxx salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 04.12.2018 kell 13:08:34 ilmuvad kaamera vaatevälja kaks meesterahvast. Ühe meesterahva seljas on must jope, kes sarnaneb xx Xxx, teise meesterahva seljas on halli värvi kapuutsiga pusa, kes sarnaneb Aleksei Veitmanile. Meesterahvad liiguvad kaamerast eemale ning on kaamera poole seljaga. Kell 13:09:13 on näha, et halli värvi pusas meesterahvas liigub kaamera suhtes paremale, kaob kaamera vaateväljast ja meesterahvas mustas jopes jääb seisma. Kell 13:09:18 meesterahvas uuesti ilmub kaamera vaatevälja ning mõlemad meesterahvad liiguvad tagasi, kaamera poole. On näha, et halli värvi pusas meesterahvas hoiab midagi käes (foto 6) ning liiguvad edasi. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt oli ta 04.12.2018 xxx koos xx xx. Ringi kõndides nägi ta leti peal mobiiltelefoni ning arvas, et see oli sinna unustatud kellegi poolt. Kuna kedagi telefoni juures ei olnud, võttis ta mobiiltelefoni, et kinkida Xxx, kuna xxx oli öelnud, et tal telefoni ei ole. Ta võttis mobiiltelefoni ja kohe sealsamas andis mobiiltelefoni Xxx selleks, et ta talitaks mobiiltelefoniga nii nagu peab. Tema mobiiltelefoni rohkem ei ole näinud ning ei tea, mis telefonist sai. Tema ei ole mingit varalist kasu mobiiltelefoni eest saanud. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistaja xx xx ütluste (II kd tl 266-268) kohaselt tunneb ta Aleksei Veitmani umbes 10 aastat. Novembris ja detsembris 2018 sai ta Alekseiga kokku praktiliselt iga päev. Mäletab, et käis Alekseiga ka xxx lihtsalt vaatamas, mida müüakse. Ta ei saa välistada, et see oli 04.12.2018, kui ta koos Aleksei Veitmaniga xxx käis. Kui ta on Alekseiga xxx käinud, siis ei ole ta näinud, et Aleksei oleks sealt midagi varastanud. Aleksei ei ole ka mingitest vargustest

midagi rääkinud. Ta ei ole kordagi näinud, et Aleksei oleks midagi varastanud ja ta ei ole kordagi koos Alekseiga vargustes osalenud. Ta ei tea, kas Aleksei võis kuskilt midagi varastada. Tema kasutas viimasel ajal Nokiat ning Aleksei on alati kasutanud mobiiltelefoni Samsung. Tema ei ole mingit mobiiltelefoni Sony Xperia Balti Jaama turult varastanud. Kas Aleksei varastas või mitte, tema ei tea ja näinud ei ole. Kohtu hinnangul Aleksei Veitmani väide, et ta võttis leti pealt mobiiltelefoni, kuna arvas, et see on sinna unustatud, ei ole vastutust välistavaks asjaoluks, kuivõrd omaniku õigus asjale säilib ka siis, kui omanik on selle kaotanud, maha unustanud või kuhugi muul põhjusel maha jätnud. On iseenesest mõistetav, et kui inimene jätab kogemata endale kuuluva asja maha või hetkeks järelevalveta ei tähenda see seda, et omanik on omandist loobunud ja keegi võiks asja endale võtta. Videosalvestuselt ning tunnistaja xx xx ütlustest nähtub hoopis see, et süüdistatav Aleksei Veitman kasutas ära võimalust, kui mobiiltelefoni oli hetkeks ilma omaniku järelevalveta ning ta läks ja võttis selle leti pealt ära. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid teiste kuritegude kohta, siis on võõra vallasasja äravõtmine süüdistatavale omane ja antud juhul ei pidanud ka kassapidaja juures vahelejäämist kartma, vaid sai võõra vallasasja väga lihtsalt ja ennast vaevamata ära võtta. Süüdistatava sõnul kinkis ta letilt võetud mobiiltelefoni xx Xxx, kuid viimane ei ole seda kinnitanud ning on öelnud, et kasutab mobiiltelefoni Nokia ega ole näinud, kas Aleksei xxx mobiiltelefoni varastas või mitte. Selles osas ei ühti süüdistava Aleksei Veitmani ütlused tunnistaja xx xx ütlustega. Samuti ei ole tunnistaja xx xx ütlused usaldusväärsed ega kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Videosalvestuselt ja tunnistaja xx xx ütlustest nähtuvalt kõnnivad süüdistatav Aleksei Veitman ning xx xx kõrvuti ning hetkel, mil süüdistatav korraks paremale põikab ning leti pealt sinna hetkeks järelevalveta jäänud mobiiltelefoni võtab, jääb xx xx seisma. Kui nad edasi liiguvad on näha, et Aleksei Veitman hoiab telefoni enda käes ega püüa seda kuidagimoodi varjata. Seega ei saanud xx Xxx jääda märkamatuks hetk, mil Aleksei Veitman letilt telefoni võttis. Samuti pidi ta nägema mobiiltelefoni Aleksei Veitmani käes ka siis, kui nad koos edasi liikusid. Pigem on xx xx ütlused suunatud kaitsma enda tuttavat Aleksei Veitmani. Kuna süüdistatava ja tunnistaja xx xx ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab letilt mobiiltelefoni äravõtmist, leiab kohus, et süüdistatava Aleksei Veitmani ja tunnistaja xx xx ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu M O ning tunnistaja xx xx ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt vaatlusprotokollist ja videosalvestisest nähtuvaga. Samuti on videosalvestis selline objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega teisiti mõista. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu M O ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.12.2018 xxx asuvast xxx OÜ toiduletilt varastas M Oile kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 Compact väärtusega 300 eurot. Seega oli ese süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 04.12.2018 xxx

Kohus leiab, et 04.12.2018 kella 20:12 kuni 20:29 paiku aadressil xxx asuvast xxx kauplusest kauba maksumusega 395,34 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt ei tunnista ta varguse toimepanemist. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 6-19) kohaselt on vaadeldud xxx kaupluses (xxx linn) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 04.12.2018 kell 20:12:04 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes sarnaneb Aleksei Veitmanile ning kellel on käes punane ostukorv. Alkoholiosakonnas võtab meesterahvas riiulist alkoholipudelid ja paneb need ostukorvi. Kell 20:13:00 peidab meesterahvas ennast riiulite taga, võtab pudelitelt küljest turvaelemendid, paneb need taskusse ja paneb pudelid musta värvi kotti. Pärast seda on ostukorv tühi. Kell 20:14:29 tuleb meesterahvas uuesti alkoholiosakonda, võtab riiulist alkoholipudelid ja paneb need ostukorvi. Kell 20:15:09 peidab meesterahvas ennast riiulite taga, võtab pudelitelt turvaelemendid, paneb need taskusse ja asetab pudelid musta värvi kotti. Pärast seda on ostukorv tühi. Kell 20:16:53 kuni 20:20:43 võtab meesterahvas teisest osakonnast midagi riiulist ja peidab riiulite alla. Kell 20:22:26 võtab meesterahvas kätte väikse purgi ja paneb oma musta kotti. Kell 20:25:35 võtab meesterahvas teisest osakonnast midagi ja paneb oma ostukorvi. Kell 20:26:27 peidab meesterahvas ennast uuesti riiulite taga, võtab suure valge koti ja paneb asjad ostukorvist kotti. Pärast seda on ostukorv tühi. Kell 20:28:09 tuleb meesterahvas kassade juurde, paneb kassalindile punast värvi paki, maksab selle eest ja lahkub kauplusest. Tunnistaja K P ülekuulamise protokolli (III kd tl 3-4) kohaselt läks ta 05.12.2018 hommikul tööle ning nägi talle jäetud teadet eelmise õhtu juhtumi kohta. Teate kohaselt olid turvaväravad andnud häiret kui üks isik neist möödus. Ta asus kohe videosalvestusi järele vaatama, et saada selgus, mis toimus. Vaatamise tulemusena avastas ta kaks vargusefakti erinevate isikute poolt. Ta nägi videosalvestusel meesterahvast, kes varastas suurel hulgal erinevaid kaupasid. Nende hulgas oli alkohoolseid jooke viskisid, toiduaineid, kohviube ning ka esmatarbekaupasid. Vargusega tekitati kahju kokku 395,34 euro ulatuses. Lisaks tegi videoväljavõtte vargusest. Isik pani varguse toime 04.12.2018 kell 20:28. Videoväljavõttel on näha kus ja kuidas isik kaupluses liikus ja mida tegi ning kuidas varastas. Kassas isik ostis veel midagi ning peale seda lahkus kauplusest. Kohtu hinnangul Aleksei Veitmani kohtueelsel menetlusel esitatud väide, et ta ei ole xxxmidagi varastanud, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. xxx turvakaamera salvestustelt on näha, kuidas 04.12.2018 kell 20:12:04 siseneb Aleksei Veitman xxx kauplusesse, kus paneb alkoholiriiulilt endale korvi alkoholipudeleid ning seejärel toimetab riiulite vahel. Kell 20:13:00 peidab meesterahvas ennast riiulite taga, võtab pudelitelt küljest turvaelemendid, paneb need taskusse ja asetab pudelid musta värvi kotti. Samamoodi tegutseb Aleksei Veitman ka kell 20:16:53 kuni 20:20:43. Kell 20:22:26 võtab meesterahvas kätte väikse purgi ja paneb oma musta kotti. Kell 20:25:35 võtab meesterahvas teisest osakonnast midagi ja paneb oma ostukorvi. Kell 20:26:27 peidab meesterahvas ennast uuesti riiulite taga, võtab suure valge koti ja paneb asjad ostukorvist kotti. Kassade juures paneb Aleksei Veitman kassalindile ainult punast värvi paki, maksab selle eest ja lahkub kauplusest. Kotti pandud kauba eest jätab Aleksei Veitman maksmata. Ka xxx juhataja sõnul varastas meesterahvas 04.12.2018 xxx kauplusest alkohoolseid jooke, toiduaineid, kohviubasid ja esmatarbekaupasid ning jättis kaupade eest maksmata. Seega on süüdistatava eitavad ütlused kuriteo toimepanemise osas diametraalses vastuolus teiste kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõenditega. Kuigi süüdistatav eitas kuriteo toimepanemist, on võimalik isiku süüküsimus lahendada kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Kuigi süüdistatav kohtuistungil süüd tunnistas, ei andnud ta süüteo asjaolude kohta ütlusi, mistõttu ei ole võimalik pelgalt süü tunnistamisega kui ütlustega

arvestada. Eelnimetatud videosalvestused kinnitavad, et varguse xxx kaupluses pani toime süüdistatav Aleksei Veitman. Samuti on videosalvestus objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega kuidagi teisiti mõista. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu xx xx ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt nähtuvaga. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (III kd tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.12.2018 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 395,34 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 04.12.2018 xxx Kohus leiab, et 04.12.2018 kella 19:34 paiku aadressil xxx asuvast xxx kauplusest kauba maksumusega 159,59 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt ei tunnista ta varguse toimepanemist. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (III kd tl 36-39) kohaselt on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas turvakaamera kella järgi kell 19:28:59 (tegelik aeg kassa kellaaja kohaselt 17 minutit varem - III kd tl 34) siseneb kauplusesse tumehalli kapuutsi ja lukuga jopet, tumedaid pükse ja pruuni kingi kandev tumedapäine meesterahvas, kellel sisenemise hetkel on käed tühjad. Ta võtab enne müügisaali sisenemist kassade juurest ostukorvi, mis on sisenemisel tühi. Müügisaali sisenedes möödub meesterahvas esmalt kohe väljapääsu lähedal oleva tühja kassa juures asuvast klaasiga eraldatud lukustatud alkoholikapist, millele on võtmed ette jäetud. Seejärel taganeb ta paar sammu ja avab klaaskapi uksed lukustusest ning seejärel lükkab klaasi eest. Kapist võtab ta pakendist välja võetud konjaki Remy Martin VSOP pudeli ja asetab selle ostukorvi kell 19:30:19. Seejärel võtab ta konjaki Hennessy pudeli ja asetab ka selle ostukorvi. Korraks proovib meesterahvas klaasuksi kinni tõmmata, kuid see ei õnnestu. Seejärel võtab ta veel ühe pudeli konjakit Remy Martin ja asetab selle ostukorvi. Pudelitele asetab ta peale samas lähedal asuvast riiulist võetud ajalehe ja eemaldub hetkeks alkoholi klaaskapist. Kell 19:31 ta naaseb ja üritab ebaõnnestunult klaaskapi ust kinni lükata. Kell 19:31:58 võtab ta kapist pakendis oleva konjaki Remy Martin VSOP ja asetab selle ostukorvi. Enne kapi juurest lõplikult lahkumist ja edasi müügisaali minekut, sätib meesterahvas kappi jäänud pakendeid. Seejärel liigub meesterahvas müügisaali ja mahlade riiuli juures võtab kell 19:32:25 põuest musta eseme, mille harutab lahti kotiks. Meesterahvas asetab koti ostukorvi, kust ta selle kätte võtab ja asetab korvis olevaid pudeleid kotti. Meesterahvas liigub edasi mööda müügisaali,

õla peal must kott. Kell 19:51 maksab meesterahvas limonaadi ja pasta eest, kuid õla peal olevat musta kotti õlalt ära ei võta. Tunnistaja xx xx ülekuulamise protokolli (III kd tl 33) kohaselt läks 05.12.2018 tööle tulles tegi ta oma igahommikust kontrollringi. Alkoholi osakonnas avastas, et üks riiuli nurk oli kuidagi tühi. Seal olid asunud pudelid, mis müügi hetkel pandi karpi. Karbid olid alles ja tühjad, kuid pudelid olid kadunud. Ta küsis kassapidajalt, kas eelmisel päeval müüdi neid tooteid, kuid kassapidaja ütles, et ei müünud. Ta vaatas turvakaamerate salvestisi ja nägi, et 04.12.2018 kell 19:28 sisenes kauplusesse ükshaavalt kaks keskeas meesterahvast, kes müügisaalis koos olid. Üks meestest oli umbes 40-ndates, kõhna, halli kampsuniga, võis Olla kuskil 170 cm pikk. Ta võttis korvi ning algul kõndis viinakapi lähedal ringi. Vahepeal avas lukus ukse, kangutas klaasid lahti. Ta võttis algul kolm pudelit, käis vahepeal ära ja võttis hiljem ka neljanda pudeli. Teistele pudelitele oli ta ajalehe peale pannud, ilmselt kolisemise vältimiseks. Ta ei tea millal või kuhu ta pudelid pani, kuna ei vaadanud videos täies mahus läbi. Kui meesterahvas poodi tuli, siis tal kotti ei olnud. Limonaadi ja makaronide eest tasus ta kassa kella järgi 19:34, siis oli tal seljas ilmselt must riidest kott. Kassa on turvakaamera kellaga võrreldes 17 minutit taga. Vahetult enne tasumist väljus kauplusest teine mees, kellega meesterahvas koos kaupluses oli. Teine meesterahvas pani enda täis korvi vastasleti peale ning ütles, et läheb raha tooma. Tagasi ta ei tulnud. Kohtu hinnangul Aleksei Veitmani väide, et ta ei ole xxx kauplusest midagi varastanud, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. xxx turvakaamera salvestustelt on näha, kuidas 04.12.2018 müügisaali sisenedes möödub Aleksei Veitman väljapääsu lähedal oleva tühja kassa juures asuvast klaasiga eraldatud lukustatud alkoholikapist, millele on võtmed ette jäetud, avab klaaskapi uksed lukustusest ning seejärel lükkab klaasi eest. Kapist võtab ta pakendist välja võetud konjaki Remy Martin VSOP pudeli ja asetab selle ostukorvi. Seejärel võtab ta konjaki Hennessy pudeli ja asetab ka selle ostukorvi. Seejärel võtab ta veel ühe pudeli konjakit Remy Martin ja asetab selle ostukorvi. Pudelitele asetab ta peale samas lähedal asuvast riiulist võetud ajalehe ja eemaldub hetkeks alkoholi klaaskapist. Peagi naaseb ta klaasist alkoholikapi juurde tagasi ning võtab kapist pakendis oleva konjaki Remy Martin VSOP ja asetab selle ostukorvi. Enne kapi juurest lõplikult lahkumist ja edasi müügisaali minekut, sätib meesterahvas kappi jäänud pakendeid. Seejärel liigub Aleksei Veitman müügisaali ja mahlade riiuli juures võtab põuest musta eseme, mille harutab lahti kotiks ning asetab korvis olevad pudelid endale kotti. Aleksei Veitman liigub kaasa juurde, kus maksab limonaadi ja pasta eest, kuid kotti pandud kauba eest jätab Aleksei Veitman maksmata. Ka xxx juhataja xx xx sõnul varastas meesterahvas 04.12.2018 xxx kauplusest alkohoolseid jooke ning jättis kaupade eest maksmata. Seega on süüdistatava eitavad ütlused kuriteo toimepanemise osas diametraalses vastuolus teiste kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõenditega. Kuigi süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist on võimalik isiku süüküsimus lahendada kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelnimetatud videosalvestused kinnitavad, et varguse xxx pani toime süüdistatav Aleksei Veitman. Samuti on videosalvestus objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega kuidagi teisiti mõista. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu Eda Paju ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt nähtuvaga. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (III kd tl 22-23), varastas 04.12.2018 isik xxx kauplusest (xxx) alkohoolseid jooke 159,59 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Kohtuistungil asus süüdistatava kaitsja seisukohale, et arvestades kaupluste turvakaamerate salvestisi ja kellaaegasid, ei oleks A. Veitman xxx 20 minutiga saanud xxx jõuda, mistõttu ühte nendest 04.12.2018 inkrimineeritud vargustest ei oleks saanud A. Veitman toime panna. Kohus asub seisukohale, et selline väide on ekslik. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 36), milles vaadeldi xxx kaupluse turvakaamerate salvestisi, et vaatlus on teostatud turvakaamerate kellaaja järgi, mis on kassa kellast arvestatuna tegelikust ajast 17 minutit ees. Kui turvakaamera kellaaeg näitab kassas tasumise ja väljumise ajana 19.51, siis kassatšekk näitab tasumise ajana kell 19.34 (III kd tl 34). Seega kui turvakaamera salvestise järgi väljus A. Veitman xxx kauplusest kell 19.51, siis tegelik kellaaeg oli 19.34. xxx siseneb A. Veitman kauplusesse aga kell 20.12 (III kd tl 6-19). Google kaardirakenduse kohaselt on sõltuvalt valitud teekonnast xxx asuva kaupluse ja xxx asuva kaupluse vaheline teekond 31,8 kuni 36,2 kilomeetrit, mille läbimiseks kulub 28 kuni 32 minutit. Seega oli A. Veitmanil ühest kauplusest teise jõudmiseks aega 38 minutit, mis on piisav ja ühest kohast teise jõudmiseks ei pea ka lubatud suurimat sõidukiirust ületama. Seetõttu jätab kohus kaitsja väite selle kohta, et süüdistatav A. Veitman ei saanud jõuda ühest kauplusest teise, tähelepanuta. Kriminaaltoimikust nähtub üheselt, et süüdistatav A. Veitman kasutas väljaspool Tallinna asuvatesse varguste toimepanemise kohtadesse minekuks autot, juhtides autot siis ise või lasi seda tasu eest teha tuttavatel, s.h M. Jeršovil. Episood 07.12.2018 xxx Kohus leiab, et 07.12.2018 kella 19:45 kuni 19:59 paiku aadressil xxx asuvast xxx kauplusest kauba maksumusega 136,95 eurot varguse toime panemine Aleksei Veitmani poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Veitmani 18.02.2019 antud ütluste (III kd tl 124-133) kohaselt ei tunnista ta varguse toimepanemist. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 49-56) kohaselt on vaadeldud xxx kaupluses (xxx) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas kell 19:45:45 siseneb kauplusesse Aleksei Veitmanile sarnanev meesterahvas. Meesterahvas võtab ostukorvi, käib kaupluses mööda osakondi ning tuleb alkoholi osakonda, kust võtab riiulist ja paneb ostukorvi mitu erinevad pudelit ning lahkub siis osakonnast. Kell 19:48:25 käib meesterahvas kaupluses mööda osakonda ning peidab end riiulite vahel. Kell 19:52:52 astub meesterahvas riiulite tagant välja, käes on näha suur kott ja pooltühi ostukorv. Meesterahvas suundub piimaosakonda. Kell 19:57:50 tuleb meesterahvas kassa juurde, paneb kassalindile piima ja saia, maksab nende eest ja lahkub siis kauplusest. Kannatanu xxx OÜ esindaja xx xxx ülekuulamise protokolli (III kd tl 58-60) kohaselt esitas xxx OÜ politseile 21.12.2018 avalduse selle kohta, et 07.12.2018 kella 19:45-19:59 vahel aadressil xxx asuvast xxx OÜ-le kuuluvast xx kauplusest varastati xxx OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: konjak Hennessy VSOP 40% 500 ml (karbis), maksumusega 39,98, vahuvein Moet Brut Imperial 750 ml (karbis), 2 tükki, maksumusega 31,99 eurot tükk, kokku maksumusega 63,98 eurot, viski Jack Daniels S Black Label 40% 1 l maksumusega 32,99 eurot. Kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestusel oli näha, et meesterahvas oli pikemat kasvu, kõhna kehaehitusega, kelle seljas oli tumedat värvi kapuutsiga spordijope.

Meesterahval oli kaasas tume Grossi kirjadega poekott, millesse paigutas ta müügisaalis kauba ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata. Kohtu hinnangul Aleksei Veitmani väide, et ta ei ole xxx kauplusest midagi varastanud, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohtuistungil süüdistatav küll tunnistas süüd, kuid ütlusi ei andnud, mistõttu ei saa kohus pelgalt süü tunnistamise kui ütlustega arvestada. xxx turvakaamera salvestustelt on näha, kuidas kell 19:45:45 siseneb kauplusesse Aleksei Veitman. Aleksei Veitman võtab ostukorvi, käib kaupluses mööda osakondi ning tuleb alkoholi osakonda, kust võtab riiulist ja paneb ostukorvi mitu erinevat pudelit ning lahkub siis osakonnast. Aleksei Veitman peidab end kaupluses riiulite vahele ning riiulite tagant välja astudes on näha, et tal on õlapeal kott, mis on asju täis ning käes on pooltühi ostukorv. Aleksei Veitman liigub kaasa juurde, kus maksab piima ja saia eest, kuid kotti pandud kauba eest jätab Aleksei Veitman maksmata. Ka xxx OÜ esindaja xx xx kinnitab alkohoolsete jookide varguse toimepanemist 07.12.2018. Seega on süüdistatava eitavad ütlused kuriteo toimepanemise osas diametraalses vastuolus teiste kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõenditega. Kuigi süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist on võimalik isiku süüküsimus lahendada kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelnimetatud videosalvestused kinnitavad, et varguse xxxpani toime süüdistatav Aleksei Veitman. Samuti on videosalvestus objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega kuidagi teisiti mõista. Kohtul ei ole alust kahelda ka xxx OÜ esindaja xx xx ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt nähtuvaga. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (III kd tl 41), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.12.2018 xxx asuvast xxx kauplusest varastas kaupa 136,95 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksei Veitman pani toime 21 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 11.05.2018 kuni 07.12.2018. Maksim Jeršov pani toime 5 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 06.10.2018 kuni 28.10.2018. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatavate varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Veitman pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani Maksim Jeršov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

94-96), AS xxx on esitanud tsiviilhagi summas 634,98 eurot (III kd tl 84-85), xxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 879,28 eurot (III kd tl 72-74), xxx on esitanud tsiviilhagi summas 149,97 eurot (II kd tl 174-175), M O on esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot (II kd tl 241) ja xxx on esitanud tsiviilhagi summas 159,59 eurot (III kd tl 29-32) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh Aleksei Veitmani kohtueelsel menetlusel antud süüd osaliselt tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Aleksei Veitman, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Aleksei Veitman. xxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 126,87 eurot (III kd tl 75-76) ja xxx on esitanud tsiviilhagi summas 170,69 eurot (II kd tl 148-149) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Maksim Jeršov, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Maksim Jeršov. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu xxx esitanud tsiviilhagi 351,71 euro (III kd tl 103-105), xxx esitanud tsiviilhagi 235,055 euro (I kd tl 201-202) ja xxx AS esitanud tsiviilhagi 333,39 euro (III kd tl 70-71) nõudes vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuulunud esemed varastasid ja varalise kahju tekitasid Aleksei Veitman ja Maksim Jeršov ühiselt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad on põhjustanud isikute grupis toime pandud vargustega kannatanutele varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanutele tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas süüdi mõistetavatelt süüdistatavatelt eelmärgitud kolm tsiviilhagi Aleksei Veitmanilt ja Maksim Jeršovilt välja mõista solidaarselt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele kas siis süüdistatavatelt eraldi või solidaarselt vastavalt sellele kas süüdistatava tekitas varalise kahju üksinda või koos teise süüdistatavaga grupis nagu on märgitud ülalpool.

puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Süüdistatava Aleksei Veitmani ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab üheselt järeldada, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks on varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud ning tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust, s.h samasuguste kvalifitseerivate tunnustega varavastaste kuritegude toimepanemise eest (III kd dtl 175-187) ning taaskord on Aleksei Veitmanile esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Aleksei Veitmanile inkrimineeritakse 20 lõpule viidud ja 1 katse staadiumisse jäänud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning seitse kannatanut on esitanud selles osas ka tsiviilhagid. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Aleksei Veitman täitis oma tegevusega kaks KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – süüteo toimepanemine grupi poolt ning süstemaatiliselt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Aleksei Veitmani süü suurust. Selline pikaajaline ja süstemaatiline varguste toimepanemine viitab sellele, et süüdistatava sissetulek on eranditult kuritegelik. Kohus hindab süüdistatava süüd temale inkrimineeritud varguste toimepanemisel kuritegude kogumis keskmisest suuremaks. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et süüdistatav kahetseb nende kuritegude toimepanemist, millistes ta oma süüd tunnistab. Samas samasuguste tõenditega tõendatud kuritegude toimepanemist, mis on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, süüdistatav kohtueelsel menetlusel ei tunnistanud, kuid kohtuistungil siiski tunnistas. Seega oli kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsus valikuline ja kantud eesmärgist vältida KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist. Kohtuistungil süüdistatav kahetses süütegude toimepanemist. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkust ja süsteemsust ning intensiivsust leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kohus ei pea võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Eriti veel olukorras, kus süüdistatav leidis, et tegelikult on tegemist tühiste asjadega, vaid pisivargustega kauplustest. Kohtu arvates näitab see süüdistatava suhtumist teiste isikute varasse ja teiste isikute õigusesse omandi puutumatusele ning seda, et süüdistatav peab täiesti loomulikuks seda, et ta elatub teiste arvelt. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadsete varavastaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning viimati karistati isikut narkootikumidega seotud süüteo eest, mille eest mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kuid nii eelmise kriminaalasja menetluse ajal kui ka pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud endiselt õigusvastast käitumist. Seejuures on esimesed kuriteod süüdistatav toime pannud ajal, mil ta tegi üle-eelmise otsusega määratud üldkasulikku tööd. Seega ka varasemalt kohaldatud karistusest tingimisi vabastamine, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning sellega kaasnenud käitumiskontroll, samuti reaalne vangistus ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal või üldkasuliku töö tegemise ajal tingib uue karistuse ja liitkaristuse, ei sundinud süüdistatavat loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatav on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvatele karistustest vabastamistele ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Eelmärgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et mõjutamaks isikut seadusekuulekusele, tuleb tema suhtes kohaldada reaalset vangistust. Kuivõrd aga osa kuritegudest on toime pandud ka eelmise otsusega määratud katseajal, siis asub kohus seisukohale, et ükskõik missugusel alusel karistusest vabastamine on välistatud. Aleksei Veitman on osa temale inkrimineeritud kuritegudest toime pannud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, s.o enne 12.11.2018 ja osa pärast eelmise otsuse kuulutamist. Selline asjaolu tingib olukorra, kus süüdistatavale tuleb enne eelmise otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude toimepanemise eest mõista eraldi karistus ning liita see karistus eelmiste kohtuotsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seejärel tuleb mõista karistus pärast eelmise otsuse kuulutamist toimepandud kuritegude eest ning liita see karistus KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega. Süüdistatav on enne eelmise otsuse kuulutamist toime pannud 16 vargust, millistest viimane jäi katse staadiumisse. Seejuures on need vargused kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi. Arvestades kuritegude rohkust leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine ning karistus tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Liites karistust KarS § 65 lg 1 sätete alusel leiab kohus, et kuivõrd eelmise otsusega on mõistetud karistus teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda varavastaste kuritegude toimepanemises, siis süüdistatava käitumine näitab temal püsivat õiguskuulekuse puudumist ja seda, et ta eesmärgiks on kahjustada erinevaid õigushüvesid. Sellest tingituna ei saa kohaldada tema suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi, s.o lugeda kergemat karistust kaetuks raskeima karistusega ja tema suhtes tuleb kohaldada raskemat karistuste liitmise viisi, s.o suurendada üksikkaristustest rakeimat. Mis puudutab pärast eelmist otsust toime pandud vargusi, siis on need kvalifitseritavad KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning võrreldes enne eelmise otsuse kuulutamist toime pandud kuritegudega, on kuritegude hulk väiksem. Seetõttu peab kohus võimalikuks nende viie varguse eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuna viimased viis vargust on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal, tuleb nende viie varguse eest mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus täies ulatuses. Karistuse mõistmise osas võtab kohus arvesse, et isik viibib alates 08.12.2018 vahi all. Maksim Jeršov

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 5 varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Süüdistatava Maksim Jeršovi ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, on oma sõnade kohaselt töötuna arvel ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti vaatamata eelnevale karistatusele varavastaste kuritegude eest on Maksim Jeršov jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Süüdistatavale jäeti üle-eelmise otsusega mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja katseajal pani ta toime uued kuriteod ning mõisteti liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega süüdistatavat säästvad karistusliigid ei ole tema õiguskuulekust taganud. Süüdistatava isikuandmetest on näha, et teda on alates 2013. aastast varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud ning käesoleva otsusega karistatakse teda neljas kord. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole oodatud mõju avaldanud. Nimetatud põhjused välistavad võimaluse kohaldada kergemaliigilist karistust ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on mõningal määral alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Maksim Jeršovile inkrimineeritakse viie lõpule viidud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning kannatanud on esitanud selles osas ka tsiviilhagid. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Maksim Jeršov täitis oma tegevusega kaks KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – süüteo toimepanemine grupi poolt ning süstemaatiliselt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Maksim Jeršovi süü suurust. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kuritegude, sh varavastaste kuritegude, toimepanemise eest korduvalt karistatud ning isikul on kolm kehtivad kriminaalkaristust. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et süüdistatav kahetseb tehtut ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Samas selgitas süüdistatav, et kuna kriminaalhooldaja ei lubanud tal minna tööle välismaale, siis oli ta sisuliselt näljas ning pere ülalpidamiseks pidi varastama. Süüdistatav leidis ka seda, et ta ei teinud midagi ohtlikku ühiskonnale, nende kuritegudega ei solvanud kedagi. Arvestades selliseid põhjendusi saab tulla järeldusele, et süüdistatav ei saa endiselt aru tema poolt toime pandu keelatusest ja teise isikute õigusest omandi puutumatusele. Selline suhtumine näitab üheselt seda, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ja sisuliselt on süüdistatav asunud varguste toimepanemist õigustama. Seetõttu ei saa kohus süüdistatava kahetsusega arvestada. Seega arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust, siis on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kohus juhib tähelepanu Harju Maakohtu 18.10.2017 otsusele, mille kohaselt karistati süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ja KarS § 202 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat ning mõisteti liitkaristus 1 aasta ja 8 kuud. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 486 tundi tähtajaga 2 aastat. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süüteod on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis tuleb karistused liita KarS § 69 lg 7 alusel. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. KarS § 69 lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Sellest tulenevalt ei olegi võimalik süüdistatavale mõistetavat karistust jätta tingimisi kohaldamata ning karistused tuleb liita KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel. Seega, kuna süüdistataval on 24.04.2019 seisuga 486 üldkasuliku töö tundidest tehtud 367 tundi ja tegemata 119 tundi, siis 119 tundi tegemata jäänud üldkasulikku tööd võrdub KarS § 69 lg 6 sätestatud ümberarvestuse põhimõtete kohaselt 119 päeva vangistusega, so vangistusega 3 kuud ja 29 päeva, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega. Kohus leiab, et üha uute kuritegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab kinnistama süüdistatavas arusaama teo keelatusest ja karistatavusest.

Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava Maksim Jeršovi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Maksim Jeršov ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike episoodidega süüdistatava elus, kuna süüdistatav pani toime viis varavastast kuritegu. Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetavate tsiviilhagide näol, Maksim Jeršovil püsiva sissetuleku puudumist ning asjaolu, et ei Maksim Jeršov ja Aleksei Veitman ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

CD plaat 10.09.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd I tl 99). DVD plaat 13.09.2018 xxx asuva Xxx kaupluse Xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd I tl 113). DVD plaat 13.09.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamera videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd I tl 139). CD plaat 05.10.2018 xxx asuvas kaupluses xxx olevate turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd I tl 167). DVD plaat 06.10.2018 xxx asuva kaupluse Xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd I tl 206). DVD plaat 06.10.2018 xxx alevik asuva kaupluse Xxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 29a). CD plaat 16.10.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 67). CD plaat 25.10.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 56). DVD plaat 25.10.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 80). 2 DVD plaati 25.10.2018 xxx asuvas kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 96). DVD plaat 28.10.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 126). DVD plaat 28.10.2018 xxx asuva kaupluse xxxx turvakaamerate videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 152). DVD plaat 07.11.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamera videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 179). CD plaat 08.11.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 193). DVD plaat 03.12.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 224).

DVD plaat 04.12.2018 xxx asuva xxx turvamaakera videosalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd II tl 248). 2 DVD plaati tunnistaja K P ülekuulamisel politseile üle antud 04.12.2018 xxx aadressil xxx asuva turvakaamera videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd III tl 5). 2 DVD plaati 04.12.2018 xxx asuva kaupluse Xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd III tl 35). CD plaat 07.12.2018 xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest jätta kriminaaltoimikusse (kd III tl 48).

Märt Toming Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.