Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ilmnes, et Valentin Veremovski on võtnud ühendust xxx ning ta pandi järjekorda, kuid see ei garanteeri isikule koheselt vanglast vabanedes xx. Isikul tuleb võtta uuesti ühendust haiglaga, kui on teada millal ta vanglast vabaneb. Isiku enda sõnul soovib xxx, kuna xxx on kõik vanad tuttavad, kellega kohtuda ei soovi. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Vanglas õppinud riigikeelt tasemetel A-1 ja A-2 (aastatel 2013/2014). Lisaks läbis riigikeele B1 taseme lõpetas eksamitulemusega 51% võimalikust punktisummast (2014 aastal). Lühikese karisaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Käesoleva vangistuse ajal on isik olnud hõivatud töötamisega majandustööl koristajana ning alates 14.08.2018 töötab abitöölisena köögis. Vabaduses oli isikule määratud xxx ulatuses. Eriala ja pikaajalised töökogemused puuduvad. Vahetas töökohti 2-3 kuu tagant, töökohtadel püsivust mõjutas negatiivselt alko- ja narkosõltuvus. Vargused olid isiku elatus- ja toimetulekuviisideks. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub, kuna soovib vabaneda xxx. Isiku ema I I ei tööta, kuid on valmis võimaldama pojale enda juures elamise ja söögi. Vabanemisel on isikul võimalus taotleda uuesti xxx. Vanglas toetab isikut materiaalselt vanaema. Alustas alkoholi kuritarvitamist varakult. Viimasel aastal enne vangistust tarvitas iga päev alkoholi, kuna püüdis loobuda narkootikumide tarvitamisest. Jõi ükskõik mida, on joonud paaril korral ka odekolonni. Enamus viimase perioodi kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles vallandub vägivaldne käitumine. On kahel korral ennast kodeerinud, kuid suutis kaine püsida vaid kuu aega. Eelmise vangistuse ajal läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Proovis esmakordselt kanepit 11 aastaselt. 18 aastaselt tarvitas juba igapäevaselt heroiini, amfetamiini. Väidetavalt igapäevasel narkootikumide tarvitamise perioodil oli tema põhitegevuseks raha hankimine ebaseadusliku tegevusega. Viimasel aastal püüdis võõrutada ennast narkootikumidest ja kuritarvitas igapäevaselt alkoholi. Samas alkoholi puudumisel süstis amfetamiini. Tunnistab vägivaldset käitumist joobes seisundites, kuid täpsustada kas alko- või narkojoobes ei oska. Saab aru, et narkootikumide tarvitamine on probleemiks, näeb tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega. Soovib terveneda. Eelmise vangistuse ajal on paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Vabanemisel soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, nõusolekud olemas. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korda, reaalset vangistust kannab 4 korda. Eelnevalt karistatud enamjaolt varguste eest, kuid on toime pannud ka röövimise, kehalise väärkohtlemise ja arvutikelmuse. Toime pannud alkoholijoobes isikuvastase kuriteo ema vastu. Käitumist on iseloomustanud suutmatus kontrollida oma emotsioone, konfliktsituatsioonis on esinenud enesevalitsuse kaotamist. Tuleviku eesmärkideks nimetab eelkõige rehabilitatsiooni läbimist ning järgnevalt tööle asumist ning seadusekuuleka elu alustamist ilma narkootikumideta. Soovib vahetada elukohta teise linna. Varasemalt neljal korral allutatud käitumiskontrollile, kahel korral rikkunud katseaja nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56% Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Valentin Veremovski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Valentin Veremovski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Valentin Veremovski avaldas, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Loobub oma varasemast avaldusest ja ei soovi enam kaitsjat.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Valentin Veremovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Seoses isiku lühikese karistusajaga ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava ning taasühiskonnastavaid tegevusi ei ole läbi viidud. Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Valentin Veremovski käitumises. Vangistuse ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Vangistuses osales tööhõives. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. Samas, ei ole kohtul veendumust, et vabadusse sattudes ei hakka Valentin Veremovski uusi kuritegusid toime panema. Distsiplinaarkaristuste puudumine on tingimata positiivne asjaolu, kuid ainuüksi sellest ei piisa isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetul on diagnoositud narkosõltuvus, kuritarvitas ka alkoholi. Vaatamata väitele, et soovib minna sõltuvusravile, pole välistatud, et tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb lugeda riskifaktoriks. Valentin Veremovski on korduvalt kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimane karistus samuti mõistetud varavastase kuriteo eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et ei Viru vangla ega prokurör ei toeta Valentin Veremovski ennetähtaegset vabastamist ning kohus ei tuvasta asjaolusid, mis lükkaksid nende arvamust ümber. Ka varem oli Valentin Veremovskil olemas elukoht ja võimalus läbida sõltuvusravi, kuid see ei takistanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Valentin Veremovski tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Valentin Veremovski puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Valentin Veremovski tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdimõistetu 7.03.2019 avaldus, mille järgi ei soovi ta enam kaitsjat istungile, laekus kohtule vaid 8.03.2019 ning vastavalt kaitsja tasutaotlusele oli selleks ajaks ettevalmistustöö juba tehtud ja kaitsja peab saama selle eest ka tasu, mis tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.