lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-8781/40

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-8781/40
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Kuulutamise aeg
06.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-8781/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.12.20181-18-8781/69Viru Maakohus Narva kohtumaja27.09.20191-18-8781/77Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.10.20191-18-8781/120Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-18-8781

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-18-8781

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

Kaupo Rõigase süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsioonide esitajad

detsembri

2018.a

otsus

Kaupo Rõigas isikukood: 36203072721, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: XXX, XXX, elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristused puuduvad, tõkend- vahistamine Süüdistatav Kaupo Rõigas ja tema kaitsja Leelo Viil Tsiviilkostja Y OÜ esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav Kaupo Rõigase ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Jätta tsiviilkostja Y OÜ esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa apellatsioon kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kaupo Rõigasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaupo Rõigaselt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

1-18-8781

Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod
  • 21.08.20261-26-3163/24Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 06.08.20261-26-4573/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20261-26-4828/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20261-26-5105/3Viru Maakohus Narva kohtumaja

SÜÜDISTUS:

1.Kaupo Rõigas olles tulenevalt süüdimõistmisest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.09.2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik ja olles vabanenud mõistetud vangistuse kandmiselt vanglast 11.12.2014. a, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et tema allpool märgitavaid autosid, muid esemeid ja sularaha kannatanutele ei tagasta: 22.01.2015. a Tallinnas XXX ehk kannatanu QQ korteris, esinedes kannatanule NN ́i nime all, remondi teostamise ettekäändel pettis QQ’lt välja viimasele kuuluvad arvuti Acer väärtusega 70 eurot ja arvuti Asus väärtusega 70 eurot, millised ta ei tagastanud kannatanule kuni käesoleva ajani. Samal päeval ehk 22.01.2015. a Tallinnas, olles eelnevalt QQ teadmata võtnud viimase käekotist sõiduki registreerimistunnistuse, võttis Kaupo Rõigas kasutamiseks QQ’lt viimase loal viimasele kuuluva sõiduauto Kia Sorento reg. nr XXXXXX väärtusega 5000 eurot, mille ta lubas kannatanule viimast eksitusse viies sama päeva õhtul tagastada, kuid ta ei tagastanud seda sõidukit QQ’le kuni käesoleva ajani ja kadus kannatanu jaoks. 22.01.2015.a. ehk juba samal päeval Tallinnas YYY müüs Kaupo Rõigas nimetatud sõiduki OÜ-le Y; 11.08.2017. a, olles eelnevalt võtnud VV rahakotist sõiduki registreerimistunnistuse ja esinenud kannatanule JJ nime all, palus ta Tartu linnas VV’lt viimast eksitusse viies kasutamiseks viimasele kuuluvat sõiduautot Volkswagen Golf reg.nr XXXXX väärtusega 6200 eurot, et sõita sellega Tartu linnas ca ühe tunni jooksul ringi. Samal päeval helistas Kaupo Rõigas VV’le ja väitis, et nimetatud sõiduk on katki ja et ta viib selle remonti. Remonti ta seda sõidukit aga ei viinud, vaid võltsides VV allkirja müüs ta selle sõiduki juba samal päeval ehk 11.08.2017. a OÜ-le Y; 09.07.2017. a kella 17 paiku Tallinnas XXX, esinedes SS’na sõlmis DD’iga sõiduauto Toyota Verso reg. nr XXXXX väärtusega 12 000 eurot rendilepingu tähtajaga kuni 08.08.2018. Rendilepingu sõlmimisel maksis Kaupo Rõigas 700 eurot renditasu ja 200 eurot tagatisraha, kontaktaadressiks teatas ta Tallinn XXX, millega puudus temal igasugune seos, ta esitas DD’ile võltsitud passi nr XXXXXXX ja juhiloa nr XXXXXXX SS nimele. Lepingu järgi pidi ta selle sõiduki tagastama 08.08.2018, kuid sõidukit ta ei tagastanud, renditasu ta enam ei maksnud ja jäi koos nimetatud sõidukiga kannatanu jaoks kadunuks;

1-18-8781 09.07.2018. a kella 19 paiku Tallinnas XXX juures sõlmis AA’ega sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr XXXXX müügilepingu, esinedes selle sõiduki omaniku SS’na ja esitades AA’ele võltsitud Soome Vabariigi passi nr XXXXXX, müüs ta AA’ele nimetatud sõiduki, mille eest sai Kaupo Rõigas AA’elt 2500 eurot. Tegelikkuses oli antud sõiduki omanikuks Soome Vabariigis asuv R OY, millelt Kaupo Rõigas oli selle sõiduki rentinud tähtajaga kuni 30.05.2018. a; 12.09 või 13.09.2018. a Tallinnas aadressil XXX, esinedes TT nime all, pettis sõrmuste tuttava juveliiri juures korda tegemise ettekäändel LL’lt välja viimasele kuuluvad kaks kullast sõrmust, üks väärtusega 100 eurot ja teine teemantidega väärtusega 800 eurot, millised ta ei tagastanud kannatanule kuni käesoleva ajani ja jäi koos nende sõrmustega kannatanu jaoks kadunuks; alates 2018. a maikuust SS’ale AN nime all esinedes pettis SS’a elukohas XXX 06.06.2018. a SS’alt välja laenu ettekäändel 5000 eurot, mille ta pidi SS’ale mõne päeva jooksul tagastama. Peale seda jäi Kaupo Rõigas kannatanu jaoks kadunuks ja jättis nimetatud rahasumma kannatanule käesoleva ajani täies ulatuses tagastamata. Kirjeldatud käitumisega viis Kaupo Rõigas eespool nimetatud kannatanud eksitusse, luues nendele teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et tema tagastab kannatanutele eespool märgitud sõidukid, muud asjad ja sularaha omavahel kokkulepitud ajaks ning Kaupo Rõigas tekitas tahtlikult kannatanutes väärkujutluse ka tema isiku identiteedi osas - kuid tegelikult oli Kaupo Rõigase eesmärk eespool märgitud sularaha endale meelepäraseks kasutamiseks jätta ning nimetatud sõidukid ja asjad ilma kannatanute nõusolekuta võõrandada (edasi müüa), mida ta tegigi, jättes eranditult kõik kannatanute poolt temale üle antud asjad ja sularahasummad kannatanutele tagastamata, millise käitumisega pani Kaupo Rõigas toime korduvad kelmused ehk KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.1 Kaupo Rõigas olles KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isik, laenas ta 2014. a detsembri lõpus Tallinnas XXX PP’ilt suulise lepingu alusel sularaha 3400 eurot, mille ta kohustus PP’ile tagastama 04.02.2015. a, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda raha isegi mitte osaliselt kuni käesoleva ajani. Lisaks sellele alates 15.12.2014. a kasutas Kaupo Rõigas PP loal viimasele kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo Turnier reg.nr XXXXXX väärtusega 2500 eurot. Alates 2015. a jaanuari keskpaigast PP palus Kaupo Rõigasel see sõiduk temale tagastada, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda sõidukit PP’le kuni käesoleva ajani ja ta kadus kannatanu jaoks alates 2015. a veebruari algusest koos nimetatud sõidukiga, millesse jäid ka kannatanule kuuluvad kott tööriistadega väärtusega 500 eurot, tagavararatas väärtusega 220 eurot ja mobiiltelefoni HTC akulaadija väärtusega 10 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime nimetatud sularahasumma ja sõiduki koos selles olnud asjadega ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ehk omastamise korduvalt ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Kaupo Rõigas olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata päeval 2018. a juunis, kuid mitte hiljem kui 24.06.2018. a, viibides SS’a elukohas XXX, varastas tema salaja SS’le kuuluva sularaha 270 eurot ja SS’ale kuuluvad asjad kogusummas 2200 eurot – kuldesemed (2 kullast käeketti, kuldsõrmuse, kullast kõrvarõngad, ühe kullast skorpioniga ripatsi, 2 kullast abielusõrmust), tekitades vargusega SS’ale varalise kahju kokku 2470 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime varguse korduvalt ehk KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Kaupo Rõigas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.2015. a võltsis dokumenti – QQ ja Y OÜ (MM isikus) vahel sõlmitud müügilepingut 22.01.2015. a kuupäevaga sõiduauto Kia Sorento reg.nr XXXXXX, VIN-kood

1-18-8781 XXXXXXXXXXXXXXXXX müügi kohta, millele kirjutas allkirja TT nimelt eesmärgiga omandada õigust ehk müüa nimetatud sõiduk Y OÜ-le; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a võltsis dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa sõiduk Y OÜ-le: justkui VV esindaja Kaupo Rõigas’e ja Y OÜ vahel sõlmitud müügilepingut 11.08.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY müügi kohta. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas justkui VV esindajana pani lepingule allkirja lahtrisse „müüja“. Antud leping oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud VV tegelikku tahet ja oli koostatud VV’le teadmata; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a võltsis dokumenti: VV nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr

XXXXXX,

VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kasutamiseks ja müügiks. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas täitis volikirja, mis oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud VV tegelikku tahet ja oli koostatud VV’le teadmata ning ta kirjutas volikirjale allkirja VV nimelt eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa nimetatud sõiduk Y OÜ-le. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada, võltsimise ehk KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.4 Kaupo Rõigas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.2015. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil YYY esitas Kaupo Rõigas Y OÜ esindajale MM’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’e) poolt justkui QQ nimelt allkirjastatud sõiduauto Kia Sorento reg.nr

XXXXXX,

VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX müügilepingu 22.01.2015. a kuupäevaga, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto Y OÜ-le; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil XXX esitas Kaupo Rõigas Y OÜ töötajale AT’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’e) poolt allkirjastatud sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY müügilepingu 11.08.2017. a kuupäevaga ja justkui VV nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kasutamiseks ja müügiks, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto Y OÜ-le; 09.07.2018. a kella 17 paiku eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil XXX esitas Kaupo Rõigas DD’ile võltsitud dokumendi – Soome Vabariigi passi number XXXXXXXX SS nimele, kuhu oli pandud Kaupo Rõigas’e pilt, mille tulemusena Kaupo Rõigas omandas õiguse võtta rendile sõiduauto Toyota Verso reg. nr XXXXXX; 09.07.2018. a kella 19 paiku eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas esitas Kaupo Rõigas AA’ele võltsitud dokumendi – Soome Vabariigi passi number XXXXXXXX SS nimele, kuhu oli pandud Kaupo Rõigas’e pilt, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa AA’ele sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr XXXXXX. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada ehk KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2.Harju Maakohtu 11. detsembri 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati Kaupo Rõigas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. Kaupo Rõigas tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 10 kuud. Samuti tunnistati Kaupo Rõigas süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1

1-18-8781 järgi ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud. Kohaldati KarS § 64 lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Kaupo Rõigase kinnipidamise päev 19.09.2018.a. Kaupo Rõigase suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOONID:

3.Apellatsioonid esitasid süüdistatav Kaupo Rõigas ja tema kaitsja Leelo Viil ning tsiviilkostja Y OÜ esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa. Süüdistatav Kaupo Rõigas palub tühistada Harju Maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistuseks kergemaliigiline karistus või lühendada mõistetud vangistust. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-188781 täies ulatuses ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt kui ringkonnakohus peab võimalikuks uue otsuse tegemist, mõista Kaupo Rõigasele kergem karistus KarS § 74 ja 75 kohaldamisega. Tsiviilkostja Y OÜ esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa taotleb kohtuotsuse tühistamist p 14 ja 17 osas ning jätta hagiavaldus rahuldamata. 3.1 Süüdistatav märgib, et ei suutnud seoses tervisega süveneda kriminaalasja menetlusse, mistõttu nõustus, et on süüdi. Samas ei nõustu teatud kuriteo episoodidega, kuna pole neid toimepannud. Ei nõustu SS episoodiga, kuna pole vargust pannud toime ning antud episood pole tõendatud ühegi tõendiga. Esitatud on tema vastu valesüüdistus ja kõik on alatu laim. Ka ei nõustu LL episoodiga, kuna ta on küll kelm, kuid neid sõrmuseid pole tema näinud, omastanud ega varastanud. 3.2 PP on märkinud auto hinnaks 2 500 eurot, kuid ei nõustu sellega, kuna auto oli kasutamiskõlbmatu ja tema tegi selle korda oma raha eest ning selle hind saab olla umbes 800 kuni 1000 eurot. Auto hind on lihtsalt väljamõeldud hind. 3.3 Seoses tervisega palub lühendada karistust, kuna soovib heastada ja korvata kahju mida tekitas kuritegudega. Ei soovi vanglas surra, kuna enne kohtuotsust sai XXX arestimajas. Lisab ka haigusloo.
4.Kaitsja märgib, et KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 kohaselt saab kriminaalasja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohus tuvastab, et süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmise korral karistust kandma. Käesolevas kriminaalasjas ilmnes süüdistatavaga arestimajas kohtumisel, et Kaupo Rõigase tervis on väga halb ja 22.09.2018.a vajas ta erakorralist meditsiiniabi (diagnoositud XXX ja XXX). Sellega seoses palusin kontrollida Kaupo Rõigase tervislikku seisundit ja võtta toimikusse sellekohased dokumendid. Vahetult enne 16.11.2018.a toimunud kohtuistungit vajas Kaupo Rõigas uuesti erakorralist meditsiiniabi, millest teavitasin nii prokuröri kui ka kohut, kuid kuivõrd tegemist oli lühimenetlusega, ei olnud võimalik enam seda kinnitavaid täiendavaid dokumente toimikusse võtta. Ilmselgelt kohtul, süüdistataval ega kaitsjal ei ole meditsiinialaseid eriteadmisi, mistõttu ei olnud võimalik kohtuistungil hinnata, kas süüdistatav on suuteline kohtuistungil osalema,

1-18-8781 Kaupo Rõigas lühimenetlusest ei loobunud. Pärast 16.11.2018.a kohtuistungit süüdistatav hospitaliseeriti ja ta viibis intensiivravil (diagnoos XXX) kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Nimetatud asjaoludest nähtub, et süüdistatav on parandamatult haigestunud. Tal on tuvastatud mitu rasket haigust: XXX, XXX ja XXX. Käesoleval juhul on keskne õiguslik probleem, kas nimetatud rasked haigused võisid takistada Kaupo Rõigasel kriminaalmenetluses osaleda, oma kaitseõigust realiseerida ja takistavad tal süüdimõistmisel karistust kanda. Kaupo Rõigas on esitanud maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles väidab, et seoses oma tervisliku seisundiga ei olnud ta võimeline süvenema oma kriminaalasja ning tunnistas end süüdi, kohtuistungi ajal oli ta raskelt haige ja lootis, et asi kiiremini lõpetataks. Nimetatud asjaoludega seonduvalt võib käesolevas kriminaalasjas tõusetuda vajadus määrata ekspertiis ja võtta kriminaalasja materjalide juurde täiendavaid tõendeid, mida ei ole võimalik teha lühimenetluses. Seetõttu oleks põhjendatud saata kriminaalasi tagasi maakohtusse kriminaalasja lühimenetluses lahendamise võimalikkuse või prokuratuuri tagastamise kaalumiseks. 4.1 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsus ei ole põhjendatud Kaupo Rõigas'ele mõistetud karistuse osas. Arvestades süüd mõjutavaid asjaolusid, leidis kohus, et Kaupo Rõigase süü kogumis on keskmises määras. Ometi on süüdistatavale mõistetud liitkaristusena 3 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus, mis ületab tunduvalt teise astme kuritegude sanktsiooni keskmist määra. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul Kaupo Rõigas’e karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki.Kaupo Rõigase käitumine, s.o oma süü tunnistamine ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärjedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 4.2 Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud üksnes ühel korral, kuid tema käitumise põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Kaupo Rõigas kinnitas, et on tervise paranemisel valmis hüvitama kahju ja käituma edaspidi õiguskuulekalt. Vangistuse täielik ärakandmine ei ole käesoleval juhul vältimatult vajalik ega põhjendatud ning kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Kaupo Rõigase osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda pikemaajalist reaalset vangistust kandma. 4.3 Arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit, operatsioonist taastumise vajadust ning mitmeid ägedaid ja kroonilisi haigusi on pikaajaline vangistus Kaupo Rõigase puhul põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning süüdistatava põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend. Kaupo Rõigas saab aru, et toimepandu eest võib eeldada vangistuse mõistmist, kuid käesoleval juhul on äärmiselt oluline ravi lõpule viia. Vanglas on küll tagatud meditsiiniline abi, kuid mitte kõik vajalikud raviprotseduurid, mis kindlustaksid kahtlustatava tervise paranemise. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Kaupo Rõigase suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

1-18-8781

5.Tsiviilkostja Y OÜ esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa asub seisukohale, et asjaolu, et MM ilmtingimata pidi mäletama Kaupo Rõigaset ei olnud asja läbivaatamisel tuvastatud ega tõendatud. Kohus oma järelduses leidis, et lihtsalt eluliselt usutav ei ole asjaolu, et MM ei olnud Kaupo Rõigas’elt kaks aastat pärast kahtlustatavana ülekuulamist sarnastel asjaoludel ostetava sõiduki tegelikust omandiõigusest või selle puudumisest teadlik või ei kahtlustanud seda. 5.1 Apellant antud juhul soovib selgitada, et temal on suur ettevõte ja vaatamata sellele, et ettevõtte töötajad, kes viibivad müügiplatsil, küsivad tema käest iga kord sõiduki hinna osas ja MM otsustab kas osta või müüa autot, ise MM lepingute sõlmimisega ei tegele, kuna kõik lepingud on ettevalmistatud ja juba allkirjastatud MM poolt eelnevalt. Tõepoolest, apellant võib vaadata volikirja, kuid ta kontrollib vaid volikirja vormistamist ehk hindab apellant kas volikirja sisu ja vorm lubab sõidukit maanteeametis ümber vormistada või mitte. Kelle nimi on volikirjas ei ole apellandi poolt kontrollitav, sest ei oma see apellandile tähtsust. Apellant ei ole see, kes peab kontrollima volikirja ehtsust. MM ei vaata ega kontrolli isikute andmeid (nimesid ja isikukoode), seda teeb alati ettevõtte töötaja, kes on kohapeal ja antud juhul MM oma antud 22.08.2017 ütlustes on selgitanud, mida firma töötaja kontrollib ja teeb. Seega, käesoleval juhul, MM ei pannud tähele kes täpselt müüb autot volikirja alusel. Seetõttu kohtu järeldused selles osas, et MM oli teadlik kes tema firmale müüb käesolevat autot ei ole õiged ega põhjendatud. Samuti tunnistaja AT oma ütlustes ütles, et MM ise kliendiga ei suhelnud ning teda ei näinud. See tähendab, et ei ole alust väita, et MM uuris volikirja ja täpselt teadis kes müüb autot volikirja alusel. Apellant leiab, et tuleb võtta arvesse asjaolu, et ühes kuus Y OÜ ostab-müüb keskmiselt 250-300 autot ning aastas see on ca 3 600 sõidukit. Arvestades nii suurt mahtu, see väide, et MM mäletab kõiki isikuid kellega ta kaudselt puutub kokku seoses sõidukite ostu-müügiga on väga kahtlane ja küsitav. Käesoleva asja materjalides on MM’i 22.08.2017 antud ütlused, kus MM selgitab, et ei tea kes oli auto müüja ning ise müüjat ei näinud, mistõttu see asjaolu, et apellant oli teadlik sellest isikust, on tuvastamata ja tõendamata. 5.2 Apellant on seisukohal, et järeldus, et Y OÜ on pahauskne omandaja ei ole õige, sest antud järelduseks ei olnud kohtul alust. See apellandi seisukoht muuhulgas kinnitab asjaolu, et sõiduki eest Y OÜ tasus 3 600,00 eurot. MM, kes tegutseb Y OÜ kaudu, on ärimees, kes ei tee oma äritegevuses tehinguid, mis võivad suure tõenäosusega tekitada temale kahju. Seega, kui apellant oleks teadlik, kes on sõiduki müüja, siis ta ei annaks oma nõusolekut tehingu sõlmimiseks. 5.3 Apellant juhib tähelepanu tähtsale asjaolule, ja nimelt, et apellandil ei olnud mingit menetluslikku võimalust, peale selle, et suuliselt esitada omapoolsed vastuväited kohtuistungil, kaitsta oma õigusi. Antud lühimenetluse asjas kannatanu VV esitas prokurörile tsiviilhagi Y OÜ vastu 29.10.2018 ning samal päeval prokurör tegi määruse, et tunnistada Y OÜ tsiviilkostjaks. Vaatamata sellele, et Y OÜ 30.10.2018 vaidlustas prokuröri määruse Riigiprokuratuuri, kaebus jäi läbivaatamata põhjusel, et menetles oli juba kohtus ja prokuratuur ei saanud lahendada antud kaebust. Lühimenetluses, peale seda, kui prokuratuur on saatnud asja kohtusse, ei olnud enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, mistõttu tsiviilkostjal ei olnud mingitki võimalust kaitsta oma õigusi täiesulatuses. Tsiviilkostja oleks võinud peale omapoolseid vastuväiteid esitada ka vastuhagi KrMS kohaselt või esitada mingid muud tõendid, milliseid tsiviilkostja pidas vajalikuks, kuid sellist võimalust menetluslikult tsiviilkostjal enam ei olnud, mis on antud juhul temaõiguste otseseks rikkumiseks. Igal isikul on õigus teostada ühtesid või teisi menetlustoiminguid, mis on ette nähtud seadusega, et kaitsta oma õigusi. Antud juhul kõik kostja kirjalikud dokumendid, ja

1-18-8781 nimelt kaebus määruse peale ja vastuväited hagile jäid tähelepanuta ja läbivaatamata. Kohus, rahuldades tsiviilhagi, tegi omapoolsed järeldused, tuginedes prokuröri ja tsiviilhageja seisukohale, kostja enda seisukoht jäi tähelepanuta. 5.4 Antud juhul kohus, rahuldades hagi ja tunnistades hageja omandiõigust sõidukile, jättis tsiviilkostja ilma omandatud asjast ja rahast, mis oli tema poolt tasutud sõiduki eest. See fakt, et kostja tasus sõiduki eest kokkulepitud summa, on tõendatud asjaolu, kuid kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada kes peaks Y OÜ’le sõiduki eest tasutud summa hüvitama. 5.5 Kohtuotsusest pole võimalik aru saada, mis alusel on kohus järeldanud ja on tuvastanud, et Y OÜ teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Seega AÕS § 95 lg 2 kohaldamiseks ei olnud alust. Apellant ka märgib, et kuigi kohus tuvastas, et tegemist oli pahauskse omandamisega, ei ole kohtuotsusest selge, milline on müügilepingu saatus - kas see on tühine või mitte. Apellant leiab, et ei ole tõendatud, et antud juhul tegemist on raske hooletusega Y OÜ poolt. Apellant leiab, et kohtu järeldus, et oli Y OÜ ainus juhatuse liige MM 17.08.2017. a ostu-müügilepingu sõlmimise ajal teadlik, et Kaupo Rõigas’t kahtlustati 11.02.2015 kelmuses ei ole asjakohane. See ei pea, esiteks, tähendama, et antud isik ei saa enam midagi müüa. Teiseks, PS § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu ei pidanud ei Y OÜ ega kohus lähtuma sellest, et Kaupo Rõigas’t kahtlustati 11.02.2015 kelmuses.

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

6.Vastavalt KrMS § 3211 lg 1 kohaselt on apellatsiooni muutmine ja täiendamine lubatud juhul, kui see toimub apellatsioonitähtaja lõpuni. Harju Maakohtu motiveeritud otsuse sai Kaupo Rõigas kätte 15.01.2019.a (kd 5 lk 181), seega oli apellatsiooni muutmine ja täiendamine lubatud kuni 30.01.2019.a. Kaupo Rõigase poolt 01.02.2019 allkirjastatud apellatsiooni lisa on esitatud aga peale apellatsiooni tähtaja lõppu, mistõttu jätab kolleegium selle punktides 2-3 toodu tähelepanuta. Apellatsiooni lisa punktis 1 toodut käsitleb kolleegium KrMS § 3211 lg 2 kohaselt vastuväitena teise apellantide väidetele.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

7.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 7.1 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et süüdistatava Kaupo Rõigase poolt apellatsiooni lisana esitatud täiendav tõend väljavõte haigusloost tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on lühimenetlusega, mistõttu on välistatud selliste täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, s.h tervislikku seisundit puudutavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-11-99-13 p 10). Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-11-79-10 p 10.1).

1-18-8781

7.2 Asjakohatud on kaitsja viited süüdistatava tervislikule seisundile, kuivõrd süüdistataval oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osutanud süüdistatav ega tema kaitsja ühelegi konkreetsele asjaolule ega toonud välja argumente, mille pinnalt maakohtul oleks olnud põhjust kaaluda kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Vastupidi maakohtu istungil märkis kaitsja, et kuigi süüdistatava tervisega on probleeme, suudab isik osaleda istungil, soovib asja arutamist ning ei taotle kohtuistungi edasilükkamist ega täiendavate tõendite esitamise võimalust seoses tervisliku seisundiga ehk kriminaalasja tagastamist prokuratuurile. 7.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja ja süüdistatava ning tsiviilkostja esindaja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 7.4 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

8.Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tunnistas end maakohtus süüdi, kuid tegelikkuses ei pannud toime vargust, mis seotud kannatanu SS-ga. Ka ei ole LL-ga seoses kuritegu toimepannud. Maakohtu istungil on süüdistatav end temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud, s.h SS ja LL-ga seotud kuritegudes. Kaitsja on asunud seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud, kvalifikatsioonid õiged. Tõendid teada (kd 5 lk 114 pöördel). Seega on ka kaitsja üheselt leidnud, et süü on leidnud tõendamist, õigesti kvalifitseeritud ja tõendid lubatavad. 8.1 Maakohus on Kaupo Rõigase süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuritegudes arvestanud süüdistatava süü täielikku omaksvõttu kohtuistungil, kuid maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele (kd 5 lk 157-165). Seejuures põhjendanud äärmise põhjalikkusega nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu. Kolleegiumil ei ole võimalik süüdistatava seisukohta sisuliselt hinnata osas, milles vaidlustab enda süüd, kuna mingeid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole. Enda paljasõnalisi väiteid ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Seega süü tõendamist puudutav

1-18-8781 kriitika on täiesti alusetu ning süüdistatava üldsõnalisi ja nappe argumente ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab need edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused kuritegude koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda.

9.Süüdistatav palub mõista kergemaliigiline karistus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Kaupo Rõigasele inkrimineeritud kuritegude sanktsioonid näevad ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasemale kuriteo eest mõistetud karistusele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud, põhistanud, miks Kaupo Rõigast pole võimalik karistada sanktsioonides ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd 5 lk 165). Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et antud juhul kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Kaupo Rõigasele karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Kaupo Rõigase jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. 9.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Kaupo Rõigasele lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd 5 lk 165-165 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 9.2 Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellandid on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad, milles on korduvalt rõhutatud (vt nt nr 3-1-1-7612; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Süü suuruse arvestamisel tulebki alati arvestada objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Kaupo Rõigasele karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et ta on süüdi tunnistatud mitmes kuriteos ning tekitatud tagajärg ehk kahju suurus ei ole väike. Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse

1-18-8781 tuvastamisel tekitatud kahju suurust ja kuritegude arvu. Lisaks on oluline ka see, et kohus peab kuritegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule (antud juhul KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi) vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. 9.3 Kolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel ka Kaupo Rõigase isikut. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks.

10.Kaitsja taotlusele kohaldada KarS § 74 sätteid, märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõiki ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Kaupo Rõigase mõistetud vangistusest vabastamata jätab. 10.1 Ainuüksi Kaupo Rõigase soov hüvitada vabaduses olles kannatanutele tekitatud kahju, ei anna alust teda karistusest tingimisi vabastada ning arusaam, et nimetatud asjaolu tingib automaatselt karistusest tingimisi vabastamise on ekslik. Apellatsioonides puuduvad veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
11.Kolleegium asub seisukohale, et tsiviilkostja kaebuses esitatud argumendid ei ole asjakohased, mistõttu on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga. Tsiviilkostja esindaja on seisukohal, et asjaolu, et MM ilmtingimata pidi mäletama Kaupo Rõigast ei olnud asja läbivaatamisel tuvastatud ega tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et AÕS § 95 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Maakohus on aga viidanud Riigikohtu lahendile, mis tugineb AÕS § 95 lg 2 teisele alternatiivile, mille kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erialakirjanduses on selgitatud, et heauskse omandamise välistab raske hooletus (käibes

1-18-8781 vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Raske hooletus eeldab niisuguste asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule isikule silma torkama (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 442). 11.1 Maakohus ongi sellega seonduvalt leidnud, et iga mõistlik isik, kellele sama olukord on varasemalt toonud kaasa kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamise, oleks pidanud asjaolusid täiendavalt kontrollima, seda enam, et Y OÜ tegevusalaks vastavalt äriregistri väljavõttele on sõiduautode ja väikebusside müük, seega oli tegemist professionaalse turul osalejaga, kellel on kõrgendatud nõuded tarbijate ees. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, võtab professionaalne turul osaleja, kelle juhatuse liige on sarnastel asjaoludel varasemalt olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav, eeldatavasti kasutusele abinõud vältimaks uute samalaadsete olukordade tekkimist. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on professionaalse turul osalejaga, kes oli oma varasema kogemuse kaudu teadlik sellest, et volikirja olemasolu ei garanteeri alati käsutusõiguse olemasolu, oleks pidanud Y OÜ esindaja rakendama tavapärasest suuremat hoolsust käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Asjast ei nähtu, et Y OÜ oleks teinud midagi Kaupo Rõigase käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Vastupidiselt on kaitsja märkinud, et apellant võib vaadata volikirja, kuid ta kontrollib vaid volikirja vormistamist ehk hindab kas volikirja sisu ja vorm lubab sõidukit maanteeametis ümber vormistada või mitte. Kelle nimi on volikirjas, ei ole apellandi poolt kontrollitav, sest see ei oma apellandile tähtsust. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul on tegemist raske hooletusega, mistõttu ei olnud Y OÜ poolt VV-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf reg-nr XXXXXX omandamine Kaupo Rõigaselt heauskne ja seega Y OÜ sõiduautot Volkswagen Golf reg-nr XXXXXX ei omandanud. 11.2 Seejuures on asjakohatu tsiviilkostja väide, et lühimenetluses, peale seda, kui prokuratuur on saatnud asja kohtusse, ei olnud enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, mistõttu tsiviilkostjal ei olnud mingitki võimalust kaitsta oma õigusi täies ulatuses. Tsiviilkostja jätab tähelepanuta asjaolu, et kuigi tal puuduvad KrMS § 234 lg 5 märgitud õigused, saab ta kohtult taotleda KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi tegemist. Selleks peab tsiviilkostja ära näitama, milliste faktiliste asjaolude tuvastamiseks milliseid tõendeid ta täiendavalt esitada sooviks. Kui tegemist on tõenditega, millel on tõenäoliselt asjas tähtsust ja mille olemasolus ja kättesaadavuses puudub mõistlik alus kahelda, on kohus kohustatud tsiviilkostja taotluse rahuldama ja tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditega nt 3-1-1-105-10 ja 3-11-1-14. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osutanud tsiviilkostja ühelegi konkreetsele asjaolule ega toonud välja argumente, mille pinnalt oleks maakohtul olnud põhjust kaaluda kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel, siis on ilmselgelt põhjendamatu viidata nimetatud asjaoludele alles apellatsioonis.

12.Süüdistatava väited tsiviilhagi osas on õiguslikult asjakohatud, kuivõrd maakohtus süüdistatav Kaupo Rõigas ega tema kaitsja kannatanute tsiviilhagide vastu ei vaielnud, s.h LL hagile (kd 5 lk 115). Kaupo Rõigas kinnitas, et on nõus hagidega, ei vaidlusta esitatud tsiviilhagisid ja tunnistab kõiki esitatud hagisid (kd 5 lk 114 pöördel-115). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, oli hagide õigeksvõtt maakohtule

1-18-8781 siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-09. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses rahuldama.

13.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Kaupo Rõigasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Kaupo Rõigase kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse ja süüdistatava apellatsiooni analüüsiks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 1,5 tundi ehk kokku 2,0 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 120 eurot. Antud summa tuleb Kaupo Rõigaselt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
14.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20261-26-2385/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.06.20261-21-8988/585Riigikohtu kriminaalkolleegium