Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

SÜÜDISTUS:

1-18-8781 09.07.2018. a kella 19 paiku Tallinnas XXX juures sõlmis AA’ega sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr XXXXX müügilepingu, esinedes selle sõiduki omaniku SS’na ja esitades AA’ele võltsitud Soome Vabariigi passi nr XXXXXX, müüs ta AA’ele nimetatud sõiduki, mille eest sai Kaupo Rõigas AA’elt 2500 eurot. Tegelikkuses oli antud sõiduki omanikuks Soome Vabariigis asuv R OY, millelt Kaupo Rõigas oli selle sõiduki rentinud tähtajaga kuni 30.05.2018. a; 12.09 või 13.09.2018. a Tallinnas aadressil XXX, esinedes TT nime all, pettis sõrmuste tuttava juveliiri juures korda tegemise ettekäändel LL’lt välja viimasele kuuluvad kaks kullast sõrmust, üks väärtusega 100 eurot ja teine teemantidega väärtusega 800 eurot, millised ta ei tagastanud kannatanule kuni käesoleva ajani ja jäi koos nende sõrmustega kannatanu jaoks kadunuks; alates 2018. a maikuust SS’ale AN nime all esinedes pettis SS’a elukohas XXX 06.06.2018. a SS’alt välja laenu ettekäändel 5000 eurot, mille ta pidi SS’ale mõne päeva jooksul tagastama. Peale seda jäi Kaupo Rõigas kannatanu jaoks kadunuks ja jättis nimetatud rahasumma kannatanule käesoleva ajani täies ulatuses tagastamata. Kirjeldatud käitumisega viis Kaupo Rõigas eespool nimetatud kannatanud eksitusse, luues nendele teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et tema tagastab kannatanutele eespool märgitud sõidukid, muud asjad ja sularaha omavahel kokkulepitud ajaks ning Kaupo Rõigas tekitas tahtlikult kannatanutes väärkujutluse ka tema isiku identiteedi osas - kuid tegelikult oli Kaupo Rõigase eesmärk eespool märgitud sularaha endale meelepäraseks kasutamiseks jätta ning nimetatud sõidukid ja asjad ilma kannatanute nõusolekuta võõrandada (edasi müüa), mida ta tegigi, jättes eranditult kõik kannatanute poolt temale üle antud asjad ja sularahasummad kannatanutele tagastamata, millise käitumisega pani Kaupo Rõigas toime korduvad kelmused ehk KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.1 Kaupo Rõigas olles KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isik, laenas ta 2014. a detsembri lõpus Tallinnas XXX PP’ilt suulise lepingu alusel sularaha 3400 eurot, mille ta kohustus PP’ile tagastama 04.02.2015. a, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda raha isegi mitte osaliselt kuni käesoleva ajani. Lisaks sellele alates 15.12.2014. a kasutas Kaupo Rõigas PP loal viimasele kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo Turnier reg.nr XXXXXX väärtusega 2500 eurot. Alates 2015. a jaanuari keskpaigast PP palus Kaupo Rõigasel see sõiduk temale tagastada, kuid Kaupo Rõigas ei tagastanud seda sõidukit PP’le kuni käesoleva ajani ja ta kadus kannatanu jaoks alates 2015. a veebruari algusest koos nimetatud sõidukiga, millesse jäid ka kannatanule kuuluvad kott tööriistadega väärtusega 500 eurot, tagavararatas väärtusega 220 eurot ja mobiiltelefoni HTC akulaadija väärtusega 10 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime nimetatud sularahasumma ja sõiduki koos selles olnud asjadega ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ehk omastamise korduvalt ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Kaupo Rõigas olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata päeval 2018. a juunis, kuid mitte hiljem kui 24.06.2018. a, viibides SS’a elukohas XXX, varastas tema salaja SS’le kuuluva sularaha 270 eurot ja SS’ale kuuluvad asjad kogusummas 2200 eurot – kuldesemed (2 kullast käeketti, kuldsõrmuse, kullast kõrvarõngad, ühe kullast skorpioniga ripatsi, 2 kullast abielusõrmust), tekitades vargusega SS’ale varalise kahju kokku 2470 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime varguse korduvalt ehk KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Kaupo Rõigas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.2015. a võltsis dokumenti – QQ ja Y OÜ (MM isikus) vahel sõlmitud müügilepingut 22.01.2015. a kuupäevaga sõiduauto Kia Sorento reg.nr XXXXXX, VIN-kood

1-18-8781 XXXXXXXXXXXXXXXXX müügi kohta, millele kirjutas allkirja TT nimelt eesmärgiga omandada õigust ehk müüa nimetatud sõiduk Y OÜ-le; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a võltsis dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa sõiduk Y OÜ-le: justkui VV esindaja Kaupo Rõigas’e ja Y OÜ vahel sõlmitud müügilepingut 11.08.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY müügi kohta. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas justkui VV esindajana pani lepingule allkirja lahtrisse „müüja“. Antud leping oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud VV tegelikku tahet ja oli koostatud VV’le teadmata; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a võltsis dokumenti: VV nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr

XXXXXX,

VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kasutamiseks ja müügiks. Võltsimine seisnes selles, et Kaupo Rõigas täitis volikirja, mis oli oma sisu poolest väär, kuna ei väljendanud VV tegelikku tahet ja oli koostatud VV’le teadmata ning ta kirjutas volikirjale allkirja VV nimelt eesmärgiga omandada õigusi, s.o. müüa nimetatud sõiduk Y OÜ-le. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada, võltsimise ehk KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.4 Kaupo Rõigas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 22.01.2015. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil YYY esitas Kaupo Rõigas Y OÜ esindajale MM’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’e) poolt justkui QQ nimelt allkirjastatud sõiduauto Kia Sorento reg.nr

XXXXXX,

VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX müügilepingu 22.01.2015. a kuupäevaga, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto Y OÜ-le; kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 11.08.2017. a eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil XXX esitas Kaupo Rõigas Y OÜ töötajale AT’ile võltsitud dokumendi: tema (Kaupo Rõigas’e) poolt allkirjastatud sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY müügilepingu 11.08.2017. a kuupäevaga ja justkui VV nimelt kirjutatud volikirja 01.01.2017 kuupäevaga sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr XXXXXX, VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kasutamiseks ja müügiks, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa nimetatud sõiduauto Y OÜ-le; 09.07.2018. a kella 17 paiku eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas aadressil XXX esitas Kaupo Rõigas DD’ile võltsitud dokumendi – Soome Vabariigi passi number XXXXXXXX SS nimele, kuhu oli pandud Kaupo Rõigas’e pilt, mille tulemusena Kaupo Rõigas omandas õiguse võtta rendile sõiduauto Toyota Verso reg. nr XXXXXX; 09.07.2018. a kella 19 paiku eesmärgiga omandada õigusi Tallinnas esitas Kaupo Rõigas AA’ele võltsitud dokumendi – Soome Vabariigi passi number XXXXXXXX SS nimele, kuhu oli pandud Kaupo Rõigas’e pilt, mille tulemusena Kaupo Rõigasel õnnestus müüa AA’ele sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr XXXXXX. Kirjeldatud käitumisega pani Kaupo Rõigas toime teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada ehk KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1-18-8781 järgi ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud. Kohaldati KarS § 64 lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Kaupo Rõigase kinnipidamise päev 19.09.2018.a. Kaupo Rõigase suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOONID:

1-18-8781 Kaupo Rõigas lühimenetlusest ei loobunud. Pärast 16.11.2018.a kohtuistungit süüdistatav hospitaliseeriti ja ta viibis intensiivravil (diagnoos XXX) kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Nimetatud asjaoludest nähtub, et süüdistatav on parandamatult haigestunud. Tal on tuvastatud mitu rasket haigust: XXX, XXX ja XXX. Käesoleval juhul on keskne õiguslik probleem, kas nimetatud rasked haigused võisid takistada Kaupo Rõigasel kriminaalmenetluses osaleda, oma kaitseõigust realiseerida ja takistavad tal süüdimõistmisel karistust kanda. Kaupo Rõigas on esitanud maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles väidab, et seoses oma tervisliku seisundiga ei olnud ta võimeline süvenema oma kriminaalasja ning tunnistas end süüdi, kohtuistungi ajal oli ta raskelt haige ja lootis, et asi kiiremini lõpetataks. Nimetatud asjaoludega seonduvalt võib käesolevas kriminaalasjas tõusetuda vajadus määrata ekspertiis ja võtta kriminaalasja materjalide juurde täiendavaid tõendeid, mida ei ole võimalik teha lühimenetluses. Seetõttu oleks põhjendatud saata kriminaalasi tagasi maakohtusse kriminaalasja lühimenetluses lahendamise võimalikkuse või prokuratuuri tagastamise kaalumiseks. 4.1 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsus ei ole põhjendatud Kaupo Rõigas'ele mõistetud karistuse osas. Arvestades süüd mõjutavaid asjaolusid, leidis kohus, et Kaupo Rõigase süü kogumis on keskmises määras. Ometi on süüdistatavale mõistetud liitkaristusena 3 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus, mis ületab tunduvalt teise astme kuritegude sanktsiooni keskmist määra. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul Kaupo Rõigas’e karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki.Kaupo Rõigase käitumine, s.o oma süü tunnistamine ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärjedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 4.2 Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud üksnes ühel korral, kuid tema käitumise põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Kaupo Rõigas kinnitas, et on tervise paranemisel valmis hüvitama kahju ja käituma edaspidi õiguskuulekalt. Vangistuse täielik ärakandmine ei ole käesoleval juhul vältimatult vajalik ega põhjendatud ning kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Kaupo Rõigase osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda pikemaajalist reaalset vangistust kandma. 4.3 Arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit, operatsioonist taastumise vajadust ning mitmeid ägedaid ja kroonilisi haigusi on pikaajaline vangistus Kaupo Rõigase puhul põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning süüdistatava põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend. Kaupo Rõigas saab aru, et toimepandu eest võib eeldada vangistuse mõistmist, kuid käesoleval juhul on äärmiselt oluline ravi lõpule viia. Vanglas on küll tagatud meditsiiniline abi, kuid mitte kõik vajalikud raviprotseduurid, mis kindlustaksid kahtlustatava tervise paranemise. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Kaupo Rõigase suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

1-18-8781

1-18-8781 nimelt kaebus määruse peale ja vastuväited hagile jäid tähelepanuta ja läbivaatamata. Kohus, rahuldades tsiviilhagi, tegi omapoolsed järeldused, tuginedes prokuröri ja tsiviilhageja seisukohale, kostja enda seisukoht jäi tähelepanuta. 5.4 Antud juhul kohus, rahuldades hagi ja tunnistades hageja omandiõigust sõidukile, jättis tsiviilkostja ilma omandatud asjast ja rahast, mis oli tema poolt tasutud sõiduki eest. See fakt, et kostja tasus sõiduki eest kokkulepitud summa, on tõendatud asjaolu, kuid kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada kes peaks Y OÜ’le sõiduki eest tasutud summa hüvitama. 5.5 Kohtuotsusest pole võimalik aru saada, mis alusel on kohus järeldanud ja on tuvastanud, et Y OÜ teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Seega AÕS § 95 lg 2 kohaldamiseks ei olnud alust. Apellant ka märgib, et kuigi kohus tuvastas, et tegemist oli pahauskse omandamisega, ei ole kohtuotsusest selge, milline on müügilepingu saatus - kas see on tühine või mitte. Apellant leiab, et ei ole tõendatud, et antud juhul tegemist on raske hooletusega Y OÜ poolt. Apellant leiab, et kohtu järeldus, et oli Y OÜ ainus juhatuse liige MM 17.08.2017. a ostu-müügilepingu sõlmimise ajal teadlik, et Kaupo Rõigas’t kahtlustati 11.02.2015 kelmuses ei ole asjakohane. See ei pea, esiteks, tähendama, et antud isik ei saa enam midagi müüa. Teiseks, PS § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu ei pidanud ei Y OÜ ega kohus lähtuma sellest, et Kaupo Rõigas’t kahtlustati 11.02.2015 kelmuses.

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-18-8781

7.2 Asjakohatud on kaitsja viited süüdistatava tervislikule seisundile, kuivõrd süüdistataval oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osutanud süüdistatav ega tema kaitsja ühelegi konkreetsele asjaolule ega toonud välja argumente, mille pinnalt maakohtul oleks olnud põhjust kaaluda kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Vastupidi maakohtu istungil märkis kaitsja, et kuigi süüdistatava tervisega on probleeme, suudab isik osaleda istungil, soovib asja arutamist ning ei taotle kohtuistungi edasilükkamist ega täiendavate tõendite esitamise võimalust seoses tervisliku seisundiga ehk kriminaalasja tagastamist prokuratuurile. 7.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja ja süüdistatava ning tsiviilkostja esindaja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 7.4 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

1-18-8781 kriitika on täiesti alusetu ning süüdistatava üldsõnalisi ja nappe argumente ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab need edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused kuritegude koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda.

1-18-8781 tuvastamisel tekitatud kahju suurust ja kuritegude arvu. Lisaks on oluline ka see, et kohus peab kuritegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule (antud juhul KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi) vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. 9.3 Kolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel ka Kaupo Rõigase isikut. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks.

1-18-8781 vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Raske hooletus eeldab niisuguste asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule isikule silma torkama (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 442). 11.1 Maakohus ongi sellega seonduvalt leidnud, et iga mõistlik isik, kellele sama olukord on varasemalt toonud kaasa kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamise, oleks pidanud asjaolusid täiendavalt kontrollima, seda enam, et Y OÜ tegevusalaks vastavalt äriregistri väljavõttele on sõiduautode ja väikebusside müük, seega oli tegemist professionaalse turul osalejaga, kellel on kõrgendatud nõuded tarbijate ees. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, võtab professionaalne turul osaleja, kelle juhatuse liige on sarnastel asjaoludel varasemalt olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav, eeldatavasti kasutusele abinõud vältimaks uute samalaadsete olukordade tekkimist. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on professionaalse turul osalejaga, kes oli oma varasema kogemuse kaudu teadlik sellest, et volikirja olemasolu ei garanteeri alati käsutusõiguse olemasolu, oleks pidanud Y OÜ esindaja rakendama tavapärasest suuremat hoolsust käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Asjast ei nähtu, et Y OÜ oleks teinud midagi Kaupo Rõigase käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Vastupidiselt on kaitsja märkinud, et apellant võib vaadata volikirja, kuid ta kontrollib vaid volikirja vormistamist ehk hindab kas volikirja sisu ja vorm lubab sõidukit maanteeametis ümber vormistada või mitte. Kelle nimi on volikirjas, ei ole apellandi poolt kontrollitav, sest see ei oma apellandile tähtsust. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul on tegemist raske hooletusega, mistõttu ei olnud Y OÜ poolt VV-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf reg-nr XXXXXX omandamine Kaupo Rõigaselt heauskne ja seega Y OÜ sõiduautot Volkswagen Golf reg-nr XXXXXX ei omandanud. 11.2 Seejuures on asjakohatu tsiviilkostja väide, et lühimenetluses, peale seda, kui prokuratuur on saatnud asja kohtusse, ei olnud enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, mistõttu tsiviilkostjal ei olnud mingitki võimalust kaitsta oma õigusi täies ulatuses. Tsiviilkostja jätab tähelepanuta asjaolu, et kuigi tal puuduvad KrMS § 234 lg 5 märgitud õigused, saab ta kohtult taotleda KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi tegemist. Selleks peab tsiviilkostja ära näitama, milliste faktiliste asjaolude tuvastamiseks milliseid tõendeid ta täiendavalt esitada sooviks. Kui tegemist on tõenditega, millel on tõenäoliselt asjas tähtsust ja mille olemasolus ja kättesaadavuses puudub mõistlik alus kahelda, on kohus kohustatud tsiviilkostja taotluse rahuldama ja tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditega nt 3-1-1-105-10 ja 3-11-1-14. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osutanud tsiviilkostja ühelegi konkreetsele asjaolule ega toonud välja argumente, mille pinnalt oleks maakohtul olnud põhjust kaaluda kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel, siis on ilmselgelt põhjendamatu viidata nimetatud asjaoludele alles apellatsioonis.

1-18-8781 siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-09. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses rahuldama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.